Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛnyiɛa Yɛ Hemɔkɛyeli Naa, Shi Jeee Ninamɔ Naa!

Nyɛnyiɛa Yɛ Hemɔkɛyeli Naa, Shi Jeee Ninamɔ Naa!

Nyɛnyiɛa Yɛ Hemɔkɛyeli Naa, Shi Jeee Ninamɔ Naa!

“Hemɔkɛyeli naa wɔnyiɛɔ yɛ, shi jeee ninamɔ naa.”—2 KORINTOBII 5:7.

1. Mɛni tsɔɔ akɛ Paulo nyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa, shi jeee ninamɔ naa?

AFI lɛ ji afi 55 Ŋ.B. Aaafee afii 20 eho kɛjɛ be ni nuu ni kulɛ atsɛɔ lɛ Saulo, ni waa Kristofoi ayi lɛ batsɔ Kristofonyo lɛ. Afii ni eho nɛɛ hako hemɔkɛyeli ni eyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ mli agbɔjɔ. Eyɛ mli akɛ ekɛ ehiŋmɛi enako nibii ni yaa nɔ yɛ ŋwɛi lɛ moŋ, shi eyɛ hemɔkɛyeli ni mli wa. No hewɔ lɛ, beni bɔfo Paulo ŋma Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaaya ŋwɛi lɛ wolo lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Hemɔkɛyeli naa wɔnyiɛɔ yɛ, shi jeee ninamɔ naa.”—2 Korintobi 5:7.

2, 3. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔnyiɛɔ yɛ hemɔkɛyeli naa? (b) Mɛni ninamɔ naa ni aaanyiɛ yɛ lɛ tsɔɔ?

2 Hemɔkɛyeli naa ni wɔɔnyiɛ yɛ lɛ biɔ ni wɔná hekɛnɔfɔɔ kwraa yɛ Nyɔŋmɔ mli akɛ eyɛ nyɛmɔ ní ekɛaakudɔ wɔshihilɛi. Esa akɛ wɔná nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ ele nibii ni hi fe fɛɛ kɛha wɔ. (Lala 119:66) Kɛ́ wɔkpɛ wɔyiŋ ni wɔbaatsu he nii lɛ, wɔsusuɔ “nibii ni wɔkɛ wɔhiŋmɛi diɛŋtsɛ enaaa” lɛ hu ahe. (Hebribii 11:1, The New English Bible) Nɔ ni fata nibii nɛɛ ahe ji “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” ní awo he shi lɛ. (2 Petro 3:13) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, ní wɔɔnyiɛ yɛ ninamɔ naa lɛ tsɔɔ akɛ wɔmiihi shi yɛ nibii ni wɔkɛ wɔhiŋmɛi naa, kɛ nɔ ni wɔkɛ wɔtoi hu nuɔ lɛ pɛ anaa. Oshara yɛ enɛ he ejaakɛ no baanyɛ aha wɔkpoo Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ kwraa.—Lala 81:13; Jajelɔ 11:9.

3 Kɛ́ wɔfata “asafo kuu bibioo” ni yɔɔ ŋwɛi tsɛmɔ lɛ amli bii lɛ ahe jio loo “asafo kuu babaoo” ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli bii lɛ ahe jio, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abo ŋaawoo ni akɛhaa wɔ akɛ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa, shi jeee yɛ ninamɔ naa lɛ toi. (Luka 12:32; Yohane 10:16) Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ nɛɛ toiboo baabu wɔhe kɛjɛ wɔhe ni wɔkɛaawo ‘esha mli ŋɔɔmɔyeli be kukuoo,’ ninámɔ he tsɔne, kɛ wɔhiɛ ni aaaje nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ nɔ lɛ he wɔkwɛa. No sɛɛ lɛ, wɔbaapɛi osharai ni yɔɔ ninamɔ naa ni anyiɛɔ yɛ lɛ hu mli.—Hebribii 11:25.

Ní Wɔɔkpoo ‘Esha Mli Ŋɔɔmɔyeli ní Anáa Be Kukuoo’ Lɛ

4. Mɛɛ yiŋ Mose kpɛ, ni mɛni hewɔ?

4 Susumɔ shihilɛ ni kulɛ Mose ni ji Amram bi lɛ baaná lɛ he okwɛ. Ákɛ mɔ ni atsɔse lɛ yɛ Mizraim odehei aweku mli lɛ, Mose yɛ hegbɛ akɛ eeetsɔ gbɔmɔ wulu, ní ená heloonaa nii, ni agbɛnɛ hu efee mɔ ko ni abuɔ lɛ waa. Kulɛ Mose baanyɛ awie akɛ: ‘Atsɔse mi jogbaŋŋ yɛ Mizraim nilee ni amɛkɛshwãa lɛ naa, ni miwiemɔ kɛ minifeemɔ hu náa mɛi anɔ hewalɛ. Kɛji akɛ mihi shi yɛ odehei awe lɛ, manyɛ mikɛ hegbɛ ni mihiɛ lɛ aye abua minyɛmimɛi Hebribii ni akɛ nɔnyɛɛ yeɔ amɛnɔ lɛ!’ (Bɔfoi lɛ Asaji 7:22) Mose kɔɔɔ gbɛ ni tamɔ nakai shi moŋ ekpɛ eyiŋ akɛ “eesumɔ moŋ akɛ ekɛ Nyɔŋmɔ maŋ lɛ ana amanehulu.” Mɛni hewɔ? Mɛni ha Mose kpoo nibii fɛɛ ni ebaanyɛ ená yɛ Mizraim lɛ? Biblia lɛ haa hetoo akɛ: “Hemɔkɛyeli [Mose] ekɛje Mizraim ni esheee maŋtsɛ lɛ mlifu lɛ gbeyei; ejaakɛ emɔ mɔ ni anaaa lɛ lɛ mli tamɔ nɔ ni eena lɛ.” (Hebribii 11:24-27) Hemɔkɛyeli ni Mose ná akɛ Yehowa woɔ jalɛ nifeemɔi ahe nyɔmɔ lɛ ye ebua lɛ ni ekpoo esha mli ŋɔɔmɔyeli ní sɛɛ etsɛɛɛ lɛ.

5. Mose nɔkwɛmɔnɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Bei pii lɛ, wɔ hu ehe bahiaa ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ saji ni mli wawai tamɔ: ‘Ani esa akɛ makpa nifeemɔi loo sui komɛi ni kɛ Biblia mli shishitoo mlai kpãaa gbee kɛmɔɔɔ shi lɛ? Ani esa akɛ makpɛlɛ nitsumɔ ni baaha maná nii, shi ebaatsi mimumɔŋ hiɛyaa naa lɛ nɔ?’ Nɔkwɛmɔnɔ ni Mose fee lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔkakpɛ wɔyiŋ tamɔ mɛi ni yɔɔ je lɛŋ ní kwɛɛɛ nii kɛyaaa shɔŋŋ lɛ feɔ lɛ, shi moŋ wɔná hemɔkɛyeli yɛ “Mɔ ni anaaa lɛ lɛ” ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ ní kwɛɔ nii kɛyaa shɔŋŋ lɛ he nilee lɛ mli. Taakɛ Mose fee lɛ, eba akɛ wɔ hu wɔɔbu naanyobɔɔ ni kã wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ ákɛ nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he kwraa fe nibii fɛɛ ni wɔnine baanyɛ ashɛ nɔ yɛ je lɛŋ lɛ.

6, 7. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Esau tsɔɔ akɛ esumɔɔ ni enyiɛ yɛ ninamɔ naa? (b) Mɛɛ kɔkɔbɔɔ Esau nifeemɔ lɛ kɛhaa wɔ?

6 Okɛ Mose ato blematsɛ Isak binuu Esau he okwɛ. Esau yasumɔ amrɔmrɔ ŋɔɔmɔyeli. (1 Mose 25:30-34) ‘Akɛni Esau hiɛ esɔɔɔ mumɔŋ nibii hewɔ lɛ,’ ehɔ̃ɔ ekromɔ bi gbɛnaa lɛ ‘ehé shikome niyenii.’ (Hebribii 12:16) Esusuuu bɔ ni eyiŋkpɛɛ akɛ ebaahɔ̃ɔ efɔmɔ gbɛnaa lɛ baasa wekukpaa ni kã ekɛ Yehowa teŋ lɛ he aha loo nɔ ni enifeemɔ lɛ kɛbaaba eshwiei anɔ lɛ he. Enuuu mumɔŋ nibii ashishi. Esau ku ehiɛ efɔ̃ Nyɔŋmɔ shiwoi ni yɔɔ nyam lɛ anɔ, ni ebuuu enɛɛmɛi akɛ nɔ ko ni he hiaa. Enyiɛ yɛ ninamɔ naa, shi jeee hemɔkɛyeli naa.

7 Esau nifeemɔ lɛ kɛ kɔkɔbɔɔ haa wɔ ŋmɛnɛ. (1 Korintobii 10:11) Kɛji ehe bahia ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ saji wuji loo saji bibii ahe lɛ, esaaa akɛ wɔhaa amale wiemɔi ni yaa nɔ yɛ Satan je lɛ mli akɛ esa akɛ mɔ aná nɔ ni etaoɔ lɛ amrɔ nɔŋŋ lɛ lakaa wɔ. Ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔɔbi wɔhe akɛ: ‘Ani sui ni tamɔ Esau nɔ lɛ ekomɛi miije kpo yɛ miyiŋkpɛi amli? Ani nibii ni mitaoɔ lɛ asɛɛ ni madi amrɔ nɛɛ baaha mikɛ mumɔŋ nibii aye gbɛhe ni ji enyɔ? Ani yiŋ ni mikpɛ lɛ miifite wekukpaa ni kã mikɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ, ni ebaaha jɔɔmɔi ni minine baanyɛ ashɛ nɔ wɔsɛɛ lɛ aŋmɛɛ mi? Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ mifeɔ mihaa mɛi krokomɛi?’ Kɛji bɔ ni wɔkpɛɔ wɔyiŋ wɔhaa lɛ tsɔɔ akɛ wɔnyaa mumɔŋ nibii ahe lɛ, no lɛ Yehowa baajɔɔ wɔ.—Abɛi 10:22.

Ní Wɔɔtsi Wɔhe Kɛjɛ Heloonaa Nii Asɛɛdii He Tsɔne lɛ He

8. Mɛɛ kɔkɔ abɔ Kristofoi ni hi Laodekia lɛ, ni mɛni hewɔ wɔyɔɔ enɛ he miishɛɛ lɛ?

8 Yɛ ninaa ko ni ajie atsɔɔ bɔfo Yohane beni eshwɛ fioo ni klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ baaba naagbee lɛ mli lɛ, ena Yesu Kristo ní awo ehiɛ nyam lɛ ni ekɛ shɛɛ sane miimaje Laodekia asafo ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ. Yɛ nakai shɛɛ sane lɛ mli lɛ, abɔ amɛ kɔkɔ yɛ heloonaa nibii asɛɛdii he. Eyɛ mli akɛ Kristofoi ni yɔɔ Laodekia lɛ ji niiatsɛmɛi yɛ heloo gbɛfaŋ moŋ, shi amɛmiiye ohia yɛ mumɔŋ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaaya nɔ amɛnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa lɛ, amɛŋmɛ gbɛ ni heloonaa nibii ni amɛyɔɔ lɛ shwila amɛ yɛ mumɔŋ. (Kpojiemɔ 3:14-18) Heloonaa nibii asɛɛdii yeɔ awui ni tamɔ nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ. Egbɔjɔɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ, ni ehaaa wɔkɛ ‘tsuishitoo ada’ wala ‘he foi’ lɛ. (Hebribii 12:1) Kɛji wɔkwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ, ‘je nɛŋ ŋɔɔmɔyelii lɛ’ baatsimɔ mumɔŋ nibii lɛ anɔ kɛyashɛ he ni ‘amɛwoŋ yibii ni hi kɛwula shi dɔŋŋ.’—Luka 8:14.

9. Wɔmii ni shɛɔ nibii ni wɔyɔɔ lɛ ahe kɛ hiɛsɔɔ hu ni wɔyɔɔ kɛha mumɔŋ niyenii lɛ buɔ wɔhe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Wɔmii ní aaashɛ nibii ni wɔyɔɔ lɛ ahe lɛ ji nɔ̃ diɛŋtsɛ ni baaha wɔná mumɔŋ hebuu, ni wɔtsui hu anyɔ wɔmli, shi jeee wɔhe ni wɔkɛaawo je lɛŋ vii ni wɔná heloonaa nii babaoo lɛ. (1 Korintobii 7:31; 1 Timoteo 6:6-8) Kɛji akɛ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa shi jeee ninamɔ naa lɛ, ehaa wɔmii shɛɔ wɔhe yɛ mumɔŋ paradeiso ni wɔyɔɔ mli amrɔ nɛɛ mli. Be mli ni wɔyeɔ mumɔŋ niyenii kpakpa lɛ, ani no tsirɛɛɛ wɔ koni ‘wɔlá kɛ tsuijurɔ.’ (Yesaia 65:13, 14) Kɛfata he lɛ, wɔmii shɛɔ naanyo ni wɔkɛ mɛi ni jieɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ akpo lɛ bɔɔ lɛ he. (Galatabii 5:22, 23) Kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ wɔtsui aaanyɔ wɔmli, ni wɔmii ashɛ wɔhe hu yɛ gbɛjianɔ ni Yehowa eto kɛha wɔ yɛ mumɔŋ lɛ ahe!

10. Mɛɛ saji esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe?

10 Saji komɛi ni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe ji akɛ: ‘Mɛɛ gbɛhe mikɛ heloonaa nibii yeɔ yɛ mishihilɛ mli? Ani mikɛ heloonaa nibii ni miyɔɔ lɛ miitsu nii kɛmiiná mihewɔ miishɛɛ yɛ shihilɛ mli aloo mikɛ miifĩ anɔkwa jamɔ sɛɛ? Mɛni haa mináa miishɛɛ diɛŋtsɛ? Ani Biblia lɛ kasemɔ kɛ mɛi ni mikɛbɔɔ yɛ Kristofoi akpeei ashishi lɛ ji nɔ ni haa mináa miishɛɛ, aloo mináa otsi lɛ naagbee ní mikɛ mihe wooo Kristofoi akpeeiyaa kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ moŋ he miishɛɛ? Ani mitoɔ otsii lɛ anaagbee babaoo ahe gbɛjianɔ kɛha hiɛtserɛjiemɔ yɛ nɔ najiaŋ ni mikɛ bei nɛɛ aaatsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ nifeemɔi krokomɛi ni kɛ jamɔ krɔŋŋ yɔɔ tsakpaa lɛ amli?’ Hemɔkɛyeli naa ni wɔɔnyiɛ yɛ lɛ tsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔdeka fɛɛ baatsu Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ, ni wɔná hekɛnɔfɔɔ diɛŋtsɛ yɛ Yehowa shiwoi lɛ amli.—1 Korintobii 15:58.

Ní Wɔɔha Ehi Wɔjwɛŋmɔi Amli ákɛ Naagbee lɛ Ebɛŋkɛ

11. Hemɔkɛyeli naa ni wɔnyiɛɔ yɛ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔhaa naagbee lɛ ní ebɛŋkɛ lɛ hiɔ wɔjwɛŋmɔ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Hemɔkɛyeli naa ni wɔnyiɛɔ yɛ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔtsi wɔhe kɛjɛ susumɔi ni ahiɛ akɛ je lɛ naagbee lɛ yɛ shɔŋŋ loo ákɛ ebaŋ kwraa lɛ ahe. Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ ŋwanejelɔi ni kɛ Biblia gbalɛi yeɔ fɛo lɛ, wɔle akɛ nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ woɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ egba yɛ wɔgbii nɛɛ ahe lɛ obɔ̃. (2 Petro 3:3, 4) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ asubaŋ kɛ nifeemɔ etsɔɔɔ akɛ “naagbee gbii lɛ” amli wɔyɔɔ lɛ? (2 Timoteo 3:1-5) Hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ lɛ haa wɔnaa akɛ nibii ni yaa nɔ amrɔ nɛɛ jeee saji ni eba pɛŋ ní miiba mli ekoŋŋ kɛkɛ. Shi moŋ, ákɛ nibii nɛɛ ji “ba ni [Kristo] eba lɛ kɛ je nɛŋ naagbee lɛ he okadi.”—Mateo 24:1-14, NW.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu wiemɔi ni aŋma yɛ Luka 21:20, 21 lɛ ba mli yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli?

12 Susumɔ nifeemɔ ko ni tee nɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ ní je nifeemɔ ko ni miiya nɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ he okwɛ. Beni Yesu Kristo yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ebɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “Kɛ́ nyɛna akɛ abɔ ŋsara awo Yerusalem he lɛ, belɛ nyɛnáa nyɛlea akɛ efitemɔ lɛ eshɛ. No mli lɛ mɛi ni yɔɔ Yudea lɛ ajo foi aya gɔji lɛ anɔ, ni mɛi ni yɔɔ maŋ lɛŋ lɛ aje kpo.” (Luka 21:20, 21) Yɛ gbalɛ nɛɛ mlibaa naa lɛ, Roma asraafoi ni Cestius Gallus nyiɛ amɛhiɛ lɛ bawo Yerusalem he ká yɛ afi 66 Ŋ.B. Shi trukaa ni asraafoi lɛ ku amɛsɛɛ, ni no ha Kristofoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ná hegbɛ ‘amɛjo foi kɛtee gɔji lɛ anɔ.’ Yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ, Roma asraafoi lɛ ku amɛsɛɛ amɛba ni amɛbatutua Yerusalem maŋ lɛ, ni amɛkpata esɔlemɔtsu lɛ hiɛ. Josephus bɔ amaniɛ akɛ Yudafoi ni fe akpekpe kome gboi, ni aŋɔ amɛteŋ 97,000 nom. Nyɔŋmɔ kɛ kojomɔ ba nakai Yudafoi agbɛjianɔtoo lɛ nɔ. Mɛi ni nyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa ní bo Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ toi lɛ je amanehulu ni ba lɛ mli shweshweeshwe.

13, 14. (a) Mɛɛ nifeemɔi etsɛŋ ni ebaaba? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ Biblia mli gbalɛi amlibaa he lɛ?

13 Nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ baaba mli yɛ wɔgbii nɛɛ amli. Nyɔŋmɔ kɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ mli bii komɛi baatsu nii yɛ kojomɔ ni ekɛbaa lɛ mli. Taakɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Roma asraafoi lɛ tswa amɛfai shi akɛ amɛbaaha Pax Romana (ni ji Toiŋjɔlɛ ni yɔɔ Roma) lɛ aya nɔ ahi shi lɛ, nakai nɔŋŋ Jeŋmaji Ekomefeemɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu yiŋtoo ji ní eha toiŋjɔlɛ ahi jeŋmaji lɛ amli. Eyɛ mli akɛ Roma asraafoi lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaaha shweshweeshwe shihilɛ ahi jeŋmaji ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ amli moŋ, shi amɛji mɛi ni kpata Yerusalem hiɛ. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ, Biblia gbalɛ tsɔɔ akɛ asraafoi ahewalɛ ni yɔɔ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ mli lɛ baana jamɔ akɛ nifeemɔ ni akɛgbaa mɔ naa, ni no baaha amɛkpata ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yerusalem ni ji Kristendom kɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ fãi ni eshwɛ lɛ fɛɛ ahiɛ. (Kpojiemɔ 17:12-17) Hɛɛ, apasa jamɔ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ jeŋ muu fɛɛ lɛ hiɛkpatamɔ ebɛŋkɛ.

14 Apasa jamɔ hiɛ ní abaakpata lɛ baakadi amanehulu kpeteŋkpele lɛ shishijee. Abaakpata gbɛjianɔtoi krokomɛi ni eshwɛ yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ ahiɛ kwraa yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ naagbee. (Mateo 24:29, 30; Kpojiemɔ 16:14, 16) Hemɔkɛyeli naa ní wɔnyiɛɔ yɛ lɛ haa wɔhiɛ hiɔ wɔhe nɔ yɛ Biblia mli gbalɛi amlibaa he. Ni anyɛɛɛ alaka wɔ ní wɔhé wɔye akɛ Nyɔŋmɔ baatsɔ adesa gbɛjianɔtoo ko tamɔ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ nɔ ekɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ diɛŋtsɛ aba. Belɛ, ani esaaa akɛ bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ afee nɔ ni baaha ana akɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ “Yehowa gbi wulu lɛ ebɛŋkɛ”?—Zefania 1:14.

Mɛɛ Oshara Yɔɔ He ákɛ Aaanyiɛ yɛ Ninamɔ Naa?

15. Yɛ jɔɔmɔi ní Israel maŋ lɛ nine shɛ nɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛɛ tsɔne mli amɛyagbee?

15 Nibii ni ba Israelbii ni hi shi yɛ blema beaŋ lɛ anɔ lɛ maa oshara ni yɔɔ mɔ hemɔkɛyeli ní mli gbɔjɔɔ yɛ ninamɔ naa ni enyiɛɔ yɛ lɛ hewɔ lɛ nɔ mi. Yɛ haomɔi nyɔŋma ni akɛwo Mizraim apasa nyɔŋmɔi lɛ ahiɛgbele kɛ naakpɛɛ gbɛ ni atsɔ nɔ ahere Israelbii lɛ ayiwala kɛtsɔ Ŋshɔ Tsuru lɛ mli ni amɛkɛ amɛhiŋmɛii na lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛkɛ toigbele fee tsinabi amaga ni amɛjá. Amɛyaŋmɛɛɛ amɛtsui shi, ni no ha efee amɛ ahuntoo akɛ amɛaamɛ Mose ní “eyatsɛ yɛ gɔŋ lɛ nɔ ní ekpelekeee shi” lɛ. (2 Mose 32:1-4) Tsuishitoo ní amɛyanáaa lɛ ha amɛyajá amaga ni akɛ hiŋmɛi naa. Ninamɔ naa ni amɛyanyiɛ yɛ lɛ kɛ ahorabɔɔ ba Yehowa nɔ, ni enɛ ha agbe “hii aaafee akpei etɛ.” (2 Mose 32:25-29) Kwɛ bɔ ni eyɔɔ mɔbɔ ákɛ Yehowa jálɔ ko ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ aaakpɛ eyiŋ yɛ gbɛ ni tsɔɔ akɛ eheee Yehowa eyeee, ni ebɛ hekɛnɔfɔɔ hu yɛ emli ákɛ enyɛɔ ehaa eshiwoi baa mli!

16. Nii ní Israelbii lɛ kwɛɔ yɛ kponɔgbɛ lɛ ná amɛnɔ hewalɛ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Bɔ ni Israelbii lɛ kwɛɔ nii yɛ kponɔgbɛ lɛ ná amɛnɔ hewalɛ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ yɛ gbɛ̀i krokomɛi hu nɔ. Akɛni amɛyanyiɛ yɛ ninamɔ naa hewɔ lɛ, amɛyashe amɛhenyɛlɔi lɛ agbeyei ni amɛkpokpo. (4 Mose 13:28, 32; 5 Mose 1:28) No ha amɛte shi amɛwo hegbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha Mose lɛ, ni amɛwie amɛshi nibii ni amɛyɔɔ yɛ shihilɛ mli lɛ. Hemɔkɛyeli ni amɛbɛ lɛ ha amɛyasumɔ Mizraim maŋ ni daimonioi yeɔ nɔ lɛ moŋ fe Shiwoo Shikpɔŋ lɛ. (4 Mose 14:1-4; Lala 106:24) Kwɛ bɔ ni ebaadɔ Yehowa aha beni ena akɛ ewebii lɛ ekɔ gbɛ ko kɛmiitsɔɔ akɛ amɛbɛ bulɛ ko kwraa kɛha amɛ-Maŋtsɛ ni amɛnaaa lɛ lɛ!

17. Mɛni ha Israelbii lɛ kpoo Yehowa gbɛtsɔɔmɔ yɛ Samuel gbii lɛ amli lɛ?

17 Yɛ gbalɔ Samuel gbii lɛ amli lɛ, Israelbii ni ajɔɔ amɛ babaoo lɛ yabɔi nyiɛmɔ yɛ ninamɔ naa ekoŋŋ. Maŋbii lɛ bi koni aha amɛ maŋtsɛ ni amɛbaanyɛ amɛna lɛ. Eyɛ mli akɛ yɛ nakai beaŋ lɛ Yehowa etsɔɔ akɛ lɛ ji amɛ-Maŋtsɛ moŋ, shi no haaa amɛnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa. (1 Samuel 8:4-9) Akɛni amɛyasumɔ akɛ amɛhi shi tamɔ maji ni ebɔle amɛhe lɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ buulufeemɔ kpoo Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni tɔmɔ ko kwraa bɛ he lɛ, ni amɛkɛ nakai feemɔ ye amɛ diɛŋtsɛ amɛhe awui.—1 Samuel 8:19, 20.

18. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ osharai ni yɔɔ ninamɔ naa ni anyiɛɔ yɛ lɛ mli?

18 Ákɛ Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ, wɔbuɔ wekukpãa kpakpa ni kã wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ waa. Wɔmiisumɔ ni wɔkase nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa kɛjɛ nifeemɔi ni tee nɔ yɛ bei ni eho lɛ amli lɛ mli, ni wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛ mli. (Romabii 15:4) Beni Israelbii lɛ nyiɛ yɛ ninamɔ naa lɛ, amɛhiɛ kpa nɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ Mose miitsu nii kɛmiitsɔɔ amɛ gbɛ. Kɛji wɔkwɛɛɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ lɛ, wɔ hu wɔhiɛ baakpa nɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Mose Kpeteŋkpele lɛ ni ji Yesu Kristo miikudɔ Kristofoi asafo lɛ ŋmɛnɛ. (Kpojiemɔ 1:12-16) Esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ ní wɔkakwɛ Yehowa asafo lɛ fã ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yɛ adesai asusumɔ naa. Nakai ni wɔɔfee lɛ baanyɛ aha wɔtsɔmɔ huhuuhu wielɔi, ni no haŋ wɔná hiɛsɔɔ wɔha Yehowa najiaŋdamɔlɔi lɛ kɛ agbɛnɛ hu mumɔŋ niyenii ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ” kɛhaa wɔ lɛ.—Mateo 24:45.

Tswaa Ofai Shi ákɛ Obaanyiɛ yɛ Hemɔkɛyeli Naa

19, 20. Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee, ni mɛni hewɔ?

19 Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Jeee heloo kɛ lá wɔkɛna nɔmɔ lɛ, shi moŋ wɔkɛ onukpayelii kɛ hegbɛi kɛ je nɛŋ lumɛi ni yɔɔ benɛ be duŋ lɛ mli lɛ, kɛ mumɔi fɔji asafo ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ.” (Efesobii 6:12) Satan Abonsam ji wɔhenyɛlɔ ni fe fɛɛ. Eyiŋtoo ji ni efite hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ. Ekɛ yiŋkɔnemɔ nifeemɔi srɔtoi fɛɛ ni baanyɛ aha wɔgba afã kɛjɛ wɔyiŋ ni wɔkpɛ akɛ wɔbaasɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ he lɛ baatsu nii. (1 Petro 5:8) Mɛni baabu wɔhe koni bɔ ni wɔnaa Satan gbɛjianɔtoo lɛ wɔhaa yɛ kponɔgbɛ lɛ akalaka wɔ? Esa akɛ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa, shi jeee ninamɔ naa! Hemɔkɛyeli kɛ hekɛnɔfɔɔ ni wɔɔná yɛ Yehowa shiwoi amli lɛ baabu wɔhe koni wɔkɛ ‘wɔhemɔkɛyeli lɛ akayasha shi.’ (1 Timoteo 1:19) No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa, kɛ nɔmimaa akɛ Yehowa baajɔɔ wɔ. Ni eba akɛ, wɔɔya nɔ wɔsɔle koni wɔnyɛ nibii fɛɛ ni etsɛŋ ni baaba lɛ mli wɔje.—Luka 21:36.

20 Wɔyɛ Nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni nɔ̃ bɛ ni baaye ebua wɔ koni wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa, shi jeee ninamɔ naa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kristo hu na amanehulu eha nyɛ ni ekɛto okadi efɔ̃ shi eha nyɛ, koni nyɛnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ.” (1 Petro 2:21) Wɔbaasusu gbɛ nɔ ní wɔɔtsɔ wɔfee wɔnii tamɔ lɛ lɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni okase kɛjɛ Mose kɛ Esau nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ hemɔkɛyeli naa ni anyiɛɔ yɛ, shi jeee ninamɔ naa lɛ mli?

• Mɛni ji nɔ titri ni baaye abua wɔ ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ heloonaa nibii asɛɛdii he?

• Hemɔkɛyeli naa ni wɔnyiɛɔ yɛ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkpooɔ susumɔ ni ahiɛ akɛ naagbee lɛ yɛ shɔŋŋ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛni hewɔ eyɔɔ oshara akɛ aaanyiɛ yɛ ninamɔ naa lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Mose nyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Ani bei pii lɛ hiɛtserɛjiemɔ haaa onyɛ okɛ ohe awo teokrase nifeemɔi amli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ nitsumɔ buɔ ohe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?