Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Susumɔi Srɔtoi ni Ahiɛ yɛ Nitsumɔ He

Susumɔi Srɔtoi ni Ahiɛ yɛ Nitsumɔ He

Susumɔi Srɔtoi ni Ahiɛ yɛ Nitsumɔ He

“Nii ni aaaya nɔ atsu! Eyɛ miishɛɛ waa ákɛ wɔɔle akɛ nitsumɔi kpakpai yɛ lolo ni wɔbaatsu.”—Katherine Mansfield, eji woloŋmalɔ (1888-1923).

ANI susumɔ ni ohiɛ yɛ nitsumɔ he lɛ kɛ sane ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ kpãa gbee? Ákɛ aŋkro lɛ, mɛni ji osusumɔ yɛ nitsumɔ he? Ani ekolɛ, obuɔ nitsumɔ akɛ eji tɔlɛ nifeemɔ ko ni miishɛɛ bɛ mli ní bafolɔɔ otsii lɛ anaagbeei ni akɛjieɔ hiɛtserɛ lɛ amli? Aloo osumɔɔ nitsumɔ waa aahu akɛ kɛ oje shishi lɛ, efeee bo akɛ okpa?

Mɛi pii kɛ ŋmɛlɛtswai ni yɔɔ gbi lɛ mli lɛ amli kpotoo tsuɔ nii. Ekolɛ, nitsumɔ ni wɔtsuɔ lɛ ji nɔ ni baatsɔɔ he ni esa akɛ wɔhi kɛ bɔ ni esa akɛ wɔhi shi wɔha. Mɛi pii bayɔseɔ akɛ nitsumɔ ji nɔ̃ titri ni héɔ amɛbe fɛɛ kɛjɛ be ni amɛdara akɛ onukpai kɛyashi be ni amɛba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ yɛ gbɔlɛ hewɔ. Wɔteŋ mɛi komɛi amii shɛɔ nii ni wɔtsuɔ lɛ he jogbaŋŋ. Mɛi krokomɛi buɔ nitsumɔ akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ yɛ nyɔmɔwoo loo hiɛnyam ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ hewɔ, ni yɛ mɛi krokomɛi hu agbɛfaŋ lɛ, nitsumɔ ji nɔ ko ni akɛtsiɔ jenamɔ lɛ yisɛɛ loo ákɛ eji be fitemɔ ko kɛkɛ.

Mɛi yɛ ní yiŋtoo hewɔ ni amɛtsuɔ nii ji koni amɛnyɛ amɛkwɛ amɛhe yɛ shihilɛ mli, ni mɛi komɛi yɛ ni nɔ̃ titri ni amɛsusuɔ he yɛ shihilɛ mli ji ní amɛtsu nii; mɛi krokomɛi hu awala ŋmɛɛɔ amɛ yɛ nitsumɔ hewɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amaniɛbɔɔ ko ni Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ kɛha nyɛsɛɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ, mɛi ni nitsumɔ haa amɛpiŋɔ ni amɛgboiɔ lɛ ayi fa babaoo “fe mɛi fɛɛ ni tai, tsofai ni naa wawai ni akɔlɔɔ kɛ dãatɔɔ haa amɛpiŋɔ ní amɛgboiɔ hu lɛ.” Beni London adafitswaa wolo ni ji The Guardian lɛ wieɔ amaniɛbɔɔ nɛɛ he lɛ, etsɔɔ akɛ: “Daa afi lɛ, osharai kɛ helai ni jɛɔ nitsumɔi amli kɛbaa lɛ kpatãa mɛi fe akpekpei enyɔ ahiɛ . . . Mulu, tsofai ni akɛtsuɔ nii yɛ nitsumɔhei, gbɛɛmɔi ni tsĩmɔɔ mɔ toi, kɛ la hewalɛi ni naa wawai [eha] mɛi miiye kansa, tsui hela kɛ helai ni haa gbɔmɔtso lɛ fã gboɔ.” Gbekɛbii ní ahaa amɛtsuɔ nii kɛ nitsumɔ dɛŋdɛŋ ni ahaa mɛi tsuɔ lɛ ebatsɔ nifeemɔi komɛi ni ehiii ni miiya nɔ diɛŋtsɛ yɛ nitsumɔhei ŋmɛnɛ.

Kɛfata he lɛ, nɔ ni jwɛŋmɔ he nilelɔ Steven Berglas tsɛ́ɔ lɛ “gbɔjɔmɔ ni mli wa” lɛ hu yɛ. Ewieɔ nitsulɔ ni kɛ mɔdɛŋbɔɔ tsuɔ nii kɛyashɛɔ he ni awóɔ lɛ nitsumɔ mli onukpa lɛ he akɛ, beni ená hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ sɛɛ lɛ, enuɔ he akɛ “enitsumɔ lɛ eha eyaje shihilɛ ko ní enyɛŋ ehe nɔ ko efee, ni asaŋ ehaŋ ená jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ hu lɛ mli, ni no hewɔ lɛ be fɛɛ be lɛ, efee yeyeeye, ehao loo eeye ŋkɔmɔ.”

Srɔtofeemɔ ni Yɔɔ Ekãa ni Akɛtsuɔ Nii kɛ Nii ni Atsuɔ ní Aleee Hejɔɔmɔ Teŋ

Yɛ jeŋ ni mɛi pii kɛ ŋmɛlɛtswai babaoo tsuɔ nii nɛɛ mli lɛ, ehe miihia ni wɔle srɔtofeemɔ ni yɔɔ nitsulɔi ni kɛ ekãa tsuɔ nii kɛ mɛi ni tsuɔ nii ni amɛleee hejɔɔmɔ lɛ teŋ. Nitsulɔi ni leee hejɔɔmɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo buɔ hei ni amɛtsuɔ nii yɛ lɛ akɛ he ko ni yɔɔ shweshweeshwe yɛ jeŋ ní nibii ni akpaaa gbɛ kɛ osharai eyi mli obɔ̃ nɛɛ mli; shi nitsulɔi ni tsuɔ nii kɛ ekãa lɛ buɔ nitsumɔ akɛ eji nɔ ko ni he yɔɔ sɛɛnamɔ, ni bei komɛi po lɛ, nitsumɔ bafeɔ gbɛnaa nii ko ni ehe nitsumɔ haa mɔ tsui nyɔɔ emli. Mɛi ni tsuɔ nii ni amɛleee hejɔɔmɔ lɛ kɛ nitsumɔ yeɔ shihilɛ mli nifeemɔi krokomɛi fɛɛ anajiaŋ; shi nitsulɔi ni tsuɔ nii kɛ ekãa lɛ le be ni esa akɛ amɛkpa nitsumɔ koni amɛgbala amɛjwɛŋmɔ kɛya nibii krokomɛi anɔ, tamɔ gbɛjianɔ ni amɛbaato kɛha amɛgbalashihilɛ mlibotemɔ he gbijurɔyeli lɛ nɛkɛ. Nii ni nitsulɔi ni leee hejɔɔmɔ lɛ tsuɔ kɛtekeɔ nɔ lɛ haa amɛmii shɛɔ amɛhe jogbaŋŋ, ni ewoɔ amɛ hewalɛ po; shi ebɛ lɛ nakai yɛ mɛi ni kɛ ekãa tsuɔ nii lɛ agbɛfaŋ.

Akɛni gbɔmɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ jieɔ nii ni atsuɔ kɛtekeɔ nɔ lɛ yi waa hewɔ lɛ, ehaaa mɛi ana srɔtofeemɔ ni yɔɔ nii ni atsuɔ kɛ ekãa kɛ nii ni atsuɔ ni aleee hejɔɔmɔ lɛ teŋ. Nibii tamɔ kɔmpiuta, tɛlifon, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ haa ewaa akɛ aaale be mli ni mɔ ko yɔɔ shia loo etee nitsumɔ. Akɛni wɔyɛ be ko ní jeee doo akɛ esa akɛ mɔ ahi enitsumɔhe dani enyɛ etsu nɔ ni etaoɔ akɛ etsu he nii lɛ mli hewɔ lɛ, mɛi komɛi tsuɔ nii aahu kɛyashiɔ amɛyeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe awui.

Te mɛi komɛi feɔ amɛnii yɛ su gbonyo nɛɛ he amɛhaa tɛŋŋ? Adesai ashihilɛi ahe nilelɔi eyɔse akɛ mɛi komɛi ni tsuɔ nii fe nine kɛ agbɛnɛ fe bɔ ni sa hu lɛ kɛ nifeemɔi ni kɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ he lɛ ebɔi nitsumɔhe lɛ baa, ni amɛkɛ jamɔ miifutu nitsumɔ. Adafitswaa wolo ni ji San Francisco Examiner lɛ bɔ amaniɛ akɛ, “nifeemɔi ni kɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ he ní akɛfutuɔ nitsumɔ lɛ ebafee nɔ ko ni mɛi fɛɛ le jogbaŋŋ.”

Silicon Valley ni ji he ko ni nitsumɔhei ni afeɔ elɛtrɔnik nibii fá waa yɛ United States lɛ he amaniɛbɔɔ ko ni je kpo nyɛsɛɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ: “Yɛ be mli ni hei ni nitsulɔi kɛ amɛtsɔnei mamɔɔ lɛ babaoo kamɔɔ shi efolo akɛni afɔɔ nitsulɔi ashwiemɔ kɛjɛɔ amɛnitsumɔi amli hewɔ lɛ, nitsulɔi ni baa Biblia mli nikasemɔi ni afeɔ gbɛkɛnaashi lɛ náaa he ko amɛkɛ amɛtsɔnei amamɔ.” Ekɔɔɔ he eko nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ, mɛi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo ena akɛ Biblia lɛ eye ebua amɛ, ni amɛbaná jwɛŋmɔ ni ja yɛ nitsumɔ he, ni enɛ eha amɛŋmɛɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ shihilɛ mli.

Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ nitsumɔ he? Ani shishitoo mlai komɛi yɛ Ŋmalɛ lɛ mli ni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ naagbai ni wɔkɛkpeɔ ŋmɛnɛ yɛ wɔnitsumɔhei lɛ anaa yɛ omanyeyeli mli? Sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaha sanebimɔi nɛɛ ahetoo.