Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Aye Gbele Nɔ Kunim Kɛmiiya Naanɔ’

‘Aye Gbele Nɔ Kunim Kɛmiiya Naanɔ’

‘Aye Gbele Nɔ Kunim Kɛmiiya Naanɔ’

FEEMƆ he mfoniri akɛ ookane adafitswaa wolo ko ni hiɛ saneyitso ni ji ‘Aye Gbele Nɔ Kunim Kɛmiiya Naanɔ,’ shi jeee nɔ ni kɔɔ oblayoo fioo ko ni egbe lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ he okwɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, saneyitso ni tamɔ nɛkɛ ejeko kpo yɛ adafitswaa wolo ko mli pɛŋ. Shi wiemɔi nɛɛ jeɔ kpo yɛ wolo ni eye afii akpekpei babaoo ni ji Biblia lɛ mli.

Atsɔɔ nɔ ni gbele ji lɛ mli faŋŋ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli. Kɛfata he lɛ, jeee nɔ̃ hewɔ ni adesai gboiɔ lɛ pɛ mli Biblia lɛ tsɔɔ; shi moŋ egbálaa shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ hu mli, ni etsɔɔ akɛ hiɛnɔkamɔ yɛ kɛha wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ewieɔ be ko ni baa ni sa kadimɔ ní abaanyɛ atswa adafi akɛ: ‘Aye gbele nɔ kunim kɛmiiya naanɔ’ lɛ he.—1 Korintobii 15:55.

Biblia lɛ kɛ nɔkwɛmɔnii ni ale jogbaŋŋ tsu nii kɛtsɔɔ gbele mli moŋ fe nɔ ni ekɛ wiemɔi ni amɛshishinumɔ wa aaafee nakai. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, efɔɔ gbele kɛ “wɔ̀” he too, ni ewieɔ mɛi ni egboi lɛ ahe akɛ ‘amɛmiiwɔ yɛ gbohiiaje.’ (Lala 13:3; 1 Tesalonikabii 4:13; Yohane 11:11-14) Ewieɔ gbele hu he akɛ “henyɛlɔ.” (1 Korintobii 15:26) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Biblia lɛ haa wɔnuɔ nɔ̃ hewɔ ni gbele tamɔ wɔ̀, nɔ hewɔ ni adesai gboiɔ, kɛ bɔ ni yɛ naagbee lɛ abaaye henyɛlɔ nɛɛ nɔ kunim aha lɛ shishi.

Mɛni Hewɔ Adesai Gboiɔ?

Biblia mli klɛŋklɛŋ wolo lɛ gbaa bɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ klɛŋklɛŋ gbɔmɔ ni ji Adam, ni ekɛ lɛ to paradeiso shihilɛhe ko lɛ he sane. (1 Mose 2:7, 15) Beni abɔ Adam lɛ, akɛ nitsumɔ ko wo edɛŋ, ni akɛ naatsĩi ko ni yɔɔ faŋŋ hu fɔ enɔ. Beni Nyɔŋmɔ wieɔ tso ko ni yɔɔ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ he lɛ, ekɛɛ Adam akɛ: “Kaaye eko; ejaakɛ gbi nɔ ni oooye eko lɛ, gbo ooogbo!” * (1 Mose 2:17) No hewɔ lɛ, Adam nu shishi akɛ ebaanyɛ egbo. Kɛ́ eku Nyɔŋmɔ mla mli lɛ ebaagbo.

Mɔbɔ sane ji akɛ, Adam kɛ eŋa Hawa eyafeee toiboo. Amɛkpoo amɛ-Bɔlɔ lɛ suɔmɔnaa nifeemɔ, ni amɛná enɛ he toigbalamɔ. Beni Nyɔŋmɔ tsɔɔ amɛ nɔ ni baajɛ esha ni amɛfee lɛ mli kɛba lɛ mli lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: ‘Sũ ji nyɛ, ni sũ mli nyɛaaku nyɛsɛɛ kɛaatee!’ (1 Mose 3:19) Amɛtɔ fã kwraa, ni amɛbatsɔmɔ mɛi ni yeee emuu. Emuu ni amɛyeee loo eshafeelɔi ni amɛbatsɔmɔ lɛ kɛ amɛ baaya gbele mli.

Adam kɛ Hawa shĩ fãtɔɔ ni ji esha nɛɛ amɛha amɛshwiei ni ji adesai aweku lɛ fɛɛ ákɛ gboshinii. Yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, etamɔ hela ko ni akɛfɔ amɛ. No hewɔ lɛ, jeee akɛ Adam ŋmɛɛ hegbɛ ni ekɛaahi shi ni egbooo lɛ kɛkɛ, shi moŋ eha eshwiei fɛɛ hu batsɔmɔ mɛi ni yeee emuu. Adesai batsɔmɔ nyɔji amɛha esha. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Enɛ hewɔ lɛ, taakɛ bɔ ni gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha lɛ.”—Romabii 5:12.

‘Esha Ba Je lɛ Mli’

Anyɛɛɛ akɛ hiŋmɛi ana nɛkɛ fãtɔɔ loo esha ni aná kɛjɛ fɔmɔ mli nɛɛ. “Esha” kɔɔ jeŋba kɛ mumɔŋ gbɔjɔmɔ ní wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ shi amɛha wɔ lɛ he, ni eyeɔ mɔ gbɔmɔtso awui hu. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ enaa tsabaa eha. Bɔfo Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Esha dɛŋ nyɔmɔwoo lɛ gbele ni; shi Nyɔŋmɔ duromɔ keenɔ lɛ naanɔ walaŋ yɛ Kristo Yesu, wɔ-Nuŋtsɔ lɛ mli.” (Romabii 6:23) Paulo kɛ nɔmimaa wiemɔ ni lɛ diɛŋtsɛ hu eyɔɔ he miishɛɛ waa fata klɛŋklɛŋ wolo ni eŋma kɛmaje Korintobii lɛ he. Eŋma akɛ: “Taakɛ bɔ ni Adam mli ni mɛi fɛɛ gboiɔ yɛ lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ̃ Kristo mli ni amɛ fɛɛ amɛyi aaaná wala yɛ.”—1 Korintobii 15:22.

Ekã shi faŋŋ akɛ, Yesu Kristo ná gbɛfaŋnɔ titri ko yɛ esha kɛ gbele ni ajieɔ kɛyaa lɛ mli. Ekɛɛ eba shikpɔŋ lɛ nɔ ‘koni eŋɔ esusuma eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ.’ (Mateo 20:28) Abaanyɛ akɛ shihilɛ nɛɛ ato mɔ́ ní amɔɔ mɔ ko atoɔ, ní dani abaaŋmɛɛ ehe lɛ ja awo shika falɛ ko ni abaatsɔɔ lɛ he. Yɛ wɔsane lɛ gbɛfaŋ lɛ, Yesu adesa wala ni eye emuu lɛ ji kpɔmɔnɔ ni baanyɛ aha wɔye wɔhe kɛjɛ esha kɛ gbele mli. *Bɔfoi lɛ Asaji 10:39-43.

Bɔni afee ni Nyɔŋmɔ kɛ kpɔmɔnɔ lɛ aha lɛ, etsu Yesu kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ koni ekɛ ewala abashã afɔle. “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ . . . ená naanɔ wala.” (Yohane 3:16) Dani Kristo baagbo afɔleshaa gbele lɛ, ‘eye anɔkwale lɛ he odase.’ (Yohane 18:37) Ni beni etsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ekɛ saji komɛi ni ba lɛ tsu nii, ni ekɛha ale anɔkwa saji ni kɔɔ gbele he lɛ.

‘Oblayoo lɛ Ewɔ’

Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, no mli lɛ, ele nɔ ni gbele ji. Eye awerɛho yɛ mɛi ni bɛŋkɛ lɛ lɛ agbele he, ni ele jogbaŋŋ akɛ lɛ diɛŋtsɛ hu ebaagbo mra. (Mateo 17:22, 23) Ekã shi faŋŋ akɛ, Yesu naanyo Lazaro egbo nyɔji komɛi asɛɛ dani agbe Yesu. Enaanyo nɛɛ gbele haa wɔnaa bɔ ni Yesu susuɔ gbele he ehaa.

Beni Yesu nu Lazaro gbele he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Wɔshieŋtsɛ Lazaro ewɔ; shi miiya ni mayatsĩɛ lɛ yɛ wɔ̀ lɛ mli.” Kaselɔi lɛ nu he akɛ kɛ́ wɔ̀ kɛkɛ Lazaro ewɔ lɛ, no lɛ ebaate shi. No hewɔ lɛ, Yesu kɛɛ amɛ faŋŋ akɛ: “Lazaro egbo.” (Yohane 11:11-14) Ekã shi faŋŋ akɛ, Yesu bu gbele tamɔ wɔ̀. Yɛ be mli ni ekolɛ ebaawa kɛha wɔ akɛ wɔɔnu gbele shishi diɛŋtsɛ lɛ, wɔnuɔ nɔ ni wɔ̀ ji shishi. Kɛji akɛ wɔná wɔ̀ kpakpa wɔwɔ lɛ, wɔleee he ni be eshɛ, ni nakai nɔŋŋ wɔleee nibii ni yaa nɔ yɛ wɔmasɛi ejaakɛ wɔyajeɔ shihilɛ ko mli be kukuoo ni wɔleee nɔ ko nɔ ko. Nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ mli. Jajelɔ 9:5 lɛ kɛɔ akɛ: “Shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.”

Yesu kɛ gbele to wɔ̀ hu he ejaakɛ abaanyɛ atsɔ Nyɔŋmɔ hewalɛ nɔ atsĩɛ mɛi ahiɛ kɛjɛ gbele mli. Be ko lɛ, Yesu tee weku ko ni oblayoo fioo ni yɔɔ mli lɛ egbo ní no eha amɛhao lɛ ŋɔɔ yɛ amɛshĩa. Yesu kɛɛ gbɔmɛi ni yɔɔ shĩa lɛ akɛ: “Oblayoo lɛ gboko, shi wɔ̀ kɛkɛ ewɔɔ.” Kɛkɛ ni etsi ebɛŋkɛ oblayoo ni egbo lɛ ni emɔ enine mli, ni oblayoo lɛ “te shi.” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, eba wala mli ekoŋŋ.—Mateo 9:24, 25.

Nakai nɔŋŋ Yesu tée enaanyo Lazaro shi kɛjɛ gbele mli. Shi dani ebaafee nakai naakpɛɛ nɔ̃ lɛ, eshɛje Marta ni ji Lazaro nyɛmiyoo lɛ mii, ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Onyɛmi nuu lɛ baate shi.” Marta kɛ nɔmimaa kɛɛ lɛ akɛ: “Mile akɛ ebaate shi yɛ gbohiiashitee lɛ mli yɛ naagbee gbi lɛ nɔ.” (Yohane 11:23, 24) Ekã shi faŋŋ akɛ, eekpa gbɛ akɛ abaatée Nyɔŋmɔ tsuji fɛɛ ashi yɛ wɔsɛɛ be ko mli.

Mɛni ji nɔ ni gbohiiashitee tsɔɔ diɛŋtsɛ? Hela wiemɔ (a·naʹsta·sis) ni atsɔɔ shishi akɛ “gbohiiashitee” lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ ji ní “aaate shi adamɔ shi.” Etsɔɔ shitee kɛmiijɛ gbohii ateŋ. Ekolɛ ebaawa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaahe enɛ amɛye, shi kɛlɛ beni Yesu ewie akɛ gbohii lɛ baanu egbee lɛ sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Enɛ akafee nyɛ naakpɛɛ.” (Yohane 5:28) Gbohii ni Yesu diɛŋtsɛ tée amɛshi beni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ haa wɔnáa hekɛnɔfɔɔ yɛ Biblia mli shiwoo akɛ gbohii fɛɛ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli lɛ baate shi kɛjɛ ‘amɛwɔ’ be kakadaŋŋ lɛ mli lɛ mli. Kpojiemɔ 20:13 lɛ gba akɛ: “Ŋshɔ jie gbohii ni yɔɔ emli lɛ eha, ni gbele kɛ gbohiiaje jie gbohii ni yɔɔ amɛmli lɛ amɛha.”

Taakɛ eba Lazaro nɔ lɛ, ani abaatée mɛi ni egboi nɛɛ ashi kɛba wala mli koni amɛbagbɔ́lɔ ni amɛgboi ekoŋŋ? Jeee nakai ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo. Biblia lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ be baashɛ ni “gbele bɛ dɔŋŋ,” no hewɔ lɛ, mɔ ko mɔ ko egbɔŋ loo ní eeegbo.—Kpojiemɔ 21:4.

Gbele ji henyɛlɔ. Adesai aweku lɛ yɛ henyɛlɔi krokomɛi babaoo, tamɔ hela kɛ gbɔlɛ ní haa mɛi piŋɔ babaoo lɛ. Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ebaaye amɛ fɛɛ amɛnɔ kunim, ni yɛ naagbee mli kwraa lɛ, ebaakojo adesai ahenyɛlɔ ni fe fɛɛ lɛ. “Naagbee henyɛlɔ ni abaafo esɛɛ ji gbele.”—1 Korintobii 15:26.

Kɛji nakai shiwoo lɛ ba mli lɛ, adesai baaye emuu, ni amɛbaaye amɛhe kɛjɛ esha kɛ gbele he. Shi dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ le ní wɔbale akɛ wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ miiwɔ, ni ákɛ kɛji amɛyɛ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli lɛ, yɛ ebe ni sa mli lɛ abaatée amɛ shi lɛ ashɛje wɔmii.

Gbele Shishi ni Anuɔ lɛ Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli

Kɛ́ wɔnu nɔ ni gbele ji, kɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ kɛha gbohii lɛ ashishi jogbaŋŋ lɛ, no baanyɛ atsake susumɔ ni wɔhiɛ yɛ shihilɛ he lɛ he. Ian ni atsĩ etã yɛ sane ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ kase bɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ gbele mli ehaa lɛ beni eye fe afii 20. Ekɛɛ akɛ: “No mli lɛ, miyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ mitsɛ yɛ he ko. No hewɔ lɛ, beni mikase akɛ eewɔ yɛ gbohiiaje lɛ, shishijee lɛ minijiaŋ je wui.” Shi kɛlɛ, beni Ian kane Nyɔŋmɔ shiwoo akɛ ebaatée gbohii lɛ ashi lɛ, ená miishɛɛ babaoo akɛ eeele akɛ ebaana etsɛ ataa ekoŋŋ. Ekɛɛ akɛ: “Nakai beaŋ ji klɛŋklɛŋ kwraa ni mitsui nyɔ mimli yɛ shihilɛ mli.” Shishinumɔ ni ja ní ená yɛ gbele he lɛ ha ená jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ, ni no ha etsui nyɔ emli.

Clive kɛ Brenda binuu Steven ni eye afii 21 lɛ gbo yɛ oshara ni awie he yɛ sane ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ mli. Eyɛ mli akɛ amɛle nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbele he moŋ, shi amɛtsui kumɔ yɛ amɛbi lɛ gbele ni ba trukaa lɛ hewɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbele ji henyɛlɔ, ni egãi lɛ yeɔ awui waa. Shi fiofio lɛ, Ŋmalɛ mli nilee ni amɛyɔɔ yɛ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ he lɛ ba awerɛho ni amɛyeɔ lɛ shi. Brenda kɛɛ akɛ: “Gbele shishi ní wɔnu lɛ eha wɔnyɛ wɔmiitsu wɔdaa gbi shihilɛ mli nibii ahe nii ekoŋŋ kɛ jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbi ko gbi ko hooo ni wɔsusuuu be ni Steven baate shi kɛjɛ ewɔ̀ ni tsii lɛ mli lɛ he.”

“Bo Gbele, Nɛgbɛ Ogãi lɛ Yɔɔ?”

Ekã shi faŋŋ akɛ, shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ shishi ni wɔɔnu lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ shihilɛ he. Esaaa akɛ gbele feɔ sane ni anyɛɛɛ shishi anu. Wɔbaanyɛ wɔhi shi ní wɔsheee henyɛlɔ ni woɔ wɔhe gbeyei nɛɛ gbeyei yɛ gbɛ ni esaaa nɔ. Ni akɛni wɔle akɛ gbele kpataaa wɔwala hiɛ kɛyaaa naanɔ hewɔ lɛ, no haaa wɔná shwelɛ akɛ wɔtiu miishɛɛnamɔ sɛɛ, yɛ susumɔ ni ahiɛ akɛ “agbooo ayeee” lɛ hewɔ. Le ni wɔle akɛ wɔsuɔlɔi ni egboi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli lɛ miiwɔ yɛ gbohiiaje, ni amɛmiimɛ gbohiiashitee lɛ baanyɛ ashɛje wɔmii, ni ekanya wɔ ni wɔná he miishɛɛ akɛ wɔɔhi shi.

Eji anɔkwale akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ nɔmimaa akpa wɔsɛɛ be ni Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji wala Halɔ lɛ baajie gbele kɛya kwraa lɛ gbɛ. Wɔmii baashɛ wɔhe jogbaŋŋ beni wɔbaanyɛ wɔbi yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Bo gbele, nɛgbɛ okunim lɛ yɔɔ? Bo gbele, nɛgbɛ ogãi lɛ yɔɔ?”—1 Korintobii 15:55.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 6 Biɛ ji he klɛŋklɛŋ ni atsĩ gbele tã yɛ Biblia lɛ mli.

^ kk. 11 Kpɔmɔnɔ lɛ jara ni awo lɛ ji adesa wala ni yeɔ emuu ejaakɛ no ji nɔ ni Adam ŋmɛɛ lɛ. Esha tsɛŋe adesai fɛɛ, no hewɔ lɛ, adesa ko ni yeee emuu nyɛŋ ekɛ ehe aha akɛ kpɔmɔnɔ. No hewɔ ni Nyɔŋmɔ tsu e-Bi lɛ kɛjɛ ŋwɛi kɛha nakai yiŋtoo lɛ he nitsumɔ. (Lala 49:8-10) Kɛ́ ootao ni ole saji babaoo ni kɔɔ sane nɛɛ he lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo ni ji Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli ní Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 7 lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Adam kɛ Hawa toigbele lɛ kɛ gbele ba

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Yesu mɔ oblayoo fioo ni egbo lɛ nine mli, ni oblayoo lɛ te shi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Mɛi babaoo miimɛ be ni amɛsuɔlɔi ni egboi lɛ baate shi kɛjɛ wɔ̀ mli taakɛ eba lɛ yɛ Lazaro gbɛfaŋ lɛ