Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Fɔlɔi—mɛɛ Wɔsɛɛ Be Nyɛsumɔɔ Ni Nyɛbii Lɛ Aná?

Fɔlɔi—mɛɛ Wɔsɛɛ Be Nyɛsumɔɔ Ni Nyɛbii Lɛ Aná?

Fɔlɔi—mɛɛ Wɔsɛɛ Be Nyɛsumɔɔ Ni Nyɛbii Lɛ Aná?

“Oblahii kɛ oblayei hu . . . Ha amɛjie Yehowa gbɛi lɛ yi.”—LALA 148:12, 13.

1. Mɛɛ nibii fɔlɔi haoɔ yɛ he yɛ amɛbii lɛ ahewɔ?

MƐƐ fɔlɔi yɔɔ ni amɛkɛ hiɛdɔɔ susuuu amɛbii lɛ awɔsɛɛ be he? Kɛji afɔ́ abifao nɔŋŋ pɛ lɛ—aloo dani aaafɔ́ lɛ po lɛ—efɔlɔi lɛ haoɔ yɛ bɔ ni eshihilɛ baaji aha lɛ hewɔ. Ani ebaafee mɔ ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa? Ani ebaada jogbaŋŋ? Be mli ni gbekɛ lɛ daa lɛ, nibii krokomɛi hu haa efɔlɔi lɛ haoɔ. Yɛ fɛɛ mli lɛ, fɔlɔi lɛ taoɔ ni amɛbii lɛ aná shihilɛ ni hi fe fɛɛ.—1 Samuel 1:11, 27, 28; Lala 127:3-5.

2. Mɛni hewɔ fɔlɔi babaoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ sumɔɔ waa ni amɛbii lɛ aná shihilɛ kpakpa kɛ́ amɛdara lɛ?

2 Shi kɛlɛ, eji nɔ ni wa kɛha fɔlɔi ŋmɛnɛ akɛ amɛaaha amɛbii lɛ aná shihilɛ ni hi fe fɛɛ yɛ jeŋ ni wɔyɔɔ mli nɛɛ mli. Fɔlɔi babaoo kɛ shihilɛi ni mli wawai ekpe—tai, maŋkwramɔŋ basabasafeemɔi, shika he naagbai, gbɔmɔtsoŋ loo henumɔŋ piŋmɔi, kɛ ekrokomɛi. Shishinumɔ yɛ he akɛ, amɛsumɔɔɔ kwraa ni nibii ni tamɔ nɛkɛ ni amɛkɛkpe yɛ shihilɛ mli lɛ baa amɛbii anɔ. Yɛ maji ni ayɔɔ nii babaoo yɛ mli lɛ amli lɛ, ekolɛ fɔlɔi baana ni amɛnanemɛi kɛ amɛwekumɛi abihii kɛ biyei miiya amɛhiɛ yɛ nitsumɔi wuji amli, ni etamɔ nɔ ni shihilɛ miiya nɔ jogbaŋŋ kɛmiiha amɛ. Enɛ haa amɛnuɔ he akɛ esa akɛ amɛfee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ ni amɛbii lɛ hu anyɛ aná ogbɔjɔ shihilɛ bɔ ni sa kɛkɛ ni yɔɔ shweshweeshwe—shihilɛ kpakpa—kɛ́ amɛdara.—Jajelɔ 3:13.

Shihilɛ Kpakpa Taomɔ

3. Mɛɛ nihalamɔ Kristofoi efee?

3 Ákɛ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ, Kristofoi ejɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa. Amɛbo Yesu wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ toi jogbaŋŋ akɛ: “Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛ misɛɛ lɛ, ha ni ekwa ehe, ní ewó esɛŋmɔtso lɛ etere daa nɛɛ kɛnyiɛ misɛɛ.” (Luka 9:23; 14:27) Hɛɛ, Kristofonyo ni mɔ ko ji lɛ biɔ ni mɔ lɛ kɛ ehe ashã afɔle. Ni kɛlɛ, ejeee ohiayeli kɛ fimɔ shihilɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, akɛni nihamɔ fata he hewɔ lɛ, eji shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli—shihilɛ kpakpa—ni taakɛ Yesu kɛɛ lɛ, “Nɔ hamɔ mli yɛ jɔɔmɔ fe hemɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.

4. Mɛni Yesu wo ekaselɔi lɛ hewalɛ koni amɛtiu sɛɛ?

4 Mɛi ni hi shi yɛ Yesu gbii amli lɛ hi shihilɛi ni mli wawai amli. Kɛfata amɛdaaŋ ŋmaa ní esa akɛ amɛná lɛ he lɛ, ehe bahia ni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ Romabii lɛ ayiwalɛ nɔyeli kɛ jatsu ni tsii ni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛbaa mɛi anɔ yɛ nakai beaŋ lɛ shishi. (Mateo 23:2-4) Ni kɛlɛ, mɛi babaoo ni nu Yesu he lɛ kɛ miishɛɛ ŋmɛɛ nibii ni amɛ diɛŋtsɛ amɛtiuɔ sɛɛ—ni amɛnitsumɔi ni amɛyɔɔ lɛ po fata he—lɛ ahe ni amɛbatsɔmɔ esɛɛnyiɛlɔi. (Mateo 4:18-22; 9:9; Kolosebii 4:14) Ani nakai kaselɔi lɛ kɛ amɛhe miiwo oshara ni baafite amɛwɔsɛɛ shihilɛ lɛ mli? Kadimɔ Yesu wiemɔi ni ji: “Mɔ fɛɛ mɔ ni eshĩ shĩai loo nyɛmimɛi hii loo nyɛmimɛi yei loo tsɛ loo nyɛ loo . . . bii loo abɔɔi yɛ migbɛi lɛ hewɔ lɛ, aaato lɛ najiaŋ toi oha, ni eeená naanɔ wala.” (Mateo 19:29) Yesu kɛ nɔmimaa kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ ŋwɛi Tsɛ lɛ le amɛhiamɔ nii. No hewɔ lɛ, ewo amɛ hewalɛ akɛ: “Shi nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, ni akɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he aha nyɛ.”—Mateo 6:31-33.

5. Te fɔlɔi komɛi nuɔ he yɛ nɔmimaa wiemɔ ni Yesu kɛha akɛ Nyɔŋmɔ baakwɛ etsuji lɛ he amɛhaa tɛŋŋ?

5 Nibii miiya nɔ tamɔ nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ. Yehowa le wɔhiamɔ nii, ni mɛi ni kɛ Maŋtsɛyeli lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli, titri lɛ mɛi ni kɛ amɛhe ewo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, náa nɔmimaa ni tamɔ nakai nɔŋŋ akɛ ebaakwɛ amɛ. (Maleaki 3:6, 16; 1 Petro 5:7) Shi kɛlɛ, fɔlɔi komɛi ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ wiemɔi nɛɛ ahe. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, amɛbaasumɔ ni amɛna akɛ amɛbii lɛ miiya amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli, ekolɛ koni yɛ sɛɛ mli lɛ amɛkɛ amɛhe awo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ amɛsusu bɔ ni shika gbɛjianɔtoo kɛ nitsumɔ shihilɛ yɔɔ ŋmɛnɛ yɛ je lɛŋ lɛ he lɛ, amɛnuɔ he akɛ ehe miihia ni gbekɛbii aná wolokasemɔ ni hi jogbaŋŋ kɛtsɔ hiɛ koni amɛná wolokasemɔ mli hesaai ni he hiaa kɛha nitsumɔ kpakpa ko namɔ, aloo koni kɛ́ hooo lɛ amɛná nɔ ko ni baaye abua kɛ́ hiamɔ ba. Bei pii lɛ, yɛ fɔlɔi ni tamɔ nɛkɛ agbɛfaŋ lɛ, wolokasemɔ ni hi jogbaŋŋ lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ aná wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa.

Gbɛjianɔ ni Atoɔ Kɛha Wɔsɛɛ

6. Mɛni ji wiemɔ ni ji “wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa” lɛ shishinumɔ yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

6 Esoro bɔ ni wolokasemɔ gbɛjianɔtoo yɔɔ ha yɛ maŋ fɛɛ maŋ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, maŋ skul srɔtoi ni yɔɔ United States lɛ biɔ ni akɛ afii 12 aná wolokasemɔ ní kɛ́ hooo lɛ ebiɔ ni aná lɛ. No sɛɛ lɛ, ekolɛ nikaselɔi lɛ baasumɔ ni amɛkɛ afii ejwɛ loo nɔ ni fá fe nakai aya univɛsiti loo kɔleji, koni amɛná univɛsiti digrii ni ji yijiemɔ wolo ni akɛhaa kɛ́ agbe univɛsiti naa klɛŋklɛŋ kwraa lɛ loo beni amɛnine eshɛ enɛ nɔ sɛɛ lɛ amɛkase nii kɛya hiɛ lolo koni amɛtsu nii akɛ datrɛfoi, mlalelɔi, tsɔnei ahe nilelɔi, kɛ ekrokomɛi ni fata he. Univɛsiti nikasemɔ ni tamɔ nɛkɛ ji wiemɔ ni ji “wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa” lɛ shishinumɔ yɛ nikasemɔ nɛɛ mli. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ayɛ skul srɔtoi ni atsɔɔ ninenaa nitsumɔi yɛ jɛmɛ, ní nikasemɔi ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ yeee be kakadaŋŋ, ni ehaa anáa yijiemɔ wolo loo diploma yɛ ninenaa nitsumɔ ko mli.

7. Mɛɛ nɔnyɛɛi akɛbaa nikaselɔi ni yɔɔ nɔtsamɔ skul srɔtoi amli lɛ anɔ?

7 Nɔ ni afɔɔ feemɔ ŋmɛnɛ ji akɛ nɔtsamɔ skul srɔtoi lɛ sáa amɛnikaselɔi lɛ kɛha wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa namɔ. Yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ lɛ, nɔtsamɔ skul srɔtoi babaoo gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nikasemɔi ni baaye abua nikaselɔi lɛ koni amɛbɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ yɛ niŋmaa kaai ni baaha amɛná univɛsiti mli botemɔ gbɛ lɛ nɔ moŋ fe nikasemɔi ni baaye abua nikaselɔi lɛ jogbaŋŋ kɛha nitsumɔ tsumɔ. Tsɔɔlɔi, ŋaawolɔi, kɛ nanemɛi nikaselɔi nyɛɔ nɔtsamɔ skul nikaselɔi anɔ waa diɛŋtsɛ ŋmɛnɛ koni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ama univɛsitii ni hi fe fɛɛ ni amɛaaná mli gbɛ lɛ nɔ, bɔni afee ni amɛnyɛ amɛná yijiemɔ woji ni ji digrii ni baanyɛ aha amɛná nitsumɔi ni tamɔ nɔ ni hi jogbaŋŋ ni awoɔ mɔ nyɔmɔ babaoo.

8. Mɛɛ nihalamɔi fɔlɔi ni ji Kristofoi kɛkpeɔ?

8 Belɛ, mɛni esa akɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi afee? Eji anɔkwale akɛ, amɛmiitao ni amɛbii lɛ abɔ mɔdɛŋ yɛ skul ni amɛkase hesaai kpakpai koni amɛnyɛ amɛkɛkwɛ amɛhe wɔsɛɛ. (Abɛi 22:29) Shi ani esa akɛ amɛha heloonaa nibii anámɔ kɛ shihilɛ ni yaa hiɛ lɛ he akaŋshii nifeemɔi aná amɛbii lɛ anɔ hewalɛ yɛ enɛ hewɔ? Mɛɛ otii pɔtɛɛi amɛkɛshwieɔ amɛbii ahiɛ, yɛ wiemɔ mli loo yɛ nɔkwɛmɔnɔ ni amɛfeɔ lɛ mli? Fɔlɔi komɛi tsuɔ nii waa diɛŋtsɛ koni amɛbua shika naa bɔni afee ni amɛnyɛ amɛkɛ amɛbii lɛ aya nikasemɔhei wuji wɔsɛɛ ko. Mɛi krokomɛi hu sumɔɔ ni amɛfa shika yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, anyɛŋ akɛ shika ni fá babaoo tamɔ nɛkɛ lɛ ato mɔ diɛŋtsɛ he ni ekɛshãa afɔle yɛ yiŋkpɛɛ ni tamɔ nɛkɛ hewɔ lɛ he. Mɛɛ nibii akɛshãa afɔle bɔni afee ni aná wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa ŋmɛnɛ?—Luka 14:28-33.

Nibii ni Akɛshãa Afɔle Bɔni Afee ni Aná Wolokasemɔ ni Yaa Hiɛ Waa

9. Mɛni abaanyɛ akɛɛ yɛ shika ni afiteɔ kɛha wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa ŋmɛnɛ lɛ he?

9 Kɛ wɔmiisusu nibii ni akɛshãa afɔle ni tamɔ nɛkɛ he lɛ, bei pii lɛ wɔsusuɔ shikafitemɔi ahe. Yɛ maji wuji komɛi amli lɛ, nɔyeli lɛ woɔ wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa lɛ he nyɔmɔ ni ehe ehiaaa ni nikaselɔi lɛ awo skulyaa lɛ loo nitsɔɔmɔ lɛ he nyɔmɔ. Ni kɛlɛ, yɛ hei babaoo lɛ, wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa lɛ haa afiteɔ shika babaoo, ni enɛ yaa hiɛ be fɛɛ be. Saji komɛi ni mɛi eŋmala ni amɛkɛmiitsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ New York Times adafitswaa wolo ko mli lɛ kɛɛ akɛ: “Tsutsu ko lɛ, abuɔ wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa lɛ akɛ nɔ ni haa anáa hegbɛi ni fá babaoo yɛ shihilɛ mli. Amrɔ nɛɛ, eha aana srɔtofeemɔ ni yɔɔ mɛi ni yɔɔ nii kɛ mɛi ni bɛ nii tsɔ̃ lɛ ateŋ lɛ jogbaŋŋ.” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa ni hi jogbaŋŋ lɛ miitsɔ nɔ ni niiatsɛmɛi kɛ gbɔmɛi wuji anine shɛɔ nɔ, ni amɛhaa amɛbii náa mli gbɛfaŋnɔ bɔni afee ni amɛ hu amɛbatsɔmɔ niiatsɛmɛi kɛ gbɔmɛi wuji yɛ shihilɛ nɛɛ mli, ni enɛ miiya nɔ oyayaayai. Ani esa akɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi ahala oti ni tamɔ nɛkɛ amɛha amɛbii?—Filipibii 3:7, 8; Yakobo 4:4.

10. Wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa lɛ kɔɔ nibii agbɛjianɔtoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hiɛyaa he diɛŋtsɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Yɛ hei ni awooo wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa lɛ he nyɔmɔ po lɛ, naagbai komɛi yɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, The Wall Street Journal adafitswaa wolo lɛ bɔ amaniɛ akɛ yɛ Asia Wuoyi-bokagbɛ maŋ wulu ko mli lɛ, nɔyeli lɛ “eje gbɛ eto skul nikasemɔ lɛ he gbɛjianɔ bɔ ni baaha aná nikaselɔi ni bɔɔ mɔdɛŋ waa fe fɛɛ lɛ pɛ yɛ naagbee mli, bɔni afee ni amɛná hegbɛi ni fá babaoo.” “Hegbɛi ni fá babaoo” lɛ tsɔɔ akɛ, yɛ naagbee mli kwraa lɛ abaaha nikaselɔi nɛɛ aya je lɛŋ nikasemɔhei wuji ni fe fɛɛ yɛ je lɛŋ lɛ eko—tamɔ Oxford kɛ Cambridge ni yɔɔ England lɛ, Ivy League skul srɔtoi ni yɔɔ United States lɛ, kɛ ekrokomɛi. Mɛni hewɔ nɔyeli lɛ kɛ nikasemɔ he gbɛjianɔtoo ni heɔ be ni fá babaoo nɛkɛ haa lɛ? Amaniɛbɔɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Bɔni afee ni no aha maŋ lɛ shika gbɛjianɔtoo lɛ aya hiɛ babaoo.” Eyɛ mli akɛ ekolɛ awooo wolokasemɔ nɛɛ he nyɔmɔ kwraa moŋ, shi ebaaha nikaselɔi lɛ kɛ amɛshihilɛ fɛɛ awo nibii agbɛjianɔtoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ mli vii koni akɛha eya hiɛ. Eyɛ mli akɛ enɛ ji shihilɛ gbɛ ni atiuɔ sɛɛ waa yɛ je lɛ mli moŋ, shi ani enɛ ji nɔ ni fɔlɔi ni ji Kristofoi aaatao aha amɛbii?—Yohane 15:19; 1 Yohane 2:15-17.

11. Mɛni amaniɛbɔi tsɔɔ yɛ dãatɔɔ kɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara ni yaa nɔ yɛ univɛsiti nikaselɔi ateŋ lɛ he?

11 Nɔ kroko hu ni esa akɛ wɔsusu he ji shihilɛ ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ. Ale univɛsitii kɛ kɔlejii akɛ hei ni jeŋba gbonyo yɔɔ jɛmɛ—tsofai ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, dãatɔɔ, jeŋba shara, shishiumɔ, mɛi aniseniianiifeemɔ, kɛ ekrokomɛi babaoo ni fata he. Bo lɛ susumɔ dãatɔɔ he okwɛ. Be mli ni New Scientist wolo tɛtrɛɛ lɛ bɔɔ amaniɛ ni kɔɔ dãanumɔ shɛii, ni ji dãa ni anuɔ koni atɔ dãa kɛkɛ lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Aaafee [United States univɛsiti nikaselɔi lɛ] 100 mlijaa 44 tɔɔ dãa, kɛ́ hooo lɛ shikome daa otsii enyɔ.” Nakai naagba lɛ nɔŋŋ yaa nɔ daa yɛ oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ Australia, Britain, Russia kɛ hei krokomɛi lɛ ateŋ. Yɛ nɔ ni kɔɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara he lɛ, sanegbaa ni yaa nɔ yɛ nikaselɔi ateŋ ŋmɛnɛ lɛ kɔɔ “nuu kɛ yoo teŋ shwɛmɔ ni yaa nɔ shikome pɛ” lɛ he, ni taakɛ Newsweek amaniɛbɔɔ lɛ tsɔɔ lɛ, “enɛ tsɔɔ bɔlɛnamɔ he nifeemɔi ni etee nɔ kɛtsɔ hiɛ—ni nuu kɛ yoo teŋ shwɛmɔi komɛi ni ekolɛ naashɔmɔ kɛ bɔlɛnamɔ po fata he—ni yaa nɔ yɛ mɛi ni le amɛhe kɛkɛ ní amɛfeko amɛjwɛŋmɔ akɛ amɛkɛ amɛhe aaagba sane yɛ no sɛɛ po lɛ ateŋ.” Niiamlipɛimɔi tsɔɔ akɛ nikaselɔi ni amɛyifalɛ ji 100 mlijaa 60 kɛyashi 80 kɛ amɛhe woɔ nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ mli. Sajiamlitaolɔ ko kɛɛ akɛ: “Kɛ oji kɔleji nikaselɔ diɛŋtsɛ lɛ, okɛ ohe woɔ enɛ feemɔ mli.”—1 Korintobii 5:11; 6:9, 10.

12. Mɛɛ nɔnyɛɛi mɛi ni yaa nikasemɔhei wuji lɛ kɛkpeɔ?

12 Kɛfata shihilɛ gbonyo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ he lɛ, nɔnyɛɛ ni kɔɔ skul nikasemɔ kɛ naagbee kaa ni afeɔ yɛ skul lɛ he lɛ hu yɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, ehe miihia ni nikaselɔi akase nii ni amɛtsu amɛskul nikasemɔi lɛ ahe nii yɛ shĩa bɔni afee ni amɛye omanye yɛ naagbee kaa ni afeɔ yɛ skul lɛ mli. Ekolɛ ehe baahia ni kɛ́ hooo lɛ mɛi komɛi hu aná be-fã nitsumɔ amɛtsu yɛ be mli ni amɛyaa skul lɛ. Enɛɛmɛi fɛɛ biɔ ni amɛkɛ amɛbe kɛ hewalɛ ni fá babaoo awo mli. Belɛ, be enyiɛ amɛbaaná amɛha mumɔŋ nibii? Kɛ́ nibii amli bawa lɛ, mɛni he amɛbaaŋmɛɛ? Ani amɛbaaya nɔ amɛkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii aye klɛŋklɛŋ gbɛhe, aloo amɛkɛbaafɔ̃ afã? (Mateo 6:33) Biblia lɛ woɔ Kristofoi aŋaa akɛ: “Nyɛkwɛa bɔ ni nyɛaafee ní nyɛkɛ hiɛtɛjemɔ anyiɛ, jeee tamɔ mɛi ni leee nii, shi moŋ tamɔ nilelɔi, mɛi ni tsuɔ amɛdekã he nii, ejaakɛ gbii nɛɛ gbii fɔji ni.” (Efesobii 5:15, 16) Kwɛ mɔbɔ sane ni eji akɛ mɛi komɛi ekwa hemɔkɛyeli lɛ akɛni amɛŋmɛ gbɛ ni nibii krokomɛi hé amɛbe kɛ amɛhewalɛ babaoo tsɔ̃ lɛ hewɔ loo yɛ amɛhe ni amɛkɛwo jeŋba ni ŋmalɛ fĩii sɛɛ lɛ mli yɛ nikasemɔhe wulu lɛ hewɔ!

13. Mɛɛ sanebimɔi esa akɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ asusu he?

13 Eji anɔkwale akɛ, jeee kɔleji loo univɛsiti pɛ ji he ni jeŋba shara, jeŋba gbonyo kɛ nɔnyɛɛi yɔɔ. Shi kɛlɛ, je lɛŋ oblahii kɛ oblayei bibii babaoo buɔ nibii ni tamɔ enɛɛmɛi fɛɛ akɛ eji wolokasemɔ lɛ fã ko kɛkɛ, ni amɛsusuɔ akɛ naagba ko bɛ he. Ani esa akɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi aje gbɛ aha amɛbii ayaje shihilɛ ni ni tamɔ nakai mli afii ejwɛ loo ekolɛ afii ni fá fe nakai? (Abɛi 22:3; 2 Timoteo 2:22) Ani sɛɛnamɔi ni oblahii kɛ oblayei bibii baaná kɛjɛ mli lɛ hi fe osharai ni baanyɛ ajɛ mli kɛba lɛ? Ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, mɛni oblahii kɛ oblayei bibii lɛ kaseɔ yɛ nibii ni esa akɛ amɛkɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli lɛ he? * (Filipibii 1:10; 1 Tesalonikabii 5:21) Esa akɛ fɔlɔi kɛ hiɛdɔɔ kɛ sɔlemɔ asusu sanebimɔi nɛɛ ahe, ní amɛkɛsusu oshara ni yɔɔ he akɛ amɛaaha amɛbii aya skul yɛ maŋtiase kroko mli loo yɛ maŋsɛɛ lɛ he.

Mɛni Ji Nibii ni Abaanyɛ Akɛye Najiaŋ?

14, 15. (a) Yɛ nɔ ni mɛi babaoo susuɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛɛ Biblia mli ŋaawoo abaanyɛ akɛtsu nii ŋmɛnɛ? (b) Mɛɛ saji oblahii kɛ oblayei bibii baanyɛ abi amɛhe?

14 Nɔ ni yɔɔ mɛi babaoo ajwɛŋmɔ mli ŋmɛnɛ ji akɛ, nɔ̃ pɛ ni oblahii kɛ oblayei baafee koni amɛya hiɛ yɛ shihilɛ mli ji ní amɛná univɛsiti nikasemɔ. Shi kɛlɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni Kristofoi aaanyiɛ nɔ ni mɛi babaoo susuɔ lɛ sɛɛ lɛ, amɛboɔ kɔkɔbɔɔ ni Biblia lɛ kɛhaa lɛ toi akɛ: “Nyɛjeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba, shi moŋ nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ní etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe, koni nyɛyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ní sa ehiɛ jogbaŋŋ ní hi kɛwula shi lɛ.” (Romabii 12:2) Mɛni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha ewebii ni ji gbekɛbii kɛ onukpai fɛɛ yɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ anaagbee be lɛ mli? Paulo wo Timoteo hewalɛ akɛ: “Ohiɛ akã shi yɛ nii fɛɛ mli, miamɔ ohiɛ yɛ amanehului amli, tsu sanekpakpajajelɔ nitsumɔ lɛ, gbee osɔɔmɔ lɛ naa kwraa!” Eka shi faŋŋ akɛ wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɔɔ wɔ fɛɛ wɔhe ŋmɛnɛ.—2 Timoteo 4:5.

15 Yɛ nɔ najiaŋ ni je lɛŋ heloonaa nibii asɛɛdii lɛ mumɔ lɛ aaadu wɔ lɛ, ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔha ‘wɔhiɛ akã shi’—wɔdi wɔmumɔŋ shihilɛ gbɛ lɛ sɛɛ. Kɛ oji oblanyo fioo loo oblayoo fioo lɛ, bi ohe akɛ: ‘Ani miimia mihiɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ koni “magbe misɔɔmɔ lɛ naa,” ni mafee Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he sɔɔlɔ ni he esa? Mɛɛ gbɛjianɔi mitoɔ koni mikɛtsu misɔɔmɔ lɛ he nii ‘kwraa kɛmɔ shi’? Ani misusu he akɛ mikɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ baafee minitsumɔ?’ Enɛɛmɛi ji sanebimɔi ni mli wa, titri lɛ yɛ be mli ni onaa oblahii kɛ oblayei krokomɛi ni miitiu pɛsɛmkunya nifeemɔi asɛɛ, ní ‘amɛmiitao nii wuji’ ni amɛsusuɔ akɛ no baaha amɛwɔsɛɛ shihilɛ afee nɔ ni yeɔ omanye lɛ. (Yeremia 45:5) No hewɔ lɛ, fɔlɔi ni ji Kristofoi kɛ nilee tsuɔ nii ni amɛkɛ Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi kɛ tsɔsemɔ ni sa lɛ tsɔseɔ amɛbii kɛjɛɔ amɛgbekɛbiiashi.—Abɛi 22:6; Jajelɔ 12:1; 2 Timoteo 3:14, 15.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi ni ji Kristofoi baanyɛ amɛkɛ nilee atsu nii ni amɛkɛ mumɔŋ shihilɛ ni sa lɛ atsɔse amɛbii lɛ?

16 Weku ko ni amɛnyɛ̃ kɛ afii babaoo esɔmɔ akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ lɛ mli gbekɛbii hii etɛ lɛ ateŋ onukpa lɛ kɛɛ akɛ: “Awo kwɛɔ mɛi ni wɔkɛ amɛ bɔɔ lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Wɔkɛ wɔnanemɛi skulbii lɛ ebɔɔɔ, shi moŋ asafo lɛ mli bii ni yɔɔ mumɔŋ sui kpakpai lɛ ji mɛi pɛ ni wɔkɛbɔɔ. Agbɛnɛ hu, Awo fɔ̃ɔ mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli—maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi, Betel nitsulɔi, kɛ gbɛgbalɔi—anine be fɛɛ be kɛbaa wɔshĩa lɛ kɛha naanyobɔɔ. Amɛniiashikpamɔi lɛ atoi ni wɔbo kɛ miishɛɛ ni amɛyɔɔ ni wɔnaa lɛ ye ebua kɛdu suɔmɔ kɛha be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ kɛwo wɔtsuii amli.” Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ ŋmɛnɛ, bihii etɛ lɛ fɛɛ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli—mɔ kome miisɔmɔ yɛ Betel, mɔ kome etee Sɔɔmɔ Tsɔsemɔ Skul lɛ, ni mɔ kome ji gbɛgbalɔ!

17. Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔ fɔlɔi baanyɛ amɛkɛha amɛbii yɛ skul nikasemɔi kɛ ninenaa nitsumɔ mli otii ni amɛbii lɛ aaahala lɛ mli? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 29 lɛ.)

17 Kɛfata Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi ni mli wa ni akɛaaha lɛ he lɛ, esa akɛ fɔlɔi kɛ gbɛtsɔɔmɔ kpakpa aha amɛbii lɛ yɛ skul nikasemɔi kɛ ninenaa nitsumɔ mli otii ni amɛbii lɛ aaahala lɛ mli kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔ̃ɔ. Oblanyo kroko hu ni miisɔmɔ yɛ Betel amrɔ nɛɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mifɔlɔi enyɔ lɛ fɛɛ kɛ amɛhe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli dani amɛbote gbalashihilɛ mli kɛ no sɛɛ, ni amɛmia amɛhiɛ waa amɛdu gbɛgbamɔ mumɔ lɛ amɛwo weku muu lɛ fɛɛ mli. Be fɛɛ be ni wɔɔhala nɔ ni wɔbaakase yɛ skul loo kɛ́ wɔmiikpɛ yiŋ ni baakɔ wɔwɔsɛɛ be he lɛ, amɛwoɔ wɔ hewalɛ be fɛɛ be ni wɔhala nɔ ni baaha wɔná hegbɛ ni hi jogbaŋŋ kɛha be-fã nitsumɔ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ.” Yɛ nɔ najiaŋ ni fɔlɔi kɛ amɛbii aaahala skul nikasemɔi ni gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa univɛsiti nikasemɔ nɔ lɛ, esa akɛ amɛ fɛɛ amɛsusu nikasemɔi ni he baa sɛɛnamɔ kɛha teokrase nitsumɔ sɛɛtiumɔ lɛ he. *

18. Mɛɛ nitsumɔ mli hegbɛi oblahii kɛ oblayei bibii baanyɛ asusu he?

18 Niiamlipɛimɔi tsɔɔ akɛ yɛ maji wuji babaoo amli lɛ, mɛi ni ataoɔ waa titri ni amɛbatsu nii ji mɛi ni yɔɔ ninenaa nitsumɔi kɛ mɛi ni le nibii asaamɔ, shi jeee mɛi ni egbe univɛsiti naa. USA Today adafitswaa wolo lɛ bɔ amaniɛ akɛ, “yɛ afii nyɔŋmai abɔ ni kã wɔhiɛ lɛ amli lɛ, ehe ebahiaŋ ni nitsulɔi 100 mlijaa 70 ni abaaná lɛ aná afii ejwɛ kɔleji mli digrii, shi moŋ ehe baahia ni amɛná afii enyɔ kɔleji ni ajɛɔ shĩa ayaa lɛ mli digrii ni baa shi loo ninenaa nitsumɔ pɔtɛɛ ko he yijiemɔ wolo.” Nikasemɔhei ni tamɔ nɛkɛ lɛ ateŋ babaoo haa anáa tsɔsemɔ yɛ nikasemɔ ni yeee be kakadaŋŋ ni kɔɔ ɔfis nitsumɔi, lɔlei asaamɔ, kɔmpiuta saamɔ, paipi saamɔ, yitsɔi feemɔ, kɛ ninenaa nitsumɔi krokomɛi babaoo ahe lɛ mli. Ani enɛɛmɛi ji nitsumɔi ni yɔɔ nyam? Hɛɛ! Ekolɛ amɛjeee nɔ ni anáa he miishɛɛ tamɔ bɔ ni mɛi komɛi aaasusu, shi enɛɛmɛi ji nitsumɔi ni baaha mɛi ni amɛnitsumɔ diɛŋtsɛ ji akɛ amɛsɔmɔ Yehowa lɛ aná shihilɛ mli nibii kɛ nɔ ni baaha amɛná be ni fá bɔ ni sa.—2 Tesalonikabii 3:8.

19. Mɛni ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni atsɔɔ nɔ akɛnáa miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli yɛ shihilɛ mli?

19 Biblia lɛ kɛ heshibaa fã akɛ: “Oblahii kɛ oblayei hu . . . Ha amɛjie Yehowa gbɛi lɛ yi; ejaakɛ ekome too egbɛi kwɔ gojoo, enunyam lɛ teke shikpɔŋ kɛ ŋwɛi fɛɛ.” (Lala 148:12, 13) Yɛ hegbɛi kɛ nyɔmɔwoi ni je lɛ kɛhaa fɛɛ sɛɛ lɛ, ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni aaatsu kɛsɔmɔ Yehowa lɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni atsɔɔ nɔ akɛnáa miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli yɛ shihilɛ mli. Ha Biblia mli shiwoo nɛɛ ahi ojwɛŋmɔ mli, nɔ ni kɛɛ akɛ: “Yehowa jɔɔmɔ lɛ, no feɔ mɔ niiatsɛ; shi deŋmegbomɔ nyɛŋ ekɛ nɔ ko afata he.”—Abɛi 10:22.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 13 Bɔni afee ni ole mɛi ni buɔ teokrase wolokasemɔ akɛ ehe hiaa kwraa fe univɛsiti nikasemɔ lɛ, kwɛmɔ The Watchtower srɔtoi ni ji May 1, afi 1982 nɔ̃ lɛ baafa 3-6; April 15, afi 1979 nɔ̃ lɛ baafa 5-10; Awake! srɔtoi ni ji June 8, afi 1978 nɔ̃ lɛ baafa 15; kɛ August 8, afi 1974 nɔ̃ lɛ baafa 3-7.

^ kk. 17 Kwɛmɔ sane ni ji, “In Search of a Secure Life” (Shihilɛ Kpakpa Taomɔ) ni yɔɔ October 8, afi 1998 Awake! lɛ baafa 4-6, kɛ “What Career Should I Choose?” (Mɛɛ Nitsumɔ Esa akɛ Mahala?) ni yɔɔ May 8, afi 1989 Awake! lɛ baafa 12-14 lɛ.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni nɔ Kristofoi kɛ amɛhe fɔ̃ɔ kɛha wɔsɛɛ shihilɛ ni yɔɔ shweshweeshwe?

• Mɛɛ naagbai fɔlɔi ni ji Kristofoi kɛkpeɔ yɛ amɛbii awɔsɛɛ be he?

• Mɛni esa akɛ asusu he kɛ́ aasusu nibii akɛshãa afɔle bɔni afee ni aná wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa lɛ he lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi baanyɛ aye abua amɛbii koni amɛtiu Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli nitsumɔ sɛɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 29]

Mɛni Ji Sɛɛnamɔ ni Yɔɔ Wolokasemɔ ni Yaa Hiɛ Waa lɛ He?

Mɛi babaoo ni yaa univɛsiti lɛ kpáa gbɛ akɛ amɛaaná digrii ni baagbele gbɛ̀i babaoo kɛha nitsumɔi kpakpai ni awoɔ mɔ nyɔmɔ babaoo yɛ mli lɛ namɔ. Ni kɛlɛ, amaniɛbɔi ni nɔyelii kɛhaa lɛ tsɔɔ akɛ, aaafee mɛi ejwɛ ni yaa kɔleji lɛ ateŋ mɔ kome pɛ ji mɔ ni náa digrii yɛ afii ekpaa mli—omanyeyeli he akɔntaabuu ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui. Ni kɛ́ nakai po lɛ, ani nakai digrii ni amɛná lɛ tsɔɔ akɛ amɛbaaná nitsumɔ kpakpa amɛtsu? Bo lɛ kadimɔ nɔ ni niiamlitaomɔ kɛ nibii amlipɛimɔ ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ tsɔɔ lɛ.

“Ejeee doo akɛ [univɛsitii ni ji] Harvard loo Duke ni aaaya lɛ baaha aná nitsumɔ kpakpa kɛ nyɔmɔwoo ni fá babaoo. . . . Nitsumɔhei leee oblahii kɛ oblayei ni taoɔ nitsumɔ lɛ ahe sane babaoo. Ekolɛ abaaná yijiemɔ wolo (Ivy League digrii ko) ni hi fe fɛɛ lɛ he miishɛɛ waa. Shi yɛ sɛɛ mli lɛ, nitsumɔ lɛ ni mɛi baanyɛ atsu loo amɛnyɛŋ amɛtsu lɛ moŋ ji nɔ ni he hiaa.”—Newsweek, November 1, afi 1999.

“Yɛ be mli ni nitsumɔ diɛŋtsɛ ni ataoɔ atsu ŋmɛnɛ lɛ biɔ koni aná hesaai ni nɔ kwɔlɔ fe bɔ ni eji tsutsu ko hewɔ lɛ . . . , hesaai ni ataoɔ kɛha nitsumɔi nɛɛ ji nɔtsamɔ skul mli hesaai ni hi jogbaŋŋ—akɔntaabuu, nikanemɔ, kɛ saji aŋmalamɔ mli hesaai ni aná beni aye afii nɛɛhu yɛ skulyaa mli . . . , jeee hesaai ni aná yɛ kɔleji yaa mli. . . . Ehe ehiaaa ni nikaselɔi aya kɔleji dani amɛná nitsumɔ kpakpa, shi esa akɛ amɛná hesaai kpakpai yɛ nɔtsamɔ skul mli.”—American Educator, Agbiɛnaa Be Mli yɛ afi 2004.

“Esoro bɔ ni kɔlejii lɛ ateŋ babaoo tsɔseɔ nikaselɔi kɛha nitsumɔ ni amɛbaatsu beni amɛgbe kɔleji naa lɛ yɛ bɔ ni nitsumɔ shihilɛ ji ha lɛ he kwraa. Ninenaa nitsumɔi ahe skul srɔtoi . . . miifá saŋŋ. Mɛi ni amɛheɔ lɛ ayifalɛ tee hiɛ 100 mlijaa 48 kɛjɛ afi 1996 kɛyashi afi 2000. . . . Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, nakai kɔlejii diploma srɔtoi ni biɔ shika babaoo ni fiteɔ mɔ be lɛ he baaa sɛɛnamɔ tsɔ̃ tamɔ eji tsutsu ko lɛ.”—Time, January 24, afi 2005.

“Bɔ ni nibii yaa nɔ ŋmɛnɛ ni U.S. Department of Labor kɛbu akɔntaa kɛha afi 2005 lɛ jieɔ nɔ ko ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui, ní baanyɛ aba lɛ kpo akɛ, kɛ́ hooo kwraa lɛ mɛi ni egbe afii ejwɛ kɔleji naa lɛ ateŋ mɛi etɛ mli ekome naŋ nitsumɔ ni kɛ digrii ni amɛná lɛ yeɔ egbɔ.”—The Futurist, July kɛ August afi 2000.

Yɛ enɛɛmɛi fɛɛ ahewɔ lɛ, nitsɔɔlɔi ni amɛyifalɛ yaa hiɛ be fɛɛ be lɛ ayiŋ miifee amɛ kɔshikɔshi waa diɛŋtsɛ yɛ bɔ ni wolokasemɔ ni yaa hiɛ waa lɛ he yɔɔ sɛɛnamɔ ŋmɛnɛ lɛ he. Futurist adafitswaa wolo lɛ kɛ dɔlɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Wolokasemɔ mli tsɔsemɔ ni wɔkɛhaa mɛi lɛ kɛ bɔ ni shihilɛ baaya nɔ aha wɔsɛɛ ko lɛ kpãaa gbee.” Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kadimɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ, akɛ: “Miji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao, mɔ ni tsɔɔo gbɛ ní onyiɛ nɔ lɛ. Eji obo mikitai lɛ atoi kulɛ, ohejɔlɛ aaatamɔ faa, ni ojalɛ hu aaatamɔ ŋshɔkei.”—Yesaia 48:17, 18.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Amɛŋmɛɛ nibii ni amɛ diɛŋtsɛ amɛtiuɔ sɛɛ lɛ ahe, ni amɛnyiɛ Yesu sɛɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Fɔlɔi ni ji Kristofoi jɛɔ nilee mli amɛkɛ mumɔŋ shihilɛ ni hi jogbaŋŋ haa amɛbii kɛjɛɔ amɛgbekɛbiiashi