Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mitswa Mifai Shi Akɛ Maya Nɔ Masɔmɔ Mi-Bɔlɔ LƐ

Mitswa Mifai Shi Akɛ Maya Nɔ Masɔmɔ Mi-Bɔlɔ LƐ

Wala Shihilɛ He Sane

Mitswa Mifai Shi Akɛ Maya Nɔ Masɔmɔ Mi-Bɔlɔ LƐ

TAAKƐ CONSTANCE BENANTI GBA

Fɛɛ ba yɛ be kukuoo mli! Atiridii gbonyo ko mɔ wɔbiyoo Camille ni eye nyɔji 22 lɛ, ni yɛ gbii ekpaa pɛ mli lɛ egbo. Miye awerɛho waa diɛŋtsɛ. Miná ni kulɛ mi hu migbo. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ ŋmɛ nɔ ko tamɔ nɛkɛ gbɛ? Miyiŋ futu mi.

MIFƆLƆI ji maŋsɛɛbii ni jɛ Castellammare del Golfo ni ji maŋ bibioo ko ni yɔɔ Sicily, yɛ Italy. Amɛfã kɛbahi New York City, ni yɛ December 8, afi 1908 lɛ, afɔ mi yɛ jɛmɛ. Mitsɛ kɛ minyɛ kɛ amɛbii kpaanyɔ, hii enumɔ kɛ yei etɛ ji mɛi ni feɔ wɔweku lɛ. *

Yɛ afi 1927 lɛ, mitsɛ ni ji Santo Catanzaro kɛ Biblia Kaselɔi, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ, akuu bibioo ko bɔi kpeei yaa. Giovanni De Cecca ni eji nyɛmi nuu ni jɛ Italy ni sɔmɔɔ yɛ nitsumɔhe yitso (ni atsɛɔ lɛ Betel) ni yɔɔ Brooklyn, New York lɛ feɔ kpeei yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ masɛi yɛ New Jersey. Sɛɛ mli lɛ, mitsɛ bɔi shiɛmɔ ni ekɛ ehe wo be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni etee nɔ ehiɛ mli aahu kɛyashi beni egbo yɛ afi 1953.

Beni Awo ji oblayoo lɛ, no mli lɛ eesumɔ ni efee jamɔŋ yoo mɔ kome shihilɔ, shi efɔlɔi ekpɛlɛɛɛ enɛ nɔ. Shishijee mli lɛ, Awo nyɛ minɔ koni mikafata Ataa he kɛkase Biblia lɛ. Shi kɛlɛ, etsɛɛɛ ni miyɔse akɛ Ataa efee tsakemɔi yɛ eshihilɛ mli. Ehe bajɔ waa ni ebɔi mlihilɛ kpojiemɔ, ni eha toiŋjɔlɛ babaoo ba weku lɛ mli. Minya enɛ he waa.

Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, mikɛ nuu ko ni ji mitipɛŋfonyo ni atsɛɔ lɛ Charles ni afɔ lɛ yɛ Brooklyn lɛ kpe. Eweku lɛ jɛ Sicily, he ni miweku lɛ hu jɛ lɛ. Etsɛɛɛ ni wɔwo wɔhe shi akɛ wɔbaabote gbalashihilɛ mli, ni beni Ataa ku esɛɛ kɛjɛ Yehowa Odasefoi akpee ni afee yɛ Columbus, Ohio yɛ afi 1931 lɛ kɛba lɛ, wɔbote gbalashihilɛ mli. Beni wɔnáa afi lɛ, wɔfɔ wɔbiyoo Camille. Beni egbo lɛ, miye awerɛho ni ehiii mi kpatamɔ. Be ko lɛ, Charles kɛ yaafo kɛɛ mi akɛ: “Camille ji mi hu mibiyoo. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔyaa nɔ wɔhiɔ shi, ni wɔshɛje wɔ diɛŋtsɛ wɔmii?”

Wɔkpɛlɛ Biblia Mli Anɔkwale lɛ Nɔ

Charles kai mi akɛ beni Ataa haa Camille yarafeemɔ wiemɔ lɛ, ewie gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ he. Mibi lɛ akɛ: “Ani oheɔ gbohiiashitee lɛ oyeɔ diɛŋtsɛ?”

Eha hetoo akɛ: “Hɛɛ! Mɛni hewɔ ohaaa wɔtao nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ he lɛ he saji babaoo?”

Nakai gbɛkɛ lɛ minyɛɛɛ mawɔ. Beni atswa leebi ŋmɛji ekpaa lɛ, mitee miyana Ataa dani eshi kɛtee nitsumɔ, ni mikɛɛ lɛ akɛ mi kɛ Charles fɛɛ miisumɔ ni wɔkase Biblia lɛ. Ená miishɛɛ ni efua mi. No mli lɛ Awo kã shi lolo, ni enu ni wɔmiiwie. Ebi mi nɔ ni eba. Mikɛɛ lɛ akɛ: “Jeee nɔ ko. Shi mikɛ Charles fɛɛ ekpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaakase Biblia lɛ agbɛnɛ.”

Eha mi hetoo akɛ: “Esa akɛ wɔ fɛɛ wɔkase Biblia lɛ.” No hewɔ lɛ, wɔ fɛɛ—ni wɔyibɔ ji 11—ni minyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ fata he lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ akɛ weku.

Biblia lɛ kasemɔ shɛje mimii, ni fiofio lɛ hiɛnɔkamɔ ni miná lɛ jie mijwɛŋmɔŋ futumɔ kɛ awerɛho ni miyeɔ lɛ kɛtee kwraa. Yɛ afi kome sɛɛ, ni ji yɛ afi 1935 lɛ, mi kɛ Charles bɔi Biblia mli anɔkwale lɛ shiɛmɔ kɛ mɛi krokomɛi tsɔɔmɔ. Yɛ February afi 1937 lɛ, beni wɔbo wiemɔ ko ni aha ni tsɔɔ bɔ ni Ŋmalɛ lɛ tsɔɔ akɛ nu mli baptisimɔ he hiaa waa lɛ toi wɔgbe naa yɛ nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn lɛ, abaptisi wɔ kɛ nyɛmimɛi krokomɛi ni fata he lɛ yɛ gbɔiatoohe ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ. Jeee hiɛnɔkamɔ ni miná akɛ mikɛ mibiyoo lɛ baakpe ekoŋŋ gbi ko lɛ pɛ hewɔ mikɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ, shi moŋ akɛni miisumɔ ni masɔmɔ wɔ-Bɔlɔ ní mibale lɛ ní misumɔɔ lɛ lɛ hu hewɔ.

Mikɛ Mihe Wo Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ lɛ Mli

Nɔ ni mikase lɛ ni mikɛ mɛi krokomɛi gbaa he sane lɛ haa mináa miishɛɛ ni mitsui nyɔɔ mimli, titri lɛ akɛni no beaŋ lɛ mɛi pii kpɛlɛɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ ni amɛ hu amɛjajeɔ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ hewɔ. (Mateo 9:37) Yɛ afi 1941 mli lɛ, mi kɛ Charles batsɔmɔ gbɛgbalɔi, ni ji gbɛi ni Yehowa Odasefoi kɛtsɛɔ amɛbe-fɛɛ sɔɔlɔi lɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, wɔhé tsu ko ni awɔɔ mli ni tsɔne gbalaa, ni Charles shi wɔweku lɛ trɔsa feemɔhe lɛ eha minyɛmi nuu Frank koni ekwɛ nɔ. Sɛɛ mli beni wɔnine shɛ wolo nɔ akɛ ahala wɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ, wɔná miishɛɛ waa. Shishijee mli lɛ, wɔsɔmɔ yɛ New Jersey, ni sɛɛ mli lɛ akɛ wɔ tee New York State.

Yɛ afi 1946, be mli ni wɔyɔɔ kpokpaa wulu nɔ kpee ko ni afee yɛ Baltimore, ni yɔɔ Maryland lɛ shishi lɛ, akɛɛ wɔ akɛ wɔyana Yehowa Odasefoi anajiaŋdamɔlɔi krɛdɛɛi lɛ ni amɛkɛ wɔ afee kpee ko. Wɔkɛ Nathan H. Knorr kɛ Milton G. Henschel kpe yɛ jɛmɛ. Amɛkɛ wɔ wie maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he, titri lɛ nɔ ni kɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ ní atsuɔ yɛ Italy lɛ he. Amɛkɛfɔ̃ wɔhiɛ koni wɔsusu Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ ní wɔɔya lɛ he.

Amɛkɛɛ wɔ akɛ: “Nyɛsusua he, ní nyɛbahaa wɔ hetoo.” Beni wɔje kpo kɛjɛ ɔfis lɛ, mikwɛ Charles hiɛ ni lɛ hu ekwɛ mihiɛ, ni wɔku wɔsɛɛ kɛtee ɔfis lɛ amrɔ nɔŋŋ. Wɔkɛɛ amɛ akɛ: “Wɔsusu he wɔgbe naa. Wɔfee klalo akɛ wɔbaaya Gilead.” Gbii nyɔŋma sɛɛ lɛ, wɔtee Gilead Skul klas ni ji kpawo lɛ.

Wɔhiɛ kpaaa nyɔji fioo ni akɛtsɔse wɔ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Nɔ ni wɔná he miishɛɛ fe fɛɛ ji tsuishitoo kɛ suɔmɔ ni tsɔɔlɔi lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ, amɛtsɔse wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ naagbai ni yɔɔ maŋsɛɛ shikpɔŋkukuji amli lɛ anaa. Beni wɔgbe nikasemɔ lɛ naa yɛ afi 1946 lɛ, aha nitsumɔ akɛ wɔyashiɛ be fioo ko yɛ New York City, he ni Italybii babaoo yɔɔ lɛ. No sɛɛ lɛ, miishɛɛ gbi lɛ diɛŋtsɛ bashɛ! Yɛ June 25, afi 1947 lɛ, wɔshi kɛtee wɔmaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ Italy.

Wɔje Wɔnitsumɔ lɛ Shishi

Wɔkɛ meele ko ni be ko ni eho lɛ akɛtsu asraafoi anitsumɔi lɛ fã gbɛ lɛ. Beni wɔye gbii 14 yɛ ŋshɔ lɛ hiɛ sɛɛ lɛ, wɔyashɛ Italy lɛjiamaamɔhe ni yɔɔ Genoa lɛ. Jeŋ Ta II lɛ ni ba naagbee afii enyɔ pɛ kɛtsɔ hiɛ dani wɔbashɛ shi lɛ, efite maŋtiase lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ okplɛmii atswiamɔi ahewɔ lɛ, glase kome folo po bɛ tsũi ni yɔɔ oketekei adaamɔhe lɛ samfɛji lɛ ahe. Kɛjɛ Genoa lɛ, wɔkɛ oketeke ni woɔ jatsu fã gbɛ kɛtee Milan, he ni nitsumɔhe nine lɛ kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ashĩa yɔɔ lɛ.

Shihilɛi ni yɔɔ Italy yɛ ta lɛ sɛɛ lɛ ehiii kwraa. Aabɔ mɔdɛŋ koni asaa nibii, shi ohia yɛ maŋ lɛ mli waa. Etsɛɛɛ tsɔ ni hela ko ni naa wa bamɔ mi. Datrɛfonyo ko tsɔɔ mli akɛ, hela ni naa wa miiye mitsui lɛ, no hewɔ lɛ esusuɔ akɛ ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ moŋ akɛ maku misɛɛ kɛya United States. Eŋɔɔ minaa waa akɛ jeee hela ni etsɔɔ lɛ ji nɔ ni yeɔ mi. Afii 58 nɛ, ni mikã he miishiɛ lolo yɛ Italy.

Beni wɔje wɔnitsumɔ lɛ shishi sɛɛ afii fioo komɛi lɛ, minyɛmimɛi hii ni yɔɔ United States lɛ tsɔɔ akɛ amɛmiisumɔ ni amɛhe lɔle amɛha wɔ. Shi Charles jɛ mlihilɛ mli ekpoo amɛnihamɔ lɛ, ni mihiɛ sɔ eyiŋkpɛɛ lɛ. Wɔyɔse yɛ nakai beaŋ akɛ, Odasefonyo ko kwraa bɛ Italy ni yɔɔ lɔle, ni Charles nu he akɛ ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔha wɔshihilɛ atamɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ anɔ̃. Wɔkpɛlɛɛɛ nɔ akɛ wɔná lɔle aahu kɛyashi afi 1961 beni wɔná lɔle bibioo ko.

Wɔklɛŋklɛŋ Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ Milan lɛ yɛ tsu ko ni yɔɔ ŋwɛitsu ko shishi lɛ mli, ni asɛmɛntiko mli. Hejuuhe bɛ jɛmɛ, ni paipi hu bɛ jɛmɛ, ni kɛ nugbɔ nɛ lɛ, Asa lɛ nɔ fɛɛ yiɔ kɛ nu. Kwakwei bibii komɛi hu yɛ Asa lɛ nɔ, ni amɛjoɔ foi kɛbɔleɔ shi yɛ tsu lɛ mli. Asuɔ kanei enyɔ bɔni afee ni ekpɛ he ni wɔkpeɔ yɛ lɛ. Eji nɔ ni woɔ mɔ hewalɛ akɛ, yɛ naagbai nɛɛ fɛɛ asɛɛ lɛ, mɛi ni yɔɔ tsui jurɔ lɛ baa wɔkpeei lɛ, ni sɛɛ mli lɛ amɛfataa wɔhe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Mli Niiashikpamɔi

Be ko lɛ wɔkɛ wolo bibioo ni ji Peace—Can It Last? lɛ ha nuu ko. Beni wɔshiɔ shĩa lɛ mli kɛyaa lɛ, eŋa ni atsɛɔ lɛ Santina lɛ bashɛ shi ni etere baagii ni nihɔɔmɔ nibii yɔɔ mli. Emli fũ fioo, ni ekɛɛ akɛ eyɛ biyei kpaanyɔ ni esa akɛ ekwɛ amɛ, ni no hewɔ lɛ enáŋ be kwraa eha wɔ. Beni miku misɛɛ kɛtee Santina ŋɔɔ ekoŋŋ lɛ, no mli lɛ ewu bɛ shĩa, ni eelò nii. Ekɛɛ akɛ: “Mibɛ dekã ni mikɛaabo toi. Kɛfata he lɛ, mileee nikanemɔ.”

Misɔle miha Yehowa yɛ miyitsoŋ, kɛkɛ ni mibi lɛ kɛji akɛ manyɛ maha lɛ shika koni elò atade ni awoɔ kɛgbeɔ fɛ̃i eha miwu. Otsii enyɔ sɛɛ lɛ, minine shɛ atade ni awoɔ kɛgbeɔ fɛ̃i lɛ nɔ, ni mikɛ Santina bɔi Biblia lɛ kasemɔ daa kɛtsɔ wolo ni ji “The Truth Shall Make You Free” lɛ nɔ. Santina kase nikanemɔ, ni yɛ shi ní ewu lɛ te ewo lɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, etee ehiɛ ni abaptisi lɛ. Ebiyei lɛ ateŋ mɛi enumɔ batsɔmɔ Odasefoi, ni Santina eye ebua mɛi babaoo hu ni amɛkpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ.

Yɛ March afi 1951 lɛ, ajie wɔ kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi enyɔ—Ruth Cannon, * kɛ Loyce Callahan ní kɛ Bill Wengert bote gbalashihilɛ mli yɛ sɛɛ mli lɛ—kɛtee Brescia, ni ji maŋ ní Odasefonyo ko kwraa bɛ jɛmɛ lɛ mli. Wɔyaná shĩa ko ni asaa mli, shi yɛ nyɔji enyɔ sɛɛ lɛ, shĩatsɛ lɛ ha wɔ ŋmɛlɛtswai 24 pɛ ni wɔkɛshi shĩa lɛ mli. Akɛni Odasefonyo ko kwraa bɛ akutso lɛ mli, ni wɔnáaa he ko wɔto hewɔ lɛ, wɔyato gbɔiatoohe, ni wɔhi jɛmɛ aaafee nyɔji enyɔ.

Wɔniyenii ni wɔyeɔ lɛ faaa: leebi lɛ wɔnuɔ kɔfe kɛ sikli bodobodo kokrobii, shwane lɛ wɔyeɔ aduawa kɛ atsɔmɔ kɛ keesu, ni gbɛkɛ lɛ wɔyeɔ aduawa kɛ atsɔmɔ kɛ keesu. Yɛ naagbai nɛɛ fɛɛ asɛɛ lɛ, wɔná miishɛɛ waa ni wɔtsui nyɔ wɔmli. Sɛɛ mli lɛ, wɔná shĩa bibioo ko, ni yɛ afi 1952 lɛ, mɛi 35 ba Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ, ni wɔfee enɛ yɛ tsu bibioo ko ni wɔkɛfee Maŋtsɛyeli Asa lɛ mli.

Naagbai Anaa ní Wɔdamɔ

Yɛ nakai beaŋ lɛ, osɔfoi lɛ kã he amɛyɛ maŋbii lɛ anɔ hewalɛ waa lolo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko beni wɔshiɛɔ yɛ Brescia lɛ, osɔfo lɛ wo gbekɛbii hii komɛi ahewalɛ ni amɛtswia wɔ tɛi. Shi kɛlɛ, sɛɛ mli lɛ mɛi 16 kɛ wɔ bɔi Biblia lɛ kasemɔ, ni yɛ be kukuoo mli lɛ amɛbatsɔmɔ Odasefoi. Ni namɔ fata mɛi nɛɛ ahe? Gbekɛbii hii ni ka akɛ amɛbaatswia wɔ tɛi lɛ ateŋ mɔ kome! Amrɔ nɛɛ eesɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa yɛ asafoi ni yɔɔ Brescia lɛ ateŋ ekome mli. Yɛ afi 1955 beni wɔshi Brescia lɛ, no mli lɛ aná Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 40 ni kɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

No sɛɛ lɛ, wɔkɛ afii etɛ sɔmɔ yɛ Leghorn (Livorno), he ni Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi pii ji yei lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔ ni wɔji nyɛmimɛi yei lɛ, wɔtsu asafoŋ gbɛnaa nii ní bei pii lɛ akɛhaa nyɛmimɛi hii lɛ ahe nii. Enɛ sɛɛ lɛ wɔfã kɛtee Genoa, he ni wɔje shishi kɛjɛ yɛ afii 11 ni eho nɛɛ lɛ. Shi yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, aná asafo kome yɛ jɛmɛ. Maŋtsɛyeli Asa lɛ yɛ klɛŋklɛŋ nsɔdo ni wɔtsu lɛ yɔɔ mli lɛ nɔ.

Beni wɔbashɛ Genoa lɛ, mikɛ yoo ko ni be ko ni eho lɛ ewu ji atswɛrɛnɔlɔ kɛ atswɛrɛnɔlɔi akuu ko nɔkwɛlɔ lɛ bɔi nikasemɔ. Yoo lɛ tee ehiɛ yɛ mumɔŋ ni etsɛɛɛ ni ebatsɔ wɔnyɛmi yoo Kristofonyo. Shi kɛlɛ, ewu te shi ewo lɛ, ni etee nɔ efee nakai bei babaoo. No sɛɛ lɛ, ekɛ eŋa lɛ bɔi kpeei yaa. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeebote asa lɛ mli lɛ, etaa tsu lɛ sɛɛ ni eboɔ toi. Sɛɛ mli beni wɔshi Genoa lɛ, wɔná wɔle akɛ ebi ni akɛ lɛ akase Biblia lɛ. Sɛɛ mli lɛ, abaptisi lɛ ni ebatsɔ Kristofonyo nɔkwɛlɔ ni yɔɔ suɔmɔ. Etee nɔ eye anɔkwa kɛyashi be mli ni egbo.

Mikɛ yoo ko ní polisifonyo ko ewo lɛ shi akɛ ekɛ lɛ baahi shi lɛ hu kase Biblia lɛ. Yɛ shishijee lɛ, polisifonyo lɛ jie miishɛɛ kpo, shi yɛ yookpeemɔ lɛ sɛɛ lɛ, etsake esubaŋ. Ete shi ewo yoo lɛ, ni yoo lɛ kpa nikasemɔ lɛ. Sɛɛ mli beni yoo lɛ je shishi akɛ ebaakase Biblia lɛ ekoŋŋ lɛ, ewu lɛ wo ehe gbeyei akɛ, kɛ́ ena ni wɔmiikase nii ekoŋŋ lɛ, ebaatswa wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ tu. Ojogbaŋŋ, yoo lɛ tee ehiɛ yɛ mumɔŋ ni ebatsɔ Odasefonyo ni abaptisi lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ etswaaa wɔ tu lɛ dɔŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ afii komɛi asɛɛ beni miyɔɔ kpokpaa nɔ kpee ko ni afee yɛ Genoa lɛ shishi lɛ, mɔ ko jɛ misɛɛ emɔ mimli ni ekɛ eniji bu mihiɛ, ni ebi mi kɛji akɛ manyɛ maka miyiŋ matsɔɔ mɔ ni eji. Beni mina akɛ nakai yoo lɛ wu lɛ ni lɛ, mihiŋmɛiiaŋ kpala nu. Beni efua mi sɛɛ lɛ, ekɛɛ mi akɛ abaptisi lɛ nakai gbi lɛ ni ekɛfee ehenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi.

Kɛjɛ afi 1964 kɛyashi afi 1972 lɛ, miná hegbɛ akɛ mafata Charles he beni eyasaraa asafoi lɛ ní ewoɔ amɛ hewalɛ yɛ mumɔŋ lɛ. Kɛ hooo kwraa lɛ wɔsɔmɔ yɛ Italy kooyigbɛ kpokpai lɛ fɛɛ anɔ—yɛ Piedmont, Lombardy, kɛ Liguria. No sɛɛ lɛ, wɔsaa wɔtsɔmɔ gbɛgbalɔi ekoŋŋ ni wɔtsu nii yɛ he ko ni bɛŋkɛ Florence kɛ sɛɛ mli lɛ yɛ Vercelli. Yɛ afi 1977 lɛ, no mli lɛ asafo kome pɛ yɔɔ Vercelli, shi beni wɔshi jɛmɛ yɛ afi 1999 lɛ, no mli lɛ aná asafoi etɛ yɛ jɛmɛ. Nakai afi lɛ ji be ni miye afii 91, ni awo wɔ hewalɛ koni wɔfã kɛyahi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ashĩa ni yɔɔ Rome lɛ mli, ni eji shĩa fɛfɛo ko ni yɔɔ he ko ni kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ toiŋjɔlɛ yɔɔ jɛmɛ lɛ.

Awerɛho Shihilɛ Kroko ni Ba

Yɛ March afi 2002 lɛ, nɔ̃ nyɔ Charles ni be fɛɛ be lɛ eyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ nɔ. Egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ lɛ ba shi fiofio aahu kɛyashi egbo yɛ May 11, afi 2002. Wɔkɛ ekomefeemɔ ye ŋkɔmɔ yɛ bei fɔji amli ni wɔkɛ ekomefeemɔ ná miishɛɛ kɛ́ wɔnine shɛ jɔɔmɔi anɔ yɛ afii 71 sɔŋŋ mli. Egbele lɛ ha minu he akɛ nɔ̃ wulu ko eŋmɛɛ mi, ni enɛ ha miye awerɛho waa.

Mifɔɔ Charles he mfonirifeemɔ yɛ mijwɛŋmɔ mli akɛ ewo ekootu lɛ ni ebu efai ni afɔɔ bumɔ yɛ afi 1930 afii lɛ amli lɛ. Misusuɔ bɔ ni efeɔ ehiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ ehaa lɛ he, loo efeɔ mi tamɔ nɔ ni miinu ni eeŋmɔ ŋmɔlɔ ko ni efɔɔ ŋmɔɔ lɛ. Yɛ Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ kɛ suɔmɔ ni nyɛmimɛi hii kɛ yei babaoo ni ji Kristofoi lɛ jieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ mi lɛ naa lɛ, minyɛ miŋmɛ mitsui shi yɛ awerɛho be nɛɛ mli. Mikɛ miishɛɛ miimɛ be ni mana Charles ekoŋŋ lɛ.

Mitee nɔ Misɔmɔ

Mi-Bɔlɔ lɛ sɔɔmɔ lɛ ji nɔ ni minyaa he fe fɛɛ yɛ mishihilɛ mli. Yɛ afii ni eho nɛɛ amli lɛ, ‘Misa minaa mikwɛ, ni mina akɛ Yehowa hĩ.’ (Lala 34:9) Minu he akɛ esumɔɔ mi, ni miyɔse akɛ ekwɛɔ mi. Eyɛ mli akɛ mibi lɛ gbo moŋ, shi Yehowa eha mi mumɔŋ bihii kɛ biyei babaoo—ni amɛyɛ Italy maŋ lɛ mli fɛɛ—ni amɛha mi kɛ Yehowa fɛɛ ená miishɛɛ.

Mi-Bɔlɔ lɛ he sane ni mikɛ mɛi krokomɛi gbaa lɛ ji nɔ ni be fɛɛ be lɛ minyaa efeemɔ he fe nɔ fɛɛ nɔ. No hewɔ ni miyaa nɔ mishiɛɔ ni mifeɔ Biblia mli nikasemɔi lɛ. Bei komɛi lɛ edɔɔ mi akɛ minyɛɛɛ mafee babaoo yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni mibɛ lɛ hewɔ. Shi miyɔseɔ akɛ Yehowa le mifatɔɔi lɛ ni ákɛ esumɔɔ mi ni ehiɛ sɔɔ nɔ ni minyɛɔ mifeɔ lɛ. (Marko 12:42) Mibɔɔ mɔdɛŋ koni mikɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 146:2 lɛ afee minɔ̃ akɛ: “Gbii abɔ ní mihiɛ kã nɛɛ majie Yehowa yi, gbii abɔ ní miyɔɔ jeŋ nɛɛ, mala majie mi-Nyɔŋmɔ lɛ yi!” *

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 5 Aŋma minyɛmi nuu Angelo Catanzaro niiashikpamɔ lɛ he sane yɛ The Watchtower ni ji April 1, afi 1975 nɔ̃ lɛ baafa 205-207 lɛ mli.

^ kk. 28 Kɛ́ ootao ole ewala shihilɛ he sane lɛ, kwɛmɔ May 1, 1971 The Watchtower lɛ baafa 277-280.

^ kk. 41 Nyɛmiyoo Benanti gbo yɛ July 16, 2005, yɛ be mli ni aŋmaa nɛkɛ sane nɛɛ. Eye afii 96.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Camille

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Yɛ wɔkpeemɔ gbi lɛ nɔ yɛ afi 1931

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Awo ní tsutsu ko lɛ ebɛ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ wɔ fɛɛ wɔkase Biblia lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Wɔ kɛ Nyɛminuu Knorr beni wɔgbe Gilead skul lɛ naa yɛ afi 1946 lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Mikɛ Charles, beni eshwɛ fioo ni ebaagbo lɛ