Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Kulɛ Abaanyɛ Aŋmɛɛ Amɛhe Nɔŋŋ”

“Kulɛ Abaanyɛ Aŋmɛɛ Amɛhe Nɔŋŋ”

“Kulɛ Abaanyɛ Aŋmɛɛ Amɛhe Nɔŋŋ”

GENEVIÈVE DE GAULLE ni ji tsutsu France maŋ nɔyelɔ Charles de Gaulle nyɛmi biyoo lɛ ná ele Yehowa Odasefoi yɛ Nazi ŋsara ni yɔɔ Ravensbruck yɛ Germany kooyigbɛ lɛ mli. Lɛ eŋma wiemɔi ni yɔɔ saneyitso ni wɔsusuɔ he nɛɛ mli yɛ wolo ko ni eŋma yɛ August afi 1945 mli.

Aŋmɛɛ gbɔmɛi ni yɔɔ yiwalɛ ŋsara ni yɔɔ Auschwitz yɛ Poland lɛ mli lɛ ahe yɛ January 27 afi 1945. Kɛjɛ afi 1996 kɛbaa nɛɛ, ayeɔ gbi nɛɛ he gbijurɔ ni akɛkaiɔ mɛi ni awa amɛ yi ní gboi yɛ Germany Nɔyeli ni Ji Etɛ ní hiɛnyiɛlɔ ji Hitler lɛ mli lɛ.

Beni Peter Straub ni ji Maŋ Mlawoo Kpee ni yɔɔ Baden-Württemberg lɛ nɔ sɛinɔtalɔ lɛ kɛ gbi nɛɛ kaimɔ he gbijurɔ ní aye yɛ January 27, afi 2003 lɛ he wiemɔ haa lɛ, ekɛɛ akɛ: “Esa akɛ wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi fɛɛ ni awa amɛ yi yɛ amɛjamɔŋ hemɔkɛyelii loo maŋkwramɔŋ saji ahewɔ, ní ná he miishɛɛ ákɛ amɛaagboi moŋ fe nɔ ni amɛaaba amɛhe shi amɛha Hitler nɔyeli lɛ, ni ewa ákɛ aaaná wiemɔi ni akɛtsɔɔ bulɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ mli. Yehowa Odasefoi pɛ ji jamɔŋ bii ní kpoo ákɛ amɛaatsu nibii ni Hitler nɔyeli biɔ lɛ ahe nii: Amɛholeee amɛniji anɔ kɛŋaaa Hitler. Taakɛ bɔ pɛ ni amɛkpoo ákɛ amɛkɛ amɛhe aaawo asraafoi anitsumɔi kɛ nifeemɔi krokomɛi ni kɔɔ asraafoi ahe lɛ mli lɛ, nakai nɔŋŋ amɛkpoo ákɛ amɛaakã ‘Führer [Nɔyelɔ] kɛ Maŋ’ lɛ kitã. Ni amɛbii hu kɛ amɛhe wooo Hitler Oblahii kɛ Oblayei Akuu lɛ mli.”

Yesu Kristo wie yɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe akɛ: “Amɛjɛɛɛ je lɛ mli, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛ mli lɛ.” (Yohane 17:16) No hewɔ lɛ, jamɔ hewɔ Yehowa Odasefoi kɔ shidaamɔ ni tamɔ nakai. Straub tsa nɔ akɛ: “Yehowa Odasefoi gboklɛfoi ní ahaa amɛwoɔ atadei ni akɛ afaseo su efee okadi ko (purple triangle) yɛ mli yɛ ŋsara lɛ mli lɛ pɛ ni baanyɛ afee nɔ ko ni baaha aŋmɛɛ amɛhe ni akagbe amɛ. Nɔ pɛ ni abi koni amɛfee ni aŋmɛɛ amɛhe ji ní amɛkɛ amɛwaonaa gbɛi awo wolo shishi kɛtsɔɔ akɛ amɛkwa amɛhemɔkɛyeli lɛ.”

Odasefoi lɛ ateŋ mɛi kpotoo kpoo ákɛ amɛaakwa amɛhemɔkɛyeli lɛ. No hewɔ lɛ, amɛyi aaafee 1,200 gboi yɛ Nazi beaŋ. Jamɔ mli nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ hã amɛkpoo ákɛ amɛkɛ amɛhe aaawo asraafoi anitsumɔ mli, ni no ha agbe amɛteŋ 270. Amɛkɛɛɛ akɛ “esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi” kɛkɛ, shi moŋ amɛtsu wiemɔ nɛɛ he nii hu.—Bɔfoi Asaji 5:29.

Ulrich Schmidt ni ji Maŋ Mlawoo Kpee ni yɔɔ North Rhine-Westphalia lɛ nɔ sɛinɔtalɔ lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi jeee mɛi srɔto ko. Beni wolo bibioo ni ji Landtag Intern lɛ wieɔ amɛhe lɛ, etsɛ́ sɛinɔtalɔ nɛɛ wiemɔ lɛ yisɛɛ ni etsɔɔ akɛ “amɛjeee mɛi srɔto ko, shi moŋ amɛji mɛi komɛi ni jɛ amɛhenilee mli amɛfee shiŋŋ yɛ nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ yɛ jamɔ mli lɛ amli, ni asaŋ amɛtsɔɔ akɛ amɛji maŋbii ni yɔɔ ekãa, ní te shi amɛshi Nazi susumɔi lɛ yɛ Kristofoi ni amɛji lɛ hewɔ.” Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ náa mɛi fɛɛ ni yaa nɔ amɛyeɔ lɛ anɔkwa yɛ shihilɛi ni mli wawai amli lɛ ahe miishɛɛ. Wɔkaneɔ yɛ Abɛi 27:11 akɛ: “Mibi, feemɔ ohe nilelɔ, ni oha mitsui anyɔ mimli, ni maná hetoo maha mɔ ni bɔɔ mi ahora lɛ.”

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 30 lɛ Jɛ]

Courtesy of United States Holocaust Memorial Museum