Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mifɔlɔi Anɔkwɛmɔnɔ Lɛ Wo Mi Hewalɛ

Mifɔlɔi Anɔkwɛmɔnɔ Lɛ Wo Mi Hewalɛ

Wala Shihilɛ He Sane

Mifɔlɔi Anɔkwɛmɔnɔ Lɛ Wo Mi Hewalɛ

TAAKƐ JANEZ REKELJ GBA

Afi lɛ ji afi 1958. Mi kɛ miŋa ni atsɛ́ɔ lɛ Stanka lɛ nyiɛ Karawanken Gɔji ni yɔɔ husu ni foɔ Yugoslavia kɛ Austria teŋ lɛ ayiteŋ shɔŋŋ, ni wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔjo foi kɛya Austria. Akɛni asraafoi ni buɔ Yugoslavia husu lɛ naa lɛ etswa amɛfai shi akɛ amɛhaŋ mɔ ko mɔ ko afo husu lɛ hewɔ lɛ, eyɛ oshara akɛ aaafo husu lɛ. Beni wɔyaa lɛ, wɔyaje gɔŋ gɔgɔmee ko nɔ. Mi kɛ Stanka enako gɔji ni yɔɔ Austria lɛ pɛŋ. Wɔwó wɔyi nɔ wɔwo bokagbɛ kɛyashi wɔbashɛ jɔɔ ni mli efee dokoidokoi ni tɛsaa kɛ ŋmilitsa yɔɔ mli lɛ he. Wɔkɛ tapolin ni wɔhiɛ lɛ bala wɔhe, ni wɔye jɔɔ lɛ kɛkpeleke shi ní wɔleee nɔ ni baaba wɔnɔ.

HA MAGBA bo bɔ ni fee ni wɔyaje shihilɛ nɛɛ mli, kɛ bɔ ni nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni mifɔlɔi fee amɛfɔ shi lɛ wo mi hewalɛ koni maya nɔ maye Yehowa anɔkwa yɛ jaramɔ bei amli.

Mida yɛ Slovenia, ní ŋmɛnɛ lɛ eji Europa Teŋgbɛ maŋ bibioo ko lɛ mli. Eji maŋ ni yɔɔ Europa Gɔji lɛ anɔ, ni Austria yɛ ekooyigbɛ, Italy yɛ anaigbɛ, Croatia yɛ ewuoyigbɛ, ni Hungary yɛ ebokagbɛ. Shi kɛlɛ, beni afɔ́ mifɔlɔi, Franc kɛ Rozalija Rekelj lɛ, no mli lɛ Slovenia yɛ Austria kɛ Hungary Nɔyeli lɛ shishi. Beni Jeŋ Ta I lɛ ba naagbee lɛ, Slovenia batsɔ maŋ hee ni atsɛ́ɔ lɛ Serbiabii a-Maŋtsɛyeli, Croatiabii a-Maŋtsɛyeli, kɛ Sloveniabii a-Maŋtsɛyeli lɛ fã. Yɛ afi 1929 lɛ, atsake maŋ lɛ gbɛi lɛ ni afee lɛ Yugoslavia, ni eshishinumɔ diɛŋtsɛ ji “Slavia Wuoyigbɛ.” Afɔ́ mi yɛ nakai afi lɛ nɔ nɔŋŋ, yɛ January 9, yɛ Podhom akrowa lɛ klotia, ni jɛmɛ bɛŋkɛ kpaakpo fɛfɛo ni atsɛɔ lɛ Lake Bled lɛ.

Akɛ nineshiwalɛ tsɔse minyɛ akɛ Katoliknyo. Etsɛkwɛ̃mɛi lɛ ateŋ mɔ kome ji osɔfo, ni enyɛkwɛ̃mɛi lɛ ateŋ mɛi etɛ hu ji jamɔŋ yei mɔ kome shihilɔi. Eesumɔ waa akɛ ená Biblia, ní ekane, ní enu shishi. Shi kɛlɛ, mitsɛ nyaaa jamɔ he kwraa. Bɔ ni jamɔi lɛ kɛ amɛhe wo Ta Kpeteŋkpele ni awu kɛjɛ afi 1914 kɛyashi afi 1918 lɛ mli ha lɛ fee lɛ taŋ.

Anɔkwale lɛ Kasemɔ

Yɛ ta lɛ sɛɛ be ko lɛ, mimami tsɛkwɛ̃ binuu ko ni atsɛɔ lɛ Janez Brajec kɛ eŋa ni atsɛɔ lɛ hu akɛ Ančka lɛ batsɔmɔ Biblia Kaselɔi, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ. No mli lɛ amɛyɛ Austria. Kɛjɛ aaafee afi 1936 lɛ kɛyaa lɛ, Ančka basara Awo shii abɔ. Eha Awo Biblia, Buu-Mɔɔ kɛ Biblia kasemɔ woji krokomɛi yɛ Slovenia wiemɔ mli, ni etsɛɛɛ ni Awo kane fɛɛ. Yɛ naagbee lɛ akɛni Hitler ŋɔ Austria efata enɔyeli lɛ he yɛ afi 1938 hewɔ lɛ, Janez kɛ Ančka ku amɛsɛɛ kɛtee Slovenia. Mikaiɔ akɛ amɛji gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ nilee kɛ sɛɛyoomɔ, ni amɛyɛ suɔmɔ diɛŋtsɛ kɛha Yehowa. Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe sane ni amɛkɛ Awo fɔɔ gbaa lɛ kanya lɛ ni ejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa. Abaptisi lɛ yɛ afi 1938.

Beni Awo kpa gbii juji tamɔ Blonya ni afɔɔ yeli ni teɔ shi woɔ Ŋmalɛ lɛ yeli; ní ekpa loo ni agbɛlɛ ní akɛ lá efutu mli lɛ yeli; kɛ titri lɛ beni eloo amagai ni wɔyɔɔ lɛ fɛɛ ní eshã lɛ, eha abɔi wɔhe huhuuhu wiemɔ yɛ wɔkutso lɛ mli. Etsɛɛɛ ni enɛ kɛ shitee-kɛwoo ba. Awo nyɛkwɛ̃mɛi ni ji jamɔŋ yei mɔ kome shihilɔi lɛ ŋma lɛ wolo koni amɛkɛkɔne eyiŋ ni eku esɛɛ kɛba Maria ŋɔɔ, ní ebɔi sɔlemɔ lɛ hu yaa ekoŋŋ. Shi kɛlɛ, beni Awo ŋma amɛ koni amɛha lɛ Biblia mli sanebimɔi pɔtɛɛi komɛi ahetoo lɛ, amɛhaaa lɛ hetoo. Minii hu te shi ewo Awo waa diɛŋtsɛ. Eyitsoŋ waaa, shi wɔwekumɛi kɛ wɔkutsoŋbii lɛ nyɛ enɔ waa ni ete shi ewo Awo. Enɛ hewɔ lɛ, efite Awo Biblia kasemɔ he woji shii abɔ, shi ekaaa kɔkɔɔkɔ akɛ eeefite e-Biblia lɛ. Ekoto shi ekpá lɛ fai koni eku esɛɛ kɛba sɔlemɔ lɛ mli. Ekɛ kakla wo ehe gbeyei po akɛ ebaagbe lɛ. Shi kɛlɛ, mitsɛ kɛ shiŋŋfeemɔ kɛɛ akɛ aŋmɛŋ gbɛ ni minii afee nɔ ko tamɔ nakai.

Ataa tee nɔ efi hegbɛ ni Awo yɔɔ akɛ ekaneɔ Biblia lɛ ni lɛ diɛŋtsɛ ehala hemɔkɛyelii ni esumɔɔ lɛ sɛɛ. Abaptisi Ataa hu yɛ afi 1946. Bɔ ni Yehowa waje minyɛ ni ekɛ ekãa fi anɔkwale lɛ sɛɛ yɛ shi ni ate awo lɛ lɛ fɛɛ sɛɛ, kɛ bɔ ni Yehowa jɔɔ lɛ eha yɛ ehemɔkɛyeli lɛ hewɔ ní mina lɛ kanya mi koni maná mi diɛŋtsɛ mikɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa. Miná Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji ni Awo kɛ gbee walɛ kaneɔ ehaa mi be fɛɛ be lɛ hu he sɛɛ waa diɛŋtsɛ.

Awo kɛ enyɛmi yoo ni atsɛɔ lɛ Marija Repe lɛ hu gba sane bei saŋŋ, ni sɛɛ mli lɛ abaptisi mi kɛ minyɛkwɛ̃ Marija fɛɛ yɛ gbi kome nɔ, yɛ July afi 1942. Nyɛmi nuu ko baha wiemɔ kuku, ni abaptisi wɔ yɛ tso adeka wulu ko ni agbɔ mli yɛ wɔshĩa lɛ mli.

Nitsumɔ ní Anyɛ Minɔ akɛ Mitsu Beni Awuɔ Jeŋ Ta II Lɛ

Yɛ afi 1942 beni Jeŋ Ta II lɛ yaa nɔ lɛ, Germany kɛ Italy batutua Slovenia ni amɛkɛ Hungary ja maŋ lɛ amɛha amɛhe. Mifɔlɔi kpoo akɛ amɛaafata Volksbund, ni ji Nazi webii agbɛjianɔtoo lɛ he. Mikpoo akɛ makɛɛ “Ajie Hitler Yi” yɛ skul. Eeenyɛ efee akɛ mitsɔɔlɔ lɛ yabɔ enɛ he amaniɛ etsɔɔ skul onukpai lɛ.

Akɛ wɔ wo oketeke ko ni miiya mɔɔ ní tsutsu ko lɛ eji nsara ni anyɛɔ mɛi anɔ koni amɛtsu nii dɛŋdɛŋ yɛ mli, ni bɛŋkɛ Hüttenbach akrowa lɛ, yɛ Bavaria lɛ mli. Ataa to gbɛjianɔ eha mi bɔni afee ni mikɛ bodobodoshãlɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛ eweku lɛ ayahi shi ní mikɛ amɛ atsu nii. Mikase bodobodo shãa, ni sɛɛ mli lɛ ehe ba sɛɛnamɔ eha mi waa. Sɛɛ mli lɛ ajie miweku lɛ mli bii krokomɛi lɛ fɛɛ (ní Minyɛkwɛ̃ Marija kɛ eweku lɛ fata he lɛ) kɛtee nsara ni yɔɔ Gunzenhausen lɛ mli.

Beni ta lɛ ba naagbee lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mafata kuu ko he kɛfã gbɛ kɛya he ni mifɔlɔi lɛ yɔɔ lɛ. Gbi gbɛkɛ ní enɔ jetsɛremɔ lɛ mitaoɔ akɛ mafã gbɛ lɛ, Ataa ba he ni miyɔɔ lɛ trukaa. Eji mikɛ nakai kuu lɛ fã gbɛ lɛ kulɛ, mileee nɔ ni baaba minɔ, ejaakɛ nakai kuu lɛ mli bii lɛ bɛ jeŋba. Minu he shikome ekoŋŋ akɛ, Yehowa ejɛ suɔmɔ mli eekwɛ minɔ, ejaakɛ etsɔɔ mifɔlɔi anɔ ebuɔ mihe ni etsɔseɔ mi. Mi kɛ Ataa nyiɛ gbii etɛ kɛtee he ni wɔweku lɛ yɔɔ lɛ. Beni shɛɔ June afi 1945 lɛ, no mli lɛ wɔ fɛɛ wɔku wɔsɛɛ wɔba shĩa.

Beni ta lɛ ba naagbee lɛ, Nɔyelɔ Josip Broz Tito ni ji Komunistbii lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ baye nɔ yɛ Yugoslavia. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi tee nɔ amɛhi shihilɛi ni mli wawai amli.

Yɛ afi 1948 lɛ, nyɛmi nuu ko ni jɛ Austria lɛ ba wɔŋɔɔ ni wɔkɛ lɛ ta shi kɛye nii. Polisifoi lɛ juɔ shi kɛnyiɛɔ esɛɛ kɛyaa he fɛɛ he ni eyaa, ni amɛmɔmɔɔ nyɛmimɛi ni esaraa amɛ lɛ. Akɛni Ataa hu to lɛ gbɔ ní ewooo polisifoi lɛ atoi nɔ koni amɛbamɔ lɛ hewɔ lɛ, amɔ Ataa ni awo lɛ tsuŋ afii enyɔ. Akɛni Ataa bɛ shĩa ní Awo le hu akɛ etsɛŋ ni mi kɛ minyɛmi nuu fioo lɛ kɛ kaa ni kɔɔ he ni akɛwooo maŋkwramɔŋ saji amli lɛ baakpe hewɔ lɛ, nɛkɛ be nɛɛ bafee jaramɔ be kɛha Awo.

Ayawo Mi Tsuŋ yɛ Macedonia

Yɛ November afi 1949 lɛ, abi koni mikɛ mihe awo asraafoi anitsumɔ mli. Mikɛ mihe yatsɔɔ maŋ onukpai lɛ, ni miha amɛle akɛ mihenilee eŋmɛɛɛ mi gbɛ ní mikɛ mihe awo asraafoi anitsumɔ mli. Maŋ onukpai lɛ booo mi toi, shi amɛkɛ mi kɛ mɛi ni ahe amɛ awo asraafoi anitsumɔ lɛ mli kpaako lɛ wo oketeke ko ni miiya Macedonia, ni yɔɔ Yugoslavia husu lɛ naa lɛ mli.

Atse mi kɛjɛ miweku lɛ kɛ nyɛmimɛi lɛ ahe afii etɛ sɔŋŋ, ni mináaa wolo ko loo Biblia po ni makane. Enɛ naa wa waa diɛŋtsɛ. Yehowa, kɛ nɔkwɛmɔnɔ ni e-Bi Yesu Kristo fee efɔ shi lɛ nɔ ní mijwɛŋ lɛ waje mi. Mifɔlɔi anɔkwɛmɔnɔ lɛ hu wo mi hewalɛ. Kɛfata he lɛ, sɔlemɔ ni misɔle daa kɛha hewalɛwoo lɛ ye ebua mi koni minijiaŋ akaje wui.

Sɛɛ mli lɛ ayawo mi tsuŋ yɛ Idrizovo ni bɛŋkɛ Skopje lɛ mli. Ahaa gboklɛfoi lɛ tsuɔ nitsumɔi srɔtoisrɔtoi yɛ tsuŋwoohe nɛɛ mli. Shishijee mli lɛ ahaa mitsumɔɔ nibii ahe, ni atsuɔ mi kɛyaa ɔfis srɔtoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ amli. Eyɛ mli akɛ gboklɛfoi lɛ ateŋ mɔ kome ni tsutsu ko lɛ efata polisifoi ni tsuɔ nii yɛ teemɔŋ lɛ ahe lɛ feɔ mi basabasa moŋ, shi mikɛ mɔ fɛɛ mɔ—bulɔi lɛ, gboklɛfoi lɛ, kɛ onukpa ni kwɛɔ tsuŋwoohe lɛ nibii afeemɔ nitsumɔhe lɛ nɔ lɛ po—hi shi jogbaŋŋ.

Sɛɛ mli lɛ miná mile akɛ aatao bodobodoshãlɔ yɛ bodobodoshãahe ni yɔɔ tsuŋwoohe lɛ mli lɛ. Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, onukpa ni kwɛɔ bodobodoshãahe lɛ nɔ lɛ ba he ni atsɛɔ wɔgbɛi yɛ kɛkwɛɔ akɛ wɔyɛ nsara lɛ mli lo lɛ. Enyiɛ kɛba he ni wɔto sɛrɛnɛɛ lɛ yɛ lɛ, ni ebadamɔ mihiɛ ni ebi mi akɛ, “Ani ole bodobodo shãa?” Miha lɛ hetoo akɛ: “Ofainɛ, hɛɛ.” Ewie akɛ: “Ba bodobodoshãahe lɛ wɔ leebi.” Bei pii lɛ, gboklɛfonyo ni wa mi yi lɛ batsɔɔ bodobodoshãahe lɛ kɛhoɔ, shi enyɛɛɛ nɔ ko efee yɛ he. Mitsu nii yɛ jɛmɛ kɛjɛ February kɛyashi July yɛ afi 1950.

No sɛɛ lɛ ajie mi kɛtee asraafoi ashĩa ni atsɛɔ jɛmɛ akɛ Volkoderi, ni yɔɔ Macedonia wuoyigbɛ, ni bɛŋkɛ kpaakpo ni atsɛɔ lɛ Lake Prespa lɛ mli. Akɛni jɛmɛ bɛŋkɛ Otešovo hewɔ lɛ, minyɛɔ miŋmalaa woji kɛmajeɔ shĩa. Akɛ mi fata gboklɛfoi akuu ko ni gbáa lɔle gbɛ lɛ ahe, shi mikɛ bei pii tsuɔ nii yɛ bodobodoshãahe lɛ, ni enɛ ha nibii bafee mlɛo kɛha mi. Yɛ November afi 1952 lɛ, aŋmɛɛ mihe.

Beni ato asafo shishi yɛ Podhom lɛ, no mli lɛ mishi jɛmɛ. Beni ato asafo lɛ shishi klɛŋklɛŋ lɛ, no mli amɛkpeɔ yɛ gbɔiatoohe ko ni yɔɔ Spodnje Gorje lɛ mli. Shi sɛɛ mli lɛ Ataa kɛ tsu ko ha yɛ wɔshĩa lɛ mli koni asafo lɛ akpe yɛ jɛmɛ. Beni miku misɛɛ kɛjɛ Macedonia ni mibafata amɛhe lɛ, mimii shɛ mihe waa. Mikɛ Stanka ní mikɛ lɛ kpe dani ayawo mi tsuŋ lɛ bɔi naanyobɔɔ ekoŋŋ. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ April 24, afi 1954. Shi kɛlɛ etsɛɛɛ ni ayawo mi tsuŋ ekoŋŋ.

Ayawo Mi Tsuŋ yɛ Maribor

Yɛ September afi 1954 lɛ, asaa atsɛ́ mi ekoŋŋ ni mibatsu asraafoi anitsumɔ. Yɛ be ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ayawo mi tsuŋ nɔ ni fe afii etɛ kɛ fã yɛ Maribor ní yɔɔ Slovenia bokagbɛ husu lɛ naa lɛ. Beni miná hegbɛ fioo lɛ, mihé wolo kɛ pɛnsil amrɔ nɔŋŋ. Mije shishi mibɔi nɔ fɛɛ nɔ ni mikaiɔ lɛ ŋmalamɔ kɛ shishwiemɔ—ŋmalɛi, saji ni yɔɔ Buu-Mɔɔ lɛ mli, kɛ saji ni yɔɔ Kristofoi awoji krokomɛi lɛ amli. Mikaneɔ saji ni miŋmala lɛ, ni miyaa nɔ miŋmalaa saji krokomɛi ni mikaiɔ lɛ mifataa he, yɛ wolo ni mihé lɛ mli. Yɛ naagbee lɛ wolo lɛ yí, ni enɛ ye kɛbua mi ni mihiɛ anɔkwale lɛ mli, ni mihe wa yɛ mumɔŋ. Sɔlemɔ kɛ sane nɔjwɛŋmɔ hu ye kɛbua mi waa ni mihe wa yɛ mumɔŋ, ni enɛ hã mikɛ mɛi krokomɛi gba anɔkwale lɛ he sane kɛ ekãa.

Yɛ nakai beaŋ lɛ, aŋmɛɔ gbɛ ni aha mi majemɔ wolo kome daa nyɔŋ nɔ, ni ahaa akɛ minitii 15 basaraa mi shikome yɛ daa nyɔŋ nɔ. Stanka kɛ oketeke fãa gbɛ nyɔɔŋ muu fɛɛ bɔni afee ni ebasara mi mra yɛ tsuŋwoohe lɛ, koni enyɛ ekũ esɛɛ nakai gbi lɛ nɔŋŋ. Saramɔi nɛɛ wo mi hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Kɛkɛ ni mitsɔ̃ ŋaa bɔni afee ni minine ashɛ Biblia nɔ. No mli lɛ Stanka tá mihiɛ yɛ okpɔlɔ ko sɛɛ, ni aha bulɔ ko miikwɛ wɔ. Beni bulɔ lɛ tsɔ ehiɛ eto afã lɛ, mikɛ wolo ko ni miŋma yɛ mli akɛ ekɛ Biblia awo ebaagi ni ehiɛ lɛ mli ebaha mi kɛ́ eeba ebasara mi be kroko lɛ wo ebaagi ni ehiɛ lɛ mli.

Akɛni Stanka kɛ mifɔlɔi lɛ susu akɛ enɛ feemɔ yɛ oshara waa hewɔ lɛ, amɛtserɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ eko, ni amɛkota amɛwo bodobodo kokrobii amli. Nɛkɛ gbɛ nɔ tsɔ ni minine shɛ Biblia ni he hiaa mi lɛ nɔ. Minine shɛɔ Buu-Mɔɔ lɛ ní Stanka kɛ eniji ŋmalaa lɛ hu nɔ kɛtsɔ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ. Mikwɛɔ nɔ ni akɛbahaa mi lɛ nɔ ni mikɛ mi diɛŋtsɛ miniji ŋmalaa yɛ wolo kroko nɔ, ni mitserɛɔ nɔ ni akɛbaha mi lɛ mli bɔni afee ni kɛ́ mɔ ko na saji lɛ ekale he ni miná kɛjɛ.

Akɛni miyeɔ odase ni mikpaaa hewɔ lɛ, minanemɛi gboklɛfoi lɛ kɛɛ mi akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ maná sane. Be ko lɛ, mikɛ naanyo gboklɛfonyo ko miigba Biblia mli sane ko ni yɔɔ miishɛɛ. Kɛkɛ ni wɔnu ni akɛ samfee miigbele shinaa lɛ, ni bulɔi lɛ ateŋ mɔ kome bote tsu lɛ mli. Oya nɔŋŋ lɛ, misusu akɛ aaba ni abamɔ mi ni ayawo mikome too tsuŋ yɛ he ko ni etse ehe banee. Shi jeee no ji yiŋtoo hewɔ ni bulɔ lɛ bote tsu lɛ mli lɛ. Enu sane ni wɔgbaa lɛ, ni eesumɔ ni ekɛ ehe awo mli. Akɛni esaji lɛ ahetoo ni miha lɛ lɛ ha etsui nyɔ emli hewɔ lɛ, eje kpo eŋa shinaa lɛ ni etee.

Beni eshwɛ nyɔŋ kome ni mitsuŋwoo lɛ baaba naagbee lɛ, onukpa ni kwɛɔ gboklɛfoi ajeŋba tsakemɔ nɔ lɛ jie miyi yɛ mifai shi ni mitswa akɛ mafi anɔkwale lɛ sɛɛ lɛ hewɔ. Minu he akɛ enɛ ji mɔdɛŋ ni mibɔ akɛ maha ale Yehowa gbɛi lɛ he nyɔmɔwoo kpakpa. Yɛ May afi 1958 lɛ, ajie mi kɛjɛ tsuŋwoo mli ekoŋŋ.

Mijo Foi Kɛtee Austria, ni Sɛɛ Mli lɛ Kɛtee Australia

Yɛ August afi 1958 lɛ, minyɛ gbo. Ehe ye be saŋŋ. Kɛkɛ ni asaa atsɛ́ mi ekoŋŋ kɛha asraafoi anitsumɔ nɔ ni ji shii etɛ nɔ yɛ September afi 1958. Mi kɛ Stanka kpɛ yiŋ ko ni he hiaa waa nakai gbɛkɛ lɛ, ni enɛ ha wɔfo husu ni wɔwie he kɛtsɔ hiɛ lɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ naakpɛɛ nɔ. Wɔhole baagii ni akpɛɔ yɛ sɛɛ kɛ tapolin enyɔoo ko, ni wɔtsɔ samfɛlɛ lɛ mli kɛje kpo, ni wɔwó Austria husu lɛ ni bɛŋkɛ Stol Gɔŋ lɛ naa gbɛ wɔtere, ni wɔkɛɛɛ mɔ ko mɔ ko. Etamɔ nɔ ni Yehowa gbá gbɛ eha wɔ yɛ be ni esusuɔ akɛ heyeli he hiaa wɔ lɛ mli.

Nɔyelɔi ni yɔɔ Austria lɛ kɛ wɔ tee abobaa nsara ko ni bɛŋkɛ Salzburg lɛ mli. Akɛni wɔyaa Odasefoi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ aŋɔɔ be fɛɛ be hewɔ lɛ, bei fioo pɛ wɔye yɛ nsara lɛ mli yɛ nyɔji ekpaa ni wɔkɛhi jɛmɛ lɛ mli. Mɛi ni yɔɔ nsara lɛ mli lɛ anaa kpɛ amɛhe yɛ bɔ ni wɔná nanemɛi oya lɛ hewɔ. Wɔtee wɔklɛŋklɛŋ kpokpaa nɔ kpee yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli. Nakai beaŋ hu ji beni wɔnyɛ wɔshiɛ yɛ shĩa-kɛ-shĩa klɛŋklɛŋ kwraa ni mɔ ko gbaaa wɔnaa. Beni be shɛ ni esa akɛ wɔshi nanemɛi ni wɔsumɔɔ amɛ waa nɛɛ lɛ, ebafee nɔ ni wa waa kɛha wɔ.

Nɔyelɔi ni yɔɔ Austria lɛ ha wɔ hegbɛ akɛ wɔfã kɛyahi Australia. Wɔsusuko he pɛŋ akɛ wɔbaafã gbɛ kɛya he ko ni yɔɔ shɔŋŋ nakai. Wɔkɛ oketeke fã gbɛ kɛtee Genoa, yɛ Italy, ni no sɛɛ lɛ wɔkɛ meele tee Australia. Yɛ naagbee lɛ wɔyahi Wollongong maŋtiase lɛ mli, yɛ New South Wales. Biɛ ji he ni wɔfɔ́ wɔbinuu ni atsɛɔ lɛ Philip lɛ yɛ, yɛ March 30 afi 1965.

Australia ni wɔyahi lɛ egbele sɔɔmɔ hegbɛi babaoo anaa eha wɔ, ni eko ji hegbɛ ni miná akɛ mashiɛ maha mɛi krokomɛi ni efã kɛjɛ hei ni tsutsu ko lɛ atsɛɔ jɛmɛ akɛ Yugoslavia kɛba lɛ. Wɔmiida Yehowa shi yɛ ejɔɔmɔi ní eko ji hegbɛ ni wɔná akɛ wɔsɔmɔ lɛ akɛ weku ni efee ekome lɛ hewɔ. Philip kɛ eŋa Susie miisɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Australia lɛ, ni amɛná hegbɛ po amɛyaye afii enyɔ kɛsɔmɔ yɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Slovenia lɛ.

Eyɛ mli akɛ mi kɛ miŋa kɛ gbɔlɛ kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli naagbai miikpe moŋ, shi sɔɔmɔ ni wɔyaa nɔ wɔkɛhaa Yehowa lɛ haa wɔnáa miishɛɛ. Mihiɛ sɔɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni mifɔlɔi fee amɛfɔ shi lɛ waa diɛŋtsɛ! Enɛ kã he eewo mi hewalɛ lolo, ni eyeɔ ebuaa mi ni mifeɔ nɔ ni bɔfo Paulo kɛɛ lɛ, akɛ: “Nyɛnyaa yɛ hiɛnɔkamɔ mli; nyɛmiaa nyɛhiɛ yɛ amanehulu mli; nyɛhiɛa sɔlemɔ mli daa.”—Romabii 12:12.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16, 17]

Mifɔlɔi yɛ afi 1920 naagbee afii lɛ amli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Mimami, ni yɔɔ ninejurɔgbɛ kwraa, kɛ Ančka, ní tsɔɔ lɛ anɔkwale lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Mi kɛ miŋa Stanka, yɛ wɔkpeemɔ lɛ sɛɛ nɔŋŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Asafo ni kpeɔ yɛ wɔweku shĩa lɛ, yɛ afi 1955

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Mi kɛ miŋa, kɛ wɔbinuu Philip kɛ lɛ hu eŋa Susie