Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Ekane ‘Nyɛyiteŋtsɔi Fɛɛ’

Yehowa Ekane ‘Nyɛyiteŋtsɔi Fɛɛ’

Yehowa Ekane ‘Nyɛyiteŋtsɔi Fɛɛ’

“Amɛteŋ [afilimata] ekome folo enyɔŋ shikpɔŋ, ja ejɛ nyɛtsɛ lɛ dɛŋ. Shi nyɛyiteŋtsɔi po lɛ akane fɛɛ.”—MATEO 10:29, 30.

1, 2. (a) Mɛni hewɔ Hiob nu he akɛ Nyɔŋmɔ ekpoo lɛ lɛ? (b) Ani Hiob wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ emli efu Yehowa? Tsɔɔmɔ mli.

“MIBOLƆƆ mitsɛ́ɔo, shi ohereee mi nɔ; miteɔ shi midamɔɔ shi, ni okwɛɔ mi gãa. Otsake ohe otsɔ yiwalɔ oha mi, okɛ onineshiwalɛ lɛ miiwa mi yi.” Nakai nuu lɛ jɛ hejaramɔ kpele mli ewie wiemɔi nɛɛ, ni enɛ bɛ naakpɛɛ! Enibii fɛɛ elaaje, oshara ko ni yɔɔ gbeyei egbe ebii lɛ, ni amrɔ nɛɛ eeye hela ko ni naa wa. Nakai nuu lɛ gbɛi ji Hiob, ni aŋma ekaa ni naa wa waa lɛ he sane yɛ Biblia lɛ mli koni wɔná he sɛɛ.—Hiob 30:20, 21.

2 Ekolɛ Hiob wiemɔi lɛ baaha efee tamɔ nɔ ni emli efu Nyɔŋmɔ, shi jeee nakai sane lɛ ji. Hiob miiwie haomɔi ni miiye etsui waa lɛ ahe kɛkɛ. (Hiob 6:2, 3) Eleee akɛ Satan ji mɔ ni kaa lɛ lɛ, no hewɔ lɛ emu sane naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ Nyɔŋmɔ ekpoo lɛ. Hiob kɛɛ Yehowa yɛ be ko mli po akɛ: “Mɛɛba okɛ ohiɛ teeɔ, ni obuɔ mi akɛ ohenyɛlɔ?” *Hiob 13:24.

3. Kɛ́ osharai ba wɔnɔ lɛ, mɛni ekolɛ wɔbaasusu?

3 Ŋmɛnɛ, yɛ tai, maŋkwramɔ kɛ maŋ basabasafeemɔ, adebɔɔ naa osharai, gbɔlɛ, hela, ohia futaa, kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni aguɔ hewɔ lɛ, Yehowa webii lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ naagbai ni sɛɛ efooo kpeɔ. Ekolɛ bo hu okɛ kaa ko miikpe. Ekolɛ obaasusu yɛ bei komɛi amli akɛ Yehowa kɛ ehiɛ etee bo. Ole wiemɔi ni yɔɔ Yohane 3:16 lɛ jogbaŋŋ akɛ: “Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha.” Shi kɛ́ oona nɔ̃ ni onaaa akɛ yelikɛbuamɔ ko miiba lɛ, ekolɛ obaabi akɛ: ‘Ani Nyɔŋmɔ sumɔɔ mi lɛɛlɛŋ? Ani enaa nɔnaa shihilɛ mli ni miyɔɔ lɛ? Ani esusuɔ mihe akɛ aŋkro?’

4. Mɛɛ naagba ko ni sɛɛ efooo ehe bahia ni Paulo aŋmɛ etsui shi yɛ mli, ni shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?

4 Susumɔ nɔ ni ba bɔfo Paulo nɔ lɛ he okwɛ. Eŋma akɛ: “Aha mi ŋmei ko yɛ miheloo mli, ni ji satan bɔfo, koni egbala mi mai,” ni ekɛfata he akɛ: “Mikpa Nuŋtsɔ lɛ fai shii etɛ sɔŋŋ, koni eje minɔ.” Yehowa nu efaikpamɔi lɛ. Shi kɛlɛ ekɛɛ Paulo akɛ etsɔŋ naakpɛɛ gbɛ nɔ etsuŋ sane lɛ he nii. Yɛ no najiaŋ lɛ, ehe baahia ni Paulo kɛ ehe afɔ̃ Nyɔŋmɔ hewalɛ lɛ nɔ koni no aye abua lɛ ní ekpee ‘ŋmei ni yɔɔ eheloo mli’ lɛ naa. * (2 Korintobii 12:7-9) Taakɛ Paulo ji lɛ, ekolɛ bo hu okɛ kaa ko ni sɛɛ efooo miikpe. Ekolɛ obaabi akɛ, ‘Ani anɔkwa sane ni ji akɛ etamɔ nɔ ni Yehowa efeko nɔ ko yɛ mikaa lɛ he lɛ tsɔɔ akɛ eleee shihilɛ mli ni miyɔɔ lɛ, loo ákɛ esusuuu mihe?’ Hetoo lɛ ji, dabi kwraa! Agbala jwɛŋmɔ kɛtee bɔ ni Yehowa susuɔ etsuji anɔkwafoi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ he waa lɛ nɔ yɛ nɔ ni Yesu kɛɛ ebɔfoi lɛ beni ehala amɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ mli. Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni ewiemɔi lɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ ŋmɛnɛ aha.

“Nyɛkashea Gbeyei”—Mɛni Hewɔ?

5, 6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ eye ebua bɔfoi lɛ koni amɛkashe nɔ ni baaba amɛnɔ lɛ gbeyei? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo tsɔɔ yɛ akɛ eyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa susuɔ ehe?

5 Yesu ha ebɔfoi lɛ hewalɛ ni fa kɛteke nɔ, ni eko ji akɛ “eha amɛ mumɔi fɔ̃ji lɛ anɔ hegbɛ akɛ amɛfãmɔ amɛ ni amɛtsá hela fɛɛ hela kɛ hejaramɔ fɛɛ hejaramɔ.” Ni kɛlɛ, enɛ etsɔɔɔ akɛ amɛkɛ naagbai kɛ kaai ekpeŋ. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yesu tsɔɔ nibii komɛi ni amɛkɛbaakpe lɛ mli fitsofitso. Shi kɛlɛ ewo amɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛkashea mɛi ni gbeɔ gbɔmɔtso lɛ ni amɛnyɛɛɛ susuma lɛ amɛgbe lɛ agbeyei; shi moŋ nyɛshea mɔ ni nyɛɔ susuma kɛ gbɔmɔtso fɛɛ hiɛ ekpataa yɛ gehena mli lɛ gbeyei.”—Mateo 10:1, 16-22, 28.

6 Bɔni afee ni Yesu aye abua ebɔfoi lɛ koni amɛnu nɔ hewɔ ni esaaa akɛ amɛsheɔ gbeyei lɛ shishi lɛ, etee nɔ egba amɛ abɛbuai enyɔ komɛi. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Ani afilimatai enyɔ lɛ jeee hiɛbii nyɔŋma ahɔɔ aheɔ? shi amɛteŋ ekome folo enyɔŋ shikpɔŋ, [ní nyɛ-Tsɛ lɛ leee, NW]. Shi nyɛyiteŋtsɔi po lɛ akane fɛɛ. No hewɔ lɛ nyɛkashea gbeyei; nyɛjara wa aahu fe afilimatai babaoo.” (Mateo 10:29-31) Kadimɔ akɛ Yesu tsɔɔ akɛ tsakpaa ko yɛ gbeyei ni wɔsheŋ beni wɔyɔɔ kaa mli lɛ kɛ hekɛnɔfɔɔ ni wɔɔná akɛ Yehowa susuɔ wɔhe akɛ aŋkroaŋkroi lɛ teŋ. Eka shi faŋŋ akɛ bɔfo Paulo yɛ hekɛnɔfɔɔ ni tamɔ nɛkɛ. Eŋma akɛ: “Kɛ́ Nyɔŋmɔ yɛ wɔsɛɛ lɛ, namɔ aaate shi awo wɔ? Mɔ nɔŋŋ ni kamaaa wɔ lɛ diɛŋtsɛ ebi lɛ, shi moŋ eŋɔ lɛ eha yɛ wɔ fɛɛ wɔnajiaŋ lɛ; ani eŋɔŋ nibii fiaa efataŋ ehe ekeŋ wɔ?” (Romabii 8:31, 32) Bo hu obaanyɛ oná hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa baaye ebua bo yɛ kaai ni okɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ kɛ́ otee nɔ oye lɛ anɔkwa. Enɛ baafee faŋŋ diɛŋtsɛ kɛji akɛ wɔsusu ŋaawoo ni Yesu kɛha ebɔfoi lɛ ahe lɛ.

Afilimata Jara

7, 8. (a) Te abuɔ afilimatai yɛ Yesu gbii lɛ amli ahaa tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ ekã shi faŋŋ akɛ Mateo 10:29 lɛ kɛ Hela wiemɔ ni shishi ji nɔ ko ni edaaa kwraa lɛ tsu nii kɛha “afilimatai” lɛ?

7 Yesu abɛbua lɛ tsɔɔ bɔ ni Yehowa jwɛŋɔ E-tsuji lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ he lɛ mli fitsofitso. Klɛŋklɛŋ lɛ susumɔ sane ni kɔɔ afilimatai lɛ ahe lɛ he okwɛ. Yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, ayeɔ afilimatai, shi akɛni amɛkpatãa ŋmɔshi nibii ahiɛ hewɔ lɛ, mɛi babaoo buɔ amɛ akɛ kooloi ni fiteɔ nii. Afilimatai ayi fa ni amɛjara baa shi aahu akɛ abaanyɛ akɛ nɔ ni shɛɛɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ U.S. cent enumɔ ahe enyɔ. Akɛ nakai shika lɛ ni ebɔ he toi enyɔ baanyɛ ahe afilimatai enumɔ shi jeee ejwɛ—ni tsɔɔ ákɛ akɛ ekome lɛ woɔ mli tamɔ nɔ ni jara ko kwraa bɛ he!—Luka 12:6.

8 Agbɛnɛ susumɔ loofɔlɔ ni asɛ̃ɛɛ he nɛɛ dalɛ hu he okwɛ. Kɛ́ akɛ afilimata ni da saŋŋ lɛ po to loofɔji krokomɛi babaoo ni yɔɔ lɛ ahe lɛ, anaa akɛ edaaa kwraa. Kɛfata he lɛ, nɔ tuuntu ni Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “afilimatai” yɛ Mateo 10:29 lɛ tsɔɔ ji afilimatai bibii. Eka shi faŋŋ akɛ Yesu miitao koni ebɔfoi lɛ agbala amɛjwɛŋmɔ kɛya loofɔlɔ ko ni edaaa kwraa ni he bɛ sɛɛnamɔ kwraa lɛ nɔ. Taakɛ wolo ko ni akɛtaoɔ saji amli lɛ tsɔɔ mli lɛ, “Yesu kɛ wiemɔ ni ji edaaa kwraa lɛ tsu nii kɛha loofɔlɔ nɛɛ!”

9. Mɛɛ anɔkwa sane ni he hiaa Yesu abɛbua ni kɔɔ afilimatai ahe lɛ maa nɔ mi?

9 Afilimatai ni Yesu kɛto nii ahe lɛ maa sane oti ko ni he hiaa waa nɔ mi: Yehowa Nyɔŋmɔ buɔ nibii ni adesai susuɔ akɛ ehe ehiaaa lɛ akɛ ehe hiaa. Yesu tee nɔ ema anɔkwale nɛɛ nɔ mi kɛtsɔ kɛɛmɔ ni ekɛɛ ekoŋŋ akɛ afilimata bibioo “enyɔŋ shikpɔŋ” ni Yehowa leee lɛ nɔ. * Nikasemɔ ni yɔɔ mli lɛ yɛ faŋŋ. Kɛ́ Yehowa Nyɔŋmɔ gbalaa ejwɛŋmɔ kɛyaa loofɔlɔ ni edaaa kwraa ni he ehiaaa kwraa lɛ nɔ lɛ, enyiɛ nɔŋŋ ni egbalaŋ ejwɛŋmɔ kɛbaŋ adesa ko ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaasɔmɔ lɛ lɛ nɔ!

10. Mɛni wiemɔ ni ji: “Nyɛyiteŋtsɔi po lɛ akane fɛɛ” lɛ tsɔɔ?

10 Yesu wie kɛfata ebɛbua ni kɔɔ afilimatai ahe lɛ he akɛ: “Nyɛyiteŋtsɔi po lɛ akane fɛɛ.” (Mateo 10:30) Nɛkɛ wiemɔ kuku ni mli ka shi faŋŋ nɛɛ maa sane oti ni yɔɔ Yesu abɛbua ni kɔɔ afilimatai ahe lɛ nɔ mi babaoo. Susumɔ he okwɛ: Mɔ kome yiteŋtsɔi shɛɔ aaafee yitsɔi komekomei 100,000. Yiteŋtsɔi lɛ ateŋ babaoo je amɛhe, ni wɔnyɛɛɛ wɔyɔse yitsɔi pɔtɛɛ kome po. Shi Yehowa Nyɔŋmɔ yɔseɔ yitsɔi fɛɛ yitsɔi ni ekaneɔ. Akɛni nɛkɛ sane lɛ ji hewɔ lɛ, ani wɔshihilɛ mli sane pɔtɛɛ ko yɛ ni Yehowa nyɛŋ ale? Eka shi faŋŋ akɛ Yehowa le etsulɔ fɛɛ tsulɔ bɔɔ su. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ‘enaa bɔ ni tsui lɛ yɔɔ.’—1 Samuel 16:7.

11. Mɛɛ gbɛ nɔ David tsɔɔ yɛ akɛ Yehowa susuɔ ehe akɛ mɔ aŋkro?

11 David ni lɛ hu ekɛ jaramɔ shihilɛ kpe lɛ ná hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa gbala ejwɛŋmɔ kɛba enɔ. Eŋma akɛ: “Yehowa, otao mimli ni ole mi. Ole mishitamɔ kɛ mishitee mli fɛɛ, oyooɔ miyiŋtoo yɛ shɔŋŋ beebe.” (Lala 139:1, 2) Bo hu obaanyɛ oná hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa le bo akɛ mɔ aŋkro. (Yeremia 17:10) Ohe akafee oya kɛsusu akɛ ohe ehiaaa aahu akɛ Yehowa hiŋmɛi ni naa nɔ fɛɛ nɔ lɛ nyɛŋ ena bo!

“Okɛ Mihiɛ Yaafonui Awo Otɔ lɛ Mli!”

12. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yehowa le jaramɔ shihilɛi ni ewebii lɛ yɔɔ mli lɛ hu jogbaŋŋ diɛŋtsɛ lɛ?

12 Jeee akɛ Yehowa le etsuji lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ pɛ kɛkɛ, shi moŋ ele jaramɔ shihilɛi amli ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ lɛ hu jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni afeɔ Israelbii lɛ niseniianii akɛ nyɔji lɛ, Yehowa kɛɛ Mose akɛ: “Naa mina amanehulu ni mimaŋ ni yɔɔ Mizraim lɛ naa lɛ, ni amɛbolɔmɔ ni amɛbolɔɔ yɛ amɛkpalalɔi lɛ ahiɛ lɛ minu, ejaakɛ mile amɛnidɔɔnii lɛ.” (2 Mose 3:7) Kwɛ miishɛɛ sane ni eji akɛ wɔɔle akɛ kɛ́ wɔkɛ kaa miikpe lɛ, Yehowa naa nɔ ni yaa nɔ lɛ ni enuɔ wɔbolɔmɔi lɛ! Enuɔ he ehaa wɔ waa kɛ́ wɔmiina nɔ̃.

13. Mɛni tsɔɔ akɛ Yehowa nuɔ he ehaa etsuji lɛɛlɛŋ?

13 Anaa bɔ ni Yehowa susuɔ mɛi ni kɛ lɛ yɔɔ wekukpaa mli lɛ ahe ehaa lɛ hu yɛ bɔ ni enu he eha Israelbii lɛ mli. Eyɛ mli akɛ bei babaoo lɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkuɛŋtimɔ ji nɔ ni haa amɛnaa nɔ̃ moŋ, shi Yesaia ŋma yɛ Yehowa he akɛ: “Amɛhaomɔi lɛ fɛɛ mli lɛ, lɛ hu ehao.” (Yesaia 63:9) No hewɔ lɛ ákɛ Yehowa anɔkwa tsulɔ lɛ, obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ kɛ́ ohao lɛ, Yehowa hu haoɔ. Ani enɛ wooo bo hewalɛ koni okɛ ekãa akpee jaramɔ shihilɛ naa ni oya nɔ ofee nɔ ni fe fɛɛ ni ooonyɛ kɛsɔmɔ lɛ?—1 Petro 5:6, 7.

14. Mɛɛ shihilɛi ha aŋma Lala 56 lɛ?

14 Anaa odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Maŋtsɛ David yiŋ tsɔ akɛ Yehowa susuɔ ehe ni enuɔ he ehaa lɛ lɛ yɛ Lala 56 ní David ŋma lɛ mli, beni ejoɔ foi yɛ Maŋtsɛ Saul ni ji gbɔmɔgbelɔ lɛ naa lɛ. David jo foi kɛtee Gat, shi beni Filistibii lɛ yɔse lɛ lɛ, eshe gbeyei akɛ amɛbaamɔ lɛ. Eŋma akɛ: “Mihenyɛlɔi lɛ miihe mi ami daa jenamɔ; ejaakɛ mɛi ni kɛ mi wuɔ yɛ hewoo mli lɛ ayi fá.” Yɛ David jaramɔ shihilɛ ni mli wa lɛ hewɔ lɛ, ekpa Yehowa fai. Ekɛɛ akɛ: “Daa jenamɔ amɛtsɔmɔɔ miwiemɔi ahiɛ amɛbumɔɔ shi; amɛjwɛŋmɔi ní amɛjwɛŋɔ yɛ mihe lɛ, efɔŋ sɔŋŋ ni.”—Lala 56:3, 6.

15. (a) Mɛni David tsɔɔ beni ebi Yehowa koni ekɛ eyaafonui lɛ awo tɔ mli loo eŋma yɛ wolo mli lɛ? (b) Kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni miika wɔhemɔkɛyeli lɛ miikpe lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ he?

15 Kɛkɛ ni taakɛ aŋma yɛ Lala 56:9 lɛ, David wie wiemɔi ni taa mɔ tsuiŋ nɛɛ akɛ: “Okaneɔ mitsomlomɔi lɛ, okɛ mihiɛ yaafonui awo otɔ lɛ mli! Ani amɛbɛ owolo lɛ mli?” Mɛɛ mɔ he ni Yehowa susuɔ lɛ mlitsɔɔmɔ ni taa mɔ tsuiŋ po enɛ ji nɛkɛ! Kɛ́ wɔyaje fimɔ mli lɛ, ekolɛ wɔkɛ yaafo baabolɔ wɔtsɛ́ Yehowa. Yesu ni eye emuu lɛ po fee nakai. (Hebribii 5:7) David he eye akɛ Yehowa miina lɛ ni ebaakai ehejaramɔ lɛ, tamɔ nɔ ni ekɛ eyaafonui lɛ miiwo tɔ mli loo eeŋma yɛ wolo ko mli. * Ekolɛ onuɔ he akɛ oyaafonui lɛ baayi tɔ lɛ obɔ bɔ ni sa loo ebaahé wolo nɛɛ baafai babaoo. Kɛ́ nakai ji sane lɛ, obaanyɛ otsɛ otsui oŋmɛ omli. Biblia lɛ woɔ wɔ shi akɛ: “Yehowa bɛŋkɛɔ mɛi ni tsuii ekumɔ lɛ, ni ehereɔ mɛi ni mumɔ tswiaa shi kɛ dɔlɛ lɛ.”—Lala 34:19.

Ní Aaatsɔ Nyɔŋmɔ Naanyo ni Bɛŋkɛ Kpaakpa

16, 17. (a) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yehowa nuɔ he ehaa ewebii lɛ kɛ́ amɛkɛ naagbai miikpe lɛ? (b) Mɛni Yehowa efee koni mɛi anyɛ amɛkɛ lɛ abɔ naanyo?

16 Anɔkwa sane ni tsɔɔ akɛ Yehowa ‘ekane wɔyiteŋtsɔi’ lɛ haa wɔnáa susumɔ ko yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ ni wɔná hegbɛ akɛ wɔja lɛ lɛ ji mɔ ni kpáa nii ashi ni esusuɔ mɔ he lɛ he. Eyɛ mli akɛ ehe baahia ni wɔmɛ kɛyashi jeŋ hee lɛ baaba koni ajie piŋmɔi kɛ nɔnaa fɛɛ kɛya moŋ, shi Yehowa miitsu naakpɛɛ nɔ ko kɛmiiha ewebii lɛ amrɔ nɛɛ. David ŋma akɛ: “Yehowa kɛ mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ bɔɔ naanyo, ni ehaa amɛleɔ ekpaŋmɔ lɛ hu.”—Lala 25:14, NW.

17 ‘Yehowa ni akɛaabɔ naanyo.’ Yɛ anɔkwale mli lɛ, nakai wiemɔ lɛ tamɔ nɔ ko ni adesai ni yeee emuu lɛ anine nyɛŋ ashɛ nɔ! Ni kɛlɛ, Yehowa fɔ̃ɔ mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ anine koni amɛbato ebuu lɛŋ. (Lala 15:1-5) Ni mɛni Yehowa feɔ haa mɛi ni toɔ ebuu lɛŋ lɛ? Taakɛ David tsɔɔ mli lɛ, ehaa amɛleɔ ekpaŋmɔ lɛ. Yehowa yɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmli, ni ejieɔ ‘eteemɔŋ saji’ lɛ akpo etsɔɔ gbalɔi lɛ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛle eyiŋtoi kɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee koni amɛhi shi yɛ eyiŋtoi lɛ kɛ gbeekpamɔ naa.—Amos 3:7.

18. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yehowa miisumɔ koni wɔkɛ lɛ aná wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ?

18 Yɛ anɔkwale mli lɛ, eyɛ miishɛɛ akɛ wɔɔle akɛ wɔ ni wɔji adesai ni yeee emuu lɛ baanyɛ atsɔmɔ Ŋwɛi Flooflonyo ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ nanemɛi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ewoɔ wɔ hewalɛ koni wɔfee nakai nɔŋŋ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni eeetsi eeebɛŋkɛ nyɛ.” (Yakobo 4:8) Yehowa miisumɔ koni wɔkɛ lɛ aná wekukpãa ni bɛŋkɛ kpaakpa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etsɔ hiɛ momo efee nibii ni baaha wɔnyɛ wɔkɛ lɛ aná wekukpaa ni tamɔ nɛkɛ. Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ haa wɔnyɛɔ wɔkɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ bɔɔ naanyo. Biblia lɛ jajeɔ akɛ: “Wɔsumɔɔ lɛ, ejaakɛ lɛ tsutsu esumɔ wɔ.”—1 Yohane 4:19.

19. Tsuishiŋmɛɛ baanyɛ awo wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ mli hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Nakai wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ mli bawaa kɛji akɛ wɔmia wɔhiɛ yɛ jaramɔ shihilɛi amli. Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Nyɛhaa tsuishiŋmɛɛ lɛ agbea enitsumɔ naa kɛwulaa shi, koni nyɛhi kɛwula shi, ni nyɛye emuu, ni nɔ ko nɔ ko akashwɛ nyɛ.” (Yakobo 1:4) Mɛɛ ‘nitsumɔ’ jaramɔ shihilɛ ni aŋmɛɔ tsui shi yɛ mli lɛ gbeɔ naa lɛ? Kaimɔ ‘ŋmei ni yɔɔ’ Paulo ‘heloo mli’ lɛ. Mɛni tsuishiŋmɛɛ tsu yɛ esane lɛ mli. Paulo wie ekaai lɛ ahe akɛ: “No hewɔ lɛ misumɔɔ titri akɛ mashwã mafɔ̃ migbedeefeemɔi lɛ anɔ moŋ, koni Kristo hewalɛ lɛ abu mihe. No hewɔ lɛ yɛ Kristo hewɔ lɛ mimii shɛɔ yɛ gbedeefeemɔi amli, yɛ hiɛnaanɔniinamɔi amli, yɛ haomɔi amli, yɛ yiwalɛi amli, yɛ fimɔi amli; ejaakɛ kɛ mifee gbedee lɛ, no moŋ mináa hewalɛ.” (2 Korintobii 12:9, 10) Nɔ ni Paulo kpá shi ena ji akɛ, Yehowa baaha lɛ hewalɛ ni he hiaa lɛ lɛ—“hewalɛ ní fá kɛteke nɔ” lɛ—koni enyɛ eŋmɛ etsui shi. Enɛ ha etsi ebɛŋkɛ Kristo kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kpaakpa.—2 Korintobii 4:7; Filipibii 4:11-13.

20. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baafi wɔsɛɛ ni eshɛje wɔmii yɛ jaramɔ shihilɛ mli?

20 Ekolɛ Yehowa eŋmɛ gbɛ koni kaai ni okɛkpeɔ lɛ akã he aya nɔ. Kɛ́ nakai ni lɛ, ha shiwoo ni ekɛha mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli akɛ: “Mishiŋo ni misaa mikwaŋo gbi ko gbi ko.” (Hebribii 13:5) Obaanyɛ oná sɛɛfimɔ kɛ miishɛjemɔ ni tamɔ nɛkɛ. Yehowa ‘ekane oyiteŋtsɔi fɛɛ.’ Enaa otsuishiŋmɛɛ lɛ. Enuɔ opiŋmɔ lɛ he. Esusuɔ ohe diɛŋtsɛ. Ni ‘ehiɛ kpaŋ onitsumɔ lɛ kɛ suɔmɔ deŋme ni ogboɔ yɛ egbɛi lɛ ahewɔ lɛ nɔ’ kɔkɔɔkɔ.—Hebribii 6:10.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 2 David ni ji jalɔ lɛ kɛ Kora bihii anɔkwafoi lɛ wie wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ.—Lala 10:1; 44:25.

^ kk. 4 Biblia lɛ etsɔɔɔ nɔ tuuntu ni ji ‘ŋmei ni yɔɔ’ Paulo ‘heloo mli’ lɛ. Ekolɛ eji gbɔmɔtsoŋ naagba, tamɔ hiŋmɛi ni enaaa nii jogbaŋŋ. Loo wiemɔ ‘ŋmei ni yɔɔ miheloo mli’ lɛ baanyɛ akɔ apasa bɔfoi kɛ mɛi krokomɛi ni wie amɛshi Paulo shiɛmɔ lɛ kɛ bɔfo ni eji lɛ ahe.—2 Korintobii 11:6, 13-15; Galatabii 4:15; 6:11.

^ kk. 9 Woloŋlelɔi komɛi tsɔɔ akɛ afilimatai ni nyɔɔ shikpɔŋ lɛ kɔɔɔ amɛgbele pɛ he. Amɛtsɔɔ akɛ wiemɔ tuuntu ni akɛtsu nii lɛ baanyɛ akɔ loofɔlɔ ni miifiliki kɛmiiba koni ebasɔ̃ shikpɔŋ koni eye nii lɛ he. Kɛ́ nakai ji sane lɛ, belɛ etsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ gbalaa ejwɛŋmɔ kɛbaa loofɔlɔ lɛ nɔ, ni ekwɛɔ lɛ yɛ edaa gbi nifeemɔi amli, shi jeee be mli ni egbo pɛ.—Mateo 6:26.

^ kk. 15 Yɛ blema beaŋ lɛ, akɛ gwaŋtɛŋi, abotiai, kɛ tsinai ahewoji ni awo lɛ tsofa feɔ tɔi. Akɛ fufɔ, butru, keesu, loo nu woɔ tɔi nɛɛ amli. Akɛ fɔ loo wein woɔ tɔi lɛ ateŋ nɔ ni awo lɛ tsofa jogbaŋŋ lɛ amli.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ shihilɛi baaha mɔ ko anu he akɛ Nyɔŋmɔ ekpoo lɛ?

• Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Yesu abɛbuai ni kɔɔ afilimatai kɛ wɔyiteŋtsɔi ni akane lɛ he lɛ mli?

• Mɛni mɔ ko yaafonui ni Yehowa kɛaawo ‘tɔ mli’ loo eŋma yɛ ‘ewolo’ lɛ mli lɛ tsɔɔ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ ‘Yehowa abɔ naanyo’?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Mɛni hewɔ Yehowa ejieee ‘ŋmei ni yɔɔ’ Paulo ‘heloo mli’ lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ afilimitai ahe lɛ mli?

[He ni Sane lɛ Jɛ]

© J. Heidecker/VIREO

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Kɛ́ wɔkane Biblia lɛ daa lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ susuɔ wɔhe akɛ aŋkroaŋkroi