Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Jɔ́ɔ Mɛi Ni Nyiɛɔ Egbɛ̀i Lɛ Anɔ Lɛ Babaoo

Yehowa Jɔ́ɔ Mɛi Ni Nyiɛɔ Egbɛ̀i Lɛ Anɔ Lɛ Babaoo

Wala Shihilɛ He Sane

Yehowa Jɔ́ɔ Mɛi Ni Nyiɛɔ Egbɛ̀i Lɛ Anɔ Lɛ Babaoo

TAAKƐ ROMUALD STAWSKI GBA

Beni jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ je shishi yɛ September afi 1939 lɛ, no mli lɛ ta lɛ mli wa waa diɛŋtsɛ yɛ Poland kooyigbɛ. Ákɛ gbekɛ nuu ni eye afii nɛɛhu ni miitao nibii babaoo ele lɛ, mitee he ko ni bɛŋkɛ ni aawu ta yɛ koni miyakwɛ nɔ ni yaa nɔ lɛ. Nɔ ni mina lɛ yɛ gbeyei—gbohii babaoo jwere shikpɔŋ, ni lasu ni sukɔɔ mɔ eyi kɔɔyɔɔ lɛ mli obɔ. Eyɛ mli akɛ bɔ ni mafee mashɛ shia shweshweeshwe lɛ ji nɔ titri ni mijwɛŋɔ he moŋ, shi sanebimɔi komɛi ba mijwɛŋmɔ mli, tamɔ: “Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ nibii ni yɔɔ gbeyei tamɔ nɛkɛ gbɛ? Namɛi asɛɛ efiɔ?”

BENI ta lɛ baa naagbee lɛ, anyɛ oblahii anɔ koni amɛtsu nii amɛha Germany nɔyeli lɛ. Asɛŋɔ mɔ fɛɛ mɔ ni kpooɔ akɛ ebaafee enɛ lɛ yɛ tso nɔ loo yɛ faa hiɛ agba nɔ, ni aŋmaa kadimɔ wiemɔ ni ji “sɛɛgbɛtsɔɔlɔ” loo “maŋjwalɔ” kɛkpɛtɛɔ etsitsi nɔ. Wɔmaŋ ni ji Gdynia lɛ yɛ asraafoi akui enyɔ ni kɛ amɛhe wuɔ ta lɛ ateŋ. Beni wɔje kpo be ko akɛ wɔmiiya wɔyafo nu lɛ, atswia tuŋtɛi kɛ okplɛmii kɛtsɔmɔ wɔyitsei ahe shwimshwim, ni eko gbe minyɛmi nuu fioo ni atsɛɔ lɛ Henryk lɛ. Yɛ shihilɛ ni yɔɔ gbeyei nɛɛ hewɔ lɛ, minyɛ ŋɔ wɔ ni ji gbekɛbii ejwɛ lɛ kɛtee tsu ko ni yɔɔ shia ko shishi lɛ mli koni ekɛbáa wɔyi. Jɛmɛ ji he ni sɛŋkakao hela gbe Eugeniusz ni ji minyɛmi nuu fioo ni eye afii enyɔ lɛ yɛ.

Shikome ekoŋŋ lɛ, mibi mihe akɛ: “Nɛgbɛ Nyɔŋmɔ yɔɔ? Mɛni hewɔ eŋmɛɔ amanehulu nɛɛ fɛɛ gbɛ lɛ?” Eyɛ mli akɛ miji Katoliknyo ni yɔɔ ekãa ni yaa sɔlemɔ daa moŋ, shi mináaa sanebimɔi nɛɛ ahetoo.

Mikpɛlɛ Biblia Mli Anɔkwale lɛ Nɔ

Miná misanebimɔi lɛ ahetooi kɛjɛ he ko ni mikpaaa gbɛ. Ta lɛ ba naagbee yɛ afi 1945, ni yɛ afi 1947 mra mli lɛ, Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ba wɔshia ni yɔɔ Gdynia lɛ mli ni ekɛ wɔ bagba sane. Minyɛ kɛ Odasefonyo lɛ wie, ni minu sanegbaai lɛ ekomɛi. Etamɔ nɔ ni nilee yɛ ewiemɔ lɛ mli, no hewɔ lɛ wɔkpɛlɛ nine ni efɔ wɔ koni wɔba Kristofoi akpee lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ mileee Biblia mli anɔkwale lɛ jogbaŋŋ moŋ, shi yɛ nyɔŋ kome pɛ sɛɛ lɛ, mifata Odasefoi ni yɔɔ wɔkutso lɛ mli lɛ ahe kɛshiɛ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi akɛ jeŋ ko baaba ni tai kɛ niseniianiifeemɔ ni naa wa bɛ mli. Enɛ ha miná miishɛɛ babaoo.

Yɛ September afi 1947 lɛ, abaptisi mi yɛ kpokpaa nɔ kpee ko ni afee yɛ Sopot lɛ shishi. Yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ nɔ nyɔŋ ni ji May mli lɛ, mikɛ mihe wo daa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli, ni mikɛ be ni fa babaoo shiɛ Biblia mli shɛɛ sane lɛ mitsɔɔ mɛi krokomɛi. Osɔfoi ni yɔɔ wɔkutso lɛ mli lɛ te shi amɛwo wɔnitsumɔ lɛ ni amɛha awa wɔ yi. Be ko lɛ, asafo yuu ko ni mli ewo la batutua wɔ, ni amɛtswia wɔ tɛi, ni amɛyi wɔ bliboo. Yɛ be kroko mli lɛ, jamɔŋ yei mɔ kome shihilɔi kɛ osɔfoi ni yɔɔ wɔkutso lɛ mli lɛ wo mɛi komɛi ahewalɛ koni amɛbatutua wɔ. Wɔyaba abo yɛ polisifoi anitsumɔhe ko, shi asafo yuu nɛɛ gbá kɛbɔle tsu lɛ ni amɛwie kɛwo wɔhe gbeyei akɛ amɛbaayi wɔ. Yɛ naagbee lɛ, polisifoi babaoo ba jɛmɛ, ni amɛkɛ hebuu kpele diɛŋtsɛ yajie wɔ gbɛ.

Yɛ no beaŋ lɛ, asafo ko kwraa bɛ he ni wɔyɔɔ lɛ. Bei komɛi lɛ, wɔwɔɔ koo lɛ mli jenamɔ muu fɛɛ. Wɔná miishɛɛ akɛ wɔnyɛ wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli. Ŋmɛnɛ, ayɛ asafoi ni bɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ nakai akutso lɛ mli.

Betel Sɔɔmɔ kɛ Mɔ́ ni Amɔ Mi

Yɛ afi 1949 lɛ, afɔ mi nine kɛtee Betel Shĩa ni yɔɔ Łódź lɛ. Mɛɛ hegbɛ po eji akɛ aaasɔmɔ yɛ he ko ni tamɔ nɛkɛ! Dɔlɛ sane ji akɛ, mitsɛɛɛ yɛ jɛmɛ. Yɛ June afi 1950, ní enɔ nyɔŋ kome sɛɛ dani agu wɔnitsumɔ lɛ kwraa lɛ mli lɛ, amɔ mi kɛ nyɛmimɛi krokomɛi ni yɔɔ Betel lɛ. Ayawo mi tsuŋ, ni afee mi niseniianii koni maha saji ni abiɔ mi lɛ ahetoo.

Akɛni mitsɛ tsuɔ nii yɛ meele ko ni yaa New York daa lɛ mli hewɔ lɛ, polisifoi ni biɔ mi saji lɛ nyɛ minɔ koni mikpɛlɛ nɔ akɛ mitsɛ ji maŋ shikpálɔ kɛha United States maŋ lɛ. Amɛfee mi yiwalɛ nibii koni maha amɛsaji lɛ ahetoo. Kɛfata he lɛ, polisifoi ejwɛ bɔ mɔdɛŋ koni amɛnyɛ minɔ ni maye odase mashi Nyɛminuu Wilhelm Scheider ni kwɛɔ wɔnitsumɔ lɛ nɔ yɛ Poland lɛ. Amɛkɛ tsokpotii yi minane shishi. Beni mibele shikpɔŋ ni lá hoɔ mi, ní minu he akɛ minyɛɛɛ naa madamɔ dɔŋŋ lɛ, mibo akɛ, “Yehowa, ye obua mi!” Mɛi ni yiɔ mi lɛ anaa kpɛ amɛhe ni amɛkpa mi yii. Yɛ minitii fioo ko sɛɛ lɛ, wɔ nyɔ amɛnɔ. Mitsui nyɔ mimli ni miná hewalɛ ekoŋŋ. Enɛ ha miná nɔmimaa akɛ Yehowa jɛɔ esuɔmɔ mli eboɔ esɔɔlɔi ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ lɛ atoi kɛji akɛ amɛbolɔ amɛtsɛ lɛ. Ewo mihemɔkɛyeli lɛ mli hewalɛ ni eha miyɔse hu akɛ, esa akɛ mikɛ mihe afɔ Nyɔŋmɔ nɔ kwraa.

Nɔ ni fata naagbee amaniɛbɔɔ ni kɔɔ saji ni abibii mi lɛ ahe lɛ ji amale odase ni akɛɛ miji mɔ ni ye. Beni mikɛɛ akɛ jeee miji mɔ ni kɛɛ nakai lɛ, polisinyo ko kɛɛ mi akɛ, “Obaayajie onaa yɛ saneyelihe lɛ!” Naanyo ko ni kɛ mi yɔɔ tsuŋwoohe lɛ kɛɛ mi akɛ mikaha enɛ hao mi, ejaakɛ asraafoi akojolɔ ko baakwɛ naagbee amaniɛbɔɔ lɛ mli ekoŋŋ, ni no baaha maná hegbɛ kɛjie minaa akɛ jeee miji mɔ ni ye amale odase lɛ. Ni enɛ ba lɛ nakai pɛpɛɛpɛ.

Kpokpaa Nɔkwɛmɔ Nitsumɔ kɛ Tsuŋwoo Ekoŋŋ

Ajie mi kɛjɛ tsuŋwoo lɛ mli yɛ January afi 1951. Nyɔŋ kome sɛɛ lɛ, mibɔi sɔɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ. Eyɛ mli akɛ agu wɔnitsumɔ lɛ moŋ, shi mi kɛ nyɛmimɛi krokomɛi tsu nii ni wɔkɛwo asafoi lɛ ahewalɛ ni wɔye wɔbua nanemɛi Odasefoi ni polisifoi ni kpáa mɛi ashi lɛ anifeemɔ eha amɛgbɛ amɛshwã lɛ. Wɔwo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ koni amɛya nɔ amɛtsu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Yɛ afii komɛi asɛɛ lɛ, nyɛmimɛi nɛɛ kɛ ekãa ye kɛbua nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi lɛ ni amɛkala woji kɛ Biblia kasemɔ he woji, ni amɛja yɛ gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ.

Gbi ko beni mijɛ Kristofoi akpee kɛbaa shĩa yɛ April afi 1951 lɛ, polisifoi ni kpáa mɛi ashi ní eje gbɛ amɛkwɛ miyaa kɛ baa jogbaŋŋ lɛ mɔ mi yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ. Akɛni mikpoo akɛ maha amɛsanebimɔi lɛ ahetoo hewɔ lɛ, amɛyawo mi tsuŋ yɛ Bydgoszcz ni amɛbibii mi saji nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ. Aha mikpasa gbogbo ko he nyɔɔŋnyɔɔŋ kɛ shwaneshwane gbii ekpaa, ni zigaretii ni polisifoi lɛ shɛreɔ lɛ he lasu kpɔŋŋ eyi jɛmɛ, ni ahaaa mi niyenii lɛ, ahaaa mi nu hu. Akɛ tso yi mi ni akɛ zigaretii anaa la shã mi. Beni mitɔ mu lɛ, amɛkɛ nu shwie minɔ kɛkɛ ni amɛbɔi mi sanebimɔ ekoŋŋ. Mikpa Yehowa fai koni eha mi hewalɛ ni mikɛdamɔ naa, ni eye ebua mi.

Tsuŋ ni awo mi yɛ Bydgoszcz lɛ hi yɛ gbɛ ko nɔ. Jɛmɛ ji he ni minyɛ mikɛ mɛi ni kulɛ ekolɛ nine shɛŋ amɛnɔ lɛ gba Biblia mli anɔkwale lɛ he sane yɛ. Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, hegbɛi pii yɛ jɛmɛ ni abaanyɛ akɛye odase. Akɛni gboklɛfoi lɛ ashihilɛ yɛ mɔbɔ ni bei pii lɛ amɛbɛ hiɛnɔkamɔ ko kwraa hewɔ lɛ, amɛgbeleɔ amɛtoiiaŋ kɛ amɛtsuiiaŋ ni amɛboɔ sanekpakpa lɛ toi be fɛɛ be.

Tsakemɔi Wuji Enyɔ

Beni ajie mi kɛjɛ tsuŋwoo lɛ mli yɛ afi 1952 sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, mikɛ Nela ni ji nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni yɔɔ ekãa lɛ kpe. Etsuɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ Poland wuoyigbɛ. Sɛɛ mli lɛ etsu nii yɛ he ko ni wɔtsɛɔ jɛmɛ “bodobodo shãahe,” ni ji teemɔŋ he ko ni akalaa wɔwoji lɛ yɛ lɛ. Eji nitsumɔ ni wa ni biɔ ni mɔ hiɛ ahi ehe nɔ, ní ekɛ ehe ashã afɔle. Mikɛ lɛ bote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1954, ni wɔtee nɔ wɔtsu be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ kɛyashi be mli ni wɔfɔ wɔbiyoo Lidia. Bɔni afee ni manyɛ maya nɔ matsu nii akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ lɛ, wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ Nela akpa be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni eku esɛɛ kɛya shia koni eyakwɛ wɔbiyoo lɛ.

Yɛ nakai afi lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, ehe bahia ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nɔ ko ni he hiaa waa he. Akɛfɔ̃ mihiɛ koni misɔmɔ akɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ yɛ kpokpaa ko ni dalɛ shɛɔ Poland mlijaa etɛ mli ekome lɛ nɔ. Wɔkɛ sɔlemɔ susu sane lɛ he. Mile bɔ ni ehe hiaa waa ha akɛ awo wɔnyɛmimɛi ni agu amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewalɛ. Amɔmɔ nyɛmimɛi babaoo, ni no hewɔ lɛ mumɔŋ hewalɛwoo he miihia amɛ waa. Yɛ sɛɛfimɔ ni Nela kɛha mi lɛ hewɔ lɛ, mikpɛlɛ nitsumɔ lɛ nɔ. Yehowa ye ebua mi ni mikɛ afii 38 tsu nitsumɔ nɛɛ.

“Bodobodo Shãahei” lɛ Anɔkwɛmɔ

Yɛ no bei lɛ amli lɛ, kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ lɛ ji mɔ ni kwɛɔ “bodobodo shãahei” ni yɔɔ teemɔhei lɛ anɔ. Polisifoi lɛ nyiɛɔ wɔsɛɛ be fɛɛ be, ni amɛmiitao koni amɛna hei ni wɔkalaa wɔwoji lɛ yɛ lɛ, koni amɛha wɔkpa nitsumɔ lɛ. Bei komɛi lɛ, amɛyeɔ omanye, shi be ko bako pɛŋ ni wɔnine shɛɛɛ mumɔŋ niyenii ni he hiaa wɔ lɛ nɔ. Eji odaseyeli ni yɔɔ faŋŋ ni tsɔɔ akɛ Yehowa kwɛɔ wɔ lɛɛlɛŋ.

Dani abaafɔ̃ nine atsɛ mɔ ko akɛ ebatsu woji akalamɔ nitsumɔ ni wa ni yɔɔ oshara lɛ, esa akɛ mɔ lɛ afee mɔ ni yeɔ anɔkwa, mɔ ni hiɛ yɔɔ ehe nɔ, ni yɔɔ he-kɛ-afɔleshãa mumɔ, ni feɔ toiboo. Enɛɛmɛi ji sui ni ye ebua ni “bodobodo shãahe” lɛ kã he etsu nii yɛ omanyeyeli mli. He ko kpakpa namɔ kɛha woji akalamɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ lɛ hu ji nɔ ko ni wa waa. Hei komɛi yɛ ni kulɛ jɛmɛ baahi jogbaŋŋ, shi nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ahiɛ kãaa shi tsɔ. Yɛ hei ni obaaná nyɛmimɛi ni hiɛ kã shi jogbaŋŋ hu yɛ lɛ, jɛmɛ ehiii. Nyɛmimɛi lɛ miisumɔ ni amɛkɛ amɛhe ashã afɔle babaoo. Mihiɛ sɔ nyɛmimɛi hii kɛ yei fɛɛ ni miná hegbɛ mikɛ amɛ tsu nii lɛ waa diɛŋtsɛ.

Sanekpakpa lɛ Hefamɔ

Yɛ nakai jaramɔ afii lɛ amli lɛ, afolɔɔ wɔnaa nɔtonɔto akɛ wɔmiifee nii ni teɔ shi woɔ mla, ni jwaa maŋ, ni akɛ wɔ yaa saneyelihe. Enɛ ji naagba kɛha wɔ ejaakɛ wɔbɛ mlalelɔi ni baaye wɔsane lɛ amɛha wɔ. Wɔnii fee mlalelɔi lɛ ekomɛi amɔbɔ, shi amɛteŋ mɛi babaoo sumɔɔɔ ni enɛ haa amɛhe sane gbɛɔ eshwãa, ni amɛsumɔɔɔ ni amɛfeɔ nɔ ko ni esaŋ nɔyelɔi lɛ ahiɛ. Shi kɛlɛ, Yehowa le wɔhiamɔ nii lɛ, ni yɛ be ni sa mli lɛ etsu saji ahe nii jogbaŋŋ.

Afee Alojzy Prostak ni ji nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ni jɛ Kraków lɛ niseniianii yɛ be mli ni abiɔ lɛ saji lɛ aahu akɛ ehe bahia ni akɛ lɛ aya helatsamɔhe ni yɔɔ tsuŋwoohe lɛ. Akɛni edamɔ shi shiŋŋ yɛ jwɛŋmɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ yiwaa ni akɛba enɔ lɛ fɛɛ sɛɛ hewɔ lɛ, gboklɛfoi krokomɛi ni yɔɔ helatsamɔhe lɛ ná bulɛ amɛha lɛ, ni amɛhiɛ sɔ lɛ. Amɛteŋ mɔ kome ji Witold Lis-Olszewski ni ji mlalelɔ ní hiɛ sɔ ekãa ni Nyɛminuu Prostak yɔɔ lɛ waa lɛ. Ekɛ Nyɛminuu Prostak wie shii abɔ, ni ewo shi akɛ, “Kɛ́ ajie mi kɛjɛ tsuŋwoo lɛ mli ni aŋmɛ mi gbɛ koni mitsa minitsumɔ lɛ nɔ nɔŋŋ pɛ lɛ, masumɔ ni mafã Yehowa Odasefoi lɛ ahe.” Etsu nɔ ni ekɛɛ nɛɛ he nii.

Owula Olszewski yɛ lɛ diɛŋtsɛ emlalelɔi akuu ni baawa lɛ kɛye sane lɛ, ni amɛfai shi ni amɛtswa akɛ amɛbaaye amɛbua wɔ lɛ sa yijiemɔ waa. Beni shitee-kɛwoo lɛ mli bawa waa lɛ, yɛ nyɔŋ fɛɛ nyɔŋ nɔ lɛ amɛfãa nyɛmimɛi lɛ ahe yɛ saji aaafee 30 mli—ekome yɛ gbi fɛɛ gbi nɔ! Akɛni ehe miihia ni Owula Olszewski ale saji lɛ fɛɛ mli jogbaŋŋ hewɔ lɛ, ahala mi koni mikɛ lɛ abɔ ni matsɔɔ lɛ nibii amli. Mikɛ lɛ tsu nii afii kpawo yɛ afi 1960 afii lɛ kɛ afi 1970 afii lɛ amli.

Mikase mla nitsumɔ he nibii babaoo yɛ no bei lɛ amli. Bei pii lɛ miyakwɛɔ bɔ ni akojoɔ saji lɛ ahaa, miboɔ mlalelɔi lɛ awiemɔi atoi—nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii fɛɛ—kɛ gbɛ̀i ni atsɔɔ nɔ afãa mɔ he yɛ mla naa, kɛ odaseyeli ni nanemɛi heyelilɔi ni afolɔ amɛnaa lɛ kɛhaa lɛ. Enɛɛmɛi fɛɛ bafee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he diɛŋtsɛ yɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ayelikɛbuamɔ mli, titri lɛ kɛha mɛi ni akɛ amɛ yaa saneyelihe akɛ amɛyaye odase yɛ sane ko he lɛ, koni amɛle nɔ ni amɛbaakɛɛ kɛ be mli ni esa akɛ amɛfee dioo yɛ saneyelihe lɛ.

Kɛji akɛ kojomɔ miiya nɔ lɛ, bei pii lɛ Owula Olszewski yeɔ jenamɔ muu fɛɛ yɛ Yehowa Odasefoi ashĩai amli. Jeee akɛ enyɛŋ ewo gbɔiatoohe ni eeewɔ lɛ he nyɔmɔ, shi moŋ taakɛ bɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ekɛɛ be ko lɛ, “Dani kojomɔ lɛ aaaje shishi lɛ, misumɔɔ akɛ maná jwɛŋmɔ ni nyɛyɔɔ lɛ eko.” Yɛ eyelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔye bem yɛ kojomɔi lɛ babaoo mli. Efã mihe shii abɔ, ni eheee shika ko kwraa kɛjɛɛɛ midɛŋ. Yɛ be ko mli lɛ, eheee saji 30 ni eye eha wɔ lɛ he nyɔmɔ ni wɔwo lɛ lɛ. Mɛni hewɔ? Ekɛɛ akɛ, “Miisumɔ akɛ mikɛ nɔ ko fioo nɛɛ aye mabua nyɛnitsumɔ lɛ.” Ni enɛ jeee shika bibioo. Nɔyelɔi lɛ yɔse Owula Olszewski kɛ ekuu lɛ anifeemɔ lɛ, shi no ejeee enijiaŋ wui koni ekaye ebua wɔ.

Ebɛ mlɛo akɛ aaatsɔɔ odase kpakpa ni nyɛmimɛi lɛ ye be mli ni kojomɔi nɛɛ yaa nɔ lɛ mli. Mɛi pii ba saneyelihe lɛ koni amɛbakwɛ bɔ ni kojomɔ lɛ yaa nɔ ehaa ní amɛwo nyɛmimɛi ni afolɔ amɛnaa lɛ ahewalɛ. Yɛ be mli ni kojomɔi lɛ fa waa diɛŋtsɛ lɛ, nyɛmimɛi aaafee 30,000 sɔŋŋ bafĩ wɔsɛɛ yɛ afi kome mli. Amɛji Odasefoi babaoo lɛɛlɛŋ!

Nitsumɔ Hee ni Akɛwo Midɛŋ

Beni shɛɔ afi 1989 lɛ, no mli lɛ ajie naatsĩi ni akɛba wɔnɔ lɛ. Afii etɛ sɛɛ lɛ, ama nitsumɔhe nine hee ni ajɔɔ nɔ. Afɔ̃ mi nine kɛtee jɛmɛ koni miyatsu nii yɛ Hospital Information Services (Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Helatsamɔ He Saji Anɔ), ni mikɛ miishɛɛ kpɛlɛ nitsumɔ nɛɛ nɔ. Wɔyi etɛ ji mɛi ni tsuɔ nii yɛ kuu nɛɛ mli, ni wɔfi wɔnyɛmimɛi ni kɛ lá he saji kpeɔ lɛ asɛɛ, ni wɔye wɔbua amɛ koni amɛdamɔ amɛ-Kristofoi ahenilee lɛ nɔ amɛfã shidaamɔ ni amɛkɔ lɛ he.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:29.

Mi kɛ miŋa fɛɛ hiɛ esɔ hegbɛ ni wɔná kɛsɔmɔ Yehowa yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Nela fiɔ misɛɛ ni ewoɔ mi hewalɛ be fɛɛ be. Mihiɛ sɔɔ lɛ be fɛɛ be, ejaakɛ kɛji akɛ mináaa dekã yɛ teokrase nitsumɔi ahewɔ loo awo mi tsuŋ tete lɛ, eyeee ŋkɔmɔ yɛ shia ni mibɛ lɛ hewɔ. Yɛ shihilɛi ni mli wawai amli po lɛ, eshɛjeɔ mɛi krokomɛi amii moŋ fe nɔ ni eeeye awerɛho.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɔ mi kɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi krokomɛi yɛ afi 1974. Nyɛmimɛi komɛi ni le akɛ amɔ mi lɛ miitao ni amɛha miŋa ale sane lɛ, shi yɛ gbɛ ni haŋ etsui afã nɔ. Beni amɛna lɛ lɛ, amɛkɛɛ lɛ akɛ, “Nyɛmiyoo Nela, wɔmiitao wɔbɔ bo sane fɔŋ ko he amaniɛ.” Klɛŋklɛŋ lɛ, ŋmiŋmi mɔ lɛ, ejaakɛ esusu akɛ benɛ migbo. Beni ená ele nɔ ni sane lɛ diɛŋtsɛ ji lɛ, ekɛ miishɛɛ wie akɛ: “Eyɛ wala mli! Enɛ jeee klɛŋklɛŋ gbi ni awoɔ lɛ tsuŋ.” Nyɛmimɛi lɛ kɛɛ mi yɛ sɛɛ mli akɛ jwɛŋmɔ ni ja ni Nela yɔɔ lɛ ha amɛnaa kpɛ amɛhe.

Eyɛ mli akɛ be ni eho lɛ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe moŋ, shi Yehowa etee nɔ ejɔɔ wɔ babaoo yɛ egbɛ lɛ nɔ ni wɔnyiɛ lɛ hewɔ. Kwɛ bɔ ni wɔmii shɛɔ wɔhe haa akɛ wɔbiyoo Lidia kɛ ewu Alfred DeRusha etee nɔ amɛhi shi akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni ji Kristofoi ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Amɛtsɔse amɛbihii ni ji Christopher kɛ Jonathan ni amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ tsuji ni ejɔɔ amɛhe nɔ, ni enɛ hu haa wɔmiishɛɛ lɛ faa. Minyɛmi nuu Ryszard kɛ minyɛmi yoo Urszula hu kɛ afii babaoo etee nɔ amɛhi shi akɛ Kristofoi anɔkwafoi.

Yehowa kwako wɔ gbi ko gbi ko, ni wɔmiisumɔ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ lɛ kɛ wɔtsui fɛɛ. Wɔ diɛŋtsɛ wɔna akɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 37:34 lɛ ji anɔkwale, nɔ ni kɛɔ akɛ: “Kwɛmɔ Yehowa gbɛ ni onyiɛ egbɛ lɛ nɔ, ni eeewó onɔ, koni shikpɔŋ lɛ atsɔ onɔ̃.” Wɔkɛ wɔtsui fɛɛ miikpa nakai be lɛ gbɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Yɛ kpee ko ni afee yɛ nyɛmi nuu ko abɔɔ mli yɛ Kraków, yɛ afi 1964

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Mi kɛ miŋa Nela kɛ wɔbiyoo Lidia, yɛ afi 1968

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Wɔ kɛ gbekɛ nuu ko ni ji Odasefonyo, dani afee etsui opireshɛn ni akɛ lá tsuuu nii yɛ mli lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Mi kɛ Datrɛfonyo Wites ni ji datrɛfoi ni feɔ tsui opireshɛn ni amɛkɛ lá tsuuu nii lɛ anukpa lɛ yɛ Katowice helatsamɔhe lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Mi kɛ Nela, yɛ afi 2002