Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Anɔkwayeli He Yɛ Sɛɛnamɔ

Anɔkwayeli He Yɛ Sɛɛnamɔ

Anɔkwayeli He Yɛ Sɛɛnamɔ

YƐ MAJI komɛi amli lɛ, gbekɛbii náa miishɛɛ kɛji akɛ amɛfɔ̃ ŋmei henɔ ko kɛkpɛtɛ amɛnanemɛi gbekɛbii atadei amli kɛye amɛhe fɛo lɛ. Ŋmei lɛ kpɛtɛɔ atade lɛ mli, ni ekɔɔɔ he eko nɔ ni mɔ ni ŋmei lɛ kpɛtɛ etade mli lɛ baafee—kɛ́ eenyiɛ, eejo foi, eehoso ehe loo eetumɔ jio lɛ—ŋmei lɛ kpɔɔɔ egbeee shi. Gbɛ pɛ ni atsɔɔ nɔ ajieɔ ji ni ajie amɛ ekomekome. Gbekɛbii buɔ enɛ akɛ shwɛmɔ ni yɔɔ miishɛɛ diɛŋtsɛ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ náa miishɛɛ kɛji akɛ ŋmei nɛɛ ka etade mli, shi mɔ fɛɛ mɔ naa kpɛɔ ehe yɛ nyɛmɔ ni ŋmei lɛ yɔɔ ni ekɛkpɛtɛɔ nii ahe lɛ he. Mɔ ni yeɔ anɔkwa lɛ yɛ su ni tamɔ nɛkɛ. Anɔkwafo yaa nɔ ekɛ mɔ bɔɔ gbagbalii be fɛɛ be. Kɛ́ shihilɛ lɛ ha enɛ feemɔ bawa po lɛ, ekɛ anɔkwayeli tsuɔ nitsumɔi kɛ sɔ̃i ni yɔɔ nakai wekukpaa lɛ mli lɛ ahe nii. Wiemɔ ni ji “anɔkwayeli” lɛ haa agbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa sui kpakpai tamɔ anɔkwale, sɛɛfimɔ, kɛ hetuu-kɛhamɔ nɔ. Eyɛ mli akɛ ekolɛ ohiɛ sɔɔ anɔkwa ni mɛi yeɔ bo lɛ moŋ, shi ani oyɛ nyɛmɔ ni okɛaaye mɛi krokomɛi anɔkwa? Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ namɔ esa akɛ oye lɛ anɔkwa mɔ?

Gbalashihilɛ Mli Anɔkwayeli—Ehe Hiaa Waa

Gbalashihilɛ ji wekukpaa ko ni anɔkwayeli he hiaa yɛ mli, shi dɔlɛ sane ji akɛ afɔɔɔ anɔkwayeli yɛ gbalashihilɛ mli. Wu kɛ ŋa ni yaa nɔ amɛyeɔ amɛgbalashihilɛ kitakamɔi lɛ anɔ—ni tsɔɔ akɛ, amɛkɛ amɛhe feɔ ekome, ni mɔnɛ feɔ nibii ni mɔ kroko lɛ baaná he sɛɛ—lɛ ekɔ gbɛ ko ni hi ni baaha amɛná miishɛɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ abɔ adesai koni amɛye mɛi krokomɛi anɔkwa, ní aye amɛ hu anɔkwa. Beni Nyɔŋmɔ to Adam kɛ Hawa gbalashihilɛ lɛ he gbɛjianɔ yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ, ejaje akɛ: “Nuu aaashĩ etsɛ kɛ enyɛ, ni eeekpɛtɛ eŋa he.” Enɛ kɔɔ ŋa lɛ hu he; ebaakpɛtɛ ewu lɛ he. Esa akɛ wu kɛ eŋa aye amɛhe anɔkwa ni ekomefeemɔ ahi amɛteŋ.—1 Mose 2:24; Mateo 19:3-9.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, ato enɛ he gbɛjianɔ afii akpei abɔ ni eho nɛ. Ani enɛ tsɔɔ akɛ anɔkwa ni aaaye yɛ gbalashihilɛ mli ŋmɛnɛ lɛ ji nɔ ko ni ebe eho? Mɛi pii baaha hetoo akɛ dabi. Niiamlipɛilɔi ni yɔɔ Germany lɛ yɔse akɛ mɛi 100 mlijaa 80 buɔ anɔkwa ni ayeɔ yɛ gbalashihilɛ mli lɛ akɛ ehe hiaa waa diɛŋtsɛ. Afee niiamlipɛimɔ kroko hu koni akɛtao sui ni hi fe fɛɛ yɛ hii kɛ yei ahe. Abi hii akuu ko ní amɛtsɔɔ sui enumɔ ni amɛsumɔɔ fe fɛɛ yɛ yei ahe, ni abi yei akuu ko ní amɛ hu amɛtsɔɔ sui enumɔ ni amɛsumɔɔ fe fɛɛ yɛ hii ahe. Su kpakpa ni hii kɛ yei lɛ fɛɛ sumɔɔ fe fɛɛ ji anɔkwayeli.

Hɛɛ, anɔkwayeli fata nibii ni yɔɔ hewalɛ ni akɛtoɔ gbalashihilɛ ni yeɔ omanye shishi lɛ ahe. Shi taakɛ wɔyɔse yɛ sane ni tsɔ enɛ hiɛ lɛ mli lɛ, anɔkwayeli ji su ko ni afɔɔ kɛɛmɔ akɛ ehi, shi atsuuu he nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbalashihilɛi babaoo ni yaa nɔ efiteɔ yɛ maji pii amli lɛ yeɔ odase akɛ ayeee anɔkwa yɛ hei babaoo. Mɛɛ gbɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ atsɔ nɔ amɛtsĩ shihilɛ nɛɛ naa ní amɛya nɔ amɛye amɛhe anɔkwa?

Anɔkwayeli Haa Gbalashihilɛ Yeɔ Omanye

Gbalashihilɛ mli hefatalɔi yeɔ amɛhe anɔkwa kɛji akɛ amɛtao hegbɛi kɛma bɔ ni amɛtu amɛhe amɛha amɛhe lɛ nɔ mi lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ amɛaakɛɛ akɛ “wɔ,” fe nɔ ni amɛaakɛɛ akɛ “mi”—“wɔnanemɛi lɛ,” “wɔbii lɛ,” “wɔshĩa lɛ,” “wɔniiashikpamɔi lɛ,” kɛ nii kɛ nii. Kɛ́ wu kɛ ŋa miito nɔ ko he gbɛjianɔ loo amɛmiikpɛ amɛyiŋ yɛ nɔ ko he—kɛ́ eji wɔɔhe, nitsumɔ, bii afɔmɔ, hiɛtserɛjiemɔ, hejɔɔmɔi, loo jamɔŋ nifeemɔi lɛ—esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ asusu hefatalɔ kroko lɛ henumɔi kɛ esusumɔi lɛ ahe.—Abɛi 11:14; 15:22.

Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ha amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ nu he akɛ ehe hiaa, ni ehe yɛ sɛɛnamɔ lɛ, amɛkɛ no tsɔɔ akɛ amɛyeɔ amɛhe anɔkwa. Gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko baanu he akɛ ebɛ shweshweeshwe kɛ́ ena akɛ ehefatalɔ lɛ kɛ mɔ ko ni esoro ebɔɔ su lɛ bɔɔ gbagbalii. Biblia lɛ woɔ wumɛi hewalɛ ni amɛkpɛtɛ ‘amɛblahiiaŋ ŋa lɛ’ he. Esaaa akɛ wu ko tsui mɔɔ yoo ko ní enáa suɔmɔ ehaa lɛ, ja eŋa pɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esaaa akɛ ekɛ yoo kroko náa bɔlɛ. Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ ni kɛ nuu ŋa bɔɔ ajwamaŋ lɛ, ebɛ yitsoŋ, mɔ ni taoɔ lɛ diɛŋtsɛ esusuma hiɛ ekpãtã lɛ, lɛ efeɔ nakai.” Aatao anɔkwayeli ni mli wa tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ ŋa lɛ hu dɛŋ.—Abɛi 5:18; 6:32.

Ani sɛɛnamɔ yɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ kɛyeɔ anɔkwa yɛ gbalashihilɛ mli lɛ he? Hɛɛ, sɛɛnamɔ yɛ he. Ehaa gbalashihilɛ lɛ yaa nɔ ehiɔ shi daa ni eyeɔ omanye, ni ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa hefatalɔi enyɔ lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wu ko kɛ anɔkwayeli tsu nibii ni baaha ehi kɛha eŋa lɛ ahe nii lɛ, ehaa eŋa lɛ nuɔ he akɛ eyɛ shweshweeshwe, ni no haa eŋa lɛ jieɔ sui kpakpai fɛɛ akpo. Nakai nɔŋŋ ebaa lɛ yɛ nuu lɛ hu gbɛfaŋ. Wu lɛ fai shi ni etswa akɛ ebaaye eŋa lɛ anɔkwa lɛ yeɔ ebuaa wu lɛ koni ekɛ ehe akpɛtɛ jalɛ shishitoo mlai ahe yɛ eshihilɛ mli fɛɛ.

Kɛji akɛ wu ko kɛ eŋa kɛ naagba shihilɛ ko kpe lɛ, anɔkwayeli baaha amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛnu he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, nɔ ni afɔɔ feemɔ kɛ́ naagbai ba yɛ gbalashihilɛi ni ayeee anɔkwa yɛ mli lɛ amli ji akɛ, agbálaa gbãla lɛ mli loo atseɔ mli. Yɛ nɔ najiaŋ ni nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ aaatsu naagbai lɛ ahe nii lɛ, bei pii lɛ ekɛ naagbai krokomɛi moŋ baa. Yɛ afi 1980 afii lɛ amli lɛ, atade kpɛɛ he ŋaawolɔ ko ni ehe gbɛi lɛ shi eŋa kɛ ebii lɛ. Ani ená miishɛɛ akɛ oshija? Afii 20 sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ shĩa ni eshi lɛ ha “ehe fee shoo ni ehao, ni ebii lɛ ni enaaa amɛ ni ekɛ amɛ aye shɛɛ dani eyakã shi lɛ haaa enyɛ ewɔ.”

Anɔkwayeli ni Hiɔ Fɔlɔi kɛ Bii Ateŋ

Kɛji akɛ fɔlɔi ye amɛhe anɔkwa lɛ, ewaaa kwraa akɛ amɛbii lɛ aaakase su nɛɛ. Ewaaa kwraa kɛha bii ni atsɔse amɛ yɛ weku ni anɔkwayeli kɛ suɔmɔ yɔɔ mli lɛ akɛ sɛɛ mli lɛ amɛkɛ amɛhefatalɔi lɛ aaaye jogbaŋŋ yɛ amɛshihilɛ mli, ni agbɛnɛ hu amɛkɛ amɛfɔlɔi ni gbɔlɛ miihao amɛ lɛ aye jogbaŋŋ.—1 Timoteo 5:4, 8.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee be fɛɛ be fɔlɔi gbɔjɔɔ dani amɛbii lɛ gbɔjɔɔ. Bei komɛi lɛ ehe bahiaa ní ajɛ anɔkwayeli mli akwɛ gbekɛ ko. Nakai ji bɔ ni ebalɛ yɛ Herbert kɛ Gertrud—ni amɛ fɛɛ amɛji Yehowa Odasefoi lɛ agbɛfaŋ—ni enɛ tee nɔ fe afii 40. Hela ko ni haa fãji gbɔjɔɔ lɛ ye amɛbinuu Dietmar. Yɛ afii kpawo ni tsɔ Dietmar gbele hiɛ yɛ November afi 2002 lɛ mli lɛ, ehe bahia ni akwɛ lɛ ni agbala jwɛŋmɔ kɛya enɔ be fɛɛ be. Efɔlɔi jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛtsu ehiamɔ nii ahe nii amɛha lɛ. Amɛhé ehela lɛ he tsɔne ko po kɛba amɛshĩa lɛ mli, ni amɛtee koni atsɔɔ amɛ bɔ ni akɛtsuɔ nii ahaa. Mɛɛ anɔkwa ni ayeɔ yɛ weku mli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ fɛfɛo po enɛ ji nɛkɛ!

Anɔkwayeli Haa Naanyobɔɔ Yeɔ Omanye

Birgit kɛɛ akɛ: “Mɔ ko baanyɛ ahi shi ní ená miishɛɛ kɛ́ ebɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ po, shi ewa akɛ aaaná miishɛɛ kɛ́ abɛ naanyo.” Ekolɛ okɛ lɛ kpãa gbee. Kɛ́ obote gbalashihilɛ mli jio, oboteko gbalashihilɛ mli jio, anɔkwa ni naanyo kpakpa ko aaaye bo lɛ baaha otsui anyɔ omli ni oshihilɛ aya hiɛ jogbaŋŋ. Shi kɛ́ obote gbalashihilɛ mli lɛ, no lɛ onaanyo waa ji ohefatalɔ lɛ.

Naanyo jeee mɔ ko ni ale lɛ kɛkɛ. Wɔyɛ mɛi babaoo ni wɔle amɛ—wɔkutsoŋbii, mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii, kɛ mɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ be kɛ beaŋ. Anɔkwa naanyo ni aaabɔ lɛ biɔ be, hewalɛ, kɛ hetuu-kɛhamɔ. Eji hegbɛ akɛ oootsɔ mɔ ko naanyo. Sɛɛnamɔi yɛ naanyobɔɔ he, shi sɔ̃i hu fata he.

Sanegbaa kpakpa ni aaakã wɔkɛ wɔnanemɛi ateŋ lɛ ji nɔ ko ni he hiaa. Bei komɛi lɛ, ekolɛ abaagba sane ni tamɔ nɛkɛ lɛ yɛ hiamɔ ko hewɔ. Birgit tsɔɔ mli akɛ: “Kɛ́ mi loo minaanyo yoo lɛ ná naagba ko lɛ, wɔtswaa wɔhe tɛlifoŋ kɛ́ hooo kwraa lɛ shikome loo shii enyɔ yɛ otsi mli. Kɛ́ mikai akɛ eyɛ, ni efee klalo be fɛɛ be akɛ eeebo mi toi lɛ, mináa miishɛɛ.” Shɔŋŋ ni mɔ ko yɔɔ lɛ etsiii naanyobɔɔ gbɛ. Gbɛ ni kã hei ni Gerda kɛ Helga yɔɔ lɛ teŋ ji kilomitai akpei abɔ, shi amɛkɛ nɔ ni fa fe afii 35 ehi shi akɛ nanemɛi kpakpai. Gerda tsɔɔ mli akɛ: “Wɔfɔɔ wɔhe ŋmãa, wɔgbaa niiashikpamɔi ni wɔná, ni wɔtsɔɔ bɔ ni wɔnuɔ he yɛ wɔmli wɔhaa, kɛ́ eji miishɛɛ nɔ̃ loo awerɛho nɔ̃. Saji ni Helga ŋmaa kɛmajeɔ mi lɛ haa mináa miishɛɛ babaoo diɛŋtsɛ. Wɔ fɛɛ wɔhiɛ jwɛŋmɔ kome.”

Anɔkwayeli he hiaa yɛ naanyobɔɔ mli. Anɔkwa ni ayeŋ shikome pɛ po lɛ baanyɛ afite naanyo ni akɛ afii pii ebɔ lɛ. Efɔɔ kaa akɛ nanemɛi woɔ amɛhe ŋaa po yɛ teemɔŋ saji ahe. Naanyo wieɔ kɛjɛɔ etsui mli, ni esheee gbeyei po akɛ no baaha mɔ kroko lɛ awie ehiɛ loo akɛ mɔ lɛ aaajie eteemɔŋ saji akpo atsɔɔ. Biblia lɛ jajeɔ akɛ: “Naanyo sumɔɔ mɔ bei fɛɛ mli, ni afɔ lɛ akɛ nyɛmi ha haomɔ be.”—Abɛi 17:17.

Akɛni wɔnanemɛi náa bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe, bɔ ni wɔnuɔ nii ahe, kɛ bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhaa lɛ nɔ hewalɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ mɛi ni amɛjeŋba kɛ wɔnɔ lɛ kpãa gbee lɛ abɔ naanyo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ mɛi ni kɛ bo hiɛ hemɔkɛyeli kome, susumɔ kome yɛ jeŋba he, kɛ efɔŋ kɛ ekpakpa he shishitoo mla kome too lɛ nɔŋŋ abɔ naanyo. Nanemɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ baaye abua bo koni oshɛ otii ni okɛmamɔ ohiɛ lɛ ahe. Asaŋ, mɛni hewɔ obaasumɔ ní okɛ mɔ ko ni ejeŋbai kɛ shishitoo mlai ni ehiɔ shi yɛ naa lɛ kɛ onɔ lɛ kpãaa gbee lɛ abɔ naanyo? Biblia lɛ tsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ nanemɛi kpakpai ni aaaná lɛ mli, ekɛɛ akɛ: “Mɔ ni kɛ nilelɔi nyiɛɔ lɛ, eeetsɔ nilelɔ; shi mɔ ni kɛ kwashiai bɔɔ lɛ, eeená amane.”—Abɛi 13:20.

Abaanyɛ Akase Bɔ ni Afeɔ Ayeɔ Anɔkwa

Kɛ́ gbekɛ ko kase bɔ ni afeɔ akɛ nakai ŋmei henɔ lɛ kpɛtɛɔ mɔ atade mli lɛ, ekolɛ ebaasumɔ ni eshwɛ shwɛmɔ nɛɛ shii abɔ. Abaanyɛ awie nakai nɔŋŋ yɛ mɔ ko ni yeɔ anɔkwa lɛ he. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ babaoo ni wɔyeɔ anɔkwa lɛ, babaoo hu ni efeɔ mlɛo kɛhaa wɔ akɛ wɔɔye anɔkwa ji no. Kɛ́ mɔ ko kase bɔ ni ayeɔ anɔkwa yɛ egbekɛbiiashi lɛ, ewaŋ kɛhaŋ lɛ kwraa akɛ eeená nanemɛi ni baaye lɛ anɔkwa. Yɛ be ni sa mli lɛ, naanyobɔɔ ni tamɔ nɛkɛ ni mli wa ni yeɔ omanye lɛ baaha ená gbalashihilɛ ni ayeɔ anɔkwa yɛ mli. Enɛ hu baaye ebua lɛ ní eye anɔkwa yɛ naanyobɔɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ mli.

Yesu kɛɛ akɛ mla lɛ mli otu ji akɛ asumɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ tsui fɛɛ, susuma fɛɛ, jwɛŋmɔ fɛɛ, kɛ hewalɛ fɛɛ. (Marko 12:30) Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa kwraa kɛmɔ shi. Anɔkwa ni ayeɔ Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ sɛɛnamɔi babaoo baa. Ehaŋ wɔhiɛnɔkamɔ afee efolo loo ni wɔnine anyɛ shi, ejaakɛ lɛ diɛŋtsɛ ekɛɛ akɛ: “Anɔkwafo ji mi.” (Yeremia 3:12, NW) Yɛ anɔkwale mli lɛ, anɔkwa ni ayeɔ Nyɔŋmɔ lɛ haa anáa naanɔ jɔɔmɔi.—1 Yohane 2:17.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]

Anɔkwa ni naanyo kpakpa baaye bo lɛ baaha otsui anyɔ omli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Weku mli bii ni yeɔ amɛhe anɔkwa lɛ tsuɔ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ hiamɔ nii ahe nii amɛhaa lɛ