Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Philo Ni Jɛ Alexandria Yiŋ ni Akaa Akɛtsɔɔ Ŋmalɛi lɛ Ashishi

Philo Ni Jɛ Alexandria Yiŋ ni Akaa Akɛtsɔɔ Ŋmalɛi lɛ Ashishi

Philo Ni Jɛ Alexandria Yiŋ ni Akaa Akɛtsɔɔ Ŋmalɛi lɛ Ashishi

YƐ AFI 332 D.Ŋ.B. lɛ, Alexander Kpeteŋkpele lɛ kɛ esraafoi lɛ fã kɛtee Mizraim. Dani amɛaafã kɛtsɔ bokagbɛ kɛyaye maji ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ anɔ kunim lɛ, eto maŋtiase ko shishi ni ewo lɛ gbɛi akɛ Alexandria. Maŋtiase nɛɛ batsɔ he ni Helabii akusum nifeemɔi he shi waa yɛ. Aaafee afi 20 D.Ŋ.B. lɛ, afɔ́ kunimyelɔ kroko yɛ maŋ nɛɛ mli, ni yɛ egbɛfaŋ lɛ, etawuu nii lɛ jeee klantei kɛ akpɔlɔi, shi moŋ saji ahe ni asusuɔ yɛ jeŋ nilee naa. Atsɛ́ɔ mɔ nɛɛ akɛ Philo ni jɛ Alexandria, aloo Philo Judaeus akɛni eji Yudanyo lɛ hewɔ.

Yerusalem hiɛ ni akpata yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ ha Yudafoi lɛ gbɛ amɛshwã, ni amɛteŋ mɛi babaoo yahi Mizraim. Amɛteŋ mɛi akpei abɔ yahi Alexandria. Shi, naagbai te shi yɛ Yudafoi lɛ kɛ amɛnanemɛi Helabii lɛ ateŋ. Yudafoi lɛ kpoo akɛ amɛaajá Helabii anyɔŋmɔi lɛ, ni Helabii lɛ hu ye Hebri Ŋmalɛi lɛ ahe fɛo. Akɛni atsɔse Philo yɛ Helabii anilee naa ní eji Yudanyo hu hewɔ lɛ, ele béi ni yaa nɔ nɛɛ jogbaŋŋ. Eheɔ eyeɔ akɛ Yudafoi ajamɔ lɛ ji anɔkwa jamɔ lɛ. Shi, nɔ ni tamɔɔɔ bɔ ni mɛi babaoo fee amɛnii yɛ Jeŋmajiaŋbii lɛ ahe amɛha lɛ, Philo tao koni etsɔ toiŋjɔlɛ gbɛ nɔ eha amɛbale Nyɔŋmɔ. Eesumɔ koni amɛkpɛlɛ Yudafoi ajamɔ lɛ nɔ.

Blema Niŋmaai lɛ Ashishitsɔɔmɔ yɛ Gbɛ Kroko Nɔ

Taakɛ eji yɛ Yudafoi babaoo ni hi shi yɛ Alexandria lɛ agbɛfaŋ lɛ, wiemɔ ni Philo le jogbaŋŋ ji Hela. No hewɔ lɛ, Hebri Ŋmalɛi ni yɔɔ Hela Septuagint lɛ mli lɛ bafee wolo titri ni ekase. Beni epɛiɔ saji ni yɔɔ Septuagint lɛ mli lɛ mli lɛ, ebahe eye akɛ nibii komɛi yɛ mli ni kɔɔ jeŋ nilee he, ni ákɛ Mose ji “jeŋ nilelɔ kpanaa.”

Yɛ afii ohai abɔ ni tsɔ hiɛ lɛ amli lɛ, no mli lɛ ewa kɛha Hela woloŋlelɔi lɛ akɛ amɛaahe Hela blema adesãi ni kɔɔ nyɔŋmɔi kɛ nyɔŋmɔ yei, oblaŋi kɛ mumɔi fɔji ahe lɛ amɛye. Amɛje shishi akɛ amɛaatsɔɔ nakai blema adesãi lɛ ashishi ekoŋŋ. Jeŋ nilelɔ ko ni atsɛ́ɔ lɛ James Drummond wie gbɛ ni amɛtsɔ nɔ amɛfee enɛ lɛ he akɛ: “Jeŋ nilelɔi lɛ taoɔ shishinumɔ ni bɛ tɛ̃ɛ ni hɔ blema adesãi lɛ asɛɛ, kɛkɛ lɛ amɛkɛ mfonirifeemɔŋ wiemɔi etsɔɔ saji ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni yɔɔ adesãi ni shishinumɔ bɛ faŋŋ lɛ mli lɛ amli kɛma anɔkwalei komɛi anɔ mi loo kɛlɛɛ amɛshishinumɔ mli.” Atsɛ́ɔ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛfeɔ enɛ lɛ akɛ saji amli abɛbuai ashishitsɔɔmɔ, ni Philo bɔ mɔdɛŋ koni etsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ etsɔɔ Ŋmalɛi lɛ ashishi.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ 1 Mose 3:22 (kuku 21 yɛ Ga Biblia lɛ mli) lɛ mli wiemɔi taakɛ ejeɔ kpo yɛ Bagster Septuagint shishitsɔɔmɔ lɛ mli lɛ he okwɛ. Ekaneɔ akɛ: “Nuŋtsɔ Nyɔŋmɔ lɛ fee hewolo atade eha Adam kɛ eŋa Hawa, ni ekɛwo amɛ.” Helabii nuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ nɔ kwɔ tsɔ fe mɔ ni feɔ atade. No hewɔ lɛ, Philo tsɔɔ akɛ wiemɔi ni yɔɔ nakai kuku lɛ mli lɛ ji abɛbua, ni ewie akɛ: “Hewolo atade lɛ damɔ shi kɛha hewolo lɛ diɛŋtsɛ ni ji wɔ gbɔmɔtso lɛ; ejaakɛ klɛŋklɛŋ lɛ, Nyɔŋmɔ fee jwɛŋmɔ lɛ, ni etsɛ́ lɛ akɛ Adam; no sɛɛ lɛ, eha jwɛŋmɔ lɛ bɔi nitsumɔ, ni etsɛ́ enɛ akɛ Wala. Naagbee lɛ, efee gbɔmɔtso ni ena akɛ ehe baahia lɛ, ni ekɛ mfonirifeemɔŋ wiemɔ tsɛ́ enɛ akɛ hewolo atade.” No hewɔ lɛ, Philo bɔ mɔdɛŋ koni eha asusu atade ni Nyɔŋmɔ fee eha Adam kɛ Hawa lɛ he yɛ jeŋ nilee naa.

Agbɛnɛ susumɔ 1 Mose 2:10-14 ni wieɔ faa ni shwieɔ Eden trom lɛ nɔ nu, ní gbálaa emli kɛbatsɔɔ faai ejwɛ ni hoɔ yɛ trom lɛ mli lɛ hu he okwɛ. Philo bɔ mɔdɛŋ akɛ eha anu shishi akɛ wiemɔi ni akɛtsɔɔ bɔ ni Eden trom lɛ shikamɔ yɔɔ ha lɛ mli lɛ hiɛ shishinumɔ ni mli kwɔ. Beni ewie abɔɔ lɛ diɛŋtsɛ he egbe naa lɛ, ekɛɛ akɛ: “Ekolɛ nɛkɛ kukuji nɛɛ hu hiɛ mfonirifeemɔŋ shishinumɔ; ejaakɛ faai ejwɛ lɛ damɔ shi kɛha sui kpakpai ejwɛ.” Eka eyiŋ ewie akɛ, Pishon faa lɛ damɔ shi kɛha ŋaalee, Gihon faa lɛ feɔ hiɛdɔɔ ni akɛtsuɔ nibii ahe nii he mfoniri, ni Hidekel faa lɛ hu feɔ ekãafeemɔ he mfoniri, ni naagbee lɛ Eufrate faa lɛ damɔ shi kɛha jalɛsaneyeli. Ni tsɔɔ akɛ ekɛ mfonirifeemɔŋ nibii baye faai nɛɛ anajiaŋ.

Philo kɛ saji amli abɛbuai ashishitsɔɔmɔ tsu nii kɛgbála saji ni kɔɔ adebɔɔ he, bɔ ni fee ni Kain gbe enyɛmi Habel, Nu Afua ni ba yɛ Noa gbii lɛ amli, kɛ wiemɔ ni afutu yɛ Babel lɛ amli, ni etsɔ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ egbála shishitoo mlai babaoo ni yɔɔ Mose Mla lɛ mli lɛ hu amli. Taakɛ bɔ ni nɔkwɛmɔnɔ ni yɔɔ kuku ni tsɔ enɛ hiɛ lɛ mli lɛ tsɔɔ lɛ, bei pii lɛ etsĩɔ sane oti ni Biblia mli kuku lɛ wieɔ he lɛ tã, kɛkɛ lɛ ekɛ wiemɔ tamɔ: “Ekolɛ, esa akɛ wɔsusu nibii nɛɛ ahe yɛ mfonirifeemɔŋ gbɛ nɔ” ekpa saji ashishi ni etsɔɔ yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ hiɛ. Eyɛ mli akɛ Philo ha nibii ni ekɛɛ saji otii komɛi damɔ shi kɛha lɛ fee faŋŋ yɛ eniŋmaai lɛ amli moŋ, shi dɔlɛ sane ji akɛ enɛ ha shishinumɔ diɛŋtsɛ ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ laaje kwraa.

Nyɔŋmɔ—Namɔ Ni?

Philo kɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni náa mɔ nɔ hewalɛ waa tsu nii kɛtsɔɔ shihilɛ mli ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ mli. Beni éwie shikpɔŋ, faai, shibɔlemɔ ŋulamii, kɛ ŋulamii ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ahe sɛɛ lɛ, emu sane naa akɛ: “Je lɛ ji ŋaalelɔi anine naa nitsumɔ ni yɔɔ fɛo fe fɛɛ, ni etamɔ nɔ ni mɔ ko ni he ekwakwao yɛ nitsumɔ mli ní mɔ ko kɛ lɛ yeee egbɔ yɛ nilee mli ni fee. Enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔleɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ shihilɛ mli.” Nilee yɛ sane hesusumɔ nɛɛ mli.—Romabii 1:20.

Shi beni Philo tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ Ofe lɛ yɔɔ ha lɛ mli lɛ, egba afã kwraa kɛjɛ anɔkwale lɛ he. Philo kɛɛ Nyɔŋmɔ “bɛ sui pɔtɛɛi komɛi,” ni ákɛ “anyɛŋ anu” bɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ ha lɛ shishi. Philo tsɔɔ mli akɛ “eji buuluufeemɔ akɛ mɔ aaaya nɔ ebɔ mɔdɛŋ akɛ eeepɛi nibii amli bɔni afee ni ele bɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛ sui pɔtɛɛi hu ni eyɔɔ lɛ,” ni etsɔ wiemɔ nɛɛ nɔ eje mɛi ni miibɔ mɔdɛŋ koni amɛbale Nyɔŋmɔ lɛ anijiaŋ wui. Plato ni ji wɔŋjalɔ kɛ jeŋ nilelɔ lɛ ni kɛ susumɔ nɛɛ ba, shi enɛ jɛɛɛ Biblia lɛ mli.

Philo tsɔɔ mli akɛ, akɛni anyɛŋ anu bɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ ha lɛ shishi hewɔ lɛ, anyɛŋ akɛ gbɛi pɔtɛɛ ko atsɛ́ lɛ. Philo wie akɛ: “Belɛ, nilee yɛ mli akɛ aaamu sane naa akɛ anyɛŋ akɛ gbɛi pɔtɛɛ ko ni sa atsɛ́ lɛ, mɔ ni yɛ anɔkwale mli lɛ, lɛ ji Nyɔŋmɔ hiɛkãlɔ lɛ.” Te feɔ tɛŋŋ ni enɛ feɔ anɔkwale hu!

Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ gbɛi. Lala 83:19 lɛ kɛɔ akɛ: “Bo, ni okometoo ogbɛi ji Yehowa lɛ, bo ji mɔ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ!” Nyɔŋmɔ kɛɛ yɛ Yesaia 42:8 lɛ akɛ: “Mi ji Yehowa, migbɛi ji no.” Mɛni hewɔ Philo ni ji Yudanyo ní le Biblia mli kukuji nɛɛ tsɔɔ mɛi akɛ Nyɔŋmɔ bɛ gbɛi lɛ? Nɔ hewɔ ji akɛ, no mli lɛ jeee Nyɔŋmɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ ni Biblia lɛ wieɔ ehe lɛ he ewieɔ lɛ, shi moŋ eewie nyɔŋmɔ ko ni bɛ gbɛi ni anyɛɛɛ ale lɛ hu ni Helabii ajeŋ nilelɔi wieɔ ehe lɛ he.

Mɛni ji Susuma?

Philo tsɔɔ mɛi akɛ esoro susuma lɛ yɛ gbɔmɔtso lɛ he. Ewieɔ gbɔmɔ he akɛ “eyɛ susuma kɛ gbɔmɔtso.” Ani susuma baanyɛ agbo? Kadimɔ mligbalamɔ ni Philo kɛha yɛ enɛ he lɛ. Etsɔɔ mli akɛ: “Kɛ wɔyɛ wala mli lɛ, wɔhiɛ kã moŋ nɛ, shi wɔsusuma lɛ egbo ni afu lɛ yɛ wɔgbɔmɔtso lɛ mli tamɔ afuɔ mɔ yɛ gbonyobu mli lɛ. Shi kɛ́ [gbɔmɔtso lɛ] egbo lɛ, wɔsusuma lɛ yeɔ ehe kɛjɛɔ gbɔmɔtso ni feɔ esha ní egbo ní no mli lɛ atsĩ enaa awo mli lɛ he, ni enɛ haa ehiɔ shi jogbaŋŋ taakɛ bɔ ni ato akɛ ehi shi lɛ.” Kɛha Philo lɛ, susuma lɛ gboɔ yɛ mfonirifeemɔŋ shishinumɔ naa, ni ákɛ ejeee nɔ ni gboɔ diɛŋtsɛ. Kɛha lɛ lɛ, susuma lɛ gbooo.

Shi kɛlɛ, mɛni ji nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ susuma lɛ he? Mose Klɛŋklɛŋ Wolo 2:7 lɛ kɛɔ akɛ: “Ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ sũ shɔ̃ gbɔmɔ, ni emu wala mumɔ ewo egugɔ mli, ni gbɔmɔ tsɔ wala susuma.” Taakɛ bɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, adesãi susumai; shi moŋ amɛji susumai.

Biblia lɛ tsɔɔ hu akɛ susuma gboɔ. Ezekiel 18:4 lɛ kɛɔ akɛ: “Susuma ni feɔ esha lɛ, lɛ nɔŋŋ eeegbo.” Wɔbaanyɛ wɔjɛ ŋmalɛi nɛɛ amli wɔmu sane naa yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: Adesã ji susuma. No hewɔ lɛ, kɛ́ adesã ko gbo lɛ, susuma egbo.—1 Mose 19:19. *

Beni Philo gbo lɛ, Yudafoi lɛ enyiɛɛɛ etsɔɔmɔi lɛ asɛɛ. Shi kɛlɛ, Kristendom kpɛlɛ etsɔɔmɔi lɛ anɔ. Eusebius kɛ sɔlemɔ lɛ mli hiɛnyiɛlɔi krokomɛi heɔ amɛyeɔ akɛ Philo tsake kɛbatsɔ Kristofonyo. Jerome tsĩ etã efata Sɔlemɔ lɛ mli Osɔfonukpai lɛ ahe. Kristofoi ni ji hemɔkɛyeli kwalɔi moŋ báa Philo niŋmaai lɛ yi, shi jeee Yudafoi lɛ.

Philo niŋmaai lɛ ha atsake nibii ahiɛ yɛ jamɔ mli. Bɔ ni ená mɛi anɔ hewalɛ eha lɛ ha mɛi ni tsɛ́ɔ amɛhe Kristofoi lɛ kpɛlɛ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ ni bɛ Biblia lɛ mli lɛ nɔ. Philo tsɔɔmɔ ni kɔɔ Logos (loo Wiemɔ) lɛ he lɛ ye ebua ni eha Triniti tsɔɔmɔ ni bɛ Biblia lɛ mli, shi moŋ eji tsɔɔmɔ ni Kristofoi hemɔkɛyeli kwalɔi kɛba lɛ gbɛ shwã.

Kaaha Alaka Bo

Beni Philo kaseɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ, ekwɛ jogbaŋŋ koni “ekaha saji ni esusuɔ akɛ eji abɛbua lɛ ateŋ eko miiho ehiɛ.” Shi kɛlɛ, taakɛ 5 Mose 4:2 lɛ tsɔɔ lɛ, beni Mose wieɔ Nyɔŋmɔ Mla lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɛkaŋɔa nɔ ko nyɛfataa kitã ni miwoɔ nyɛ nɛɛ he, ni asaŋ nyɛkajiea nɔ ko yɛ mli, shi nyɛyea Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, kitãi ni miwoɔ nyɛ nɛɛ nɔ.” Yɛ jwɛŋmɔ kpakpa ni Philo hiɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekɛ saji ni eka eyiŋ ewie ni abaanyɛ akɛto duŋ kpii he lɛ hà gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ faŋŋ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔ mli aŋma lɛ nɔ.

Bɔfo Petro wie akɛ: “Jeee adesãi ni atã yɛ ŋaa mli asɛɛ wɔnyiɛ wɔjaje wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo hewalɛ kɛ ebaa lɛ he sane wɔtsɔɔ nyɛ.” (2 Petro 1:16) Nɔ ni tamɔɔɔ Philo niŋmaai lɛ, gbɛtsɔɔmɔ ni Petro kɛha mra be mli Kristofoi asafo lɛ damɔ anɔkwa saji kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ ni ji “anɔkwale mumɔ” ni kudɔ amɛ kɛtee anɔkwale lɛ he lɛ kɛhaa lɛ nɔ.—Yohane 16:13.

Kɛji oyɛ he miishɛɛ akɛ obaajá Nyɔŋmɔ ni Biblia lɛ wieɔ ehe lɛ, no lɛ ehe miihia ni oná gbɛtsɔɔmɔ ni ja, shi jeee saji ashishitsɔɔmɔi ni damɔ adesai asusumɔi anɔ. Esa akɛ oná Yehowa kɛ esuɔmɔnaa nii ahe anɔkwa nilee, ni bɔni afee ni ofee nikaselɔ ni yeɔ anɔkwa lɛ, esa akɛ oba ohe shi hu. Kɛ́ okɛ jwɛŋmɔ ni ja ni tamɔ nɛkɛ kase Biblia lɛ, ebaaha ole “ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ, ni aaanyɛ aha ole nii ni atsɔ Kristo Yesu nɔ hemɔkɛyeli nɔ kɛya yiwalaheremɔ mli lɛ.” Obaana akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baaha ‘oye emuu, ni ebaasaa bo pɛpɛɛpɛ kɛha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.’—2 Timoteo 3:15-17.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 18 Beni The Jewish Encyclopedia ni aŋma yɛ afi 1910 lɛ wieɔ susuma he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ susuma lɛ kãa he ehiɔ wala mli beni gbɔmɔtso lɛ hiɛ ekpata sɛɛ lɛ ji nibii ni jeŋ nilelɔi kɛ jamɔŋ nilelɔi kaa amɛyiŋ amɛwieɔ, shi ejeee anɔkwa hemɔkɛyeli, ni no hewɔ lɛ, awieee he yɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli he ko he ko.”

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

MAŊTIASE NI PHILO HI MLI LƐ

Philo hi shi yɛ Alexandria yɛ Mizraim, ni etsu nii yɛ jɛmɛ. Yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli lɛ, nakai maŋtiase lɛ bafee he ni je lɛŋ wojiatoohe ni da fe fɛɛ lɛ yɔɔ ní nilelɔi yakaseɔ nii yɛ jɛmɛ.

Nikaselɔi kase nii kɛjɛ nilelɔi ni ehe gbɛi ni tsɔɔ nii yɛ skul srɔtoi ni yɔɔ maŋtiase lɛ mli lɛ adɛŋ. Alexandria wojiatoohe lɛ bahe gbɛi yɛ je lɛŋ fɛɛ. Woji ni yɔɔ wojiatoohe nɛɛ bafa babaoo kɛyashɛ akpei ohai abɔ akɛni woji anɔkwɛlɔi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ woji fɛɛ ni aŋmala lɛ eko abato jɛmɛ lɛ hewɔ.

Yɛ sɛɛ mli lɛ, bɔ ni abuɔ Alexandria kɛ emlibii lɛ awoloŋlee yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ bɔi shi baa. Nɔyelɔi ni yɔɔ Roma lɛ gbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋtiasei lɛ anɔ, ni no ha kusum nifeemɔi bahe shi waa yɛ Europa. Alexandria gbee shi kwraa beni tutualɔi yatutua maŋtiase lɛ ni amɛye nɔ kunim yɛ afi 700 Ŋ.B. Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, yinɔsaneŋmalɔi yeɔ wojiatoohe nɛɛ hiɛkpatamɔ lɛ he awerɛho, ni amɛteaŋ mɛi komɛi kɛɔ akɛ no ha je lɛ kpe sɛɛ afii 1000 yɛ hiŋmɛigbelemɔ gbɛfaŋ.

[He ni Sane lɛ Jɛ]

L. Chapons/Illustrirte Familien-Bibel nach der deutschen Uebersetzung Dr. Martin Luthers

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 12]

SAJI AMLI ABƐBUAI ASHISHITSƆƆMƆ ŊMƐNƐ

Afɔɔ abɛbua shishitsɔɔmɔ akɛ sane ko ni hiɛ shishinumɔ ni mli kwɔ loo “sane ni sɛɛkɔmɔ wa tamɔ abɛ.” Abuɔ saji ni he hiaa waa ni hiɛ shishinumɔ ni mli kwɔ lɛ akɛ amɛji abɛbuai ni biɔ shishitsɔɔmɔ. Taakɛ bɔ ni Philo ni jɛ Alexandria lɛ fee lɛ, jamɔŋ tsɔɔlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi tsɔɔ Biblia lɛ shishi yɛ abɛbuaiaŋ loo yɛ gbɛ kroko nɔ.

Susumɔ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo yitso 1 kɛyashi yitso 11 ni wieɔ adesai ayinɔsane kɛjɛ adebɔɔ mli kɛyashi be ni afutu gbɔmɛi awiemɔ yɛ Babel mɔɔ lɛ mli lɛ he sane lɛ he okwɛ. Beni Katolik Biblia shishitsɔɔmɔ ko ni atsɛ́ɔ lɛ The New American Bible lɛ wieɔ Biblia mli sane nɛɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Bɔni afee ni Israelbii ni baafã anɔkwalei ni yɔɔ yitsei nɛɛ amli lɛ ahe lɛ anu anɔkwalei lɛ ashishi lɛ, ehe bahia koni akɛ nibii ni gbɔmɛi ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ le lɛ atsɔɔ mli. Yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ lɛ, esa akɛ esoro anɔkwale lɛ kwraa yɛ bɔ ni aŋma amɛ aha diɛŋtsɛ lɛ he.” Ní tsɔɔ akɛ, esaaa akɛ anuɔ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo yitso 1 kɛyashi yitso 11 lɛ shishi yɛ bɔ ni aŋma lɛ aha lɛ naa. Shi moŋ esa akɛ anu shishi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ, taakɛ bɔ ni ahàa gbɔmɔtso he mama lɛ, nakai nɔŋŋ wiemɔi lɛ hàa shishinumɔ ko ni mli kwɔ nɔ.

Shi kɛlɛ, Yesu tsɔɔ mɛi akɛ nakai yitsei ni yɔɔ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ mli lɛ ji anɔkwale taakɛ bɔ ni aŋma lɛ aha lɛ. (Mateo 19:4-6; 24:37-39) Bɔfo Paulo kɛ bɔfo Petro hu fee nakai nɔŋŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:24-26; 2 Petro 2:5; 3:6, 7) Biblia kaselɔi ni yeɔ anɔkwa lɛ kpooɔ sane mlitsɔɔmɔi ni kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ muu lɛ fɛɛ kpãaa gbee lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Lɛji agbɛtsɔɔmɔ kanetsu wulu ni yɔɔ Alexandria

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Archives Charmet Bridgeman Art Library