Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanekpakpa Kɛha Gbɔmɛi Ni Jɛ Jeŋmaji Fɛɛ Mli

Sanekpakpa Kɛha Gbɔmɛi Ni Jɛ Jeŋmaji Fɛɛ Mli

Sanekpakpa Kɛha Gbɔmɛi Ni Jɛ Jeŋmaji Fɛɛ Mli

“Nyɛaatsɔmɔ midasefoi . . . kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.”—BƆFOI LƐ ASAJI 1:8.

1. Ákɛ Biblia tsɔɔlɔi lɛ, mɛni nɔ wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa, ni mɛni hewɔ?

TSƆƆLƆI ni he esa lɛ gbalaaa amɛjwɛŋmɔ kɛyaaa nɔ ni amɛkɛɔ amɛnikaselɔi lɛ pɛ nɔ, shi moŋ bɔ ni amɛkɛɔ lɛ amɛhaa lɛ hu nɔ. Ákɛ Biblia mli anɔkwale lɛ tsɔɔlɔi lɛ, wɔ hu wɔfeɔ nakai pɛpɛɛpɛ. Wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa shɛɛ sane ni wɔshiɛɔ lɛ kɛ gbɛ̀i ni wɔkɛtsuɔ nii kɛshiɛɔ lɛ hu nɔ. Wɔshɛɛ sane ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ tsakeee, shi wɔtsakeɔ gbɛ̀i ni wɔtsɔɔ nɔ wɔkɛhaa lɛ amli. Mɛni hewɔ? Bɔni afee ni wɔnine ashɛ mɛi babaoo anɔ bɔ ni wɔɔnyɛ.

2. Kɛ wɔtsake gbɛ̀i ni wɔtsɔɔ nɔ wɔshiɛɔ lɛ mli lɛ, belɛ namɛi wɔkaseɔ lɛ?

2 Kɛ wɔtsake gbɛ̀i ni wɔtsɔɔ nɔ wɔshiɛɔ lɛ amli lɛ, belɛ wɔmiikase Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔfo Paulo he okwɛ. Ekɛɛ akɛ: “Yudafoi lɛ, mitsɔ̃ tamɔ Yudanyo miha amɛ, . . . mɛi ni bɛ mla lɛ, mitsɔ̃ tamɔ mɔ ko ni bɛ mla miha amɛ . . . Mitsɔ̃ tamɔ gbedelɔ miha gbedelɔi lɛ, beni afee ni minine ashɛ gbedelɔi lɛ anɔ; mitsɔ̃ mihe nɔ fɛɛ nɔ miha mɛi fɛɛ koni bɔ fɛɛ bɔ ni aaafee lɛ mikɛhere mɛi komɛi ayiwala.” (1 Korintobii 9:19-23) Yibiiwoi kpakpai jɛ Paulo shiɛmɔ wiemɔ lɛ ni etsakeɔ mli lɛ mli kɛba. Wɔ hu wɔshiɛmɔ wiemɔ lɛ baamɔ shi jogbaŋŋ kɛ́ wɔtsake wɔshiɛmɔ wiemɔi lɛ amli bɔ ni baakɔ mɛi ni wɔkɛwieɔ lɛ ahiamɔ nii lɛ ahe.

Kɛyashi “Shikpɔŋ lɛ Naagbeehei Lɛ”

3. (a) Mɛɛ naagba wɔkɛkpeɔ yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli? (b) Te Yesaia 45:22 lɛ mli wiemɔi lɛ baa mli ŋmɛnɛ ehaa tɛŋŋ?

3 Naagba wulu kome ni mɛi ni shiɛɔ sanekpakpa lɛ kɛkpeɔ ji bɔ ni shikpɔŋkuku lɛ da ha lɛ—“je nɛŋ fɛɛ.” (Mateo 24:14) Yɛ nyɛsɛɛ afii 100 lɛ mli lɛ, Yehowa tsuji babaoo mia amɛhiɛ waa koni amɛya shikpɔji heei anɔ bɔni afee ni amɛgbɛ sanekpakpa lɛ amɛshwã. Mɛni jɛ mli kɛba? Nɔyaa ni haa mɔ mli filiɔ lɛ ni tee nɔ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli. Yɛ afii ohai 20 lɛ shishijee mli lɛ, no mli lɛ ashiɛɔ yɛ shikpɔji fioo ko pɛ nɔ, shi amrɔ nɛɛ, Yehowa Odasefoi miishiɛ yɛ shikpɔji 235 nɔ! Lɛɛlɛŋ, aajaje Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ kɛmiiya “shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ” po.—Yesaia 45:22.

4, 5. (a) Namɛi etsu gbɛfaŋnɔ ni sa kadimɔ yɛ sanekpakpa lɛ gbɛɛ-kɛ-shwãmɔ mli? (b) Mɛni nitsumɔhe niji komɛi ewie yɛ mɛi ni jɛ maŋsɛɛ ni sɔmɔɔ yɛ nitsumɔhe nine lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ ahe?

4 Mɛni haa anáa nɔyaa ni tamɔ nɛkɛ? Nibii babaoo. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni atsɔseɔ amɛ yɛ Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ, kɛ mɛi ni yifalɛ fe 20,000 ni egbe Sɔɔmɔ Tsɔsemɔ Skul lɛ naa lɛ kɛ yelikɛbuamɔ babaoo eha. Nakai nɔŋŋ eji yɛ Odasefoi babaoo ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshika efã kɛtee shikpɔji ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe hiaa babaoo yɛ lɛ agbɛfaŋ. Nɛkɛ Kristofoi ni kɛ amɛhe shãa afɔle—hii kɛ yei, gbekɛbii kɛ onukpai, oshijafoi kɛ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli nɛɛ—náa gbɛfaŋnɔ ko ni sa kadimɔ waa yɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ shiɛmɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ lɛ mli. (Lala 110:3; Romabii 10:18) Hiɛ sɔɔ amɛ waa diɛŋtsɛ. Kadimɔ nɔ ni nitsumɔhe niji komɛi ŋma yɛ mɛi ni jɛ maŋsɛɛ ni sɔmɔɔ yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ, yɛ nitsumɔhe nine lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ he.

5 “Nɛkɛ Odasefoi ni asumɔɔ amɛ waa nɛɛ nyiɛɔ hiɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ hei ni etse amɛhe banee lɛ amli, ni amɛyeɔ amɛbuaa kɛtoɔ asafoi heei, ni amɛhaa nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ jɛmɛ lɛ amumɔŋ shidaamɔ lɛ yaa hiɛ.” (Ecuador) “Kɛ maŋsɛɛbii ohai abɔ ni sɔmɔɔ yɛ biɛ lɛ aaashi kɛya lɛ, no lɛ enɛ baagbá asafoi lɛ amumɔŋ shidaamɔ lɛ naa. Eji jɔɔmɔ akɛ amɛ fata wɔhe.” (Dominican Republic) “Wɔyɛ asafoi babaoo ni nyɛmimɛi yei fa waa yɛ mli, ni yɛ hei komɛi lɛ, amɛyibɔ lɛ miihe ashɛ 100 mlijaa 70. (Lala 68:12) Amɛteŋ mɛi babaoo ba anɔkwale lɛ mli etsɛko, shi nyɛmimɛi yei oshijafoi ni jɛ shikpɔji krokomɛi anɔ amɛba lɛ kɛ yeɔ kɛbuaa waa kɛtsɔseɔ nɛkɛ mɛi heei nɛɛ. Nɛkɛ nyɛmimɛi yei ni jɛ maŋsɛɛ amɛba nɛɛ ji nikeenii diɛŋtsɛ kɛha wɔ!” (Europa Anaigbɛ maŋ ko) Ani osusu sɔɔmɔ ni obaayasɔmɔ yɛ maŋ kroko nɔ lɛ he pɛŋ? *Bɔfoi lɛ Asaji 16:9, 10.

‘Hii Nyɔŋma ni Jɛ Wiemɔi Srɔtoi Fɛɛ Mli’

6. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Zakaria 8:23 lɛ tsɔɔ majianɔ wiemɔi ahe naagba ni wɔɔná yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ?

6 Naagba wulu kroko ji wiemɔi ni fá babaoo ni awieɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ gba fɔ̃ shi akɛ: “Nakai gbii lɛ amli lɛ aaaba mli akɛ hii nyɔŋma ni jɛ jeŋmaji anɔ wiemɔi srɔtoi fɛɛ mli aaamɔ Yudanyo kome atade naamuu mli, amɛaakɛɛ: Wɔkɛ nyɛ aaatee; ejaakɛ wɔnu akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nyɛ yɛ!” (Zakaria 8:23) Yɛ gbalɛ nɛɛ mlibaa mli yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ, hii nyɔŋma lɛ damɔ shi kɛha asafoku babaoo ni agba amɛhe sane afɔ̃ shi yɛ Kpojiemɔ 7:9 lɛ. Shi kadimɔ akɛ, taakɛ Zakaria gbalɛ lɛ tsɔɔ lɛ, jeee jeŋmaji lɛ fɛɛ amli pɛ “hii nyɔŋma” lɛ baajɛ kɛba, shi moŋ ‘amɛbaajɛ jeŋmaji anɔ wiemɔi srɔtoi fɛɛ mli’ hu kɛba. Ani wɔna gbalɛ nɛɛ mli sane oti ni he hiaa nɛɛ mlibaa? Hɛɛ.

7. Mɛɛ akɔntaabuu tsɔɔ ákɛ akɛ sanekpakpa lɛ miiya gbɔmɛi ‘ni jɛ wiemɔi srɔtoi fɛɛ mli’ lɛ aŋɔɔ?

7 Susumɔ akɔntaabuu ko he okwɛ. Aaafee afii 50 ni eho nɛ lɛ, no mli lɛ akalaa wɔwoji lɛ yɛ wiemɔi 90 mli. Ŋmɛnɛ, nakai yibɔ lɛ etee hiɛ fe 400. “Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ efee bɔ fɛɛ bɔ ni eeenyɛ koni akala woji lɛ yɛ wiemɔi ni mɛi fioo pɛ wieɔ lɛ po amli. (Mateo 24:45) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amrɔ nɛɛ ayɛ Biblia he woji yɛ Greenlandic (mɛi 47,000 wieɔ), Palauan (mɛi 15,000 wieɔ) kɛ Yapese (mɛi fioo ni shɛɛɛ 7,000 wieɔ) wiemɔi amli.

“Shinaa Kpeteŋkpele” ni Gbeleɔ Hegbɛi Heei Anaa

8, 9. Mɛɛ nibii ni tee nɔ egbele “shinaa kpeteŋkpele” naa eha wɔ, ni te Odasefoi akpei abɔ etsu he nii amɛha tɛŋŋ?

8 Shi wɔgbii nɛɛ amli lɛ, ekolɛ ehe ehiaŋ ni wɔya maŋsɛɛ koni wɔyagba sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ wiemɔi srɔtoi fɛɛ amli bii. Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, maŋsɛɛbii kɛ abobalɔi ni fã kɛtee maji ni etee amɛhiɛ yɛ shika gbɛfaŋ lɛ amli lɛ eha aná maŋsɛɛbii akutsei ni awieɔ wiemɔi srɔtoi babaoo yɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, awieɔ wiemɔi srɔtoisrɔtoi aaafee 100 yɛ Paris yɛ France. Ayɛ wiemɔi 125 yɛ Toronto yɛ Canada; ni yɛ London yɛ England lɛ, awieɔ maŋsɛɛ wiemɔi ni fa fe 300! Akɛni mɛi ni jɛ maji krokomɛi anɔ lɛ yɛ asafoi babaoo ashikpɔŋkukuji amli hewɔ lɛ, enɛ gbeleɔ “shinaa kpeteŋkpele” naa ehaa amɛ, ni ehaa amɛnáa hegbɛi heei koni amɛgba mɛi ni yɔɔ maji fɛɛ amli lɛ sanekpakpa lɛ.—1 Korintobii 16:9.

9 Odasefoi akpei abɔ miitsu naagba lɛ he nii kɛtsɔ wiemɔ kroko kasemɔ nɔ. Enɛ feemɔ wa kɛha amɛteŋ mɛi babaoo; shi kɛlɛ miishɛɛ ni amɛnáa kɛ́ amɛye amɛbua mɛi ni efã kɛba maŋ lɛ mli lɛ kɛ abobalɔi koni amɛkase anɔkwale ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ haa hiɛmiamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he baa sɛɛnamɔ. Yɛ nyɛsɛɛ afi lɛ mli lɛ, mɛi fɛɛ ni abaptisi amɛ yɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ni afee yɛ Europa Anaigbɛ maŋ ko mli lɛ aaafee 100 mlijaa 40 ji maji krokomɛi anɔ bii.

10. Te okɛ wolo bibioo ni ji Good News for People of All Nations lɛ etsu nii oha tɛŋŋ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Wolo Bibioo ni Ji Good News for People of All Nations lɛ He Nibii Komɛi,” ni yɔɔ baafa 26 lɛ.)

10 Eji anɔkwale akɛ, wɔteŋ mɛi babaoo naŋ hegbɛ akɛ wɔɔkase maŋsɛɛ wiemɔ ko. Kɛ nakai po lɛ, wɔbaanyɛ wɔfata he kɛye wɔbua maŋsɛɛbii ni efã kɛba wɔmaŋ lɛ mli lɛ kɛtsɔ wolo hee bibioo ni ajie lɛ kpo ni ji Good News for People of All Nations * (Sanekpakpa Kɛha Gbɔmɛi ni Jɛ Jeŋmaji Fɛɛ Mli) ni Biblia mli shɛɛ sane ni ŋɔɔ yɔɔ mli, ni yɔɔ wiemɔi srɔtoi babaoo mli lɛ ni wɔkɛaatsu nii lɛ nɔ. (Yohane 4:37) Ani okɛ wolo bibioo nɛɛ miitsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

Kɛ Mɛi Booo Toi

11. Mɛɛ naagba kroko akɛkpeɔ yɛ shikpɔŋkukuji komɛi amli?

11 Akɛni Satan miiya nɔ eená mɛi anɔ hewalɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hewɔ lɛ, naagba kroko hu yɛ ni akɛkpeɔ yɛ bei babaoo mli—abooo sanekpakpa lɛ toi tsɔ̃ yɛ shikpɔŋkukuji komɛi amli. Yɛ anɔkwale mli lɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ efeee wɔ naakpɛɛ, ejaakɛ Yesu gba efɔ̃ shi akɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ baahi shi. Yɛ be mli ni ewieɔ wɔgbii nɛɛ ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mɛi pii asuɔmɔ lɛ he aaajɔ.” (Mateo 24:12) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli kɛ bulɛ ni mɛi babaoo yɔɔ kɛha Biblia lɛ eba shi. (2 Petro 3:3, 4) Enɛ hewɔ lɛ, yɛ je lɛŋ hei komɛi lɛ, mɛi fioo ko pɛ batsɔmɔɔ Kristo kaselɔi heei. Shi kɛlɛ, no etsɔɔɔ akɛ deŋme ni wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi ni wɔsumɔɔ amɛsane, ni kɛ anɔkwayeli shiɛɔ yɛ shikpɔŋkukuji ni tamɔ nɛkɛ ni abooo sane lɛ toi yɛ mli lɛ gboɔ lɛ efee yaka. (Hebribii 6:10) Mɛni hewɔ? Susumɔ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he okwɛ.

12. Mɛɛ yiŋtoi enyɔ ahewɔ wɔkɛ wɔhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ?

12 Mateo Sanekpakpa lɛ tsĩɔ yiŋtoi titrii enyɔ hewɔ ni wɔkɛ wɔhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ tã. Ekome ji akɛ ‘wɔfeɔ jeŋmaji fɛɛ kaselɔi.’ (Mateo 28:19) Ekroko lɛ ji akɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ tsuɔ nii akɛ ‘odaseyeli.’ (Mateo 24:14) Yiŋtoi enyɔ nɛɛ fɛɛ ahe miihia, shi naagbee nɔ̃ lɛ hiɛ shishinumɔ krɛdɛɛ ko. Mɛni hewɔ?

13, 14. (a) Mɛni ji ba ni Kristo eba lɛ he okadi lɛ he nɔ ko ni sa kadimɔ waa? (b) Mɛni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli, titri lɛ kɛ́ wɔmiishiɛ yɛ shikpɔŋkukuji ni abooo sane lɛ toi tsɔ̃ yɛ mli lɛ?

13 Biblia ŋmalɔ Mateo ŋma akɛ bɔfoi lɛ bi Yesu akɛ: “Mɛni ji obaa lɛ kɛ je nɛŋ naagbee lɛ he okadi?” (Mateo 24:3) Yɛ be mli ni Yesu haa sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, ekɛɛ akɛ nakai okadi lɛ ekome ni sa kadimɔ waa lɛ baafee jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Ani eewie kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ he? Dabi. Ekɛɛ akɛ: ‘Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase.’ (Mateo 24:14) No hewɔ lɛ Yesu tsɔɔ akɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ diɛŋtsɛ baafee okadi lɛ fã ko ni he hiaa waa.

14 No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiishiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ kɛ́ wɔyeee omanye be fɛɛ be yɛ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ mli po lɛ, wɔnyɛɔ wɔyeɔ “odase.” Yɛ bɔ ni mɛi feɔ amɛnii amɛhaa yɛ he lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛle nɔ ni wɔfeɔ lɛ, ni wɔtsɔɔ no nɔ wɔyeɔ wɔbuaa koni Yesu gbalɛ lɛ aba mli. (Yesaia 52:7; Kpojiemɔ 14:6, 7) Jordy ni ji Odasefonyo ni edako ni yɔɔ Europa Anaigbɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Le ni mile akɛ Yehowa kɛ mi miitsu nii kɛmiiná Mateo 24:14 lɛ mlibaa mli gbɛfaŋnɔ lɛ haa mináa miishɛɛ waa.” (2 Korintobii 2:15-17) Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ onuɔ he nakai nɔŋŋ.

Kɛ Ate Shi Awo Wɔshɛɛ Sane Lɛ

15. (a) Mɛni Yesu tsɔ̃ hiɛ ebɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ yɛ he? (b) Mɛni yeɔ ebuaa wɔ koni wɔshiɛ yɛ yiwaa fɛɛ sɛɛ?

15 Shihilɛi ni mli wawai kɛ naagba kroko hu baa Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ shiɛmɔ nɔ. Yesu tsɔ hiɛ ebɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “Migbɛi lɛ hewɔ lɛ jeŋmaji fɛɛ aaanyɛ nyɛ.” (Mateo 24:9) Taakɛ mra be mli Kristofoi lɛ ji lɛ, anyɛɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ, ateɔ shi awoɔ amɛ, ni awaa amɛ yi. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:17, 18, 40; 2 Timoteo 3:12; Kpojiemɔ 12:12, 17) Nɔyelii egu amɛnitsumɔ lɛ amrɔ nɛɛ yɛ shikpɔji komɛi anɔ. Ni kɛlɛ, anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ shikpɔji ni tamɔ nakai anɔ lɛ yaa nɔ amɛshiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, ni amɛkɛ nakai feemɔ boɔ Nyɔŋmɔ toi. (Amos 3:8; Bɔfoi lɛ Asaji 5:29; 1 Petro 2:21) Mɛni yeɔ ebuaa amɛ kɛ agbɛnɛ hu Odasefoi krokomɛi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ koni amɛfee nakai? Yehowa woɔ amɛ hewalɛ kɛtsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ.—Zakaria 4:6; Efesobii 3:16; 2 Timoteo 4:17.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔɔ tsakpãa ni kã shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ teŋ?

16 Yesu ma tsakpaa ni mli wa ni kã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ teŋ lɛ nɔ mi beni ekɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: ‘Kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ná ba nyɛnɔ lɛ, nyɛaaná hewalɛ ni nyɛaatsɔmɔ midasefoi kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 1:8; Kpojiemɔ 22:17) Bɔ ni ato nifeemɔi lɛ anaa kɛtsara nɔ yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ sa kadimɔ waa. Klɛŋklɛŋ lɛ, kaselɔi lɛ nine shɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ, ni yɛ no sɛɛ lɛ amɛbɔi jeŋ muu fɛɛ odaseyeli nitsumɔ lɛ tsumɔ. Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ dɛŋ yelikɛbuamɔ naa pɛ amɛbaaná nyɛmɔ ni amɛkɛaato amɛtsui shi yɛ ‘odase ni aaaye jeŋmaji fɛɛ’ lɛ mli. (Mateo 24:13, 14; Yesaia 61:1, 2) No hewɔ lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ Yesu wie mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ he akɛ “hefatalɔ” loo yelikɛbualɔ. (Yohane 15:26) Ewie akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baatsɔɔ ekaselɔi lɛ anii ni ekudɔ amɛ.—Yohane 14:16, 26; 16:13.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yeɔ ebuaa wɔ kɛ́ wɔkɛ shitee-kɛ-woo ni naa wa kpe?

17 Yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ŋmɛnɛ be mli ni wɔkɛ shitee-kɛ-woo ni naa wa kpeɔ yɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli lɛ? Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ wajeɔ wɔ, ni etsĩɔ mɛi ni waa wɔyi lɛ anifeemɔ lɛ naa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ ko ni ba yɛ Maŋtsɛ Saul shihilɛ mli lɛ he okwɛ.

Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛ Tsĩ Enaa

18. (a) Mɛɛ tsakemɔ ko ni naa wa waa Saul bote mli? (b) Mɛɛ gbɛ̀i komɛi Saul kɛtsu nii koni ekɛwa David yi?

18 Saul je shishi jogbaŋŋ ákɛ Israel klɛŋklɛŋ maŋtsɛ, shi sɛɛ mli lɛ ebagbo Yehowa nɔ toi. (1 Samuel 10:1, 24; 11:14, 15; 15:17-23) Enɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ fĩii maŋtsɛ lɛ sɛɛ dɔŋŋ. Saul mli bafũ David, mɔ ni afɔ lɛ mu ákɛ maŋtsɛ hee ni baaye esɛɛ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ fĩɔ esɛɛ agbɛnɛ lɛ waa diɛŋtsɛ. (1 Samuel 16:1, 13, 14) David tamɔ mɔ ko ni bɛ hebuu nɔ ko kwraa. Yɛ anɔkwale mli lɛ saŋku pɛ ehiɛ yɛ be mli ni Saul hiɛ akpɔlɔ. No hewɔ lɛ, gbi ko beni David tswaa saŋku lɛ, “Saul fɔ̃ akpɔlɔ lɛ, ekɛɛ: Matsu David kɛmɔ gbogbo lɛ! Ni David wii ehe shii enyɔ sɔŋŋ.” (1 Samuel 18:10, 11) No sɛɛ lɛ, Saul bo ebi Yonatan ni ji David naanyo lɛ toi, ni ekã kita akɛ: “Gbii abɔ ni Yehowa hiɛ kã nɛɛ, agbeŋ [David].” Shi shikome ekoŋŋ lɛ, Saul ‘tao ekɛ ekpɔlɔ lɛ atsu David kɛmɔ gbogbo.’ Shi kɛlɛ, David ‘sha ehe kɛjɛ Saul hiɛ, ni efɔ̃ akpɔlɔ lɛ kɛyamɔ gbogbo lɛ.’ David jo foi, shi Saul nyiɛ esɛɛ. Yɛ nakai jaramɔ be lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ babɔi Saul naatsĩi. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?—1 Samuel 19:6, 10.

19. Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ bu David he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 David jo foi kɛtee gbalɔ Samuel ŋɔɔ, shi Saul tsũ etsuji hii lɛ koni amɛyamɔ David kɛba. Shi kɛlɛ, beni amɛyashɛ David teemɔhe lɛ, “Nyɔŋmɔ Mumɔ ba Saul bɔfoi lɛ anɔ, ni amɛ hu amɛgbagbai.” Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ye amɛnɔ waa aahu akɛ amɛhiɛ kpa yiŋtoo hewɔ ni atsũ amɛ lɛ nɔ kwraa. Saul saa etsũ hii shii enyɔ ekoŋŋ kɛtee koni amɛyamɔ David kɛba, ni nakai nɔŋŋ ebalɛ. Yɛ naagbee lɛ, Maŋtsɛ Saul diɛŋtsɛ tee he ni David yɔɔ lɛ, shi Saul hu nyɛɛɛ adamɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ naa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsĩ enaa “shwaneshwane kɛ nyɔɔŋnyɔɔŋ fɛɛ”—ni enɛ ha David ná be ni fá ni ekɛjo foi.—1 Samuel 19:20-24.

20. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ sane ni tsɔɔ yiwaa ni Saul kɛba David nɔ lɛ mli?

20 Nikasemɔ ni woɔ mɔ hewalɛ, ní yɔɔ sane ni kɔɔ Saul kɛ David he nɛɛ mli lɛ ji: Mɛi ni waa Nyɔŋmɔ tsuji ayi lɛ nyɛŋ aye omanye kɛ́ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsĩ amɛnaa. (Lala 46:12; 125:2) Yehowa eto eyiŋ akɛ David baaye Israel nɔ maŋtsɛ. Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ enɛ atsake. Yehowa etswa efai shi akɛ ‘abaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ’ yɛ wɔbei nɛɛ amli. Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ atsĩ enɛ naa koni ekaba mli.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:40, 42.

21. (a) Te shitee-kɛ-wolɔi komɛi feɔ amɛnii ŋmɛnɛ amɛhaa tɛŋŋ? (b) Wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ mɛni he?

21 Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi kɛ maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi komɛi kɛ amalei kɛ yiwalɛ nifeemɔ po tsuɔ nii ni amɛkɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛtsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa. Shi kɛlɛ, tamɔ bɔ ni Yehowa bu David he yɛ mumɔŋ lɛ, nakai nɔŋŋ E-baabu E-webii ahe ŋmɛnɛ. (Maleaki 3:6) No hewɔ lɛ, taakɛ David ji lɛ, wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ nɔ mihiɛ kã, misheee gbeyei, mɛni gbɔmɔ aaanyɛ mi afee?” (Lala 56:12; 121:1-8; Romabii 8:31) Yɛ Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ naa lɛ, eba akɛ wɔbaatswa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔdamɔ naagbai fɛɛ anaa beni wɔtsuɔ nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ akɛ wɔshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ jeŋmaji lɛ fɛɛ lɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 5 Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Amɛtsui Nyɔ Amɛmli Waa,” ni yɔɔ baafa 22 lɛ.

^ kk. 10 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee.

Ani Obaanyɛ Okai?

• Mɛni hewɔ ni wɔtsakeɔ wɔshiɛmɔ wiemɔi lɛ amli lɛ?

• “Shinaa kpeteŋkpele” ni haa anáa mɛɛ hegbɛi heei anaa egbele?

• Mɛni wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ tsuɔ he nii yɛ shikpɔŋkukuji ni abooo sane lɛ toi tsɔ̃ yɛ mli lɛ mli?

• Mɛni hewɔ ni shitee-kɛ-wolɔ ko kwraa nyɛŋ atsĩ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ jajemɔ naa lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 22]

Amɛtsui Nyɔ Amɛmli Waa

“Amɛyɛ miishɛɛ ni amɛmli efili amɛ yɛ ekome ni amɛfee kɛmiisɔmɔ Yehowa lɛ mli.” Enɛ ji wiemɔ ni awie yɛ weku ko ni fã kɛjɛ Spain kɛtee Bolivia lɛ he. Binuu ko ni jɛ nakai weku lɛ mli lɛ tee jɛmɛ koni eyaye ebua kuu ko ni etse ehe banee lɛ. Miishɛɛ babaoo ni eyɔɔ lɛ ha efɔlɔi anaa kpɛ amɛhe aahu akɛ etsɛɛɛ ni weku muu lɛ fɛɛ—ni gbekɛbii hii ejwɛ ni eye kɛjɛ afii 14 kɛyashi 25 lɛ—fã kɛtee jɛmɛ koni amɛyasɔmɔ. Amrɔ nɛɛ gbekɛbii lɛ ateŋ mɛi etɛ miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi, ni amɛteŋ mɔ ni tsɔ hiɛ kɛtee jɛmɛ lɛ tee Sɔɔmɔ Tsɔsemɔ Skul nyɛsɛɛ nɛɛ.

Angelica ni eye afii 30, ni ejɛ Canada lɛ kɛɛ akɛ: “Naagbai lɛ fá, shi mitsui nyɔɔ mimli yɛ gbɔmɛi ni miyeɔ mibuaa amɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ hewɔ. Hiɛsɔɔ wiemɔi babaoo ni jɛɔ Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ, ni bei pii lɛ amɛdaa mi shi yɛ jɛmɛ ni miba koni mibaye mibua amɛ lɛ hewɔ lɛ hu haa mináa miishɛɛ babaoo.”

Heloonaa nyɛmimɛi enyɔ ni eshwɛ fioo ni amɛbaaye afii 30, ní amɛjɛ United States ni sɔmɔɔ yɛ Dominican Republic lɛ kɛɛ akɛ: “Kusum nifeemɔi babaoo yɛ ni esa akɛ wɔkase. Ni kɛlɛ, wɔtee nɔ wɔfĩ shi yɛ wɔnitsumɔ lɛ mli, ni amrɔ nɛɛ wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ ateŋ mɛi kpawo yaa kpeei.” Nɛkɛ nyɛmimɛi yei enyɔ nɛɛ ye bua ni akɛto Maŋtsɛyeli shiɛlɔi akuu ko he gbɛjianɔ yɛ maŋ ko ni asafo bɛ mli lɛ mli.

Laura ni ji nyɛmi yoo ko ni eshwɛ fioo ni ebaaye afii 30 lɛ kɛ nɔ ni fa fe afii ejwɛ miisɔmɔ yɛ maŋsɛɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mijeɔ gbɛ mihaa mishihilɛ feɔ nɔ ni bɛ haŋtsii. Enɛ yeɔ ebuaa shiɛlɔi lɛ koni amɛna akɛ shihilɛ ni bɛ haŋtsii lɛ ji nɔ ni mɔ halaa kɛ nɔ ni akɛ jwɛŋmɔŋ kpakpa feɔ, shi jeee yɛ ohia hewɔ. Mɛi krokomɛi ni miye mibua amɛ, titri lɛ oblahii kɛ oblayei lɛ efee mlifilimɔ jɛɛhe eha mi, ni no haaa manu shihilɛi ni mli wa diɛŋtsɛ ni mikɛkpeɔ yɛ sɔɔmɔ ni misɔmɔɔ yɛ maŋsɛɛ lɛ he. Mikɛ sɔɔmɔ ni misɔmɔɔ yɛ biɛ lɛ tsakeŋ shihilɛ kroko, ni maya nɔ matsu kɛyashi be ni Yehowa aaaŋmɛ gbɛ.”

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Wolo Bibioo ni Ji Good News for People of All Nations lɛ He Nibii Komɛi

Wolo bibioo ni ji Good News for People of All Nations lɛ hiɛ shɛɛ sane ko ni yɔɔ baafa kome nɔ, ní akɛha yɛ wiemɔi srɔtoi aaashɛ 92 mli. Aŋma shɛɛ sane lɛ tamɔ nɔ ni akɛ nikanelɔ lɛ miigba sane. No hewɔ lɛ, kɛ́ shiatsɛ lɛ kane shɛɛ sane lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni okɛ lɛ miigba sane.

Atɛŋ je lɛ shikpɔŋ he mfoniri yɛ wolo ni hà he lɛ mligbɛ. Okɛ shikpɔŋ he mfoniri nɛɛ atsu nii ákɛ gbɛ ni oootsɔ nɔ oha naanyobɔɔ akã bo kɛ shiatsɛ lɛ teŋ. Ekolɛ obaanyɛ otsɔɔ lɛ maŋ ni oyɔɔ mli lɛ yɛ nɔ, ni okɛ onine atsɔɔ akɛ obaasumɔ ni ole he ni ejɛ. Nakai feemɔ baaha efee mlɛo kɛha lɛ akɛ eeewie, ni no baaha ejie naanyobɔɔ su kpo, ni sanegbaa lɛ baafee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ.

Wolo bibioo lɛ mli hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ tsɔɔ nifeemɔi babaoo ni esa akɛ wɔkɛtsu nii bɔni afee ni wɔkɛ yelikɛbuamɔ aha mɛi ni wieɔ wiemɔ ni wɔnuuu shishi lɛ. Ofainɛ ni okane nɛkɛ nifeemɔ gbɛ̀i nɛɛ jogbaŋŋ ni okɛtsu nii yɛ nilee mli—mɛi awala damɔ nɔ.

Jeee wiemɔi ni awieɔ lɛ pɛ anaa ato yɛ emli saji ni ato naa lɛ mli, shi anaa wiemɔi lɛ eko fɛɛ eko he okadi yɛ mli. Enɛ yeɔ ebuaa bo koni onyɛ ole wiemɔ he okadi ni akala yɛ wɔdɛhiɛmɔ woji kɛ woji krokomɛi ni yɔɔ wiemɔi srɔtoi amli lɛ.

[Mfoniri]

Ani okɛ wolo bibioo nɛɛ miitsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Amrɔ nɛɛ wɔ-Biblia kasemɔ he woji lɛ yɛ wiemɔi ni fa fe 400 mli

GHANA

LAPLAND (SWEDEN)

PHILIPPINES

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 24, 25]

Ani obaanyɛ oyasɔmɔ yɛ he ni Maŋtsɛyeli jajelɔi ahe hiaa waa yɛ lɛ?

ECUADOR

DOMINICAN REPUBLIC