Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ashiɛɔ Sanekpakpa Lɛ Atsɔɔ Mɛi “Ni Jɛ Jeŋmaji Anɔ Wiemɔi Srɔtoi Fɛɛ Mli”

Ashiɛɔ Sanekpakpa Lɛ Atsɔɔ Mɛi “Ni Jɛ Jeŋmaji Anɔ Wiemɔi Srɔtoi Fɛɛ Mli”

Ashiɛɔ Sanekpakpa Lɛ Atsɔɔ Mɛi “Ni Jɛ Jeŋmaji Anɔ Wiemɔi Srɔtoi Fɛɛ Mli”

“Hii nyɔŋma ni jɛ jeŋmaji anɔ wiemɔi srɔtoi fɛɛ mli aaamɔ Yudanyo kome atade naamuu mli, amɛaakɛɛ: Wɔkɛ nyɛ aaatee; ejaakɛ wɔnu akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nyɛ yɛ!”—ZAKARIA 8:23.

1. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa kɛ shihilɛ kɛ be ni sa jogbaŋŋ ha koni akɛje Kristojamɔ lɛ shishi yɛ wiemɔi srɔtoi kɛ maji srɔtoi amli?

SHIHILƐ ní ba, kɛ be ní ekɛba lɛ sa jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Eba yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. Yɛ otsii ni tsɔ hiɛ lɛ amli lɛ, Yudafoi kɛ mɛi ni etsake kɛba Yuda jamɔ mli ní jɛ kpokpai aaafee 15 ní yɔɔ Roma kɛ nɔyelii krokomɛi ashishi lɛ amli lɛ ebabua amɛhe naa yɛ Yerusalem bɔni afee ni amɛye Hehoo lɛ. Amɛteŋ mɛi akpei abɔ nu ni mɛi ni abuuu amɛ ní mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eyimɔ amɛmli obɔbɔ lɛ miijaje sanekpakpa lɛ yɛ wiemɔi srɔtoi ni awieɔ yɛ maŋ lɛ mli lɛ amli—amɛwiemɔ lɛ jeee nɔ ni mɛi lɛ nuuu shishi taakɛ ebalɛ yɛ mɛi ni hi blema Babel lɛ agbɛfaŋ lɛ, shi amɛwie ni mɛi lɛ nu shishi. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-12) Ato Kristofoi asafo lɛ shishi yɛ nakai beaŋ, ni aje majimaji ateŋ tsɔsemɔ ko shishi yɛ wiemɔi srɔtoi amli, ni enɛ etee nɔ aahu kɛbashi ŋmɛnɛ.

2. Yesu kaselɔi lɛ ha amɛtoibolɔi ní jɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ ‘anaa kpɛ amɛhe’ yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

2 Ekolɛ wiemɔ ni Yesu kaselɔi lɛ nyɛɔ amɛwieɔ ji Hela, ni eji wiemɔ ni mɛi babaoo wieɔ yɛ nakai beaŋ. Amɛwieɔ Hebri ni ji wiemɔ ni awieɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ hu. Shi kɛlɛ, yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ, maji anɔ wiemɔi srɔtoi ni amɛwie lɛ ha amɛtoibolɔi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ ‘anaa kpɛ amɛhe.’ Mɛni jɛ mli kɛba? Anɔkwalei ni he hiaa ni toibolɔi lɛ nu yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaji anɔ wiemɔi amli lɛ sa amɛtsuii ahe. Beni gbi lɛ ba naagbee lɛ, nakai kaselɔi akuu fioo lɛ eda kɛbatsɔ asafo babaoo ní mlibii ayi fa fe 3,000!—Bɔfoi lɛ Asaji 2:37-42.

3, 4. Beni kaselɔi lɛ fã kɛshi Yerusalem, Yudea, kɛ Galilea lɛ, te fee tɛŋŋ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwere?

3 Yɛ nifeemɔ ni he hiaa waa nɛɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, yiwaa bate shi yɛ Yerusalem, ni “mɛi ni egbɛ eshwa lɛ yakpa shi, ni amɛjaje sanekpakpa lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 8:1-4) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔkaneɔ Filipo ní ekã shi faŋŋ akɛ eji sanekpakpa jajelɔ ni wieɔ Hela wiemɔ lɛ he sane yɛ Bɔfoi lɛ Asaji, yitso 8 lɛ mli. Filipo shiɛ etsɔɔ Samariabii lɛ. Eshiɛ etsɔɔ Etiopia piafonyo ko ní kpɛlɛ Kristo he sanekpakpa lɛ nɔ lɛ hu.—Bɔfoi lɛ Asaji 6:1-5; 8:5-13, 26-40; 21:8, 9.

4 Beni Kristofoi lɛ fã kɛshi Yerusalem, Yudea, kɛ Galilea ní amɛyatao hei ni amɛbaahi lɛ, amɛkɛ kusumii kɛ wiemɔ he naagbai kpe. Ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi shiɛ amɛtsɔɔ Yudafoi pɛ. Shi kaselɔ Luka bɔ amaniɛ akɛ: “Amɛteŋ mɛi komɛi lɛ, Kiprobii kɛ Kireenebii ji amɛ, ni mɛnɛɛmɛi ba Antiokia amɛbawie amɛtsɔɔ Helabii lɛ hu, ni amɛjaje Nuŋtsɔ Yesu he sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ amɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 11:19-21.

Nyɔŋmɔ ni Kwɛɛɛ Hiɛaŋ lɛ Hiɛ Shɛɛ Sane ko Kɛha Mɛi Fɛɛ

5. Mɛɛ gbɛ nɔ anaa akɛ Yehowa kwɛɛɛ hiɛaŋ yɛ sanekpakpa lɛ gbɛfaŋ?

5 Nifeemɔi ni tee nɔ nɛɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ̀i kpaa gbee; ekwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ. Beni Yehowa ye ebua bɔfo Petro ní ejaje susumɔi ni ehiɛ yɛ jeŋmajiaŋbii lɛ ahe lɛ, ekɛ hiɛsɔɔ wie akɛ: “Lɛɛlɛŋ, miyoo akɛ, Nyɔŋmɔ jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ; shi moŋ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35; Lala 145:9) Bɔfo Paulo ni tsutsu ko lɛ eji mɔ ni waa Kristofoi lɛ ayi lɛ ma hiɛaŋ ni Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ lɛ nɔ mi beni ejaje akɛ Nyɔŋmɔ “sumɔɔ akɛ ehere gbɔmɛi fɛɛ yiwala” lɛ. (1 Timoteo 2:4) Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ ni Bɔlɔ lɛ kɛha mɛi fɛɛ, hii kɛ yei, wekui srɔtoi fɛɛ, maji srɔtoi amli bii, loo wiemɔ kui srɔtoi fɛɛ lɛ haa anaa faŋŋ akɛ ekwɛɛɛ hiɛaŋ.

6, 7. Mɛɛ Biblia mli gbalɛi gba akɛ sanekpakpa lɛ baagbɛ eshwã majimaji kɛ majianɔ wiemɔi srɔtoi amli?

6 Agba majimaji ateŋ shweremɔ nɛɛ he sane afɔ̃ shi afii ohai abɔ kɛtsɔ hiɛ. Daniel gbalɛ lɛ tsɔɔ akɛ, “aha lɛ [Yesu] nɔyeli kɛ anunyam kɛ maŋtsɛyeli, koni majimaji kɛ asafoi kɛ wiemɔi lɛ fɛɛ asɔmɔ lɛ.” (Daniel 7:14) Anɔkwale ni eji akɛ akalaa wolo tɛtrɛɛ nɛɛ yɛ wiemɔi 151 mli ni ajaa yɛ jeŋ fɛɛ, ní eha onyɛ ookane Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ tsɔɔ akɛ Biblia mli gbalɛ nɛɛ eba mli.

7 Biblia lɛ gba akɛ be baaba ni adesai ni jɛ wiemɔi srɔtoi amli lɛ baanu Biblia mli shɛɛ sane ní haa wala lɛ he sane. Zakaria tsɔɔ bɔ ni anɔkwa jamɔ baafee nɔ ni mɛi babaoo aaaho kɛba he lɛ mli, ni egba akɛ: ‘Nakai gbii lɛ amli lɛ aaaba mli akɛ hii nyɔŋma ni jɛ jeŋmaji anɔ wiemɔi srɔtoi fɛɛ mli aaamɔ Yudanyo kome [Kristofonyo ni akɛ mumɔ efɔ lɛ mu, ni fata “Nyɔŋmɔ Israel lɛ” he lɛ] atade naamuu mli, amɛaakɛɛ: Wɔkɛ nyɛ aaatee; ejaakɛ wɔnu akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nyɛ yɛ!’ (Zakaria 8:23; Galatabii 6:16) Ni beni bɔfo Yohane gbaa ninaa ni ena lɛ etsɔɔ lɛ, ewie akɛ: ‘Ni naa, asafo babaoo ni mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akane ni jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ majianɔ wiemɔi amli damɔ maŋtsɛsɛi lɛ hiɛ kɛ toobi lɛ hiɛ.’ (Kpojiemɔ 7:9) Gbalɛi nɛɛ miiba mli anɔkwale!

Ní Aaashiɛ Atsɔɔ Gbɔmɛi Srɔtoi Fɛɛ

8. Mɛɛ shihilɛ diɛŋtsɛ yɔɔ ŋmɛnɛ ni biɔ ni wɔfee tsakemɔ yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

8 Ŋmɛnɛ, mɛi babaoo fãa gbɛ kɛyahiɔ hei srɔtoi. Bɔ ni je lɛŋ maji srɔtoi fɛɛ kɛ amɛhe shãraa haa lɛ eha mɛi babaoo efã kɛtee maji krokomɛi anɔ yɛ wɔbei nɛɛ amli. Mɛi babaoo efã kɛjɛ hei ni awuɔ ta yɛ kɛ hei ni ayeɔ ohia yɛ lɛ kɛtee hei ni hi bɔ ni sa, koni amɛyatao shihilɛ ni yɔɔ shweshweeshwe. Yɛ maji pii amli lɛ, maŋsɛɛbii kɛ abobalɔi ní amɛyi faa babaoo lɛ eha ato maŋsɛɛ wiemɔ kui ashishi yɛ akutsei srɔtoi amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, awieɔ wiemɔi srɔtoi ni fa fe 120 yɛ Finland; ni awieɔ nɔ ni fa fe 200 yɛ Australia. Yɛ United States maŋtiase kome pɛ—San Diego—mli lɛ, awieɔ wiemɔi srɔtoi ni fa fe 100!

9. Te esa akɛ wɔbu mɛi ni wieɔ wiemɔi srɔtoi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ wɔha tɛŋŋ?

9 Ákɛ sɔɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ, ani wɔbuɔ mɛi ni wieɔ wiemɔi srɔtoisrɔtoi nɛɛ akɛ nɔ ni tsĩɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ gbɛ? Dabi kwraa! Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔbuɔ enɛ akɛ nɔ ni sa kɛha wɔshikpɔŋkuku ni wɔshiɛɔ yɛ mli lɛ mli lɛɛmɔ—‘ŋmɔji ni amɛ́gba futaa ni sa kpamɔ.’ (Yohane 4:35) Wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔsusu mɛi ni hiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ ahe, ekɔɔɔ he eko maŋ nɔ ni amɛjɛ loo wiemɔ ni amɛwieɔ. (Mateo 5:3) Enɛ hewɔ lɛ, gbɔmɛi ni jɛ “majianɔ wiemɔi fɛɛ” amli ni amɛyi faa daa lɛ miitsɔmɔ Kristo kaselɔi daa afi. (Kpojiemɔ 14:6) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛbashi August afi 2004 lɛ, no mli lɛ aatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ wiemɔi aaafee 40 mli yɛ Germany. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, ashiɛ sanekpakpa lɛ yɛ wiemɔi aaafee 18 mli yɛ Australia, shi yɛ afii nyɔŋma pɛ sɛɛ lɛ, ashiɛ yɛ wiemɔi ni miihe ashɛ 30 mli. Yehowa Odasefoi miishiɛ kɛmiitsɔɔ mɛi yɛ wiemɔi srɔtoi aaafee 20 mli yɛ Greece. Yɛ Blɔfo wiemɔ, ni ji wiemɔ ni awieɔ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa Odasefoi aaafee 100 mlijaa 80 wieɔ wiemɔ kroko.

10. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ aŋkroaŋkroi ni ji shiɛlɔi lɛ náa yɛ “jeŋmaji fɛɛ” kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ mli?

10 Yɛ anɔkwale mli lɛ, aatsu Yesu famɔ akɛ ‘afee jeŋmaji fɛɛ kaselɔi’ lɛ he nii! (Mateo 28:19) Yehowa Odasefoi ejɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkpɛlɛ nakai nitsumɔ lɛ nɔ, ni amɛkɛ ekãa miishiɛ yɛ shikpɔji 235 nɔ, ni amɛmiijara woji yɛ wiemɔi ni fa fe 400 mli. Yɛ be mli ni Yehowa asafo lɛ kɛ nibii ni he hiaa koni anyɛ ashiɛ atsɔɔ mɛi lɛ haa lɛ, esa akɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ lɛ diɛŋtsɛ aŋɔ hegbɛ lɛ ni ekɛ Biblia mli shɛɛ sane lɛ ayaha “mɛi fɛɛ” yɛ wiemɔ ni mɛi lɛ nuɔ jogbaŋŋ lɛ mli. (Yohane 1:7) Nɛkɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ yɛ ekomefeemɔ mli nɛɛ haa mɛi akpekpei abɔ ni jɛ wiemɔ kui srɔtoi amli lɛ náa sanekpakpa lɛ he sɛɛ. (Romabii 10:14, 15) Hɛɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ tsuɔ gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa he nii!

Ní Aaatsu Naagba lɛ He Nii

11, 12. (a) Mɛɛ naagbai esa akɛ atsu he nii, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yeɔ ebuaa yɛ enɛ feemɔ gbɛfaŋ? (b) Mɛni hewɔ shiɛmɔ ni aaashiɛ aha mɛi yɛ amɛmaŋ wiemɔ mli lɛ sa jogbaŋŋ lɛ?

11 Ŋmɛnɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi babaoo baasumɔ ni amɛkase wiemɔ kroko, shi amɛnyɛŋ amɛkpa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ naakpɛɛ nikeenii lɛ gbɛ kɛha enɛ feemɔ. (1 Korintobii 13:8) Wiemɔ kroko kasemɔ ji nitsumɔ wulu. Ekolɛ ebaabi ni mɛi po ni nuɔ wiemɔ kroko lɛ atsake bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhaa kɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛshiɛɔ lɛ bɔni afee ni amɛha mɛi ni wieɔ nakai wiemɔ lɛ ní jɛ shihilɛi kɛ kusumii srɔtoi amli lɛ anya Biblia mli shɛɛ sane lɛ he. Agbɛnɛ hu, bei pii lɛ maŋsɛɛbii ni ba etsɛko lɛ ahiɛ gboɔ; ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo dani anyɛ́ anu bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhaa lɛ shishi.

12 Shi kɛlɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yaa nɔ eyeɔ ebuaa Yehowa tsuji yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ koni amɛye amɛbua mɛi ni wieɔ wiemɔi krokomɛi lɛ mli. (Luka 11:13) Yɛ nɔ najiaŋ ni mumɔ lɛ aaatsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ eha wɔnyɛ wɔwie wiemɔi krokomɛi lɛ, ebaanyɛ eha shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔkɛ mɛi ni ewieee wɔmaŋ wiemɔ lɛ agba sane lɛ aya hiɛ. (Lala 143:10) Biblia mli shɛɛ sane lɛ ni wɔɔshiɛ loo ni wɔɔtsɔɔ mɛi krokomɛi yɛ wiemɔ ni amɛleee jogbaŋŋ mli lɛ baanyɛ abote amɛjwɛŋmɔi amli. Shi kɛlɛ, bɔni afee ni wɔshɛ wɔtoibolɔi lɛ atsuii ahe lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔwie amɛmaŋ wiemɔ—wiemɔ ni saa amɛmligbɛ kanyamɔi, yiŋtoi, kɛ hiɛnɔkamɔi ahe.—Luka 24:32.

13, 14. (a) Mɛni kanyaa mɛi komɛi koni amɛshiɛ yɛ wiemɔ kroko mli lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ anaa he-kɛ-afɔleshaa mumɔ yɛ enɛ feemɔ mli?

13 Maŋtsɛyeli shiɛlɔi babaoo miisɔmɔ yɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ akɛni amɛna bɔ ni mɛi kpɛlɛɔ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ amɛhaa lɛ hewɔ. Yɛ amɛteŋ mɛi krokomɛi agbɛfaŋ lɛ, ewoɔ amɛ hewalɛ kɛji akɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ baafee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ waa. Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ko ni yɔɔ Europa wuoyigbɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Anɔkwale lɛ he kumai miiye mɛi ni jɛ Europa Bokagbɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo.” Kwɛ bɔ ni ehaa mɔ tsui nyɔɔ emli akɛ aaaye abua aŋkroaŋkroi ni kpɛlɛɔ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ nɛɛ!—Yesaia 55:1, 2.

14 Shi kɛlɛ, bɔni afee ni wɔnyɛ wɔkɛ wɔhe awo nitsumɔ nɛɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi lɛ, faishitswaa he miihia wɔ, ni ebiɔ ni wɔkɛ wɔhe ashã afɔle hu. (Lala 110:3) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Odasefoi awekui babaoo ni yɔɔ Japan lɛ eshi amɛshĩai fɛfɛji ni yɔɔ maŋtiasei wuji amli lɛ mli kɛtee akrowai amli bɔni afee ni amɛyaye amɛbua Chinabii akui ni efã kɛba jɛmɛ lɛ koni amɛnu Biblia lɛ shishi. Shiɛlɔi ni yɔɔ United States anaigbɛ ŋshɔ lɛ naa lɛ kɛ aaafee ŋmɛlɛtswaa kome loo enyɔ táa tsɔne mli daa ni amɛkɛ mɛi ni wieɔ Filipino wiemɔ lɛ yafeɔ Biblia mli nikasemɔ. Nuu ko kɛ eŋa kɛ weku ko ni jɛ Afghanistan lɛ kaseɔ nii yɛ Norway. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni ji Odasefoi nɛɛ kɛ Mɛni Nyɔŋmɔ Taoɔ yɛ Wɔdɛŋ? * wolo bibioo lɛ ni yɔɔ Blɔfo wiemɔ mli kɛ nɔ ni yɔɔ Norway wiemɔ mli lɛ tsuɔ nii. Weku lɛ kaneɔ kukuji lɛ yɛ Persia wiemɔ, ni ji wiemɔ ko ni tamɔ amɛmaŋ wiemɔ ni ji Dari lɛ mli. Amɛgbaa sane lɛ yɛ Blɔfo wiemɔ kɛ Norway wiemɔ mli. He-kɛ-afɔleshãa mumɔ kɛ he ní atsakeɔ awoɔ shihilɛi amli ni tamɔ nɛkɛ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛji akɛ maŋsɛɛbii lɛ kpɛlɛ sanekpakpa lɛ nɔ. *

15. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkɛ wɔhe awo shiɛmɔ ni akɛ ekãa shiɛɔ yɛ wiemɔi srɔtoi fɛɛ amli lɛ mli?

15 Ani obaanyɛ okɛ ohe awo shiɛmɔ ni ashiɛɔ yɛ wiemɔi srɔtoi amli nɛɛ mli? Mɛni hewɔ ojeee shishi otaooo maŋsɛɛ wiemɔi ni afɔɔ wiemɔ yɛ nyɛshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ? No sɛɛ lɛ, obaanyɛ ohiɛ dɛhiɛmɔ woji loo woji bibii komɛi ni yɔɔ nakai wiemɔi lɛ amli. Akɛ wolo bibioo ni ji Good News for People of All Nations, ni ajie lɛ kpo yɛ afi 2004 lɛ mli shɛɛ sane ni yɔɔ mlɛo, ni mli kã shi faŋŋ ni yɔɔ wiemɔi srɔtoi babaoo amli lɛ miitsu nii momo ni akɛmiigbɛ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ aashwã.—Kwɛmɔ sane ni ji “Good News for People of All Nations,” ni yɔɔ baafa 32 lɛ.

Ní Aaadɔ Gbɔ He’

16. Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmimɛi hii ni akɛ gbɛnaa nii ewo amɛdɛŋ lɛ baanyɛ atsɔ ajie mɔ hesusumɔ ni ŋkomeŋfa su bɛ mli lɛ kpo ni amɛkɛye amɛbua mɛi ni wieɔ maŋsɛɛ wiemɔ lɛ?

16 Kɛ́ wɔkase wiemɔ kroko jio wɔkaseee jio lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔye wɔbua koni atsɔse maŋsɛɛbii ni yɔɔ he ni wɔyɔɔ lɛ yɛ mumɔŋ. Yehowa fã ewebii lɛ ni ‘amɛdɔ gbɔ he.’ (5 Mose 10:18, 19) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Amerika Wuoyigbɛ maŋtiase wulu ko mli lɛ, asafoi enumɔ kpeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa kome too lɛ nɔŋŋ nɔ. Taakɛ afeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asai babaoo anɔ lɛ, áto gbɛjianɔ ni haa asafoi lɛ tsakeɔ bei ni amɛkɛfeɔ amɛkpeei lɛ daa afi, ni enɛ baaha afee kpee ni afeɔ yɛ China wiemɔ mli lɛ Hɔgbaa gbɛkɛ. Shi enɛ haŋ maŋsɛɛbii ni tsuɔ nii yɛ niyelihei lɛ ateŋ mɛi babaoo anyɛ aba kpee lɛ. Onukpai ni yɔɔ asafoi krokomɛi lɛ amli lɛ jɛ mlihilɛ mli amɛfee tsakemɔi bɔni afee ni anyɛ afee kpee ni afeɔ yɛ China wiemɔ mli lɛ Hɔgbaa mra kɛtsɔ hiɛ.

17. Te esa akɛ wɔnu he wɔha tɛŋŋ kɛ́ mɔ ko kpɛ eyiŋ akɛ ebaafã ni eyaye ebua mɛi ni wieɔ wiemɔ kroko lɛ?

17 Nɔkwɛlɔi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ jieɔ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni he esa jogbaŋŋ ni miisumɔ ni amɛshi kɛyaye amɛbua mɛi ni wieɔ wiemɔ kroko lɛ ayi waa. Ekolɛ asafoi ni Biblia mli tsɔɔlɔi ni he esa nɛɛ yɔɔ mli lɛ ahiɛ baatse amɛ, shi nɔkwɛlɔi lɛ nuɔ he tamɔ bɔ ni onukpai ni yɔɔ Listra kɛ Ikoniom lɛ nu he lɛ nɔŋŋ. Eyɛ mli akɛ Timoteo he yɛ sɛɛnamɔ kɛha asafo ni nakai onukpai lɛ yɔɔ mli lɛ moŋ, shi amɛtsĩii enaa akɛ ekɛ Paulo akafã gbɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:1-4) Kɛfata he lɛ, mɛi ni nyiɛɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hiɛ lɛ haaa maŋsɛɛbii asusumɔi ni yɔɔ srɔto, amɛkusumii, loo bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhaa lɛ atsĩ amɛnaa. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛkpɛlɛɔ shihilɛi srɔtoi amli ni mɛi lɛ jɛ lɛ anɔ ni amɛtaoɔ gbɛ̀i anɔ ni amɛaatsɔ amɛha wekukpaa kpakpa ahi amɛkɛ maŋsɛɛbii lɛ ateŋ yɛ sanekpakpa lɛ hewɔ.—1 Korintobii 9:22, 23.

18. Mɛɛ shinaa ni nitsumɔ pii yɔɔ mli naa egbele eha mɛi fɛɛ?

18 Taakɛ agba afɔ̃ shi lɛ, aashiɛ sanekpakpa lɛ yɛ “jeŋmaji anɔ wiemɔi srɔtoi fɛɛ” amli. Hegbɛi ni fa babaoo yɛ kɛha hiɛyaa lolo yɛ shikpɔŋkukuji ni awieɔ maŋsɛɛ wiemɔi yɛ mli lɛ amli. Shiɛlɔi akpei abɔ ni nyɛɔ amɛkɛ nitsɔɔmɔ gbɛ̀i srɔtoi tsuɔ nii lɛ ebote ‘shinaa kpeteŋkpele ni nitsumɔ pii yɔɔ mli’ nɛɛ mli. (1 Korintobii 16:9) Shi kɛlɛ, taakɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsɔɔ lɛ, babaoo he miihia bɔni afee ni anyɛ atsu shikpɔŋkukuji nɛɛ amli nii.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 14 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

^ kk. 14 Kɛha nɔkwɛmɔnii krokomɛi babaoo lɛ, kwɛmɔ “Afɔleshãai Fioo Kɛ Jɔɔmɔi Babaoo Baha Wɔ,” ni yɔɔ April 1, 2004 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 24-28 lɛ.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Wɔbaanyɛ wɔkase mɛi ahiɛaŋ ni Yehowa kwɛɛɛ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Te esa akɛ wɔbu mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli ní amɛwieee wɔmaŋ wiemɔ lɛ wɔha tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔshiɛ wɔha mɛi yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔ mli lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔjie mɔ hesusumɔ kpo wɔtsɔɔ maŋsɛɛbii ni yɔɔ wɔteaŋ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Shikpɔŋ he mfoniri/Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

Roma

KRETA

ASIA

FRIGIA

PAMFILIA

PONTO

KAPADOKIA

MESOPOTAMIA

MEDIA

PARTHIA

ELAM

ARABIA

LIBIA

MIZRAIM

YUDEA

Yerusalem

[Nui]

Mediterranean Ŋshɔ

Ŋshɔ Diŋ

Ŋshɔ Tsuru

Persia Ŋshɔnine

[Mfoniri]

Yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. lɛ, gbɔmɛi ni jɛ kpokpai aaafee 15 ni yɔɔ Roma kɛ nɔyelii krokomɛi ashishi lɛ amli lɛ nu sanekpakpa lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaji anɔ wiemɔi amli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 24]

Maŋsɛɛbii babaoo kpɛlɛɔ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Maŋtsɛyeli Asa ko he tao ni aŋmala wiemɔi srɔtoi enumɔ yɛ nɔ