Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Mɛi ni Hiɛ Yɔɔ Amɛmumɔŋ Hiamɔ Nii Anɔ lɛ Yɛ Miishɛɛ”

“Mɛi ni Hiɛ Yɔɔ Amɛmumɔŋ Hiamɔ Nii Anɔ lɛ Yɛ Miishɛɛ”

“Mɛi ni Hiɛ Yɔɔ Amɛmumɔŋ Hiamɔ Nii Anɔ lɛ Yɛ Miishɛɛ”

KƐ́ JE tsɛre loofɔji lɛ, bei pii lɛ amɛbolɔɔ fioo, kɛkɛ lɛ amɛfiliki kɛtee amɛyatao niyenii. Kɛ́ eshɛ gbɛkɛ lɛ, amɛkuɔ amɛsɛɛ kɛbaa amɛtsu lɛŋ, amɛbolɔɔ ekoŋŋ, ni amɛyawɔɔ. Yɛ afi lɛ mli bei komɛi lɛ, amɛteŋ hii lɛ kwɔɔ yei lɛ, amɛŋmɛɔ wɔji, ni amɛlɛɔ amɛbii lɛ. Kooloi krokomɛi feɔ amɛnii yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ.

Shi ákɛ adesai lɛ, esoro wɔ. Eyɛ mli akɛ wɔyeɔ nii, wɔwɔɔ, ni wɔwoɔ shwiei moŋ, shi kɛlɛ wɔteŋ mɛi babaoo amii shɛɛɛ nibii nɛɛ pɛ ahe. Wɔsumɔɔ ni wɔle nɔ hewɔ ni wɔyɔɔ shihilɛ mli. Wɔsumɔɔ ni wɔshihilɛ afee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he. Wɔsumɔɔ hu ni wɔná wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ. Nɛkɛ hiamɔ nii ni mli wa nɛɛ tsɔɔ akɛ adesai yɛ su ko ni yɔɔ srɔto kwraa​—ni ji mumɔŋ shidaamɔ, loo bɔ ni amɛnuɔ he akɛ mumɔŋ nibii ahe hiaa amɛ lɛ.

Abɔ Gbɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ Subaŋ Nɔ

Biblia lɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni adesai yɔɔ mumɔŋ hiamɔ nii lɛ mli akɛ: “Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɔ yɛ esubaŋ lɛ nɔ, Nyɔŋmɔ subaŋ lɛ nɔ ebɔ lɛ yɛ; nuu kɛ yoo ebɔ amɛ.” (1 Mose 1:​27) “Nyɔŋmɔ subaŋ lɛ nɔ” ni abɔ wɔ yɛ lɛ tsɔɔ akɛ, eyɛ mli akɛ wɔyeee emuu ni esha yɛ wɔhe moŋ, shi wɔyɛ nyɛmɔ ni wɔkɛaajie sui ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ ekomɛi akpo wɔtsɔɔ. (Romabii 5:​12) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee nibii heei. Agbɛnɛ hu wɔyɛ nilee, henumɔ kɛha jalɛsaneyeli, kɛ nyɛmɔ ni wɔkɛaajie suɔmɔ ni he-kɛ-afɔleshaa yɔɔ mli lɛ kpo wɔtsɔɔ wɔhe. Kɛfata he lɛ, wɔbaanyɛ wɔsusu be ní eho lɛ he, ni wɔto gbɛjianɔ hu kɛha wɔsɛɛ.​—Abɛi 4:⁠7; Jajelɔ 3:​1, 11; Mika 6:⁠8; Yohane 13:​34; 1 Yohane 4:⁠8.

Shwelɛ ni wɔyɔɔ kɛha mumɔŋ nibii lɛ jeɔ kpo faŋŋ yɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ yɛ wɔfɔmɔ su naa ákɛ wɔja Nyɔŋmɔ lɛ mli. Kɛ́ wɔnáaa wɔkɛ wɔ-Bɔlɔ lɛ teŋ wekukpaa kpakpa lɛ, wɔnyɛŋ wɔná miishɛɛ diɛŋtsɛ ni sɛɛ tsɛɔ. Yesu wie akɛ: “Mɛi ni hiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ yɛ miishɛɛ.” (Mateo 5:⁠3, NW ) Shi kɛlɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkɛ mumɔŋ anɔkwale​—Nyɔŋmɔ he anɔkwalei, eshishitoo mlai, kɛ eyiŋtoo kɛha adesai lɛ atsu nakai hiamɔ nii lɛ he nii. Nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔná mumɔŋ anɔkwale lɛ yɛ? Wɔbaanyɛ wɔná yɛ Biblia lɛ mli.

“Owiemɔ lɛ Anɔkwaleŋ”

Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛŋ lɛ ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔsaamɔ.” (2 Timoteo 3:​16) Paulo wiemɔi lɛ kɛ Yesu wiemɔi ní ekɛsɔle eha Nyɔŋmɔ akɛ: “Owiemɔ lɛ anɔkwaleŋ” lɛ kpãa gbee. Ŋmɛnɛ, wɔle akɛ nakai Wiemɔ lɛ ji Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ, ni eji nilee gbɛ akɛ wɔɔpɛi wɔhemɔkɛyelii kɛ shishitoo mlai amli wɔkwɛ akɛ amɛkɛ Biblia lɛ kpãa gbee lo.​—Yohane 17:⁠17.

Kɛji akɛ wɔkɛ wɔhemɔkɛyelii lɛ to Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he lɛ, belɛ wɔmiikase nɔkwɛmɔnɔ ni Beroiabii lɛ ni kwɛ akɛ Paulo tsɔɔmɔi lɛ kɛ Ŋmalɛi lɛ kpãa gbee lo lɛ fee amɛfɔ shi lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni Luka aaawie Beroiabii lɛ ahiɛ lɛ, ejie amɛyi yɛ su ni amɛjie lɛ kpo lɛ hewɔ. Eŋma akɛ: “Amɛjie amɛyitsoŋ amɛmɔ wiemɔ lɛ mli, ni daa amɛkpaa ŋmalɛi lɛ amli amɛkwɛɔ akɛ nibii nɛɛ yɛ mli nakai lo.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:​11) Akɛni jamɔŋ kɛ jeŋba he tsɔɔmɔi ni teɔ shi woɔ amɛhe lɛ egbɛ eshwã ŋmɛnɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔkase nɔkwɛmɔnɔ ni Beroiabii ni hiɛ su kpakpa lɛ fee amɛfɔ shi lɛ.

Gbɛ kroko ni wɔɔtsɔ nɔ wɔyoo anɔkwale lɛ ji kɛtsɔ bɔ ni ená mɛi ashihilɛi anɔ hewalɛ eha lɛ ní wɔɔkwɛ lɛ nɔ. (Mateo 7:​17) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esa akɛ Biblia mli shishitoo mlai ni mɔ ko aaahi shi yɛ naa lɛ aha etsɔ wu kpakpa, tsɛ kpakpa, ŋa kpakpa loo nyɛ kpakpa, ni no aha weku lɛ aná miishɛɛ, ní mɔ lɛ tsui anyɔ emli babaoo. Yesu kɛɛ akɛ: “Mɛi ni nuɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ ni amɛyeɔ nɔ lɛ yɛ miishɛɛ.”​—Luka 11:​28, NW.

Yesu wiemɔi lɛ haa wɔkaiɔ wiemɔi ni eŋwɛi Tsɛ lɛ kɛ blema Israelbii lɛ wie lɛ, akɛ: “Miji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao, mɔ ni tsɔɔo gbɛ ní onyiɛ nɔ lɛ. Eji obo mikitai lɛ atoi kulɛ, ohejɔlɛ aaatamɔ faa, ni ojalɛ hu aaatamɔ ŋshɔkei.” (Yesaia 48:​17, 18) Eka shi faŋŋ akɛ faikpamɔ wiemɔ ni mlihilɛ yɔɔ mli nɛɛ baatsirɛ mɛi fɛɛ ni sumɔɔ ekpakpafeemɔ kɛ jalɛ lɛ!

Mɛi Komɛi Sumɔɔ ni ‘Ata Amɛtoiiaŋ’

Nyɔŋmɔ jɛ mlihilɛ mli ekpa Israelbii lɛ fai ni tamɔ nɛkɛ, ejaakɛ akɛ jamɔŋ amalei eha amɛmiidu gbɛ. (Lala 106:​35-40) Esa akɛ wɔ hu wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ amalei ahe. Paulo ŋma kɛkɔ mɛi ni tsɛɔ amɛhe akɛ Kristofoi lɛ ahe akɛ: “Be ko baaba ni amɛkpɛlɛŋ tsamɔ tsɔɔmɔ lɛ dɔŋŋ, shi moŋ amɛaabua tsɔɔlɔi anaa amɛwo amɛhe yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi lɛ anaa, ejaakɛ amɛtoiiaŋ miifɛ̃lɛ̃ amɛ; ni amɛaakpala anɔkwale lɛ yɛ amɛtoii asɛɛ.”​—2 Timoteo 4:​3, 4.

Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ taa gbɔmɛi atoiiaŋ kɛtsɔ nifeemɔi ni teeɔ akɔnɔi gbohii ashi, tamɔ bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ gbalashihilɛ sɛɛ, hii ni kɛ hii náa bɔlɛ, kɛ dãatɔɔ ni amɛwoɔ he hewalɛ lɛ nɔ. Biblia lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ mɛi ni kpɛlɛɔ nifeemɔi nɛɛ anɔ kɛ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mli lɛ “anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.”​—1 Korintobii 6:​9, 10; Romabii 1:​24-⁠32.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebɛ mlɛo akɛ aaahi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ anaa, titri lɛ kɛ́ akɛ hefɛoyeli miikpe, shi kɛlɛ eji nɔ ko ni abaanyɛ afee. Aŋkroaŋkroi babaoo yɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ ni tsutsu ko lɛ amɛji mɛi ni kɛ tsofai tsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, dãatɔlɔi, ajwamaŋbɔlɔi, yiwalɛ nifeelɔi, julɔi kɛ amalelɔi. Ni kɛlɛ, amɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ná amɛnɔ hewalɛ, ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye kɛbua amɛ ni amɛfee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛi amli bɔni afee ni ‘amɛnyiɛ bɔ ni sa Yehowa hiɛ.’ (Kolosebii 1:​9, 10; 1 Korintobii 6:​11) Akɛni toiŋjɔlɛ yɛ amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ hewɔ lɛ, amɛ hu amɛtsui enyɔ amɛmli, ni taakɛ wɔbaana lɛ, amɛná wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ kpakpa.

Maŋtsɛyeli Hiɛnɔkamɔ Lɛ

Naanɔ toiŋjɔlɛ he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli kɛha adesai ni feɔ toiboo lɛ baaba mli kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ. Yesu wie yɛ esɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:​10) Hɛɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ baaha afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nakai ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ​—ni ji nɔyeli ni yɔɔ Yesu Kristo kudɔmɔ shishi lɛ​—nɔ Nyɔŋmɔ baatsɔ atsɔɔ akɛ E-yɛ hegbɛ akɛ E-yeɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ.​—Lala 2:​7-​12; Daniel 7:​13, 14.

Yesu Kristo ni ji ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ baaha adesai toibolɔi aye amɛhe kɛjɛ nyɔŋyeli fɛɛ nyɔŋyeli mli, ní Adam esha ni efimɔ adesai kpɛŋŋ, kɛ gboshinii ni eshi ni ji hela kɛ gbele lɛ fata he lɛ. Kpojiemɔ 21:​3, 4 kɛɔ akɛ: “Naa, Nyɔŋmɔ buu lɛ yɛ gbɔmɛi ateŋ . . . Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.”

Naanɔ toiŋjɔlɛ baaba shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ enɛ he lɛ? Atsɔɔ enɛ mli yɛ Yesaia 11:⁠9 lɛ akɛ: “Amɛfeŋ efɔŋ [Maŋtsɛyeli lɛ shishibii lɛ] ni amɛfiteŋ nii yɛ migɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ fɛɛ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ kɛ Yehowa he nilee lɛ, tamɔ bɔ ni nu ha ŋshɔ shishi lɛ.” Hɛɛ, adesa fɛɛ adesa ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baaná Nyɔŋmɔ he anɔkwa nilee ni ebaafee toiboo eha lɛ. Ani hiɛnɔkamɔ nɛɛ haa otsui nyaa? Kɛ́ nakai ni lɛ, amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ obɔi “Yehowa he nilee” ni he hiaa waa lɛ kasemɔ.

Ani Obaabo Maŋtsɛyeli Shɛɛ Sane lɛ Toi?

Nyɔŋmɔ baatsɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ efite Satan nitsumɔi lɛ fɛɛ, ni ebaatsɔse adesai yɛ E-jalɛ gbɛ̀i lɛ anɔ. Enɛ hewɔ lɛ ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Maŋtsɛyeli lɛ bafee sane titri yɛ Yesu nitsɔɔmɔ lɛ mli. Ewie akɛ: “Esa akɛ miyajajeɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ mitsɔɔ maji krokomɛi hu, ejaakɛ no hewɔ atsu mi.” (Luka 4:​43) Kristo fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛshiɛ nakai shɛɛ sane lɛ nɔŋŋ amɛha mɛi krokomɛi. (Mateo 28:​19, 20) Egba akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mateo 24:​14) Nakai naagbee lɛ miibɛŋkɛ oyayaayai. Enɛ hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ mɛi ni hiɛ jalɛ tsui lɛ abo sanekpakpa ni hereɔ mɔ yiwala lɛ toi!

Albert, ní atsĩ etã yɛ sane ni tsɔ̃ hiɛ lɛ mli lɛ nu Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ beni Yehowa Odasefoi kɛ eŋa kɛ ebinuu lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ. Shishijee lɛ, Albert yiŋ fee lɛ kɔshikɔshi. Ebi po ni osɔfo ko abasara eŋa kɛ ebinuu lɛ koni eha amɛle akɛ Odasefoi lɛ atsɔɔmɔi lɛ ejaaa. Shi osɔfo lɛ sumɔɔɔ ni ekɛ ehe woɔ sane lɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ Albert kpɛ eyiŋ akɛ ebaatá shi yɛ he ni afeɔ Biblia mli nikasemɔ lɛ yɛ lɛ, bɔni afee ni etao tɔmɔi ni yɔɔ tsɔɔmɔi lɛ ahe. Yɛ nikasemɔ lɛ ekome pɛ sɛɛ lɛ, ekɛ ehe wo nikasemɔ lɛ mli ni eesumɔ ni ekase babaoo. Etsɔɔ nɔ hewɔ ni etsake ejwɛŋmɔ ni ehiɛ lɛ. Ewie akɛ: “Enɛ ji nɔ ni mitaoɔ daa lɛ.”

Yɛ naagbee lɛ, Albert je shishi ebɔi emumɔŋ hiamɔ nii lɛ námɔ, ni eshwaaa ehe kɔkɔɔkɔ. Biblia mli anɔkwale lɛ ha enine shɛ nɔ ni ekɛ ewala bei fɛɛ taoɔ​—ni ji tsabaa ni yɔɔ kɛha jalɛ sane ni ayeee kɛ juu-kɛ-fɔ̃ ni egbɛ eshwã he fɛɛ he lɛ, kɛ wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ lɛ nɔ. Biblia mli anɔkwale lɛ ha etsui nyɔ emli. Ani aaatsu omumɔŋ hiamɔ nii lɛ ahe nii? Mɛni hewɔ okɛ bei fioo kaneee sanebimɔi ni yɔɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 6 lɛ? Kɛ oosumɔ ni ole saji babaoo lɛ, Yehowa Odasefoi baaná he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua bo.

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 6]

ANI AATSU OMUMƆŊ HIAMƆ NII LƐ AHE NII?

Ani mumɔŋ niyenii ni onine shɛɔ nɔ lɛ tsuɔ omumɔŋ hiamɔ nii ahe nii? Wɔmiifɔ bo nine koni okane sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ, ni okadi nɔ ni obaanyɛ oha hetoo yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ ahe.

□ Namɔ ji Nyɔŋmɔ, ni mɛni ji egbɛi?

□ Namɔ ji Yesu Kristo? Mɛni hewɔ ebagbo lɛ? Te ooofee tɛŋŋ oná egbele lɛ he sɛɛ?

□ Ani Abonsam yɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, nɛgbɛ ejɛ kɛba?

□ Mɛni baa wɔnɔ kɛ́ wɔgboi?

□ Mɛni ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ kɛ adesai?

□ Mɛni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ?

□ Mɛni ji Nyɔŋmɔ jeŋba he shishitoo mlai lɛ?

□ Mɛɛ gbɛhe Nyɔŋmɔ kɛha wu kɛ ŋa yɛ weku lɛ mli? Mɛni ji Biblia mli shishitoo mlai lɛ ekomɛi ni haa anáa weku shihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli?

Kɛji akɛ onyɛɛɛ okɛ nɔmimaa aha sanebimɔi nɛɛ ekomɛi ahetoo lɛ, obaanyɛ obi ni aha bo Mɛni Nyɔŋmɔ Taoɔ yɛ Wɔdɛŋ? wolo bibioo lɛ eko. Wolo bibioo nɛɛ ní Yehowa Odasefoi efee yɛ wiemɔi aaafee 300 mli lɛ wieɔ shishijee Biblia mli saneyitsei 16 he, ni ekɛ Ŋmalɛ lɛ haa sanebimɔi ni tsɔ hiɛ lɛ fɛɛ ahetoo.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 4]

Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ kooloi lɛ, adesai yɛ mumɔŋ hiamɔ nii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

“Amɛaabua tsɔɔlɔi anaa amɛwo amɛhe . . . ejaakɛ amɛtoiiaŋ miifɛ̃lɛ̃ amɛ.”​—2 Timoteo 4:3

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Abaatsɔ Nyɔŋmɔ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ nɔ akɛ naanɔ toiŋjɔlɛ aba