Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Maŋtsɛmɛi a-Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ Mli Saji Otii

Maŋtsɛmɛi a-Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ Mli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Maŋtsɛmɛi a-Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ Mli Saji Otii

“KƐ́ JALƆI ayi miifa lɛ, maŋ nyãa; shi kɛ́ mɔ fɔŋ miiye lumɔ lɛ, maŋ dɔmɔɔ ŋtsɔi.” (Abɛi 29:2) Biblia mli wolo ni ji Maŋtsɛmɛi a-Klɛŋklɛŋ wolo lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ abɛbua nɛɛ ji anɔkwale. Egbaa Salomo, mɔ ni yɛ enɔyeli shishi lɛ, blema Israel maŋ lɛ batsɔ maŋ ni eshwere waa ni yɔɔ shweshweeshwe lɛ wala shihilɛ he sane. Saji ni kɔɔ Israel maŋ lɛ ní mli ja enyɔ yɛ Salomo gbele sɛɛ, kɛ maŋtsɛmɛi 14 ni nyiɛ esɛɛ kɛba ní amɛteŋ mɛi komɛi ye nɔ yɛ Israel ní amɛteŋ mɛi krokomɛi hu ye nɔ yɛ Yuda lɛ he lɛ hu yɛ Maŋtsɛmɛi a-Klɛŋklɛŋ wolo lɛ mli. Maŋtsɛmɛi nɛɛ ateŋ mɛi enyɔ pɛ ye Yehowa anɔkwale kɛyawula shi. Kɛfata he lɛ, wolo lɛ wieɔ gbalɔi ekpaa ní Elia fata he lɛ anitsumɔi ahe.

Gbalɔ Yeremia ji mɔ ni ŋma wolo nɛɛ, ni eŋma yɛ Yerusalem kɛ Yuda, ni ewieɔ saji ni tee nɔ yɛ aaafee afii 129 lɛ mli—kɛjɛ afi 1040 D.Ŋ.B. kɛyashi afi 911 D.Ŋ.B. lɛ he sane. Ekã shi faŋŋ akɛ beni Yeremia ŋmaa wolo lɛ, ekwɛ blema woji ni aŋmala ashwie shi, tamɔ “Salomo he saji lɛ awolo lɛ” mli. Nakai woji lɛ eko bɛ amrɔ nɛɛ.—1 Maŋtsɛmɛi 11:41; 14:19; 15:7.

MAŊTSƐ NILELƆ KO HA TOIŊJƆLƐ KƐ SHWEREMƆ BA

(1 Maŋtsɛmɛi 1:1–11:43)

Sane ni yɔɔ miishɛɛ ni kɔɔ ka ni Adonia ni ji Maŋtsɛ David bi lɛ ka akɛ eshɔ̃ etsɛ maŋtsɛyeli lɛ kɛjɛ edɛŋ lɛ he lɛ ji nɔ ni jeɔ Maŋtsɛmɛi a-Klɛŋklɛŋ wolo lɛ shishi. Nii ni gbalɔ Natan fee oya nɔŋŋ lɛ fite nakai yiŋtoo lɛ, ni awó David binuu Salomo maŋtsɛ. Maŋtsɛ hee ni awo lɛ nibimɔ lɛ sa Yehowa hiɛ, ni eha lɛ “tsui ni le nii ni yooɔ sane sɛɛ” kɛ “ninamɔ kɛ anunyam.” (1 Maŋtsɛmɛi 3:12, 13) Maŋtsɛ lɛ nilee lɛ nɔ bɛ, ni mɔ ko kɛ lɛ yeee egbɔ yɛ ninámɔ gbɛfaŋ. Israel ná toiŋjɔlɛ kɛ shweremɔ yɛ nakai beaŋ.

Tsũi ni Salomo ma lɛ ateŋ ekomɛi ji Yehowa sɔlemɔwe lɛ kɛ nɔyeli lɛ tsũi srɔtoi. Yehowa ma nɔ mi eha Salomo akɛ: “Mahã omaŋtsɛyeli sɛi lɛ ama shi shiŋŋ yɛ Israel nɔ kɛaatee naanɔ,” shi enɛ damɔ toiboo ni maŋtsɛ lɛ aaaya nɔ afee lɛ nɔ. (1 Maŋtsɛmɛi 9:4, 5) Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ bɔ lɛ kɔkɔ hu yɛ nibii ni baajɛ toi ni eeegbo lɛ mli kɛba lɛ he. Shi kɛlɛ, sɛɛ mli lɛ Salomo wɛ maŋsɛɛ yei babaoo. Beni egbɔ lɛ, amɛná enɔ hewalɛ ni ekɛ ehe wo apasa jamɔ mli. Yehowa gba efɔ̃ shi akɛ abaaja emaŋtsɛyeli lɛ mli enyɔ. Salomo gbo yɛ afi 997 D.Ŋ.B., ni enɛ kɛ afii 40 ni ekɛye nɔ lɛ ba naagbee. Ebinuu Rehabeam baye maŋtsɛ.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

1:5—Mɛni hewɔ Adonia ka akɛ eeeshɔ̃ maŋtsɛyeli lɛ beni David yɔɔ wala mli lolo lɛ? Biblia lɛ etsɔɔɔ nɔ hewɔ ni efee nakai lɛ. Shi kɛlɛ, nilee yɛ mli akɛ aaamu sane naa akɛ, akɛni Adonia nyɛmimɛi hii onukpai ni ji Amnon kɛ Absalom, ní eeenyɛ efee akɛ David binuu Kileab fata he lɛ egboi momo hewɔ lɛ, Adonia susu akɛ eyɛ hegbɛ akɛ eyeɔ maŋtsɛ, ejaakɛ lɛ ji David bihii ni eshwɛ lɛ ateŋ onukpa. (2 Samuel 3:2-4; 13:28, 29; 18:14-17) Akɛni Yoab ni ji tatsɛnukpa ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ kɛ osɔfonukpa Abiatar ní yɔɔ hegbɛ lɛ fĩ Adonia sɛɛ hewɔ lɛ, ekolɛ ená nɔmimaa akɛ enifeemɔ lɛ baaye omanye. Biblia lɛ etsɔɔɔ kɛji akɛ ele yiŋ ni David eto akɛ ekɛ maŋtsɛyeli lɛ baaha Salomo lɛ. Shi kɛlɛ, Adonia ekpeee Salomo kɛ mɛi krokomɛi ni fĩɔ David sɛɛ lɛ kɛbaaa “afɔleshaa ko” shishi. (1 Maŋtsɛmɛi 1:9, 10, NW) Enɛ tsɔɔ akɛ ebu Salomo akɛ ehenyɛlɔ.

1:49-53; 2:13-25—Mɛni hewɔ Salomo gbe Adonia beni ekɛ ehe eke lɛ lɛ sɛɛ? Salomo yɔse yiŋtoo diɛŋtsɛ hewɔ ni Adonia kɛfɔ Batsheba hiɛ koni ebi maŋtsɛ lɛ ni ekɛ Abishag ahã lɛ gbãla lɛ, eyɛ mli akɛ Batsheba yɔseee enɛ moŋ. Eyɛ mli akɛ David kɛ Abishag ni he yɔɔ fɛo waa lɛ nako bɔlɛ moŋ, shi abuɔ lɛ akɛ eji David hemɔ. Taakɛ kusum ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ tsɔɔ lɛ, mɔ ni baaye David sɛɛ beni egbo lɛ pɛ yɔɔ hegbɛ akɛ ekɛ lɛ ahi shi. Ekolɛ Adonia susu akɛ kɛ́ ekɛ Abishag bote gbalashihilɛ mli lɛ, ebaanyɛ etsɔ maŋtsɛ. Akɛni Salomo yɔse akɛ Adonia nibimɔ lɛ tsɔɔ akɛ eesumɔ ni enine ashɛ maŋtsɛyeli lɛ nɔ hewɔ lɛ, ekɛ ehe ekeee lɛ dɔŋŋ.

6:37–8:2—Mɛɛ be ajɔɔ sɔlemɔwe lɛ nɔ? Agbe sɔlemɔwe lɛ maa naa yɛ afi 1027 D.Ŋ.B. lɛ nɔ nyɔŋ ni ji kpaanyɔ lɛ nɔ, yɛ Salomo nɔyeli afi ni ji 11 lɛ mli. Etamɔ nɔ ni emli saamɔ kɛ ehe gbɛjianɔtoo krokomɛi lɛ hé nyɔji 11. Etamɔ nɔ ni ajɔɔ nɔ yɛ afi 1026 D.Ŋ.B. lɛ nɔ nyɔŋ ni ji kpawo lɛ nɔ. Amaniɛbɔɔ lɛ tsɔɔ nibii krokomɛi ni ama beni agbe sɔlemɔwe lɛ maa naa dani ajɔɔ nɔ lɛ mli, ni eka shi faŋŋ akɛ ekɛ no mu nibii fɛɛ ni atsu kɛma sɔlemɔwe lɛ naa.—2 Kronika 5:1-3.

9:10-13—Ani Galilea maji 20 ni Salomo kɛke Tiro Maŋtsɛ Hiram lɛ kɛ Mose Mla lɛ kpãa gbee? Abaanyɛ akɛ Mla ni yɔɔ 3 Mose 25:23, 24 atsu nii kɛkɔ shikpɔji ni Israelbii lɛ yɔɔ nɔ lɛ pɛ he. Ebaanyɛ efee akɛ jeee Israelbii yɔɔ maji ni Salomo kɛke Hiram lɛ nɔ, eyɛ mli akɛ eyɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ husui amli moŋ. (2 Mose 23:31) Salomo nifeemɔ nɛɛ baanyɛ atsɔɔ hu akɛ enyɛɛɛ eye Mla lɛ nɔ taakɛ efee beni ‘ebua okpɔŋɔi pii anaa eha ehe’ ní eŋɔ yei pii lɛ. (5 Mose 17:16, 17) Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, Hiram eyanyaaa nikeenii lɛ he. Ekolɛ wɔŋjalɔi ni hi jɛmɛ lɛ ehiɛɛɛ maŋ lɛ jogbaŋŋ, loo ekolɛ he ni maŋ lɛ yɔɔ lɛ ehiii.

11:4—Ani Salomo jwɛŋmɔ ni egbo hewɔ ni eyeee anɔkwa yɛ egbɔlɛ beaŋ lɛ? Jeee nakai ji bɔ ni sane lɛ ji. Beni Salomo je enɔyeli lɛ shishi lɛ no mli lɛ edako tsɔ, ni eyɛ mli akɛ ekɛ afii 40 ye nɔ moŋ, shi nakai beaŋ lɛ egbɔko kotokoto. Kɛfata he lɛ, ekpaaa Yehowa sɔɔmɔ kwrakwra. Eka shi faŋŋ akɛ ebɔ mɔdɛŋ koni ekɛ ehe awo jamɔi krokomɛi amli.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

2:26, 27, 35. Yehowa wiemɔi lɛ baa mli be fɛɛ be. Abiatar ni ji Eli seshinyo lɛ ni aha ekpa osɔfoyeli lɛ ha “Yehowa wiemɔ ni ewie yɛ Eli we lɛ he” lɛ ba mli. Zadok ni jɛ Pinehas weku lɛ mli lɛ ni aha ebaye Abiatar najiaŋ lɛ ha 4 Mose 25:10-13 lɛ ba mli.—2 Mose 6:25; 1 Samuel 2:31; 3:12; 1 Kronika 24:3.

2:37, 41-46. Kwɛ bɔ ni eyɔɔ oshara akɛ mɔ ko aaasusu akɛ ebaaye ehe tswaa kɛjɛ toigbalamɔ he kɛ́ etɔ̃ mla! Mɛi ni jeɔ gbɛ amɛshiɔ ‘agbó fintɔ̃ɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli’ lɛ nɔ nyiɛmɔ lɛ kɛ nɔ ni baajɛ amɛyiŋkpɛɛ ni nilee bɛ mli lɛ mli aba lɛ baakpe.—Mateo 7:14.

3:9, 12-14. Yehowa haa sɔlemɔ ni etsuji kɛ anɔkwayeli sɔleɔ koni eha amɛ nilee, saneshishinumɔ, kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni amɛkɛtsu esɔɔmɔ lɛ hetoo.—Yakobo 1:5.

8:22-53. Kwɛ bɔ ni Salomo jɛ etsui mli ejie hiɛsɔɔ kpo etsɔɔ Yehowa—Nyɔŋmɔ ni yɔɔ mɔbɔnalɛ, ni Yeɔ eshiwoi anɔ, ni Boɔ sɔlemɔi Atoi lɛ! Wiemɔi ni yɔɔ Salomo nɔjɔɔmɔ sɔlemɔ lɛ mli lɛ anɔ ni wɔɔjwɛŋ lɛ baaha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ sui nɛɛ kɛ ekrokomɛi lɛ aya hiɛ.

11:9-14, 23, 26. Beni Salomo batsɔ toigbolɔ yɛ edalɛ afii lɛ amli lɛ, Yehowa ha ate shi awo lɛ. Bɔfo Petro kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ kuɔ hewolɔi anaa, shi heshibalɔi eduroɔ.” (1 Petro 5:5)

11:30-40. Maŋtsɛ Salomo bɔ mɔdɛŋ koni egbe Yerobeam yɛ nɔ ni Ahia gba eshi Yerobeam lɛ hewɔ. Kwɛ bɔ ni nɔ ni maŋtsɛ lɛ fee lɛ yɔɔ srɔto yɛ nɔ ni efee aaafee afii 40 ni tsɔ hiɛ lɛ, beni ekpoo akɛ eeetɔ Adonia kɛ mɛi krokomɛi ni tee eyi nɔ apam lɛ he owele lɛ he! (1 Maŋtsɛmɛi 1:50-53) Ehe ni etsi kɛjɛ Yehowa he lɛ ji nɔ ni kɛ tsakemɔ nɛɛ ba.

MAŊTSƐYELI KO NI EFEE EKOME MLI GBÁLA

(1 Maŋtsɛmɛi 12:1–22:54)

Yerobeam kɛ gbɔmɛi lɛ ba Maŋtsɛ Rehabeam ŋɔɔ ni amɛbi lɛ koni etse nitsumɔ ni etsɛ Salomo eha amɛtsuɔ lɛ nɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni Rehabeam aaakpɛlɛ amɛnibimɔ lɛ nɔ lɛ, ewo amɛhe gbeyei akɛ ebaaha amɛnitsumɔ lɛ afa fe tsutsu lɛ po. Akutsei nyɔŋma tse atua ni amɛwó Yerobeam amɛnɔ maŋtsɛ. Maŋtsɛyeli lɛ mli ja enyɔ. Rehabeam ye wuoyigbɛ maŋtsɛyeli ni feɔ Yuda kɛ Benyamin akutso lɛ nɔ, ni Yerobeam ye kooyigbɛ Israel akutsei nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ nɔ.

Bɔni afee ni gbɔmɛi lɛ akaya Yerusalem kɛha jamɔ lɛ, Yerobeam ma tsina amagai enyɔ—ekome yɛ Dan ni ekroko lɛ yɛ Betel. Maŋtsɛmɛi ni ye nɔ yɛ Yerobeam sɛɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi ji Nadab, Baesha, Ela, Zimri, Tibni, Omri, Ahab, kɛ Ahazia. Abiam, Asa, Yehoshafat, kɛ Yehoram baye nɔ yɛ Yuda yɛ Rehobeam gbele sɛɛ. Gbalɔi ni hi shi yɛ maŋtsɛmɛi nɛɛ abeaŋ lɛ ateŋ mɛi komɛi ji Ahia, Shemaia, kɛ Nyɔŋmɔ gbɔmɔ ko ni atsiii egbɛi tã, kɛ agbɛnɛ hu Yehu, Elia, kɛ Mikaia.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

18:21—Beni Elia bi maŋbii lɛ kɛji akɛ amɛbaanyiɛ Yehowa loo Baal sɛɛ lɛ, mɛni hewɔ amɛfooo edaaŋ lɛ? Ebaanyɛ efee akɛ amɛyɔse akɛ amɛnyɛɛɛ amɛtu amɛhe amɛha Yehowa taakɛ etaoɔ lɛ, ni no hewɔ lɛ amɛnu he akɛ amɛye fɔ́. Loo ekolɛ amɛhenilee egbo aahu akɛ amɛnaaa nɔ ko fɔŋ yɛ Baal ni amɛjáa, ní yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛkɛɔ akɛ amɛji Yehowa jálɔi lɛ he. Beni Yehowa jie ehewalɛ lɛ kpo sɛɛ mli dani amɛkɛɛ akɛ: “Yehowa lɛ, lɛ ji Nyɔŋmɔ! Yehowa lɛ, lɛ ji Nyɔŋmɔ!”—1 Maŋtsɛmɛi 18:39.

20:34—Beni Yehowa ha Ahab ye Arambii lɛ anɔ kunim lɛ, mɛni hewɔ egbeee amɛmaŋtsɛ Ben-Hadad lɛ? Yɛ nɔ najiaŋ ni Ahab aaagbe Ben-Hadad lɛ, ekɛ lɛ fee kpaŋmɔ koni ekɛ blohui ni yɔɔ Damasko ni ji Aram maŋtiase lɛ aha lɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ koni akɛmamɔ jaji bibii loo jaji wuji. Yɛ mra mli lɛ, Ben-Hadad tsɛ ŋɔ blohui ni yɔɔ Samaria lɛ eko eha ehe kɛha jarayeli nitsumɔi. No hewɔ lɛ, aŋmɛɛ Ben-Hadad he bɔni afee ni Ahab anyɛ ato jarayeli nitsumɔi ashishi yɛ Damasko.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

12:13, 14. Kɛ́ ehe bahia ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ sane ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ he lɛ, esa akɛ wɔbi ŋaawoo kɛjɛ aŋkroaŋkroi ni eda yɛ afii amli ni amɛle nii, ni le Ŋmalɛi lɛ amli ni amɛyɛ bulɛ kpele kɛha Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ adɛŋ.

13:11-24. Kɛ́ mɔ ko yiŋ feɔ lɛ kɔshikɔshi yɛ ŋaawoo loo gbɛtsɔɔmɔ ko he, kɛji akɛ ejɛ naanyo heyelilɔ anɔkwafo ko ŋɔɔ tete lɛ, esa akɛ ekɛ ŋaa ni awo lɛ lɛ ato ŋaawoo kpakpa ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ he.—1 Yohane 4:1.

14:13. Yehowa pɛiɔ wɔmli, ni etaoɔ nɔ̃ kpakpa ni yɔɔ wɔmli lɛ. Kɛ́ ekolɛ nɔ̃ kpakpa lɛ edaaa po lɛ, ebaanyɛ eha eda kɛji wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ koni wɔsɔmɔ lɛ lɛ.

15:10-13. Esa akɛ wɔkɛ ekãa akpoo hemɔkɛyeli kwamɔ, koni yɛ no najiaŋ moŋ lɛ wɔye wɔbua ni anɔkwa jamɔ aya hiɛ.

17:10-16. Zarefat yoo okulafo lɛ kpɛlɛ Elia nɔ akɛ gbalɔ ni ekɛ lɛ ye hu akɛ gbalɔ, ni Yehowa jɔɔ ehemɔkɛyeli nitsumɔi lɛ anɔ. Yehowa yɔseɔ wɔhemɔkɛyeli nitsumɔi lɛ hu ŋmɛnɛ, ni ejɔɔ mɛi ni fiɔ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ sɛɛ yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ lɛ.—Mateo 6:33; 10:41, 42; Hebribii 6:10.

19:1-8. Kɛ́ wɔkɛ shitee-kɛwoo ni mli wa waa miikpe lɛ, wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa fi wɔsɛɛ.—2 Korintobii 4:7-9.

19:10, 14, 18. Ashiii anɔkwa jálɔi kome too kɔkɔɔkɔ. Yehowa kɛ amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ yɛ amɛsɛɛ.

19:11-13. Yehowa jeee adebɔɔ nibii ni ajáa akɛ nyɔŋmɔ lɛ eko, ni ejeee adebɔɔ mli hewalɛ ko ni ajáa hu.

20:11. Beni Ben-Hadad kpata Samaria hiɛ ni efee pupuupu lɛ, Israel maŋtsɛ lɛ ha lɛ hetoo akɛ: “Mɔ ni miaa ni eyawu ta lɛ akashwã tamɔ mɔ ni tawuu nii eshwie shi” beni eyaye kunim yɛ ta mli eba lɛ. Kɛ́ aha wɔ nitsumɔ hee ko lɛ, esaaa akɛ wɔnáa hekɛnɔfɔɔ ni fe nine yɛ wɔmli kɛshwãa.—Abɛi 27:1; Yakobo 4:13-16.

Sɛɛnamɔ Kpele Yɛ Mli Kɛha Wɔ

Beni Mose gbálaa Mla ni akɛha yɛ Sinai Gɔŋ lɛ masɛi lɛ mli lɛ, ekɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Naa, miiŋɔ jɔɔmɔ kɛ loomɔ miishwie nyɛhiɛ ŋmɛnɛ: jɔɔmɔ ji nyɛnɔ̃, kɛji nyɛbo Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ kitãi ni miwoɔ nyɛ ŋmɛnɛ gbi nɛɛ atoi lɛ; shi loomɔ ji nyɛnɔ̃, kɛji nyɛbooo Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ kitãi lɛ atoi, ni nyɛkpale kɛjɛ gbɛ ni miwoɔ nyɛ he kitã ŋmɛnɛ nɛɛ nɔ.”—5 Mose 11:26-28.

Kwɛ bɔ ni Maŋtsɛmɛi a-Klɛŋklɛŋ wolo lɛ gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa anɔkwa sane ni he hiaa nɛɛ nɔ! Taakɛ wɔyɔse lɛ, wolo nɛɛ tsɔɔ tsɔɔmɔi krokomɛi hu ni he yɔɔ sɛɛnamɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, shɛɛ sane ni yɔɔ mli lɛ hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ.—Hebribii 4:12.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Sɔlemɔwe lɛ kɛ tsũi krokomɛi ni Salomo ma

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30, 31]

Beni Yehowa jie ehewalɛ lɛ kpo lɛ, gbɔmɛi lɛ bo akɛ: “Yehowa lɛ, lɛ ji Nyɔŋmɔ!”