Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nitsumɔ lɛ Mlilɛɛmɔ yɛ Maŋ ni Tsutsu ko lɛ Kristojamɔ Shwere yɛ Mli lɛ Mli

Nitsumɔ lɛ Mlilɛɛmɔ yɛ Maŋ ni Tsutsu ko lɛ Kristojamɔ Shwere yɛ Mli lɛ Mli

Nitsumɔ lɛ Mlilɛɛmɔ yɛ Maŋ ni Tsutsu ko lɛ Kristojamɔ Shwere yɛ Mli lɛ Mli

ITALY (Italia) ji ŋshɔkpɔ ko ni yɔɔ Mediteranea Ŋshɔ lɛ mli, ni kɛ́ okwɛ eshikãmɔ yɛ shikpɔŋ he mfoniri wolo nɔ lɛ, etamɔ aspaatere, ni eji maŋ ko hu ní ejamɔŋ nifeemɔi kɛ kusumii ená je lɛ yinɔsane nɔ hewalɛ. Maŋ lɛŋ hei srɔtoi ni yɔɔ fɛo, ŋaalɔi anine naa nitsumɔi kɛ niyenii ni ŋɔɔŋɔi ni akɛle maŋ nɛɛ haa mɛi akpekpei abɔ fãa gbɛ kɛyasheraa shi yɛ jɛmɛ. Biblia kasemɔ hu shwereɔ waa yɛ maŋ nɛɛ mli.

Ekolɛ, beni Yudafoi kɛ jeŋmajiaŋbii ni etsake kɛba Yudafoi ajamɔ mli ní batsɔmɔ Kristofoi yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. lɛ ku amɛsɛɛ kɛjɛ Jerusalem kɛtee amɛjaku maji amli lɛ ji be klɛŋklɛŋ kwraa ni akɛ anɔkwa Kristojamɔ tee Roma ni ji jeŋ hewalɛ ni yeɔ nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ maŋtiase lɛ mli. Bɔfo Paulo tee Italy klɛŋklɛŋ kwraa aaafee afi 59 Ŋ.B. ‘Eyana nyɛmimɛi’ komɛi yɛ jɛmɛ yɛ Puteoli ŋshɔ lɛ naa.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:5-11; 28:11-16.

Taakɛ Yesu kɛ bɔfoi lɛ gba fɔ̃ shi lɛ, dani klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ aaaba naagbee lɛ, hemɔkɛyeli kwalɔi gbala amɛhe shi fiofio kɛjɛ anɔkwa Kristojamɔ mli. Shi kɛlɛ, dani nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee aaaba lɛ, Yesu kaselɔi anɔkwafoi lɛ nyiɛ hiɛ kɛmiishiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ, ni Italy maŋ lɛ hu fata he.—Mateo 13:36-43; Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30; 2 Tesalonikabii 2:3-8; 2 Petro 2:1-3.

Shishijee ni Wooo Mɔ Hewalɛ

Yɛ afi 1891 mli lɛ, Charles Taze Russell ni nyiɛ shiɛmɔ nitsumɔ ni Biblia Kaselɔi (taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ) lɛ tsuɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ hiɛ lɛ tee Italy maji lɛ ekomɛi amli nɔ ni ji klɛŋklɛŋ kwraa. Ekpɛlɛ nɔ akɛ yibii ni jɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛba yɛ jɛmɛ lɛ wooo mɔ hewalɛ kwraa. Ekɛɛ akɛ: “Wɔnaaa nɔ ko ni baawo wɔ hewalɛ koni wɔná hiɛnɔkamɔ akɛ yibiiwoo ko baajɛ wɔnitsumɔ lɛ mli aba yɛ Italy.” Yɛ afi 1910 mli yɛ agbiɛnaa be mli lɛ, Nyɛminuu Russell ku esɛɛ kɛtee Italy ni eyaha Biblia mli wiemɔ ko yɛ shwɛmɔhe ko yɛ Roma. Mɛni jɛ mli kɛba? Ebɔ amaniɛ akɛ: “Kɛ́ makɛɛ lɛ, kpee lɛ wooo mɔ hewalɛ kwraa.”

Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ shishijee lɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwereee oyayaayai yɛ Italy, ni yiwaa ni Fascist yiwalɛ nɔyeli lɛ kɛba Yehowa Odasefoi anɔ lɛ fata nɔ ni ha eba lɛ nakai lɛ he. Yɛ no beaŋ lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ayi faaa fe 150, ni amɛteaŋ mɛi babaoo kase Biblia mli anɔkwale lɛ kɛjɛ wekumɛi loo nanemɛi ni yɔɔ maŋsɛɛ lɛ aŋɔɔ.

Hiɛyaa ni Sa Kadimɔ Waa

Yɛ Jeŋ Ta II lɛ sɛɛ lɛ, atsu maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi saŋŋ kɛtee Italy. Shi taakɛ nɔyeli lɛ woji ni akɛto lɛ tsɔɔ lɛ, Vatican osɔfoi anɔyeli kuu lɛ mli aŋkroaŋkroi komɛi ni hiɛ gbɛnaa wuji lɛ bi nɔyeli lɛ koni eha ashwie maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ kɛjɛ maŋ lɛ mli. Anyɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ anɔ ni amɛshi maŋ lɛ mli, ni amɛteŋ mɛi fioo pɛ ashi.

Yɛ naatsĩi nii lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni yɔɔ Italy lɛ ateŋ mɛi babaoo je shishi amɛké yuu kɛba Yehowa “gɔŋ” ni ji ejamɔhe lɛ he. (Yesaia 2:2-4) Bɔ ni Odasefoi lɛ ayifalɛ etee hiɛ eha lɛ sa kadimɔ waa diɛŋtsɛ. Yɛ afi 2004 mli lɛ, aná sanekpakpa shiɛlɔi ni fa fe fɛɛ ni ji 233,527, ni enɛ biɔ ni shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ ashiɛ atsɔɔ mɛi 248, ni mɛi 433,242 ba Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ shishi. Yehowa Odasefoi asafoi ni yɔɔ maŋ lɛ mli yɛ nakai afi lɛ mli ji 3,049, ni amɛkpeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asai ni asaa mli jogbaŋŋ anɔ.

Aashiɛ yɛ Majianɔ Wiemɔi Srɔtoi Amli

Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, mɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ateŋ mɛi pɔtɛɛi komɛi ená nɔyaa ni sa jogbaŋŋ. Mɛi babaoo fãa gbɛ kɛjɛɔ Afrika, Asia, kɛ Europa Bokagbɛ kɛbaa Italy koni amɛbatao nitsumɔ loo shihilɛ kpakpa, ni yɛ amɛteŋ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, amɛbaa maŋ nɛɛ mli koni amɛkɛjo shihilɛi ni yɔɔ oshara anaa foi. Mɛɛ gbɛ nɔ abaatsɔ aye abua mɛi akpekpei abɔ nɛɛ yɛ mumɔŋ gbɛfaŋ.

Odasefoi ni yɔɔ Italy lɛ ateŋ mɛi babaoo ekɔ efɔ̃ amɛnɔ akɛ amɛbaakase wiemɔi ni kasemɔ wa tamɔ Albania wiemɔ, Amhara wiemɔ, Arabik, Bengali wiemɔ, China wiemɔ, Punjab wiemɔ, Sinhala, kɛ Tagalog wiemɔi lɛ ateŋ eko. Yɛ afi 2001 lɛ mli lɛ, ato majianɔ wiemɔ he skul he gbɛjianɔ aha nyɛmimɛi ni miitao akɛ amɛkase maŋsɛɛ wiemɔi nɛɛ, koni amɛnyɛ amɛkɛ maŋsɛɛ wiemɔ ko aye odase. Yɛ afii etɛ ni eho lɛ amli lɛ, Odasefoi 3,711 ená hegbɛ amɛtee skul srɔtoi 79 ni afee yɛ majianɔ wiemɔi srɔtoi 17 mli lɛ. Enɛ eha anyɛ ato asafoi 146 kɛ kui 274 yɛ wiemɔi srɔtoi 25 mli ashishi, ni awaje amɛ. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi babaoo ni hiɛ tsui kpakpa lɛ enu sanekpakpa lɛ, ni amɛje shishi amɛmiikase Biblia lɛ. Bei pii lɛ, nɔ ni jɛɔ enɛ mli kɛbaa lɛ yɛ naakpɛɛ waa.

Yehowa Odasefonyo ko kɛ nuu ko ni atsɛ́ɔ lɛ George ni ji Indianyo ni wieɔ Malayalam wiemɔ lɛ gba Biblia lɛ he sane. Eyɛ mli akɛ George yɛ naagbai ni yɔɔ hiɛdɔɔ yɛ nitsumɔ mli moŋ, shi ekpɛlɛ koni akɛ lɛ akase Biblia lɛ. Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, George naanyo Indianyo ko ni atsɛ́ɔ lɛ Gil ní wieɔ Punjab wiemɔ lɛ tee Maŋtsɛyeli Asa ko nɔ, ni eha akɛ lɛ je Biblia nikasemɔ shishi. Gil kɛ David ni lɛ hu eji Indianyo ni wieɔ Telugu wiemɔ lɛ batsɔɔ Odasefoi lɛ. Etsɛɛɛ ni akɛ David bɔi Biblia lɛ kasemɔ. Sonny kɛ Shubash ni amɛ hu amɛji Indiabii lɛ kɛ David yɔɔ shia kome mli. Amɛ hu amɛyafata he kɛkase Biblia lɛ.

Yɛ otsii komɛi asɛɛ lɛ, nuu ko ni atsɛ́ɔ lɛ Dalip ni wieɔ Marathi wiemɔ lɛ tswa Odasefoi lɛ tɛlifon. Nɔ ni ekɛɛ amɛ ji akɛ: “Minaanyo ji George. Ani nyɛbaanyɛ nyɛkɛ mi akase Biblia lɛ?” Akɛ nuu ko ni atsɛ́ɔ lɛ Sumit ni wieɔ Tamil wiemɔ lɛ hu bɔi nikasemɔ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, George nanemɛi lɛ ateŋ mɔ kroko hu tswa tɛlifon ni ebi koni akɛ lɛ akase Biblia lɛ. George kɛ oblanyo kroko ni atsɛ́ɔ lɛ Max ba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Lɛ hu ebi koni akɛ lɛ akase nii. Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, akɛ mɛi ekpaa miikase Biblia lɛ, ni aato gbɛjianɔ koni akɛ mɛi ejwɛ krokomɛi hu aje nikasemɔ shishi. Eyɛ mli akɛ ákɛ woji ni akala yɛ Hindi, Malayalam, Marathi, Punjab, Tamil, Telugu, kɛ Urdu wiemɔi amli tsuɔ nii yɛ nikasemɔi nɛɛ amli moŋ, shi afeɔ nikasemɔi lɛ yɛ Blɔfo wiemɔ mli.

Mumuii “Miinu” Sanekpakpa Lɛ

Mumuii ni fa fe 90,000 yɛ Italy. Aaafee afi 1975 lɛ, Odasefoi lɛ gbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee Biblia mli anɔkwalei ni amɛaatsɔɔ mumuii nɛɛ anɔ. Yɛ shishijee mli lɛ, Odasefoi ni ji mumuii lɛ tsɔɔ amɛnanemɛi shiɛlɔi krokomɛi ni miisumɔ koni amɛye amɛbua lɛ Italy Mumuii Awiemɔ. Kɛkɛ ni mumuii babaoo bɔi miishɛɛ kpojiemɔ yɛ Biblia lɛ he. Ŋmɛnɛ, mɛi ni fa fe 1,400 yaa Kristofoi akpeei ni afeɔ yɛ Italy Mumuii Awiemɔ mli lɛ. Asafoi 15 kɛ kui 52 feɔ kpeei yɛ Italy Mumuii Awiemɔ mli.

Tsutsu ko lɛ, Odasefoi aŋkroaŋkroi ji mɛi ni toɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛjianɔ ni amɛshiɛɔ amɛtsɔɔ mumuii. Shi yɛ afi 1978 mli lɛ, Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Italy lɛ bɔi kpokpaa wulu nɔ kpeei ahe gbɛjianɔtoo kɛha mumuii. Yɛ nakai afi lɛ May nyɔŋ lɛ nɔ lɛ, atswa adafi akɛ, akɛ mumuii awiemɔ baafata majimaji ateŋ kpokpaa wulu nɔ kpee ni abaafee yɛ Milan lɛ gbɛjianɔtoo lɛ he. Afee klɛŋklɛŋ kpokpaa nɔ kpee kɛha mumuii lɛ yɛ Kpee Asa ni yɔɔ Milan lɛ nɔ yɛ February afi 1979 mli.

Kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa nɛɛ, nitsumɔhe nine lɛ egbala ejwɛŋmɔ babaoo kɛba mumuii lɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe nitsumɔ nɔ, ni etsɔɔ shiɛlɔi babaoo ní ewoɔ amɛ hewalɛ koni amɛya amɛhiɛ yɛ mumuii awiemɔ kasemɔ mli lɛ nɔ etsuɔ enɛ he nii. Kɛjɛ afi 1995 lɛ nɔ lɛ, atsu gbɛgbalɔi krɛdɛɛi (ni ji be-fɛɛ-sɔɔlɔi) kɛtee kui komɛi aŋɔɔ, bɔni afee ni amɛyatsɔse Odasefoi ni ji mumuii lɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ni amɛto Kristofoi akpeei hu ahe gbɛjianɔ. Ayɛ tsɔnei heei ni eba ni haa anyɛɔ akwɛɔ nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ shiɛmɔ kpoku lɛ nɔ lɛ yɛ tɛlivishin nɔ lɛ ekomɛi yɛ Kpee Asai etɛ amli. Kɛfata he lɛ, ayɛ Kristofoi awoji ni akɛwo vidio kasɛtii anɔ, ni enɛɛmɛi yeɔ ebuaa ni mumuii lɛ anine shɛɔ mumɔŋ niyenii anɔ.

Mɛi eyɔse akɛ Odasefoi lɛ tsuɔ mumuii amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii jogbaŋŋ. Italian Deaf Society (Italy Mumuii Akuu) lɛ tsɛ́ wolo ko ni Katolik osɔfonukpa ko ŋma maje amɛ lɛ mli wiemɔ yisɛɛ yɛ wolo tɛtrɛɛ ko ni amɛkalaa ni gbɛi ji P@role & Segni lɛ mli akɛ: “Ewa akɛ mɔ aaahi shi akɛ mumui, kɛ shishinumɔ akɛ ebiɔ ni ená mɔ ko ahi emasɛi be fɛɛ be. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewaaa kɛhaaa lɛ akɛ ekometoo ebaanyiɛ kɛba sɔlemɔ, shi ebaabi ni ená mɔ ko aye abua lɛ koni enu nibii ni akaneɔ, saji ni awieɔ kɛ lalai hu ni aláa beni sɔlemɔ lɛ yaa nɔ lɛ fɛɛ ashishi.” Wolo tɛtrɛɛ lɛ kɛfata he akɛ: “Osɔfonukpa lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ eji dɔlɛ sane akɛ sɔlemɔ lɛ efeko klalo lolo akɛ eeetsu mumuii anaagba nɛɛ he nii, ni etsɔɔ mli akɛ anáa dekã babaoo ahaa mumuii yɛ Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asai anɔ fe bɔ ni afeɔ yɛ sɔlemɔi lɛ amli.”

Aashiɛ Sanekpakpa lɛ Aatsɔɔ Gboklɛfoi

Ani mɔ ko baanyɛ ahi tsuŋwoohe ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ efee mɔ ni eye ehe? Hɛɛ, eeenyɛ eba lɛ nakai, ejaakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ hewalɛ ni ekɛaaha mɛi ni kpɛlɛɔ nɔ ní amɛkɛtsuɔ nii hu yɛ amɛshihilɛ mli lɛ ‘aye amɛhe.’ Shɛɛ sane ni Yesu jaje etsɔɔ “nomii lɛ” ji heyeli kɛmiijɛ esha kɛ apasa jamɔ mli. (Yohane 8:32; Luka 4:16-19) Shiɛmɔ nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ gboklɛfoi atsuŋwoohei ni yɔɔ Italy lɛ miiwo yibii babaoo. Nɔyeli lɛ eha Yehowa Odasefoi shiɛlɔi aaafee 400 hegbɛ koni amɛyasara gboklɛfoi lɛ, bɔni afee ni amɛye amɛbua amɛ yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛfaŋ. Yehowa Odasefoi ji asafo klɛŋklɛŋ ni fataaa Katolik gbɛjianɔtoo lɛ he ní yabi ní aha amɛ hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ.

Abaanyɛ agbɛ shɛɛ sane ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ashwã yɛ gbɛi srɔtoi ni akpaaa gbɛ nɔ. Gboklɛfoi kɛ amɛnanemɛi ni awo amɛtsuŋ lɛ gbaa Biblia mli nikasemɔ ni Yehowa Odasefoi feɔ lɛ he saji. Enɛ eha nanemɛi nɛɛ ekomɛi ebi koni Odasefonyo shiɛlɔ ko abasara amɛ. Gboklɛfoi lɛ aweku mlibii ni eje shishi amɛmiikase Biblia lɛ hu woɔ gboklɛfoi lɛ hewalɛ koni amɛbi ni Odasefoi abasara amɛ. Mɛi komɛi ni awo amɛtsuŋ ní amɛbaahi tsuŋwoo mli amɛwala bei abɔ ni eshwɛ lɛ fɛɛ yɛ gbɔmɔgbee loo awuyelii krokomɛi ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ ahewɔ lɛ etsake amɛtsuii, ni amɛtsake amɛwala shihilɛ gbɛ lɛ kwraa. Enɛ haa amɛhe basaa akɛ mɛi ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ, ni abaptisiɔ amɛ.

Áto gbɛjianɔ yɛ gboklɛfoi atsuŋwoohei pii koni aha maŋshiɛmɔ yɛ Biblia mli saneyitso ko he, ní aye Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ, koni agbɛnɛ hu ajie vidio ni kɔɔ Biblia mli saji ahe ni Yehowa Odasefoi fee lɛ atsɔɔ gboklɛfoi. Bei pii lɛ, gboklɛfoi babaoo yaa kpeei nɛɛ ashishi.

Bɔni afee ni Odasefoi lɛ aye abua gboklɛfoi ni yɔɔ tsuŋwoohei lɛ yɛ gbɛ̀i pɔtɛɛi anɔ lɛ, amɛjara woji tɛtrɛbii babaoo ni wieɔ saji ni gboklɛfoi lɛ baaná he sɛɛ amɛha amɛ. Woji tɛtrɛbii nɛɛ ateŋ ekome ji May 8, afi 2001 Awake! ni asusu saneyitso ni ji “Can Prisoners Be Reformed?” (“Ani Abaanyɛ Atsake Gboklɛfoi?”) lɛ he yɛ mli lɛ. Asusu saneyitso ni ji “Drug Abuse in the Family—What Can You Do?” (“Mɛni Obaanyɛ Ofee yɛ Tsofai ni Akɛtsuɔ Nii yɛ Gbɛ Fɔŋ nɔ yɛ Weku lɛ Mli lɛ He?”) lɛ he yɛ April 8, afi 2003 Awake! lɛ mli. Ája woji tɛtrɛbii nɛɛ akpei abɔ aha gboklɛfoi. Nɔ ni ejɛ mli kɛba ji akɛ, akɛ mɛi ohai abɔ miikase Biblia lɛ. Gboklɛfoi anɔkwɛlɔi komɛi hu ejie miishɛɛ kpo yɛ Biblia mli shɛɛ sane lɛ he.

Beni gboklɛfoi anɔkwɛlɔi lɛ kpɛlɛ gbɛbimɔ krɛdɛɛ ko ni gboklɛfonyo ko ni atsɛ́ɔ lɛ Costantino lɛ kɛbafɔ̃ amɛhiɛ lɛ nɔ lɛ, abapatisi lɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ San Remo lɛ nɔ, ni Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ 138 ye nifeemɔ nɛɛ he odase. Beni agbe nifeemɔ lɛ naa lɛ, Costantino kɛ henumɔ ni mli wa wie akɛ: “Suɔmɔ kpo ni ajie atsɔɔ mi lɛ ha minaa kpɛ mihe.” Maŋ lɛ mli adafitswaa wolo ko kɛ nɔ ni gboklɛfoi anɔkwɛlɔ ko wie lɛ he amaniɛbɔɔ ha akɛ: “Wɔmii shɛ wɔhe waa akɛ wɔkpɛlɛ gbɛbimɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ. Esa akɛ akpɛlɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ aye abua gboklɛfonyo koni etsake ni eha eshihilɛ, esubaŋ kɛ e-Nyɔŋmɔjamɔ aya hiɛ lɛ nɔ. Beni Costantino ŋa kɛ ebiyoo lɛ tsɔɔ bɔ ni amɛhiɛ esɔ hewalɛ ni Biblia mli anɔkwa nilee lɛ ená yɛ Costantino shihilɛ nɔ lɛ, amɛkɛɛ akɛ: “Wɔyɛ ehe miishɛɛ yɛ tsakemɔi ni efee lɛ ahewɔ. Amrɔ nɛɛ ebatsɔ mɔ ko ni he jɔ, ni bɔ ni esusuɔ wɔhe ehaa lɛ miiya hiɛ be fɛɛ be. Wɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ emli ekoŋŋ, ni wɔná bulɛ hu wɔha lɛ. Eŋa kɛ ebiyoo nɛɛ hu eje shishi amɛmiikase Biblia lɛ, ni amɛyaa Kristofoi akpeei hu.

Amɔ Sergio ni abu lɛ fɔ yɛ juu, awuyeli nibii ni akɛwulaa he kɛyajuɔ mɛi, tsofai ni ajuɔ shi akɛfãa gbɛ, kɛ gbɔmɔgbee hewɔ, ni awo lɛ tsuŋ, ni ebaahi jɛmɛ kɛyashi afi 2024. Beni Sergio kɛ afii etɛ epɛi Ŋmalɛi lɛ amli ní efee tsakemɔi wuji yɛ eshihilɛ mli sɛɛ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaha abaptisi lɛ. Lɛ ji gboklɛfoi ni yɔɔ Porto Azzurro tsuŋwoohe ni yɔɔ Elba ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ ateŋ mɔ ni ji 15 nɔ ní abaptisi lɛ ní ebatsɔ Yehowa Odasefonyo. Abaptisi lɛ yɛ nubu bibioo ko ni atsa yɛ shwɛmɔhe ni yɔɔ tsuŋwoohe lɛ, ni enanemɛi gboklɛfoi babaoo ye nifeemɔ nɛɛ he odase.

Akpɛlɛ gbɛbimɔ krɛdɛɛ ko ni Leonardo ni ábu lɛ fɔ akɛ ebaahi tsuŋwoo mli afii 20 lɛ kɛyafɔ̃ enɔkwɛlɔi lɛ ahiɛ koni abaptisi lɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asa ko ni yɔɔ Parma lɛ nɔ lɛ nɔ. Beni mɛi ni ŋmaa adafitswaa wolo ni akalaa yɛ jɛmɛ lɛ kɛ Leonardo gba sane lɛ, etsɔɔ mli akɛ eesumɔ ni “eha efee faŋŋ akɛ ekpɛɛɛ eyiŋ akɛ ebaatsɔ Yehowa Odasefonyo bɔni afee ni ekɛye ehe kɛjɛ tsuŋwoo mli, shi moŋ efee nakai bɔni afee ni ekɛtsu mumɔŋ hiamɔ nii ko ni enuɔ he yɛ emligbɛ tɔ̃ɔ lɛ he nii.” Leonardo wie akɛ: “Tsutsu ko lɛ, mishihilɛ eyi obɔ̃ kɛ nifɔjianii, shi amrɔ nɛɛ mishi fɛɛ yɛ misɛɛ. Eyɛ mli akɛ ehe mi be babaoo moŋ, shi amrɔ nɛɛ mitsake. Esa akɛ maya nɔ mafee jalɛ nii.”

Abu Salvatore fɔ akɛ eji gbɔmɔgbelɔ ni ayawo lɛ tsuŋ yɛ Spoleto gboklɛfoi atsuŋwoohe ni abuɔ gboklɛfoi ahe waa yɛ jɛmɛ lɛ. Ebaptisimɔ ni tee nɔ yɛ tsuŋwoohe lɛ yale lɛ mli lɛ ha mɛi babaoo amii shɛ amɛhe waa. Mɔ ni kwɛɔ gboklɛfoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ anɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Esa akɛ awo gbɛ ni mɔ ko kɔɔ bɔni afee ni eba ejeŋ jogbaŋŋ yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ lɛ he hewalɛ koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha mɛi ni yɔɔ tsuŋwoohe lɛ kɛ maŋbii fɛɛ hu.” Tsakemɔi ni Salvatore efee lɛ eha amrɔ nɛɛ eŋa kɛ ebiyoo yaa Yehowa Odasefoi akpeei. Abaptisi gboklɛfonyo ko ni Salvatore ye lɛ odase lɛ akɛ Yehowa tsulɔ ni ejɔɔ ehe nɔ.

Mra be mli Kristojamɔ mli lɛɛ, ni ená hiɛyaai komɛi hu yɛ Italy. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:10; Romabii 1:7) Yɛ nikpamɔ be nɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔjamɔ kã he eeshwere ni emli hu miilɛɛ yɛ hei ni Paulo kɛ enanemɛi Kristofoi lɛ kɛ tɔlɛ shiɛ sanekpakpa lɛ yɛ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 23:11; 28:14-16.

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

ITALIA

Roma

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Bitonto Kpee Asa lɛ kɛ asafo ko ni yɔɔ Roma ni awieɔ Italy Mumuii Awiemɔ yɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Aaha gboklɛfoi ‘miiye amɛhe’ kɛtsɔ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 17]

Maŋ ni tsutsu ko lɛ Kristojamɔ shwere yɛ mli lɛ miiya nɔ eeshwere yɛ mumɔŋ