Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okɛ Nyɔŋmɔ Baanyiɛ?

Ani Okɛ Nyɔŋmɔ Baanyiɛ?

Ani Okɛ Nyɔŋmɔ Baanyiɛ?

“Okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ anyiɛ yɛ heshibaa mli.”—Mika 6:8.

1, 2. Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ akɛ bɔ ni Yehowa nuɔ he ehaa wɔ lɛ ato bɔ ni fɔlɔ ko ní miitsɔɔ ebi nyiɛmɔ lɛ nuɔ he ehaa ebi lɛ he?

A BIFAO ko te shi edamɔ enaji ni mli waaa lɛ anɔ, ni ekpã eniji amli kɛtee efɔlɔ ní egbɛ ekpɔkɔiaŋ lɛ ŋɔɔ, ni efamɔ enaji klɛŋklɛŋ kwraa. Ekolɛ enɛ baafee tamɔ nɔ ko bibioo ko kɛkɛ, shi yɛ enyɛ kɛ etsɛ gbɛfaŋ lɛ, eji hiɛyaa krɛdɛɛ ko, be ni tsɔɔ akɛ gbɛkpamɔ kpakpa ko yɛ kɛha wɔsɛɛ. Fɔlɔi lɛ kɛ miishɛɛ kwɛɔ be mli ni amɛkɛ amɛbi lɛ aaanyiɛ kpaakpa yɛ nyɔji kɛ afii ni kã amɛhiɛ lɛ amli lɛ gbɛ. Amɛmiisumɔ ni amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔi kɛ nibii ni baaye abua gbekɛ lɛ aahu ewala gbii abɔ fɛɛ lɛ aha lɛ yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ.

2 Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ henumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ kɛha ebii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Be ko lɛ, ewie yɛ emaŋ ni ji Israel loo Efraim he akɛ: “Mifee Efraim tataa, mihole amɛ yɛ mikpɔkɔiaŋ . . . Gbɔmɛi akpãai mikɛgbala amɛ, kɛ suɔmɔ taŋkpeei hu.” (Hoshea 11:3, 4) Yehowa wie lɛ diɛŋtsɛ ehe yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli akɛ mɔ ni tamɔ fɔlɔ ko ni yɔɔ suɔmɔ, ní kɛ tsuishitoo miitsɔɔ ebi ko nyiɛmɔ, ni ekolɛ E-wóɔ lɛ yɛ E-kpɔkɔiaŋ po kɛ́ gbekɛ lɛ gbee shi. Yehowa, ni eji Fɔlɔ ni hi fe fɛɛ lɛ miisumɔ waa akɛ etsɔɔ wɔ nyiɛmɔ. Enáa he miishɛɛ hu akɛ ekɛ wɔ aaanyiɛ yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔya wɔhiɛ lɛ. Taakɛ ŋmalɛ ni wɔsaneyitso lɛ damɔ nɔ lɛ tsɔɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ! (Mika 6:8) Shi mɛni nyiɛmɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ aaanyiɛ lɛ tsɔɔ? Mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee nakai lɛ? Te aaafee tɛŋŋ anyɛ akɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ lɛ? Ni mɛɛ jɔɔmɔi jɛɔ nyiɛmɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ nyiɛɔ lɛ mli kɛbaa? Nyɛhaa wɔsusua sanebimɔi ejwɛ nɛɛ ahe ekomekomei wɔkwɛa.

Mɛni Nyiɛmɔ ni Akɛ Nyɔŋmɔ Aaanyiɛ lɛ Tsɔɔ?

3, 4. (a) Mɛni ji nɔ ni sa kadimɔ waa yɛ mfonirifeemɔŋ wiemɔ ni akɛtsɔɔ nii amli ni kɔɔ nyiɛmɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ nyiɛɔ lɛ he? (b) Mɛni nyiɛmɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ aaanyiɛ lɛ tsɔɔ?

3 Yɛ anɔkwale mli lɛ, adesa ni ji heloo kɛ lá nyɛŋ ekɛ Yehowa ni ji mumɔŋ gbɔmɔ lɛ anyiɛ tamɔ gbɔmɔ ní kɛ enaanyo gbɔmɔ miinyiɛ. (2 Mose 33:20; Yohane 4:24) Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ Biblia lɛ wie nyiɛmɔ ni adesai kɛ Nyɔŋmɔ aaanyiɛ lɛ he lɛ, belɛ eewie yɛ mfonirifeemɔŋ gbɛ nɔ. Eji mfonirifeemɔŋ wiemɔ ni sa kadimɔ waa ní akɛtsɔɔ nii amli, ni abaanyɛ akɛtsu nii yɛ maŋ kɛ kusumii shihilɛi srɔtoi fɛɛ amli, ni abaanyɛ akɛtsu nii po yɛ yinɔi fɛɛ amli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛɛ yinɔbii loo nɛgbɛ ji he ni mɛi nuŋ susumɔ ni ji, mɔ ko kɛ mɔ kroko miinyiɛ lɛ shishi? Mfonirifeemɔŋ wiemɔ nɛɛ tsɔɔ mɔ hedɔɔ kɛ bɛŋkɛmɔ ni abɛŋkɛɔ mɔ kpaakpa, aloo jeee nakai? Henumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ haa wɔnáa shishinumɔ ko yɛ nɔ ni nyiɛmɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ aaanyiɛ lɛ tsɔɔ lɛ he. Shi kɛlɛ, nyɛhaa wɔkwɛa nɔ ni enɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ.

4 Susumɔ hii anɔkwafoi ni ji Henok kɛ Noa he okwɛ. Mɛni hewɔ atsĩ amɛtã akɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ lɛ? (1 Mose 5:24; 6:9) Wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli akɛ “anyiɛ” lɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ, ni anyiɛ nifeemɔ gbɛ ko sɛɛ. Henok kɛ Noa kɔ wala shihilɛ gbɛ ko ni kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ kpãa gbee. Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ gbɔmɛi ni hi shi yɛ amɛbeaŋ lɛ, amɛkwɛ Yehowa gbɛ kɛha gbɛtsɔɔmɔ ni amɛbo efamɔ lɛ toi. Amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ enɔ. Ani enɛ tsɔɔ akɛ Yehowa ji mɔ ni kpɛ yiŋ eha amɛ? Dabi. Yehowa kɛ nihalamɔ mli heyeli eduro adesai, ni eesumɔ ni wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ “wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔ” atsu nikeenii nɛɛ he nii. (Romabii 12:1, NW) Shi kɛlɛ, kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ lɛ, esa akɛ wɔjɛ heshibaa mli wɔŋmɛ gbɛ ni Yehowa jwɛŋmɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ lɛ akudɔ wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔ lɛ. (Abɛi 3:5, 6; Yesaia 55:8, 9) Enɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa ji mɔ ni wɔkɛnyiɛɔ kpaakpa yɛ nakai wala shihilɛ gbɛfãa lɛ mli.

5. Mɛni hewɔ Yesu wie ninetalɔ kome ní akɛaatsa mɔ ko wala sɛɛkɛlɛ nɔ lɛ he lɛ?

5 Bei pii lɛ, Biblia lɛ kɛ wala shihilɛ toɔ gbɛfãa loo nyiɛmɔ he. Yɛ hei komɛi lɛ, nii ni akɛtoɔ nii ahe nɛɛ yɛ tɛ̃ɛ, shi yɛ hei krokomɛi hu lɛ akɛtsuɔ nii ákɛ mfonirifeemɔŋ wiemɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu wie akɛ: “Nyɛteŋ namɔ kɛ yeyeeyefeemɔ aaanyɛ atsa ekɛlɛ [“ewala sɛɛkɛlɛ,” NW] naa ninetalɔ kome?” (Mateo 6:27) Ekolɛ ebaawa kɛha bo akɛ ooonu wiemɔi nɛɛ ekomɛi ashishi. Mɛni hewɔ Yesu wie “ninetalɔ kome,” ni ji susumɔ nɔ̃ ni akɛbuɔ gbɛ jɛkɛmɔ lɛ he akɛ aaanyɛ akɛtsa mɔ ko ‘wala sɛɛkɛlɛ’ ni ji nɔ ni akɛleɔ afii abɔ ni ayeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ nɔ lɛ? * Ekã shi faŋŋ akɛ no mli lɛ, Yesu kɛ wala shihilɛ miito gbɛfãa he. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, etsɔɔ akɛ yeyeeyefeemɔ nyɛŋ aye abua bo ni ofã onane shikome po yɛ owala shihilɛ gbɛfãa lɛ mli. Belɛ, ani esa akɛ enɛ aha wɔmu sane naa akɛ wɔnyɛŋ nɔ ko kwraa wɔfee yɛ wɔwala sɛɛkɛlɛ he? Dabi kwraa! Enɛ kɛ wɔ baa wɔsanebimɔ ni ji enyɔ lɛ nɔ, Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ?

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔkɛ Nyɔŋmɔ Anyiɛ?

6, 7. Mɛni he hiaa adesai ni yeee emuu lɛ waa diɛŋtsɛ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔya Yehowa ŋɔɔ kɛha nakai hiamɔ nii lɛ ahe nitsumɔ lɛ?

6 Yiŋtoo kome hewɔ ni esa akɛ wɔkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ anyiɛ lɛ ji nɔ ni atsɔɔ mli yɛ Yeremia 10:23 lɛ akɛ: “Yehowa, mile akɛ gbɔmɔ gbɛ bɛ lɛ diɛŋtsɛ edɛŋ, ni adesa ní nyiɛ nɛɛ, bɔ ni eeetsɔ ejaje enajifaamɔi eha lɛ, ebɛ edɛŋ.” No hewɔ lɛ, ákɛ adesai lɛ wɔ bɛ nyɛmɔ loo hegbɛ ni wɔkɛaajaje wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛ gbɛ. Gbɛtsɔɔmɔ he miihia wɔ waa diɛŋtsɛ. Mɛi ni kɛ kuɛŋtimɔ kɔɔ gbɛ ní amɛ diɛŋtsɛ amɛsumɔɔ, ni Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ bɛ mli lɛ feɔ tɔmɔ ni Adam kɛ Hawa fee lɛ nɔŋŋ eko. Klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ ŋɔ hegbɛ lɛ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛbaahala nɔ ni ji ekpakpa kɛ nɔ ni ji efɔŋ lɛ amɛha amɛhe. (1 Mose 3:1-6) Nakai hegbɛ lɛ ‘bɛ wɔdɛŋ.’

7 Ani onuuu he akɛ gbɛtsɔɔmɔ he miihia bo yɛ owala shihilɛ gbɛfãa lɛ mli? Wɔkɛ yiŋkpɛi bibii kɛ yiŋkpɛi wuji kpeɔ gbi fɛɛ gbi. Ekomɛi amli wawai ni amɛbaanyɛ amɛná wɔ wɔsɛɛ shihilɛ nɔ hewalɛ—kɛ wɔsuɔlɔi hu awɔsɛɛ shihilɛ nɔ hewalɛ. Bo lɛ susumɔ he okwɛ, ákɛ mɔ ko ni eda ni le nii fe wɔ fɛɛ lɛ yɛ he miishɛɛ akɛ eeejɛ esuɔmɔ mli ekɛ gbɛtsɔɔmɔi aha wɔ koni wɔkɛkpɛ yiŋ ni tamɔ nɛkɛ! Dɔlɛ sane ji akɛ ŋmɛnɛ, mɛi pii sumɔɔ akɛ amɛkɛ amɛhe afɔ̃ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi anɔ ni amɛkudɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛnajifaamɔi. Amɛkuɔ amɛhiɛ amɛfɔ̃ɔ anɔkwale ni yɔɔ Abɛi 28:26 lɛ mli lɛ nɔ, nɔ ni kɛɔ akɛ: “Mɔ ni kɛ ehiɛ fɔ̃ɔ lɛ diɛŋtsɛ etsui nɔ lɛ, kwashia ni; shi mɔ ni nyiɛɔ nilee mli lɛ, aaahere eyiwala.” Yehowa miisumɔ ni wɔye wɔhe kɛjɛ osharai ni jɛɔ he ní akɛfɔ̃ɔ adesa tsui ni kutumpɔo eyi lɛ tɔ lɛ mli kɛbaa lɛ ahe. (Yeremia 17:9) Eesumɔ ni wɔkɛ nilee anyiɛ, ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ ákɛ wɔ-Gbɛtsɔɔlɔ kɛ wɔ-Tsɔɔlɔ ni le nii. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔnyiɛmɔ yɛ shihilɛ mli lɛ baafee nɔ ni yɔɔ shweshweeshwe ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli.

8. Nɛgbɛ ji he ni esha kɛ emuu ni ayeee lɛ kɛ adesai fɛɛ yaa, ni kɛlɛ mɛni Yehowa sumɔɔ akɛ wɔná?

8 Yiŋtoo kroko hu hewɔ ni esa akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ lɛ kɔɔ gbɛ jɛkɛmɔ ni wɔsumɔɔ akɛ wɔnyiɛ lɛ he. Biblia lɛ wieɔ anɔkwale ko ni nɔ kpɛlɛmɔ wa lɛ he. Yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, adesai ni yeee emuu lɛ fɛɛ miinyiɛ kɛmiiya hekome too lɛ nɔŋŋ. Be mli ni Jajelɔ 12:5 lɛ tsɔɔ naagbai ni jɛɔ gbɔlɛ mli kɛbaa lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Gbɔmɔ miiya enaanɔ shĩa lɛ, ni yarafeelɔi miifo shi yɛ blohuiaŋ.” Mɛni ji nakai ‘naanɔ shĩa’ lɛ? No ji gbonyobu lɛ, he ni esha kɛ emuu ni wɔyeee lɛ looɔ wɔ fɛɛ kɛyaa lɛ. (Romabii 6:23) Shi kɛlɛ, Yehowa miisumɔ ni wɔná babaoo fe nyiɛmɔ kuku ko ni haomɔ yɔɔ mli, kɛjɛ fɔmɔ mli kɛyashi gbele mli lɛ kɛkɛ. (Hiob 14:1) Nyiɛmɔ ni wɔkɛ Nyɔŋmɔ aaanyiɛ lɛ pɛ ji nɔ ni baaha wɔná hegbɛ akɛ wɔnyiɛ kɛyashi he ni lɛ diɛŋtsɛ eto eyiŋ akɛ wɔnyiɛ kɛyashi lɛ—kɛya naanɔ. Ani osumɔɔɔ enɛ? Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ esa akɛ okɛ o-Tsɛ lɛ anyiɛ.

Mɛɛ Gbɛ nɔ Wɔɔtsɔ Wɔkɛ Nyɔŋmɔ Anyiɛ?

9. Mɛni hewɔ bei komɛi lɛ Yehowa kɛ ehe teeɔ koni ewebii lɛ akana lɛ lɛ, ni kɛlɛ mɛɛ nɔmimaa ekɛhã taakɛ wɔnaa yɛ Yesaia 30:20 lɛ?

9 Ehe miihia ni wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya sanebimɔ ni ji etɛ ni wɔbaasusu he lɛ nɔ jogbaŋŋ fe fɛɛ. No ji, Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ? Wɔnaa hetoo lɛ yɛ Yesaia 30:20, 21 (NW) lɛ akɛ: “O-Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele lɛ eteeŋ ehe dɔŋŋ, shi ohiŋmɛii aaana O-Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele lɛ. Ni otoii hu aaanu wiemɔ ko yɛ osɛɛ akɛ: ‘Gbɛ lɛ nɛ. Nyɛnyiɛa nɔ,’ ninejurɔgbɛ nyɛtsɔ́ jio, abɛkugbɛ nyɛtsɔ́ jio.” Yɛ sane ni woɔ mɔ hewalɛ nɛɛ naa lɛ, Yehowa wiemɔ ni aŋma afɔ̃ shi yɛ kuku 20 lɛ mli lɛ baanyɛ akai ewebii lɛ akɛ kɛji akɛ amɛtse atua amɛshi lɛ lɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, ekɛ ehe teeɔ koni amɛkana lɛ. (Yesaia 1:15; 59:2) Yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, awie Yehowa he akɛ ekɛ ehe eteee, shi moŋ ákɛ edamɔ he ni enɔkwafoi lɛ baana lɛ faŋŋ. Ekolɛ wɔbaasusu tsɔɔlɔ ko ni damɔ enikaselɔi lɛ ahiɛ, ní eefee nɔ ni etaoɔ akɛ amɛkase lɛ he nɔkwɛmɔnɔ eetsɔɔ amɛ lɛ he.

10. Yɛ mɛɛ shishinumɔ naa ekolɛ ‘ooonu wiemɔ ko yɛ osɛɛ’ ní jɛ o-Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele lɛ ŋɔɔ?

10 Yɛ kuku 21 lɛ mli lɛ, akɛ mfonirifeemɔŋ wiemɔ kroko tsu nii. Awie Yehowa he akɛ enyiɛ ewebii lɛ asɛɛ, ni ekɛ famɔi ni tsɔɔ gbɛ ni sa akɛ amɛtsɔ nɔ lɛ miiha amɛ. Biblia he nilelɔi etsɔɔ akɛ wiemɔ nɛɛ baanyɛ akɔ gbɛ ni tookwɛlɔ ko tsɔɔ nɔ enyiɛɔ etooi asɛɛ yɛ bei komɛi amli ní ebolɔɔ kɛtsɔɔ amɛ gbɛ koni amɛkagba afã lɛ he. Te mfonirifeemɔŋ wiemɔ nɛɛ kɔɔ wɔhe ehaa tɛŋŋ? Ojogbaŋŋ, kɛ́ wɔkwɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli kɛha gbɛtsɔɔmɔ lɛ, belɛ wɔmiikane wiemɔi ni aŋmala ashwie shi afii akpei abɔ ni eho nɛ lɛ. Taakɛ eji lɛ, akɛni aŋmala kɛjɛ blema tɔ̃ɔ hewɔ lɛ, wɔnuɔ kɛjɛɔ wɔsɛɛ. Kɛlɛ, amɛhe yɛ sɛɛnamɔ waa diɛŋtsɛ ŋmɛnɛ taakɛ amɛji beni aŋmala ashwie shi lɛ pɛpɛɛpɛ. Ŋaawoo ni jɛ Biblia lɛ mli lɛ baanyɛ akudɔ wɔ koni wɔnyɛ wɔtsu yiŋkpɛi ni wɔkɛkpeɔ daa gbi lɛ ahe nii, ni ebaanyɛ eye ebua wɔ hu koni wɔto wɔ wɔsɛɛ shihilɛ he gbɛjianɔ. (Lala 119:105) Kɛ́ wɔkɛ ekãa tao nakai ŋaawoo lɛ ni wɔkɛtsu nii lɛ, no lɛ Yehowa ji wɔ-Gbɛtsɔɔlɔ. Enɛ tsɔɔ akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ miinyiɛ.

11. Taakɛ Yeremia 6:16 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ mfonirifeemɔŋ wiemɔ ni yɔɔ miishɛɛ Yehowa kɛtsu nii beni ekɛ ewebii lɛ wieɔ lɛ, shi te amɛhere nɔ amɛha tɛŋŋ?

11 Ani wɔmiiŋmɛ gbɛ diɛŋtsɛ koni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ akudɔ wɔ pɛpɛɛpɛ tamɔ nakai? Bei komɛi lɛ sɛɛnamɔ yɛ he akɛ wɔɔŋɔ be fioo ni wɔkɛ anɔkwayeli apɛi wɔmli wɔkwɛ. Susumɔ ŋmalɛ kuku ko ni baaye abua wɔ koni wɔfee nakai lɛ he okwɛ, ni ji: “Bɔ ni Yehowa kɛɛ nɛ: Nyɛhoa nyɛdamɔa gbɛ̀i lɛ anɔ, ni nyɛkwɛa, ní nyɛbia naanɔ tempɔŋi lɛ ashi, he ni gbɛ kpakpa lɛ yɔɔ lɛ, ní nyɛnyiɛ nɔ, ni nyɛaaná hejɔɔmɔ nyɛha nyɛsusumai lɛ!” (Yeremia 6:16) Ekolɛ wiemɔi nɛɛ baaha wɔkai gbɛfalɔ ko ni waa edamɔɔ shi yɛ gbɛŋta ko nɔ ní ebiɔ gbɛtsɔɔmɔi lɛ. Yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa lɛ, kulɛ esa akɛ Yehowa webii ni ji atuatselɔi ni hi shi yɛ Israel lɛ afee nɔ ko tamɔ nakai nɔŋŋ. Esa akɛ amɛku amɛsɛɛ kɛbanyiɛ “naanɔ tempɔŋi lɛ” anɔ. Nakai “gbɛ kpakpa” lɛ ji gbɛ ni amɛblematsɛmɛi anɔkwafoi lɛ nyiɛ nɔ lɛ, gbɛ ni maŋ lɛ ekpalaŋ kɛjɛ he kwraa lɛ. Dɔlɛ sane ji akɛ, Israel kɛ kuɛŋtimɔ kpoo kaimɔ ni jɛ suɔmɔ mli ni Yehowa kɛha amɛ nɛɛ. Nakai kuku lɛ nɔŋŋ tsaa nɔ akɛ: “Shi amɛkɛɔ akɛ: Wɔnyiɛɛɛ nɔ!” Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ ekpɛlɛ ŋaawoo nɛɛ nɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ srɔto kwraa nɔ.

12, 13. (a) Te Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ ekpɛlɛ ŋaawoo ni yɔɔ Yeremia 6:16 lɛ nɔ amɛha tɛŋŋ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ yɛ bɔ ni wɔnyiɛɔ wɔhaa ŋmɛnɛ lɛ he?

12 Kɛjɛ afi 1800 afii lɛ anaagbee gbɛ kɛbaa nɛɛ, Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ etsu ŋaawoo ni yɔɔ Yeremia 6:16 lɛ he nii. Ákɛ kuu lɛ, amɛ́tsɔ hiɛ amɛjɛ tsui muu fɛɛ mli amɛku amɛsɛɛ kɛba “naanɔ tempɔŋi lɛ” anɔ. Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ Kristendom ni ji hemɔkɛyeli kwalɔ lɛ, amɛkɛ anɔkwayeli ebo “tsámɔ wiemɔi” ni Yesu Kristo kɛha, ní esɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi ní hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ mli lɛ kɛtsu nii yɛ amɛshihilɛ mli lɛ toi. (2 Timoteo 1:13) Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ yeɔ buaa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, kɛ agbɛnɛ hu amɛnanemɛi “tooi krokomɛi” lɛ koni amɛtiu shihilɛ gbɛ ni tsáa mɔ, ni yɔɔ miishɛɛ ni Kristendom ekpoo lɛ sɛɛ.—Yohane 10:16.

13 Tsulɔ anɔkwafo kuu lɛ etsɔ mumɔŋ niyenii ni amɛkɛhaa yɛ be ni sa nɔ lɛ nɔ amɛye amɛbua mɛi akpekpei abɔ ni amɛbana “naanɔ tempɔŋi lɛ” ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ miinyiɛ. (Mateo 24:45-47) Ani ofata mɛi akpekpei abɔ nɛɛ ahe? Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛni obaanyɛ ofee koni okakpalaŋ, ni oyadi bo diɛŋtsɛ oshihilɛ gbɛ sɛɛ? Nilee yɛ mli akɛ yɛ be kɛ beaŋ lɛ, oooŋɔ be fioo ni okɛpɛi bɔ ni onyiɛɔ ohaa yɛ shihilɛ mli lɛ mli okwɛ. Kɛ́ okɛ anɔkwayeli kane Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji, ní otee kpeei srɔtoi ní mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ eto he gbɛjianɔ kɛha wɔ tsɔsemɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ, belɛ aatsɔse bo koni okɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ. Ni kɛ́ ojɛ heshibaa mli okɛ ŋaawoo ni akɛhaa bo lɛ tsu nii lɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ okɛ Nyɔŋmɔ miinyiɛ, ni oonyiɛ “naanɔ tempɔŋi lɛ” anɔ.

Ní Wɔɔnyiɛ Tamɔ Nɔ ni ‘Wɔmiina Mɔ ni Anaaa Lɛ Lɛ’

14. Kɛ́ Yehowa ji mɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha wɔ lɛ, te no baasa wɔyiŋ ni wɔkpɛɔ akɛ aŋkroaŋkroi lɛ he eha tɛŋŋ?

14 Kɛ́ wɔɔnyɛ wɔkɛ Yehowa anyiɛ lɛ, belɛ esa akɛ efee mɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha wɔ. Kaimɔ akɛ, Yehowa ha anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema Israel lɛ le akɛ ekɛ ehe eteeko amɛ. Ŋmɛnɛ, nakai nɔŋŋ ejieɔ ehe kpo etsɔɔ ewebii lɛ akɛ Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele lɛ. Ani Yehowa ji mɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha bo, tamɔ nɔ ni edamɔ ohiɛ eetsɔɔ bo nii? Hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ ji nɔ ni esa akɛ wɔjie lɛ kpo kɛ́ wɔɔnyɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ. Mose ná hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ, “ejaakɛ emɔ mɔ ni anaaa lɛ lɛ mli tamɔ nɔ ni eena lɛ.” (Hebribii 11:27) Kɛ́ Yehowa ji mɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha wɔ lɛ, no lɛ kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ lɛ, wɔbaasusu bɔ ni enuɔ he ehaa lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔsusuŋ he po akɛ wɔkɛ wɔhe baawo nɔ fɔŋ feemɔ mli ní wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔtsimɔ eshai ni wɔfee lɛ anɔ koni Kristofoi asafoŋ onukpai lɛ loo wɔweku lɛ mli bii lɛ akale. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ be mli ni naanyo gbɔmɔ ko po enaaa wɔ lɛ. Wɔtswa wɔfai shi tamɔ bɔ ni Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema lɛ tswa efai shi lɛ, akɛ: “Mikɛ tsui ni eye emuu aaanyiɛ yɛ miwe lɛ.”—Lala 101:2.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ naanyo ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi hii kɛ yei lɛ aaabɔ lɛ baaye abua wɔ yɛ koni wɔna Yehowa akɛ mɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ?

15 Yehowa nuɔ shishi akɛ bɔɔ nii ni ji heloo kɛ lá ni yeee emuu ji wɔ, ni akɛ bei komɛi lɛ ekolɛ ebaawa kɛha wɔ akɛ wɔbaahe nɔ ko ni wɔnaaa lɛ wɔye. (Lala 103:14) Efeɔ babaoo koni ekɛye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔye wɔfatɔɔi nɛɛ anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehala “maŋ ko eha egbɛi lɛ” kɛjɛ jeŋmaji fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ amli efee amɛ ekome. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:14) Be mli ni wɔkɛ ekomefeemɔ sɔmɔɔ lɛ, wɔwowooɔ wɔhe hewalɛ. Kɛ́ wɔnu bɔ ni Yehowa eye ebua mumɔŋ nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ko ní enyɛ eye fatɔɔ ko nɔ loo etsɔ kaa ni mli wa ko mli shweshweeshwe lɛ he sane lɛ, ehaa wɔnuɔ he waa akɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ ji mɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha wɔ.—1 Petro 5:9.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu he nii ni wɔɔkase lɛ baaye abua wɔ koni wɔkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ?

16 Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yehowa kɛ nɔkwɛmɔnɔ ni e-Bi lɛ fee lɛ eha wɔ. Yesu kɛɛ akɛ: “Mi nɔŋŋ ji gbɛ lɛ kɛ anɔkwale lɛ kɛ wala lɛ; mɔ ko baaa tsɛ lɛ ŋɔɔ, akɛ ja etsɔ minɔ.” (Yohane 14:6) Bɔ ni Yesu hi shi eha yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ní wɔɔkase lɛ ji gbɛ̀i ni hi fe fɛɛ ní wɔkɛaaha Yehowa afee mɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha wɔ lɛ ateŋ ekome. Nɔ fɛɛ nɔ ni Yesu wie loo efee lɛ ji nɔ diɛŋtsɛ ni jieɔ eŋwɛi Tsɛ lɛ subaŋ kɛ egbɛ̀i lɛ akpo. (Yohane 14:9) Be mli ni wɔkpɛɔ wɔyiŋ lɛ, esa akɛ wɔjwɛŋ bɔ ni Yesu baatsu saji ni tamɔ nakai lɛ ahe nii eha lɛ he jogbaŋŋ. Kɛji akɛ wɔdamɔ saji ni akɛ sɔlemɔ esusu he jogbaŋŋ ni tamɔ nɛkɛ nɔ wɔkpɛ wɔyiŋ lɛ, belɛ wɔmiinyiɛ Kristo nanemaahei lɛ asɛɛ. (1 Petro 2:21) Enɛ feemɔ tsɔɔ akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ miinyiɛ.

Mɛɛ Jɔɔmɔi Jɛɔ Mli Kɛbaa?

17. Kɛ́ wɔnyiɛ Yehowa gbɛ lɛ nɔ lɛ, mɛɛ “hejɔɔmɔ” wɔbaaná wɔha wɔsusumai lɛ?

17 Yehowa Nyɔŋmɔ ni akɛaanyiɛ lɛ haa anáa miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. Kaimɔ shi ní Yehowa wo ewebii lɛ yɛ nɔ ni kɔɔ “gbɛ kpakpa lɛ” ní amɛaanyiɛ nɔ lɛ he lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛnyiɛ[a] nɔ, ni nyɛaaná hejɔɔmɔ nyɛha nyɛsusumai lɛ!” (Yeremia 6:16) Mɛni ji nɔ ni nakai “hejɔɔmɔ” lɛ tsɔɔ? Ani etsɔɔ ogbɔjɔ shihilɛ ni miishɛɛ kɛ heloo naa nii babaoo eyi mli obɔ? Dabi. Yehowa haa wɔ nɔ ko ni hi fe enɛɛmɛi kwraa, nɔ ko ni adesai ateŋ niiatsɛmɛi lɛ efɔɔɔ namɔ. Hejɔɔmɔ ni oooná oha osusuma lɛ tsɔɔ akɛ, ní oooná tsui ni nyɔɔ mɔ mli, mlifilimɔ, miishɛɛ, kɛ mumɔŋ shihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli. Nakai hejɔɔmɔ lɛ tsɔɔ akɛ obaanyɛ ona nɔmimaa akɛ ohala gbɛ ni hi fe fɛɛ lɛ yɛ shihilɛ mli. Hejɔlɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji jɔɔmɔ ni nɔ bɛ yɛ jeŋ ni haomɔi eyi mli obɔ nɛɛ mli!

18. Mɛɛ jɔɔmɔ Yehowa sumɔɔ ní oná, ni mɛni ji ofaishitswaa?

18 Yɛ anɔkwale mli lɛ, shihilɛ diɛŋtsɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ ji jɔɔmɔ kpele. Wala mli ní ahiɔ be fioo po lɛ hi fe nɔ ni abɛ wala mli kwraa. Shi kɛlɛ, jeee Yehowa yiŋtoo ji akɛ onyiɛmɔ lɛ afee kuku ko kɛkɛ, ni ohi shi akɛ oblanyo loo oblayoo ni yɔɔ hewalɛ ní sɛɛ mli lɛ ogbɔ ni opiŋ. Dabi, Yehowa miisumɔ ni oná jɔɔmɔ ni fe fɛɛ lɛ. Eesumɔ ni okɛ lɛ anyiɛ kɛya naanɔ! Atsɔɔ enɛ mli jogbaŋŋ yɛ Mika 4:5 lɛ akɛ: “Majimaji lɛ fɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ nyiɛɔ yɛ enyɔŋmɔ gbɛi amli; shi wɔ lɛ wɔɔnyiɛ yɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, gbɛi amli kɛaatee naanɔi anaanɔ!” Ani obaamɔ nakai jɔɔmɔ lɛ mli kpɛŋŋ? Ani obaahi shi yɛ nɔ ni Yehowa kɛ tsuijurɔ tsɛɔ lɛ “anɔkwa wala lɛ” naa? (1 Timoteo 6:19) No lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni ji lɛ, tswaa ofai shi akɛ okɛ Yehowa baanyiɛ ŋmɛnɛ, wɔ́, kɛ gbi fɛɛ gbi ni nyiɛ sɛɛ lɛ kɛya naanɔ!

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi etsake “ninetalɔ” lɛ kɛtee be sɛɛkɛlɛ buu mli, taakɛ eji yɛ “hiŋmɛitswaa fioo ko” (The Emphatic Diaglott) mli loo yɛ “miniti kome” (A Translation in the Language of the People, ni Charles B. Williams fee lɛ) mli lɛ. Shi kɛlɛ, wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ shishijee niŋmaa lɛ mli diɛŋtsɛ lɛ tsɔɔ ninetalɔ kome, ní kɛ̀lɛ shɛɔ aaafee sɛntimitai 45 lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni nyiɛmɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ aaanyiɛ lɛ tsɔɔ?

• Mɛni hewɔ onuɔ he akɛ esa akɛ okɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ lɛ?

• Mɛni baaye abua bo koni okɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ?

• Mɛɛ jɔɔmɔi mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ nyiɛɔ lɛ náa?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]

Kɛtsɔ Biblia lɛ nɔ lɛ, wɔnuɔ Yehowa gbee yɛ wɔsɛɛ akɛ, “Gbɛ lɛ nɛ”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Wɔnine shɛɔ mumɔŋ niyenii anɔ yɛ be ni sa nɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi