Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wɔɔnyiɛ Yɛ Yehowa, Wɔ-nyɔŋmɔ Lɛ Gbɛi Amli

Wɔɔnyiɛ Yɛ Yehowa, Wɔ-nyɔŋmɔ Lɛ Gbɛi Amli

Wɔɔnyiɛ Yɛ Yehowa, Wɔ-nyɔŋmɔ Lɛ Gbɛi Amli

“Wɔ lɛ wɔɔnyiɛ yɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, gbɛi amli kɛaatee naanɔi anaanɔ!”—MIKA 4:5.

1. Te jeŋba yɔɔ ha tɛŋŋ yɛ Noa gbii lɛ amli, shi esoro Noa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

HENOK ji mɔ klɛŋklɛŋ ni atsĩ etã yɛ Biblia lɛ mli akɛ ekɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ. Mɔ ni ji enyɔ nɔ ji Noa. Sane ni aŋma afɔ shi lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Noa ji jalɔ, ni eye emuu yɛ eyinɔbii lɛ ateŋ; ni Noa kɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ.” (1 Mose 6:9) Yɛ Noa bei lɛ amli lɛ, no mli lɛ adesai egba afã kɛjɛ anɔkwa jamɔ he. Ŋwɛibɔfoi ni yeee anɔkwa ní abɔɔɔ amɛ akɛ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ mli ní kɛ yei baná bɔlɛ, ní amɛfɔ bii ni atsɛɔ amɛ Nefilim loo oblaŋi agboi, ni ji “kakalɔi” loo mɛi “ni yɔɔ gbɛi kɛjɛ blema beebe” lɛ, ha shihilɛ ni efite lɛ mli bawo wu kwraa yɛ no gbii lɛ amli. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ shikpɔŋ lɛ nɔ bayi obɔ kɛ yiwalɛ! (1 Mose 6:2, 4, 11) Shi kɛlɛ, Noa hi shi akɛ mɔ ni eye emuu, ni eji “jalɛ shiɛlɔ.” (2 Petro 2:5) Beni Nyɔŋmɔ fã Noa akɛ ekpɛ adeka kɛha wala yibaamɔ lɛ, Noa bo toi, ni ‘efee nakai; bɔ ni Nyɔŋmɔ fã lɛ lɛ, nakai pɛpɛɛpɛ efee.’ (1 Mose 6:22) Eji anɔkwale akɛ, Noa kɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ.

2, 3. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Noa fee efɔ shi eha wɔ ŋmɛnɛ?

2 Paulo wie Noa he efata odasefoi anɔkwafoi ní etsĩ amɛ tã lɛ ahe, ni eŋma akɛ: “Hemɔkɛyeli Noa hu kɛbu Nyɔŋmɔ, beni efã lɛ yɛ nii ní anako lɛ ahewɔ lɛ, ni ekɛsaa adeka eha ewe lɛ yiwalaheremɔ, no nɔ hu etsɔ ni ebu je nɛŋ fɔ́, ni etsɔ hemɔkɛyeli naa jalɛ lɛ yelɔ lɛ.” (Hebribii 11:7) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ po enɛ ji nɛkɛ! Akɛni Noa ná nɔmimaa akɛ Yehowa wiemɔ lɛ baaba mli anɔkwale hewɔ lɛ, ekɛ ebe, ehewalɛ, kɛ nibii ni eyɔɔ lɛ tsu nii bɔni afee ni ekɛtsu Nyɔŋmɔ famɔ lɛ he nii. Nakai nɔŋŋ hu mɛi babaoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kpooɔ heloonaa nibii ni yɔɔ je nɛŋ, ni amɛkɛ amɛbe, hewalɛ, kɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ tsuɔ nii bɔni afee ni amɛbo Yehowa famɔi atoi. Amɛhemɔkɛyeli lɛ sa kadimɔ waa, ni no baaha amɛhere amɛ diɛŋtsɛ kɛ mɛi krokomɛi hu ayiwala.—Luka 16:9; 1 Timoteo 4:16.

3 Hemɔkɛyeli ní aaajie lɛ kpo lɛ baafee nɔ ni wa waa kɛha Noa kɛ eweku lɛ taakɛ eji yɛ Henok, ni ji Noa nanakaŋsowa, ní wɔsusu ehe yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ gbɛfaŋ lɛ. Taakɛ eji yɛ Henok gbii lɛ amli lɛ, anɔkwa jálɔi ayi faaa kwraa yɛ Noa gbii lɛ amli—mɛi kpaanyɔ pɛ ye anɔkwa ni amɛje Nu Afua lɛ mli shweshweeshwe. Noa shiɛ jalɛ yɛ jeŋ ni yiwalɛ kɛ jeŋba shara eyi mli obɔ lɛ mli. Kɛfata he lɛ, ekɛ eweku lɛ kpɛ adeka agbo kɛsaa amɛhe amɛha nu afua ni baaba jeŋ fɛɛ lɛ, eyɛ mli akɛ mɔ ko mɔ ko enako nu afua ni tamɔ nakai pɛŋ. Enɛ baanyɛ afee nɔ ko srɔto ko kɛha mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ.

4. Mɛɛ Noa yinɔbii lɛ atɔmɔ Yesu wie he?

4 Miishɛɛ sane ji akɛ, beni Yesu wie Noa gbii lɛ ahe lɛ, ewieee awuiyeli, apasa jamɔ, loo jeŋba shara ni tee nɔ lɛ he—eyɛ mli akɛ enɛɛmɛi ji eshai ni hiɛdɔɔ yɔɔ he moŋ. Kpoomɔ ni mɛi lɛ kpoo akɛ amɛaabo kɔkɔbɔɔ ni akɛhaa lɛ toi lɛ ji tɔmɔ ni Yesu wie he lɛ. Ewie akɛ, “mɛi lɛ hiɛ niyeli kɛ ninumɔ kɛ yoowɛɛ kɛ gbalahamɔ mli aahu kɛyashi gbi ni Noa yabote adeka lɛ mli.” Mɛɛ tɔmɔ yɔɔ niyeli, ninumɔ, yoowɛɛ kɛ gbalahamɔ he? Amɛmiihi shi “bɔ ni mɛi fɛɛ hiɔ shi” lɛ kɛkɛ! Shi nu afua ko yɛ ni baaba, ni Noa ji jalɛ shiɛlɔ yɛ nakai beaŋ. Kulɛ esa akɛ ewiemɔi kɛ enifeemɔi afee kɔkɔbɔɔ nɔ̃ eha amɛ. Shi kɛlɛ, “amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ kɛyashi nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee.”—Mateo 24:38, 39.

5. Mɛɛ sui ehe bahia ni Noa kɛ eweku lɛ aná?

5 Kɛ́ wɔsusu nakai bei lɛ ahe lɛ, wɔnaa akɛ nilee yɛ gbɛ ni Noa kɔ lɛ mli. Shi kɛlɛ, yɛ gbii ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ amli lɛ, ebiɔ ekãafeemɔ dani mɔ anyɛ afee mɔ ni yɔɔ srɔto yɛ mɔ fɛɛ mɔ he. Ehe bahia ni Noa kɛ eweku lɛ aná hemɔkɛyeli ni mli wa dani amɛnyɛ amɛkpɛ adeka agbo lɛ ní amɛkɛ kooloi srɔtoi fɛɛ enyɔnyɔɔnyɔ awo mli. Ani nakai anɔkwafoi fioo lɛ ateŋ mɛi komɛi nu he yɛ bei komɛi amli akɛ esa akɛ amɛná heyeli fioo, ní amɛhi shi “bɔ ni mɛi fɛɛ hiɔ shi” lɛ kɛkɛ? Kɛ́ susumɔi ni tamɔ nakai ba amɛjwɛŋmɔ mli yɛ bei komɛi amli po lɛ, amɛŋmɛɛɛ emuuyeli mli ni amɛhiɛ lɛ he. Yɛ afii ni fá babaoo—ni ji afii ni fa fe bɔ ni esa akɛ wɔteŋ mɔ ko kɛŋmɛ etsui shi yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ—sɛɛ lɛ, hemɔkɛyeli ni Noa jie lɛ kpo lɛ ha ená yibaamɔ kɛtsɔ Nu Afua lɛ mli shweshweeshwe. Shi kɛlɛ, Yehowa kɛ fɔbuu kojomɔ ba mɛi fɛɛ ni hi shi “bɔ ni mɛi fɛɛ hiɔ shi,” ní amɛyɔseee nɔ ni gbii ni amɛyɔɔ mli lɛ tsɔɔ lɛ anɔ.

Yiwalɛ Nifeemɔ Tee Nɔ Ekoŋŋ yɛ Adesai Ateŋ

6. Mɛɛ shihilɛ tee nɔ ehi shi yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ?

6 Beni Nu Afua lɛ mĩi lɛ, adesai je shihilɛ hee shishi ekoŋŋ. Shi kɛlɛ, adesai kã he amɛyeee emuu, ni “gbɔmɔ tsuiŋ jwɛŋmɔ lɛ” tee nɔ ehi shi akɛ “efɔŋ . . . kɛjɛ egbekɛbiiashi.” (1 Mose 8:21) Kɛfata he lɛ, eyɛ mli akɛ daimonioi lɛ nyɛɛɛ amɛtsake amɛhe amɛkɔlɔ heloo gbɔmɔtsei dɔŋŋ moŋ, shi amɛkã he amɛmiitsu nii waa lolo. Etsɛɛɛ kwraa ni ana faŋŋ akɛ, adesai aje lɛ ní etsi ehe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ “kã mɔ fɔŋ lɛ mli,” ni ehe bahia ni anɔkwa jálɔi awu ashi ‘Abonsam ŋaatsɔɔi lɛ,’ tamɔ bɔ ni eji ŋmɛnɛ lɛ.—1 Yohane 5:19; Efesobii 6:11, 12.

7. Awuiyeli mli wo wu yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Kɛ hooo kwraa lɛ kɛjɛ Nimrod beaŋ kɛbaa lɛ, adesai ha awuiyeli yi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ ekoŋŋ yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ. Yɛ adesai ayibɔ ni yaa nɔ efáa kɛ hiɛ ni ayaa yɛ tsɔji ahe nilee mli hewɔ lɛ, nakai awuiyeli ni je shishi lɛ etee nɔ emli ewo wu waa. Yɛ blema lɛ, akɛ klante, akpɔlɔ, gãi kɛ emli bii, kɛ ta shwiilii wu ta. Yɛ nyɛsɛɛ afii lɛ amli lɛ, akɛ kafugbɛ̃ŋ tui kɛ okplɛmii bibii tsu nii, no sɛɛ yɛ afi 1900 afii lɛ shishijee mli lɛ, akɛ tu kɛ enaabu kakadaŋŋ kɛ okplɛmii wuji tsu nii. Akɛ tawuu nibii ni yɔɔ gbeyei waa, tamɔ kɔɔyɔŋ lɛlɛ, tawuu tsɔji, tawuu lɛlɛ ni nyiɛɔ nu shishi, kɛ ebɔɔ ni atswaa awoɔ kɔɔyɔŋ tsu nii yɛ Jeŋ Ta I lɛ mli. Akɛ tawuu nibii nɛɛ gbe gbɔmɛi akpekpei abɔ yɛ nakai ta lɛ mli. Ani enɛ ji nifeemɔ ko ni ba kɛkɛ? Dabi.

8. Kpojiemɔ 6:1-4 lɛ eba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Awo Yesu akɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ yɛ afi 1914 lɛ, ni “Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ” je shishi. (Kpojiemɔ 1:10) Yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ, awie Yesu he yɛ ninaa ko mli akɛ Maŋtsɛ ni kɛ kunimyeli tá okpɔŋɔ yɛŋ ko nɔ. Okpɔŋɔnɔtaralɔi krokomɛi nyiɛ esɛɛ, ni amɛteŋ eko fɛɛ eko damɔ shi kɛha amanehului srɔtoi ni baaba adesai anɔ. Amɛteŋ mɔ kome tá okpɔŋɔ ni tsuɔ nɔ, ni aha lɛ hegbɛ “koni ejie hejɔlɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ní amɛgbegbee amɛhe, ni aha lɛ klante kpeteŋkpele ko.” (Kpojiemɔ 6:1-4) Okpɔŋɔ kɛ enɔtalɔ nɛɛ feɔ tawuu he mfoniri, ni klante kpeteŋkpele lɛ feɔ he ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tawuu baaya hiɛ kɛyashi kɛ bɔ ni ekɛ etawuu nibii ni naa wa lɛ baafite nii waa eha lɛ he mfoniri. Nɔ ni fata nakai tawuu nibii lɛ ahe ŋmɛnɛ ji nuklea tawuu nii, ni eko fɛɛ eko nyɛɔ egbeɔ gbɔmɛi akpei nyɔŋmai abɔ; tsɔnei ni yatswiaa nakai okplɛmii lɛ kilomitai akpei abɔ jɛkɛmɔ; kɛ muawai kɛ okplɛmii ni yɔɔ hwanyaŋŋ ni kɛ ebɔɔ kɛ muawai kpataa nɔ fɛɛ nɔ ni muɔ lɛ hiɛ.

Wɔhaa Wɔhiɛ Hiɔ Yehowa Kɔkɔbɔi lɛ Anɔ

9. Mɛɛ srɔtofeemɔ yɔɔ ŋmɛnɛ je lɛ kɛ nɔ ni hi shi dani Nu Afua lɛ ba lɛ teŋ?

9 Yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, Yehowa kpata adesai ahiɛ yɛ amɛyiwalɛ nifeemɔi ni naa wa ni Nefilim lɛ wo he hewalɛ lɛ hewɔ. Ni ŋmɛnɛ hu? Ani awuiyeli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ tamɔ bɔ ni eyɔɔ yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ? Hɛɛ! Agbɛnɛ hu, ŋmɛnɛ, mɛi miitsu amɛdaa gbi shihilɛi ahe nii, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛhi shi “bɔ ni mɛi fɛɛ hiɔ shi” amɛhaa lɛ, ni amɛbooo kɔkɔbɔɔ ni akɛhaa lɛ toi, tamɔ bɔ ni eji yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ pɛpɛɛpɛ. (Luka 17:26, 27) Belɛ, ani yiŋtoo ko yɛ ni abaanyɛ adamɔ nɔ akɛɛ akɛ Yehowa kpataŋ adesai ahiɛ dɔŋŋ? Dabi.

10. (a) Mɛɛ kɔkɔbɔɔ gbalɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ kɛha shii abɔ? (b) Mɛni ji gbɛ pɛ ni nilee yɔɔ mli ni wɔbaanyɛ wɔkɔ ŋmɛnɛ?

10 Henok gba hiɛkpatamɔ ni sa akɛ eba yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ efɔ shi afii ohai abɔ dani Nu Afua lɛ ba. (Yuda 14, 15) Yesu hu wie ‘amanehulu kpeteŋkpele’ ni baaba lɛ he. (Mateo 24:21) Gbalɔi krokomɛi hu bɔ nakai be lɛ he kɔkɔ. (Ezekiel 38:18-23; Daniel 12:1; Yoel 3:4, 5) Ni atsɔɔ nakai naagbee hiɛkpatamɔ nɛɛ he sane lɛ mli fitsofitso yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli. (Kpojiemɔ 19:11-21) Ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, wɔkaseɔ Noa ni wɔkɛ ekãa shiɛɔ akɛ jalɛ shiɛlɔi. Wɔhaa wɔhiɛ hiɔ Yehowa kɔkɔbɔi lɛ anɔ, ni wɔjɛɔ wɔsuɔmɔ mli wɔyeɔ wɔbuaa wɔnanemɛi hu ni amɛfee nakai nɔŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, wɔkɛ Nyɔŋmɔ nyiɛɔ tamɔ bɔ ni Noa fee lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ehe miihia ni mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ ni ená wala lɛ aya nɔ ekɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee nakai yɛ nɔnyɛɛi ni wɔkɛkpeɔ daa gbi lɛ fɛɛ sɛɛ? Esa akɛ wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa ni wɔkɛtsu Nyɔŋmɔ yiŋtoo he nii.—Hebribii 11:6.

Yaa Nɔ Okɛ Nyɔŋmɔ Anyiɛ yɛ Jaramɔ Bei Amli

11. Wɔkaseɔ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Awie Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli akɛ amɛfata “nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ” he. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:2) Amɛkɛ amɛshihilɛ gbɛ fɛɛ damɔ Yehowa kɛ Yesu Kristo mli hemɔkɛyeli nɔ. Amɛnyiɛ gbɛ ni amɛ-Nuŋtsɔ lɛ nyiɛ nɔ lɛ nɔ. Ŋmɛnɛ, anɔkwa Kristofoi hu feɔ nakai nɔŋŋ.

12. Mɛni ba beni Yesu tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ elɛ̀ gbɔmɛi asafo lɛ sɛɛ lɛ?

12 Nifeemɔ ko ni ba yɛ Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ ehe miihia ni aná hemɔkɛyeli. Yɛ be ko mli lɛ, Yesu tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ elɛ̀ gbɔmɛi asafo aaafee hii 5,000. Gbɔmɛi lɛ anaa kpɛ amɛhe ni amɛná miishɛɛ. Shi kadimɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ. Wɔkaneɔ akɛ: “Beni gbɔmɛi lɛ na okadi ni Yesu fee lɛ, amɛkɛɛ: Anɔkwa, mɔnɛ ji gbalɔ lɛ ni baa je lɛŋ lɛ. Agbɛnɛ, beni Yesu yoo akɛ amɛbaaba ni amɛbamɔ lɛ ni amɛyawo lɛ maŋtsɛ lɛ, ekome too egbala ehe shi kɛtee gɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ.” (Yohane 6:10-15) Efã gbɛ kɛtee he kroko nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ. Ekolɛ kpɛlɛmɔ ni Yesu ekpɛlɛɛɛ ni awo lɛ maŋtsɛ lɛ je mɛi pii anijiaŋ wui. Fɛɛ sɛɛ lɛ, etsɔɔ akɛ eyɛ nilee bɔ ni baaha eye maŋtsɛ, ni akɛ eyɛ hewalɛ ni ekɛbaaha gbɔmɛi lɛ aná amɛheloonaa hiamɔ nii. Shi Yehowa be ni eto kɛha lɛ ni ekɛaaye nɔ akɛ Maŋtsɛ lɛ shɛko. Agbɛnɛ hu, Yesu Maŋtsɛyeli lɛ ji ŋwɛi nɔyeli, jeee shikpɔŋ nɔ nɔ̃.

13, 14. Mɛɛ susumɔ mɛi babaoo jie lɛ kpo, ni aka amɛhemɔkɛyeli lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Shi kɛlɛ, taakɛ Yohane kɛɛ lɛ, asafo lɛ kɛ faishitswaa nyiɛ Yesu sɛɛ, ni amɛyana lɛ yɛ “ŋshɔ lɛ sɛɛ.” Mɛni hewɔ amɛnyiɛ esɛɛ beni ekpoo mɔdɛŋ ni amɛbɔ akɛ amɛwó lɛ maŋtsɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ? Amɛteŋ mɛi babaoo kɛ amɛnifeemɔ tsɔɔ akɛ amɛmiisusu nii ahe yɛ heloonaa, ni amɛwie niyenii ni Yehowa kɛha yɛ ŋa lɛ nɔ yɛ Mose gbii lɛ amli lɛ he nyanyaanya. Nɔ ni amɛtsɔɔ ji akɛ, esa akɛ Yesu aya nɔ eha amɛ niyenii. Yesu yoo amɛsusumɔi ni ejaaa lɛ, ni ebɔi amɛ mumɔŋ anɔkwalei ní baaye ebua amɛ ni amɛtsake amɛsusumɔ lɛ tsɔɔmɔ. (Yohane 6:17, 24, 25, 30, 31, 35-40) Yɛ hetoohamɔ mli lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi wie huhuuhu amɛshi lɛ, titri lɛ beni ebu amɛ abɛ nɛɛ akɛ: “Lɛɛlɛŋ, lɛɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Kɛji nyɛyeee gbɔmɔ bi lɛ heloo ni nyɛnuuu elá lɛ, nyɛbɛ wala yɛ nyɛmli. Mɔ ni yeɔ miheloo ni enuɔ milá lɛ, eyɛ naanɔ wala, ni mi lɛ matee lɛ shi yɛ naagbee gbi lɛ nɔ.”—Yohane 6:53, 54.

14 Bei pii lɛ Yesu abɛbuai lɛ kanyaa mɛi koni amɛtsɔɔ kɛji akɛ amɛmiisumɔ ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ lɛɛlɛŋ. Nakai nɔŋŋ eji yɛ abɛbua nɛɛ gbɛfaŋ. Etée nifeemɔi ni mli wa waa ashi. Wɔkaneɔ akɛ: “Beni ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii nu enɛ lɛ, amɛkɛɛ: Wiemɔ ni wa nɛ; namɔ aaanyɛ toi abo?” Yesu tee nɔ etsɔɔ mli akɛ esa akɛ amɛná mumɔŋ shishinumɔ ni yɔɔ ewiemɔi lɛ amli lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mumɔ lɛ ji mɔ ni haa wala lɛ; heloo lɛ ehe bɛ sɛɛnamɔ ko. Wiemɔi ni miwie nyɛ lɛ, mumɔ ni, ni wala ni.” Ni kɛlɛ, amɛteŋ mɛi babaoo booo toi, ni sane lɛ kɛɛ akɛ: “Jɛ no nɔ lɛ ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii ku amɛsɛɛ ni amɛkɛ lɛ enyiɛɛɛ dɔŋŋ.”—Yohane 6:60, 63, 66.

15. Mɛɛ susumɔ ni ja Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ekomɛi ná?

15 Shi jeee Yesu kaselɔi lɛ fɛɛ fee amɛnii yɛ nakai gbɛ nɔ. Eji anɔkwale akɛ, kaselɔi anɔkwafoi lɛ nuuu nɔ ni Yesu wie lɛ shishi jogbaŋŋ. Kɛlɛ, hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ Yesu mli lɛ ma shi shiŋŋ nakai nɔŋŋ. Petro, ni ji nakai kaselɔi anɔkwafoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ tsɔɔ bɔ ni mɛi fɛɛ ni ye anɔkwa lɛ nu he amɛha lɛ mli, ni ekɛɛ akɛ: “Nuŋtsɔ, namɔ ŋɔɔ wɔɔtee? Bo oyɔɔ naanɔ wala wiemɔi lɛ.” (Yohane 6:68) Mɛɛ su kpakpa kɛ nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ po enɛ ji nɛkɛ!

16. Mɛɛ gbɛ nɔ ekolɛ abaaka wɔ yɛ, ni mɛɛ susumɔ ni ja esa akɛ wɔná?

16 Ŋmɛnɛ, abaanyɛ aka wɔ, taakɛ aka nakai mra be mli kaselɔi lɛ nɔŋŋ. Ekolɛ wɔnijiaŋ baaje wui akɛni Yehowa shiwoi lɛ amlibaa baaa oya taakɛ wɔbaasumɔ lɛ hewɔ. Ekolɛ wɔbaanu he akɛ Ŋmalɛi amlitsɔɔmɔi ni yɔɔ wɔwoji ni adamɔ Biblia lɛ nɔ aŋmala lɛ ashishinumɔ wa. Ekolɛ naanyo Kristofonyo ko nifeemɔ baaha wɔnijiaŋ aje wui. Ani ebaafee nɔ ni ja akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ aaakpa nyiɛmɔ yɛ yiŋtoi nɛɛ loo ekrokomɛi ni tamɔ nakai nɔŋŋ lɛ ahewɔ? Dabi kwraa! Kaselɔi ní shi Yesu amɛtee lɛ jie heloonaa nibii ahesusumɔ kpo. Esa akɛ wɔkwa nakai feemɔ.

‘Jeee Mɛi ni Kpaleɔ Kɛyaa lɛ Ateŋ Mɛi Komɛi Ji Wɔ’

17. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ?

17 Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ . . . jɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛŋ.” (2 Timoteo 3:16) Yehowa kɛɔ wɔ faŋŋ yɛ Biblia lɛ mli akɛ: “Gbɛ lɛ nɛ! nyɛnyiɛa nɔ!” (Yesaia 30:21) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ toi ni wɔboɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni ‘wɔleɔ bɔ ni wɔɔfee ni wɔkɛ hiɛtɛjemɔ anyiɛ.’ (Efesobii 5:15) Biblia lɛ kasemɔ kɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ nɔjwɛŋmɔ haa wɔnyɛɔ ‘wɔyaa nɔ wɔnyiɛɔ yɛ anɔkwale lɛ mli.’ (3 Yohane 3) Eji anɔkwale akɛ, taakɛ Yesu kɛɛ lɛ, ‘mumɔ lɛ ji nɔ ni haa wala; sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ heloo lɛ he.’ Mumɔŋ gbɛtsɔɔmɔ ni baa kɛtsɔɔ Yehowa Wiemɔ lɛ, emumɔ lɛ, kɛ egbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ ji gbɛtsɔɔmɔ pɛ ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ, ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔkudɔ wɔnajifãamɔi.

18. (a) Mɛni mɛi babaoo feɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ? (b) Mɛɛ hemɔkɛyeli esa akɛ wɔná?

18 Ŋmɛnɛ, mɛi ni mli fuɔ yɛ nii ahe ni amɛsusuɔ yɛ heloonaa loo amɛgbɛkpamɔi ni baaa mli hewɔ lɛ kɛ amɛhe woɔ nibii ni yɔɔ je lɛ mli lɛ asɛɛdii mli babaoo. Akɛni amɛŋmɛɛ amɛhehiamɔ henumɔ lɛ he hewɔ lɛ, amɛnaaa akɛ ehe miihia ni ‘amɛya nɔ amɛsara,’ ni amɛhalaa moŋ akɛ amɛaatiu pɛsɛmkunya otii asɛɛ fe nɔ ni amɛkɛ Maŋtsɛyeli lɛ aaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe. (Mateo 24:42) Nilee bɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ ni wɔɔkɔ lɛ mli. Kadimɔ bɔfo Paulo wiemɔi lɛ akɛ: “Jeee mɛi ni kpaleɔ kɛyaa hiɛkpatamɔ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi ji wɔ, shi moŋ wɔji mɛi ní kɛ hemɔkɛyeli náa amɛsusuma yiwalaheremɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi.” (Hebribii 10:39) Taakɛ Henok kɛ Noa ji lɛ, eyɛ mli akɛ wɔyɛ jaramɔ bei amli moŋ, shi eji hegbɛ ni wɔná akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ nyiɛɔ. Nakai feemɔ tsɔɔ akɛ, wɔyɛ nɔmimaa ni ma shi shiŋŋ akɛ Yehowa yiŋtoi baaba mli lɛɛlɛŋ, ni ákɛ abaajie efɔŋfeemɔ kɛya, ni akɛ jalɛ jeŋ hee baaba. Mɛɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ po nɛ!

19. Te Mika tsɔɔ gbɛ ni anɔkwa jálɔi baakɔ lɛ mli eha tɛŋŋ?

19 Gbalɔ Mika ni akɛ mumɔ tsirɛ lɛ lɛ wie jeŋmaji lɛ ahe akɛ, ‘amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyiɛ yɛ enyɔŋmɔ gbɛi amli.’ Kɛkɛ ni ewie lɛ diɛŋtsɛ kɛ anɔkwa jálɔi krokomɛi ahe akɛ: “Wɔ lɛ wɔɔnyiɛ yɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, gbɛi amli kɛaatee naanɔi anaanɔ!” (Mika 4:5) Kɛji akɛ wɔfai shi ni wɔtswa lɛ tamɔ Mika nɔ̃ lɛ, no lɛ wɔbaahi Yehowa masɛi daa, ekɔɔɔ he eko nɔ̃ jaramɔ shihilɛi ni baaba. (Yakobo 4:8) Eba akɛ enɛ aaafee nɔ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ shweɔ yɛ etsui mli bianɛ akɛ wɔkɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ baanyiɛ daa, kɛya naanɔi anaanɔ!

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Wɔgbii nɛɛ je Noa gbii lɛ yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?

• Mɛɛ shihilɛ gbɛ Noa kɛ eweku lɛ di sɛɛ, ni wɔbaanyɛ wɔkase amɛhemɔkɛyeli lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛɛ susumɔ ni ejaaa Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi jie lɛ kpo?

• Mɛni anɔkwa Kristofoi etswa amɛfai shi akɛ amɛbaafee?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 20]

Ŋmɛnɛ, mɛi kɛ amɛhe ewo amɛdaa gbi nifeemɔi amli vii, taakɛ eji yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ pɛpɛɛpɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Ákɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi lɛ, ‘jeee mɛi ni kpaleɔ kɛyaa lɛ ateŋ mɛi komɛi ji wɔ’