Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Yehowa Kɛ Gideon Klante!”

“Yehowa Kɛ Gideon Klante!”

“Yehowa Kɛ Gideon Klante!”

AMƐ yi fa tamɔ baalabii, ni amɛhaa shikpɔŋ ni baa nii lɛ po tsɔɔ shikpɔŋ gbiŋ. Be mli ni enɛ yaa nɔ lɛ, no mli lɛ kojolɔi ni yeɔ Israel nɔ, ni Israelbii lɛ ehao waa. Ebaa mli akɛ, kɛ́ amɛdũ nii lɛ, Midianbii kɛ Amalekbii kɛ Bokagbɛbii asafo babaoo ni hàa nii ní taraa tejii anɔ lɛ fãa kɛbatutuaa amɛ, ni amɛfee nakai afii kpawo sɔŋŋ. Asafo ni hàa nii nɛɛ atooi kɛ amɛtsinai hu kpaa shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, ni amɛyeɔ kwɛ̃ɛnii fɛɛ ni amɛaaná. Shi Israelbii lɛ bɛ tejii loo tsinai, ni asaŋ amɛbɛ tooi hu. Yiwalɛ ni Midianbii lɛ kɛye Israelbii lɛ anɔ lɛ naa yawa aahu akɛ no ha Israelbii ni shihilɛ lɛ eha amɛbatsɔmɔ ohiafoi lɛ kɛ niyenii bɔi bui ni atsa yɛ gɔji ashishi kɛ tɛkploi amli kɛ hei krokomɛi ni sa amli too.

Mɛni kɛ jaramɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ ba? No mli lɛ, Israelbii lɛ ebatsɔmɔ hemɔkɛyeli kwalɔi, ni amɛmiijá apasa nyɔŋmɔi. Enɛ ha Yehowa hu tuu amɛ ewo amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ. Beni Israelbii lɛ nyɛɛɛ shihilɛ lɛ naa amɛdamɔ dɔŋŋ lɛ, amɛbolɔ amɛtsɛ́ Yehowa koni eye ebua amɛ. Ani ebo amɛ toi? Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ shihilɛ ni Israelbii lɛ kɛkpe nɛɛ mli?—Kojolɔi 6:1-6.

Ani Eji Okwaafonyo ni Hiɛ Kã Shi, loo “Nuu Ekãalɔ”?

Okwaafoi ni ji Israelbii lɛ fɔɔ ŋmãa gbeemɔ yɛ kpo te lɛŋ hei ni kɔɔyɔɔ yɔɔ waa bɔni afee ni kɔɔyɔɔ lɛ ahuu ŋmãa lɛ he tutuu lɛ kɛya, ni amɛkɛ shwiilii ni tsinai gbalaa tsuɔ nii yɛ enɛ feemɔ mli. Shi yɛ no bei lɛ amli lɛ, ehiii ŋmãa gbeemɔ yɛ agbo naa akɛni enɛ feemɔ baaha henyɛlɔi ni etswa amɛfai shi akɛ amɛbaahà shikpɔŋ lɛ nɔ nii fɛɛ lɛ afã kɛba lɛ hewɔ. Bɔni afee ni Midianbii lɛ akayoo sɛɛ lɛ, Gideon yateeɔ ehe yɛ wein bu ko ní ekolɛ eji tɛkplo ko mli, ni egbeeɔ ŋmãa yɛ jɛmɛ. (Kojolɔi 6:11) Ekã shi faŋŋ akɛ, abaanyɛ akɛ tso agbee ŋmãa fiofio yɛ he ko ni tamɔ nɛkɛ. Gideon kwɛ bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ ha, ni ekɛ hiɛshikamɔ tsu nii.

Feemɔ bɔ ni Gideon naa baakpɛ ehe eha beni Yehowa bɔfo ko bajie ehe kpo etsɔɔ lɛ ní ekɛɛ lɛ akɛ: “Yehowa kɛo yɛ, bo nuu ekãalɔ!” lɛ he mfoniri okwɛ. (Kojolɔi 6:12) Ákɛ nuu ni no mli lɛ eegbee ŋmãa yɛ teemɔŋ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ Gideon ebuŋ ehe kɔkɔɔkɔ akɛ eji ekãalɔ. Kɛlɛ, nakai wiemɔi lɛ tsɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ yɛ Gideon mli akɛ ebaanyɛ ekɛ lɛ atsu nii akɛ Israelbii lɛ ahiɛnyiɛlɔ ni yɔɔ ekãa. Shi kɛlɛ, ehe miihia ni Gideon diɛŋtsɛ hu aná nɔmimaa yɛ enɛ he.

Beni Yehowa kɛ nitsumɔ woɔ Gideon dɛŋ akɛ ‘ehere Israel yiwala yɛ Midianbii lɛ adɛŋ’ lɛ, Gideon jɛ heshibaa mli ewie akɛ: “Ofainɛ, nuŋtsɔ! mɛni mikɛaahere Israel yiwala? Naa, miweku lɛ ejwa yɛ Manase, ni mi ji gbekɛ kwraa yɛ mitsɛ we lɛ!” Gideon ni ji nuu ni hiɛ kã shi lɛ bi koni Nyɔŋmɔ aha lɛ okadi ko ni baatsɔɔ akɛ ebaafĩ esɛɛ kɛtswia Midianbii lɛ anii, ni Yehowa hu ná he miishɛɛ akɛ eeetsu Gideon nibimɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli ní baaha ená nɔmimaa lɛ he nii. Gideon baha ŋwɛibɔfo ni bato lɛ gbɔ lɛ niyenii, kɛkɛ ni la jɛ tɛsaa ko mli bashã niyenii lɛ butuu. Beni Yehowa eha Gideon tsui sɛɛ lɛ, Gideon ma afɔleshaa latɛ yɛ jɛmɛ.—Kojolɔi 6:12-24.

“Hã Baal Kɛ Lɛ Abé”

Jeee nɔnyɛɛ ni Midianbii kɛyeɔ Israelbii anɔ lɛ ji Israelbii lɛ anaagba titri. Shi moŋ naagba lɛ diɛŋtsɛ ji amɛhe ni amɛkɛyawo Baal jamɔ mli lɛ. Yehowa ji “Mawu awuŋayelɔ,” ni ekpɛlɛɛɛ mɛi ni jáa lɛ ní yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛjáa nyɔŋmɔi krokomɛi hu lɛ anɔ. (2 Mose 34:14) Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa fã Gideon koni eyakumɔ afɔleshaa latɛ ni etsɛ ema eha Baal lɛ, ní efolɔ ehe akrabatsai lɛ hu. Akɛni ele akɛ kɛ́ etsu famɔ nɛɛ he nii shwane lɛ, etsɛ kɛ mɛi krokomɛi baana, ni amɛmli baafũ hewɔ lɛ, eŋɔ tsuji nyɔŋma efata ehe ni eyatsu nitsumɔ nɛɛ nyɔŋ.

Hiɛshikamɔ ni Gideon kɛtsu nii lɛ sa jogbaŋŋ, ejaakɛ beni abayoo “musubɔɔ nii” ni efee lɛ sɛɛ lɛ, Baal jálɔi ni ji emaŋbii lɛ ba koni amɛbagbe lɛ. Shi Yoash ni ji Gideon tsɛ lɛ kɛ sane mlitsɔɔmɔ ni náa mɔ nɔ hewalɛ waa tsu nii, ni ekɛ maŋbii nɛɛ yiyii naa akɛ, eji Baal ji Nyɔŋmɔ kulɛ, lɛ diɛŋtsɛ ebaanyɛ efã ehe. Enɛ ha Yoash kɛ gbɛi ni sa ni ji Yerubaal wo ebinuu lɛ, ni eshishi ji “Hã Baal kɛ lɛ abé.”—Kojolɔi 6:25-32.

Nyɔŋmɔ jɔɔ etsuji be fɛɛ be kɛji amɛkɛ ekãa fee nii kɛfĩ anɔkwa jamɔ sɛɛ. Beni Midianbii kɛ maji ni kɛ amɛ eyafee ekome lɛ fã kɛba Israel shikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ lɛ, “Yehowa mumɔ lɛ bayi Gideon nɔ.” (Kojolɔi 6:34) Nyɔŋmɔ mumɔ loo enifeemɔ hewalɛ lɛ kanya Gideon ni eyabua tabilɔi anaa kɛjɛ Manase, Asher, Zebulon kɛ Naftali akutsei lɛ amli.—Kojolɔi 6:35.

Hesaamɔ Kɛha Tawuu

Yɛ asraafoi ni amɛyifalɛ shɛɔ 32,000 ni Gideon ná lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ebi ni Nyɔŋmɔ aha lɛ okadi ko. Kɛji bɔ́ nyɔ toowolo ni ekɛŋmɛ ŋmãashaahe lɛ kome kɛkɛ nɔ, shi shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ gbi lɛ, no baatsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ baatsɔ enɔ ehere Israel yiwala. Yehowa fee naakpɛɛ nii nɛɛ eha lɛ, ni beni Gideon saa ebi koni aha bɔ́ anyɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ní toowolo lɛ agbi lɛ, atsu enɛ hu he nii aha lɛ, ni no ha ená nɔmimaa. Ani Gideon miibi babaoo tsɔ̃? Eka shi faŋŋ akɛ, jeee nakai ji sane lɛ, ejaakɛ Yehowa tsu nɔmimaa ni etaoɔ ená lɛ he nii eha lɛ. (Kojolɔi 6:36-40) Wɔkpaaa naakpɛɛ nifeemɔi ni tamɔ enɛɛmɛi agbɛ ŋmɛnɛ. Shi kɛlɛ, Yehowa tsɔɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ ehaa wɔnáa nɔmimaa, ni wɔnine shɛɔ egbɛtsɔɔmɔ nɔ.

Nyɔŋmɔ kɛɛ Gideon akɛ etabilɔi lɛ ayi fa tsɔ̃. Kɛji tabilɔi babaoo ni tamɔ nɛkɛ lɛ nyɛ amɛye henyɛlɔi lɛ anɔ kunim lɛ, no baaha Israelbii lɛ ashwã akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhere amɛyiwala. Shi Yehowa ji mɔ ni sa akɛ eŋɔ kunim ni amɛbaaye lɛ he yijiemɔ lɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ atsu sane nɛɛ he nii? Afã Gideon koni ekɛ akpɔ ko ni yɔɔ Mose Mla lɛ mli ni biɔ koni mɔ fɛɛ mɔ ni sheɔ gbeyei akɛ eeeya ta lɛ aku esɛɛ lɛ atsu nii. Enɛ ha etabilɔi lɛ ateŋ mɛi 22,000 ku amɛ sɛɛ, ni ebashwɛ mɛi 10,000 pɛ.—5 Mose 20:8; Kojolɔi 7:2, 3.

Fɛɛ sɛɛ lɛ, hii ni eshwɛ lɛ ayi fa tsɔ̃ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Akɛɛ Gideon koni ekɛamɛ akpeleke shi kɛya nu ko he. Yinɔsaneŋmalɔ Josephus ni eji Yudanyo lɛ tsɔɔ mli akɛ, Nyɔŋmɔ ha Gideon kpala etabilɔi lɛ kɛtee faa ko naa shwane fintiŋŋ. Bɔ fɛɛ bɔ ni eba lɛ eha lɛ, Gideon tɛje ehiɛ ekwɛ bɔ ni ehii lɛ nuɔ nu lɛ amɛhaa. Hii 300 pɛ kɛ amɛnine kome tsɔ̀ɔ nu lɛ kɛwoɔ amɛdaaŋ be mli ni amɛkwɛɔ akɛ aleenɔ henyɛlɔi komɛi miiba abatutua amɛ lo lɛ. Hii 300 ni hiɛ yɔɔ amɛhe nɔ nɛɛ pɛ kɛ Gideon tee ta lɛ. (Kojolɔi 7:4-8) Ŋɔɔ lɛ akɛ oji amɛteŋ mɔ kome. Akɛni henyɛlɔi ni nyɛkɛ yaawu lɛ ayifalɛ shɛɔ 135,000 hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ obaamu sane naa akɛ Yehowa hewalɛ pɛ nɔ nyɛbaatsɔ nyɛye kunim, shi jeee nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhewalɛ naa!

Nyɔŋmɔ bi Gideon koni eŋɔ tsulɔ ko efata ehe koni amɛyakwɛ nɔ ni yaa nɔ yɛ Midianbii aŋsara lɛ mli. Beni amɛyashɛ jɛmɛ lɛ, Gideon nu ni nuu ko miigba enaanyo lamɔ ko ni ela, kɛkɛ ni enaanyo lɛ tsɔɔ lɛ shishi oya nɔŋŋ akɛ, no tsɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋ ni eto akɛ ebaaŋɔ Midian ewo Gideon dɛŋ. Enɛ ji hewalɛwoo ni Gideon taoɔ lɛ. No ha ená nɔmimaa akɛ Yehowa baaha ekɛ ehii 300 lɛ aye Midianbii lɛ anɔ kunim.—Kojolɔi 7:9-15.

Ŋaa ni Akɛwu Ta Lɛ

Ato hii 300 lɛ ahe gbɛjianɔ awo kui etɛ ní mɛi 100 yɔɔ eko fɛɛ eko mli lɛ amli. Aŋɔ tɛtɛrɛmantɛrɛi kɛ kpuji wuji foji aha amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ. Akɛ kɔtii hɔlɔ kpuji lɛ fɛɛ amli. Fãmɔ ni Gideon kɛha klɛŋklɛŋ ji akɛ: ‘Nyɛkwɛa mi ni nyɛfea bɔ ni mafee lɛ. Kɛ́ mikpã tɛtɛrɛmantɛrɛ lɛ, nyɛ hu nyɛkpãa nyɛ nɔ̃ lɛ ní nyɛbɔa oshe akɛ: “Yehowa kɛ Gideon klante!”’—Kojolɔi 7:16-18, 20.

Israel tabilɔi 300 lɛ fã nigii kɛtee henyɛlɔi lɛ aŋsara lɛ husui lɛ anaa. No mli lɛ, atswa aaafee gbɛkɛ ŋmɛlɛ nyɔŋma, ni bulɔi heei ebatsake amɛnanemɛi bulɔi lɛ etsɛko. Be nɛɛ sa jogbaŋŋ kɛha henyɛlɔi lɛ atutuamɔ, ejaakɛ eheɔ be saŋŋ dani bulɔi heei lɛ nyɛɔ amɛnaa nɔ ni yaa nɔ yɛ duŋ mli lɛ jogbaŋŋ.

Mɛɛ gbeyei po mɔmɔ Midianbii lɛ nɛkɛ! Trukaa lɛ, ŋsara ni mli efee dioo lɛ mli bafee hoo beni ajwara kpuji 300 ní akpã tɛtɛrɛmantɛrɛi 300, ní hii 300 lɛ bɔ ashe hu lɛ. Titri lɛ, oshe ni abɔ akɛ “Yehowa kɛ Gideon klante!” lɛ ha ŋmiŋmi mɔmɔ Midianbii lɛ, kɛkɛ ni amɛ hu amɛbɔi bolɔmɔ. Amɛyiŋ sɔŋŋ ni efutu amɛ hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛyoo amɛnanemɛi asraafoi lɛ yɛ amɛhenyɛlɔi lɛ ateŋ. Hii 300 lɛ damɔ shi dioo yɛ amɛgbɛhei lɛ, ni amɛna bɔ ni Nyɔŋmɔ ha henyɛlɔi lɛ kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛklantei gbegbee amɛhe ha lɛ. Hii lɛ wo henyɛlɔi lɛ afoi kɛjɛ ŋsara lɛ mli, ni amɛyatsĩmɔ gbɛ̀i ni amɛbaatsɔ nɔ lɛ, ni no sɛɛ lɛ amɛnyiɛ mɛi ni jo foi lɛ asɛɛ gbɛ kakadaŋŋ kɛyashi amɛgbe amɛ fɛɛ, ni enɛ ha gbeyei ni asheɔ Midianbii lɛ sɛɛ fo kwraa. Yɛ naagbee lɛ, yitsoŋwalɛ ni amɛkɛye mɛi anɔ nyɔŋ be kakadaŋŋ mli lɛ sɛɛ fo kwraa.—Kojolɔi 7:19-25; 8:10-12, 28.

Yɛ kunimyeli nɛɛ po fɛɛ sɛɛ lɛ, Gideon tee nɔ eba ehe shi. Beni Efraimbii lɛ kɛ lɛ bé waa akɛni amɛnu he akɛ ebuuu amɛ yɛ tsɛ́mɔ ni etsɛɛɛ amɛ kɛbafataaa ehe yɛ ta ni efã lɛ mli hewɔ lɛ, ekɛ heshibaa ha amɛ hetoo. Naajɔlɛ hetoo ni ekɛha amɛ lɛ kũ amɛmlila lɛ naa, ni amɛmli ni efu lɛ lɛ naa ba shi.—Kojolɔi 8:1-3; Abɛi 15:1.

Beni toiŋjɔlɛ ba Israel lɛ, maŋbii lɛ tee amɛyabi Gideon koni eye amɛnɔ maŋtsɛ. Mɛɛ kaa po nɛ! Gideon kpoo enɛ. Ehiɛ kpako mɔ ni ye ebua amɛ ní amɛye Midian nɔ kunim lɛ nɔ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Miyeŋ nyɛnɔ maŋtsɛ, ni mibi hu yeŋ nyɛnɔ, Yehowa aaaye nyɛnɔ!”—Kojolɔi 8:23.

Shi kɛlɛ, akɛni Gideon yeee emuu hewɔ lɛ, jeee be fɛɛ be ekpɛɔ eyiŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ. Ekɛ nii ni ahà kɛjɛ ta lɛ mli lɛ yafee efod ko, ni ekɛyato he ni abaanyɛ ana yɛ emaŋ lɛ mli, eyɛ mli akɛ atsɔɔɔ nɔ̃ hewɔ ni efee nakai. Sane ni aŋma afɔ̃ shi lɛ kɛɔ akɛ, Israel fɛɛ kɛ nakai efod lɛ “yabɔ ajwamaŋ.” Amɛjá efod nɛɛ, ni enɛ feemɔ batsɔ kaa eha Gideon kɛ ewe lɛ po. Shi kɛlɛ, ebatsɔɔɔ wɔŋjalɔ, ejaakɛ Ŋmalɛi lɛ wieɔ ehe akɛ eji mɔ ni yɔɔ hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli.—Kojolɔi 8:27; Hebribii 11:32-34.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli

Sane ni kɔɔ Gideon he lɛ bafeɔ kɔkɔbɔɔ kɛha wɔ, ni ewoɔ wɔ hewalɛ hu. Ebɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ, kɛji Yehowa jie emumɔ lɛ yɛ wɔnɔ ní wɔnine shɛɛɛ ejɔɔmɔi anɔ dɔŋŋ yɛ gbɛ fɔŋ ko ni wɔkɔ lɛ hewɔ lɛ, no lɛ wɔmumɔŋ shidaamɔ baatsɔ tamɔ nakai maŋbii ni ye ohia yɛ baalabii ni fite amɛshikpɔŋ lɛ hewɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. Jaramɔ bei amli wɔyɔɔ lɛ, ni esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ gbi ko gbi ko akɛ Yehowa jɔɔmɔ lɛ, “no feɔ mɔ niiatsɛ; shi deŋmegbomɔ nyɛŋ ekɛ nɔ ko afata he.” (Abɛi 10:22) Wɔnine shɛɔ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔi anɔ akɛni ‘wɔjɛɔ wɔsuɔmɔ mli wɔsɔmɔɔ lɛ kɛ wɔtsui muu fɛɛ kɛ wɔsusuma fɛɛ’ lɛ hewɔ. Kɛ́ wɔfeee nakai lɛ, ebaakpoo wɔ.—1 Kronika 28:9.

Sane ni kɔɔ Gideon he lɛ woɔ wɔ hewalɛ hu, ejaakɛ emaa nɔ mi akɛ Yehowa baanyɛ ekpɔ̃ ewebii lɛ kɛjɛ hegbeyeiwoo fɛɛ hegbeyeiwoo mli, ni ebaanyɛ etsɔ mɛi ni etamɔ nɔ ni amɛhewalɛ faaa lɛ po anɔ efee enɛ. Kunim ni Gideon kɛ ehii 300 lɛ ye yɛ Midianbii 135,000 lɛ anɔ lɛ maa hewalɛ ni sɛɛ efooo ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ nɔ mi. Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔyaje shihilɛi ni jaraa amli, ni ekolɛ wɔhenyɛlɔi lɛ ayifalɛ baaha wɔnijiaŋ aje wui. Shi kɛlɛ, Biblia mli sane ni kɔɔ Gideon he lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ, ejaakɛ ebaajɔɔ mɛi fɛɛ ni náa hemɔkɛyeli yɛ E-mli lɛ, ni ebaakpɔ̃ amɛ hu.