Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ní Wɔɔtsɔmɔ Sɔɔlɔi Ni Yaa Amɛhiɛ Ni Tsakeɔ Amɛhe Amɛwoɔ Shihilɛi Srɔtoi Amli

Ní Wɔɔtsɔmɔ Sɔɔlɔi Ni Yaa Amɛhiɛ Ni Tsakeɔ Amɛhe Amɛwoɔ Shihilɛi Srɔtoi Amli

Ní Wɔɔtsɔmɔ Sɔɔlɔi Ni Yaa Amɛhiɛ Ni Tsakeɔ Amɛhe Amɛwoɔ Shihilɛi Srɔtoi Amli

“Mitsɔ̃ mihe nɔ fɛɛ nɔ miha mɛi fɛɛ koni bɔ fɛɛ bɔ ni aaafee lɛ mikɛhere mɛi komɛi ayiwala.”—1 KORINTOBII 9:22.

1, 2. (a) Bɔfo Paulo ji sɔɔlɔ ni he esa jogbaŋŋ yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ? (b) Te Paulo diɛŋtsɛ tsɔɔ bɔ ni efee enii yɛ nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ mli eha tɛŋŋ?

ENYƐƆ ewieɔ etsɔɔ woloŋlelɔi kpanakpanaai, ni enyɛɔ ewieɔ etsɔɔ buufeelɔi ni baa shi hu. Ekɔne Roma hiɛnaanɔbii ayiŋ, ni ekɔne Frigiabii ni abuuu amɛ tsɔ̃ lɛ hu ayiŋ. Eniŋmaai lɛ kanya Helabii ni efeee shɛii kɛ Yudafoi hu ni yɔɔ kpɛŋŋ lɛ. Anyɛɛɛ aje sane mlitsɔɔmɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli ni ekɛhaa lɛ he ŋwane, ni eŋaawoo ni henumɔ yɔɔ mli ni ekɛha lɛ yɛ hewalɛ. Etao saji ni mɛi fɛɛ kɛ lɛ baakpã gbee yɛ he bɔni afee ni eha mɛi komɛi ahe Kristo nɔ amɛye.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:21.

2 Nakai nuu lɛ ji bɔfo Paulo, ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ eji sɔɔlɔ ni tee ehiɛ ní ha esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mɔ shi jogbaŋŋ. (1 Timoteo 1:12) Yesu kɛ nitsumɔ wo edɛŋ akɛ ‘ehiɛ Kristo gbɛi lɛ kɛya jeŋmaji kɛ maŋtsɛmɛi kɛ Israelbii lɛ hu ahiɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 9:15) Te efee enii yɛ nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ nɛɛ he eha tɛŋŋ? Ejaje akɛ: “Mitsɔ̃ mihe nɔ fɛɛ nɔ miha mɛi fɛɛ koni bɔ fɛɛ bɔ ni aaafee lɛ mikɛhere mɛi komɛi ayiwala. Shi sanekpakpa lɛ hewɔ mifeɔ enɛɛmɛi fɛɛ, beni afee ni mi hu maná emli nii lɛ eko.” (1 Korintobii 9:19-23) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli ní baanyɛ aye abua wɔ koni wɔshiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ amɔ shi jogbaŋŋ?

Nuu ní Atsake Lɛ lɛ Ye Omanye

3. Dani aaatsake Paulo lɛ, te ekɛ Kristofoi lɛ ye eha tɛŋŋ?

3 Ani Paulo ji mɔ ko ni yɔɔ tsuishitoo, ni susuɔ mɛi ahe, ni he esa momo kɛha nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ? Dabi kwraa! Jamɔ he sɛkɛyeli ha Saul (taakɛ tsutsu ko lɛ atsɛɔ Paulo lɛ) batsɔ mɔ ni waa Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ayi waa diɛŋtsɛ. Beni eji oblanyo lɛ, ekpɛlɛ ni agbe Stefano. Sɛɛ mli lɛ Paulo kɛ yiwalɛ tiu Kristofoi lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 7:58; 8:1, 3; 1 Timoteo 1:13) Etee nɔ emu ‘hegbeyeiwoo kɛ gbee mumɔ eshwie Nuŋtsɔ lɛ kaselɔi lɛ anɔ.’ Akɛni emii shɛɛɛ ehe akɛ etiu kaselɔi lɛ yɛ Yerusalem pɛ hewɔ lɛ, ekpã enitsumɔ ní ekɛjieɔ hetsɛ̃ su kpo lɛ mli kɛtee kooyigbɛ yɛ Damasko tɔ̃ɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 9:1, 2.

4. Mɛɛ tsakemɔ ehe bahia ni Paulo afee bɔni afee ni etsu nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ he nii?

4 Eeenyɛ efee akɛ nɔ titri ni ha Paulo ná hetsɛ̃ ni mli wa kɛha Kristofoi lɛ ji susumɔ ni ená akɛ Kristojamɔ lɛ kɛ susumɔi krokomɛi ni ehiii baafite Yuda jamɔ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, no mli lɛ Paulo ji “Farisifonyo,” ni gbɛi nɛɛ shishi ji “mɔ ni etse ehe.” (Bɔfoi lɛ Asaji 23:6) Susumɔ bɔ ni Paulo naa baakpɛ ehe eha beni ená ele akɛ Nyɔŋmɔ ehala lɛ koni eshiɛ Kristo etsɔɔ—titri lɛ—Jeŋmajiaŋbii lɛ he okwɛ! (Bɔfoi lɛ Asaji 22:14, 15; 26:16-18) Farisifoi lɛ kɛ mɛi ni amɛbuɔ amɛ akɛ amɛji eshafeelɔi lɛ taraaa shi po ni amɛkɛ amɛ aye nii! (Luka 7:36-39) Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ ehe bahia ni ebɔ mɔdɛŋ waa ni etsake esusumɔ bɔni afee ni ekɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ ahere gbɔmɛi fɛɛ ayiwala lɛ akpã gbee.—Galatabii 1:13-17.

5. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Paulo yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

5 Ekolɛ ehe baahia ni wɔ hu wɔfee nakai nɔŋŋ. Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa koni wɔpɛi bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhaa lɛ mli, ni wɔshɛ hetsɛ̃ fɛɛ hetsɛ̃ ni wɔyɔɔ kɛha mɛi srɔtoi ní wɔkɛ amɛ kpeɔ yɛ wɔmajimaji ateŋ shikpɔŋkuku ni awieɔ wiemɔi srɔtoi yɛ mli lɛ mli wɔfɔ̃. (Efesobii 4:22-24) Kɛji akɛ wɔle jio wɔleee jio lɛ, shihilɛ mli ni atsɔse wɔ yɛ kɛ skul tsɔsemɔ ni wɔná lɛ náa wɔnɔ hewalɛ. Enɛ baanyɛ aha wɔná susumɔi kɛ sui ni ejaaa, ni haa wɔhe tsɛ̃ɔ mɛi, ni haaa wɔnyɛ wɔtsake wɔhe wɔwo shihilɛi srɔtoi amli. Kɛji akɛ wɔnine aaanyɛ ashɛ mɛi ni tamɔ gwaŋtɛŋi anɔ ni wɔye wɔbua amɛ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔnyɛ wɔye henumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ anɔ. (Romabii 15:7) Nakai ji bɔ ni Paulo fee. Ekpɛlɛ esɔɔmɔ nitsumɔ ní esa akɛ elɛɛ mli lɛ nɔ, ni enɛ feemɔ bɛ mlɛo. Akɛni suɔmɔ kanya lɛ hewɔ lɛ, ená nitsɔɔmɔ mli hesaai, ni esa akɛ wɔkase enɛɛmɛi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “jeŋmaji abɔfo” lɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mlipɛimɔ haa wɔnaa akɛ eboɔ mɛi atoi, etsakeɔ ehe ewoɔ shihilɛi srɔtoi amli, ni ekɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ gbɛ̀i srɔtoi tsuɔ nii. *Romabii 11:13.

Sɔɔlɔ ni Yaa Ehiɛ Miitsu Shihilɛi Srɔtoi Ahe Nii

6. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo susu shihilɛi amli ni etoibolɔi lɛ jɛ lɛ ahe yɛ, ni mɛni jɛ mli kɛba?

6 Paulo susu etoibolɔi lɛ ahemɔkɛyelii kɛ shihilɛi amli ni amɛjɛ lɛ ahe. Beni Paulo kɛ Maŋtsɛ Agripa II wieɔ lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ maŋtsɛ lɛ ‘le Yudafoi lɛ agbɛnaa nii lɛ kɛ ŋwanejee saji lɛ fɛɛ mli pɛpɛɛpɛ.’ No sɛɛ lɛ Paulo tsɔ ŋaa gbɛ nɔ ekɛ nilee ni eyɔɔ yɛ Agripa hemɔkɛyelii ahe lɛ tsu nii ni ekɛ lɛ gba nibii ni maŋtsɛ lɛ nuɔ shishi jogbaŋŋ lɛ ahe sane. Akɛni Paulo sane naataamɔ lɛ mli kã shi faŋŋ ni ekɔneɔ mɔ yiŋ hewɔ lɛ, Agripa kɛɛ akɛ: “Shwɛ fioo ni oha miyiŋ atsɔ ni matsɔ Kristofonyo.”—Bɔfoi lɛ Asaji 26:2, 3, 27, 28.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo efeee kpɛŋŋ yɛ beni eshiɛɔ etsɔɔ asafo babaoo ko yɛ Listra lɛ?

7 Paulo efeee kpɛŋŋ hu. Kadimɔ bɔ ni gbɛ ni etsɔ nɔ ebɔ mɔdɛŋ akɛ ekɔne asafo babaoo ko ni yɔɔ Listra lɛ ayiŋ koni amɛkaja lɛ kɛ Barnaba akɛ nyɔŋmɔi lɛ yɔɔ srɔto kwraa ha lɛ. Awieɔ akɛ gbɔmɛi nɛɛ wieɔ Likaonia wiemɔ, ni amɛji mɛi ni eyako skul tsɔ, ni amɛfata maŋbii ni hiɛɔ apasa hemɔkɛyelii amli waa lɛ ahe. Bɔfoi lɛ Asaji 14:14-18 lɛ tsɔɔ akɛ, Paulo gbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee bɔɔ nii kɛ nibii babaoo ni yɔɔ shihilɛ mli ni tsɔɔ akɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ji mɔ ni fe fɛɛ lɛ anɔ. Sane naataamɔ ni ekɛha lɛ shishinumɔ waaa, ni ekã shi faŋŋ akɛ enɛ “tsĩ afɔle ní kulɛ mɛi lɛ baashã” amɛha Paulo kɛ Barnaba lɛ naa.

8. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Paulo tsɔɔ yɛ akɛ efeee kpɛŋŋ, eyɛ mli moŋ akɛ bei komɛi lɛ ejieɔ henumɔi ni mli wa kpo yɛ nibii komɛi ahe?

8 Yɛ anɔkwale mli lɛ Paulo yeee emuu, ni bei komɛi lɛ ejie henumɔi ni mli wawai akpo yɛ nibii komɛi ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko beni atutua lɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ hiɛgbele ní ejaaa kwraa nɔ lɛ, ekɛ wiemɔ ni wa wie eshi Yudanyo ko ni atsɛɔ lɛ Anania. Shi beni akɛɛ Paulo akɛ ejɛ osɔfonukpa lɛ ní eleee lɛ, ekpa fai oya nɔŋŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 23:1-5) Beni etee Ateene lɛ, shishijee lɛ “emumɔ mli wo la yɛ emli, beni ena maŋ lɛ ni emli eyi obɔ kɛ amagai sɔŋŋ lɛ.” Ni kɛlɛ, beni Paulo ha wiemɔ yɛ Areopago lɛ, ejieee nakai mlila lɛ kpo. Yɛ no najiaŋ lɛ, ekɛ Ateenebii lɛ wie yɛ amɛhenaabuamɔ lɛ shishi, ni ekɛ amɛ susu nibii ni amɛkpɛlɛɔ nɔ lɛ ahe kɛtsɔ amɛfɔleshãa latɛ ni ji “Nyɔŋmɔ ni aleko lɛ nɔŋ” lɛ he ni ewie kɛ agbɛnɛ hu amɛlalatsɛmɛi lɛ awiemɔi ayisɛɛ ni etsɛ lɛ nɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 17:16-28.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo kɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ gbɛ̀i srɔtoi tsu nii beni ekɛ toibolɔi srɔtoisrɔtoi wieɔ lɛ?

9 Paulo kɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ gbɛ̀i srɔtoi ni sa kadimɔ waa tsu nii beni ekɛ toibolɔi srɔtoisrɔtoi wieɔ lɛ. Esusu kusum nifeemɔi kɛ shihilɛi ní ená bɔ ni etoibolɔi lɛ susuɔ saji ahe amɛhaa lɛ nɔ hewalɛ lɛ ahe. Beni eŋma wolo eyaha Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ, ele jogbaŋŋ akɛ amɛyɛ maŋtiase ni yɔɔ hewalɛ waa yɛ nakai beaŋ lɛ mli. Oti titri ni yɔɔ wolo ni Paulo ŋma eyaha Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ mli ji akɛ, Kristo kpɔmɔ hewalɛ lɛ eye Adam esha hewalɛ ni fiteɔ nii lɛ nɔ kunim. Ekɛ wiemɔ ni baanyɛ akanya Kristofoi ni yɔɔ Roma kɛ mɛi ni ebɔle amɛhe lɛ atsuii lɛ tsu nii ni ekɛ amɛ wie.—Romabii 1:4; 5:14, 15.

10, 11. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo ha enɔkwɛmɔnii lɛ kɔ etoibolɔi lɛ ahe? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

10 Mɛni Paulo fee beni etaoɔ akɛ egbála Biblia mli anɔkwalei ni mli kwɔlɔ lɛ amli etsɔɔ etoibolɔi lɛ? Bɔfo lɛ he esa waa yɛ nɔkwɛmɔnii ni ale jogbaŋŋ ní shishinumɔ waaa ní akɛtsuɔ nii kɛgbálaa Ŋmalɛ mli susumɔi ni shishinumɔ wa lɛ amli lɛ kɛ nitsumɔ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo le akɛ mɛi ni yɔɔ Roma lɛ le nyɔŋyeli gbɛjianɔtoo ni yɔɔ Roma Maŋtsɛyeli lɛ mli fɛɛ lɛ jogbaŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekolɛ mɛi ni eŋmaa wolo lɛ eyaha lɛ ateŋ mɛi babaoo ji nyɔji. Enɛ hewɔ lɛ Paulo kɛ nyɔŋyeli tsu nii akɛ nɔkwɛmɔnɔ ni ekɛma esane naataamɔ ni yɔɔ hewalɛ ni kɔɔ halamɔ ni mɔ ko halaa akɛ ebaaba ehe shi eha eshafeemɔ loo eha jalɛ lɛ nɔ mi.—Romabii 6:16-20.

11 Wolo ko ni akɛtaoɔ saji amli lɛ kɛɛ akɛ: “Yɛ Romabii lɛ ateŋ lɛ, mɔ ko ni yɔɔ nyɔŋ lɛ baanyɛ aŋmɛɛ ehe ni eha nyɔŋ lɛ aye ehe kwraa, loo ekolɛ nyɔŋ lɛ diɛŋtsɛ baanyɛ awo enuŋtsɔ lɛ nyɔmɔ ni aŋmɛɛ ehe. Kɛji akɛ nuŋtsɔ lɛ kɛ nyɔŋ lɛ eha koni esɔmɔ nyɔŋmɔ ko lɛ, abaanyɛ ato gbɛjianɔ hu ni aha nyɔŋ lɛ aye ehe.” Nyɔŋ ni eye ehe lɛ baanyɛ eya nɔ etsu nii eha enuŋtsɔ lɛ kɛha nyɔmɔwoo. Ekolɛ nifeemɔ nɛɛ he Paulo wie lɛ beni eŋma kɛkɔ halamɔ ni mɔ diɛŋtsɛ halaa nuŋtsɔ ni esumɔɔ ni ebo lɛ toi—esha loo jalɛ lɛ he lɛ. Ahá Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ ye amɛhe kɛjɛ esha dɛŋ ni amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ tsuji agbɛnɛ. Amɛyɛ heyeli akɛ amɛaasɔmɔ Nyɔŋmɔ, shi kɛlɛ amɛbaanyɛ amɛhala hu akɛ amɛbaasɔmɔ esha—tsutsu nuŋtsɔ lɛ—kɛji akɛ amɛmiisumɔ. Nɔkwɛmɔnɔ ni shishinumɔ waa ní nakai Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ le jogbaŋŋ nɛɛ baanyɛ aha amɛbi amɛhe akɛ, ‘Mɛɛ nuŋtsɔ misɔmɔɔ?’ *

Paulo Nɔkwɛmɔnɔ lɛ ní Wɔɔkase

12, 13. (a) Ŋmɛnɛ, mɛɛ mɔdɛŋ esa akɛ wɔbɔ bɔni afee ni wɔshɛ wɔtoibolɔi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ atsui he? (b) Mɛɛ gbɛ ona akɛ emɔɔ shi kɛ́ aashiɛ aatsɔɔ mɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ?

12 Esa akɛ wɔbo wɔtoibolɔi ní jɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ atoi, wɔkafee kpɛŋŋ, ni wɔkɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ gbɛ̀i srɔtoi atsu nii bɔni afee ni wɔshɛ amɛtsui he taakɛ Paulo fee lɛ. Bɔni afee ni wɔye wɔbua wɔtoibolɔi lɛ ni amɛnu sanekpakpa lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ wɔsumɔ akɛ wɔɔfee babaoo fe nɔ ni wɔɔsara amɛ kɛkɛ, ni wɔkɛ sane ni wɔto he gbɛjianɔ lɛ aha amɛ loo ni wɔɔshi Biblia kasemɔ wolo ko wɔha amɛ kɛkɛ. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔyoo amɛhiamɔ nii kɛ nibii ni gbáa amɛnaa, nibii ni amɛsumɔɔ kɛ nibii ni amɛsumɔɔɔ, kɛ nibii ni woɔ amɛhe gbeyei kɛ jwɛŋmɔi ni ejaaa ni amɛhiɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ enɛ biɔ niiahesusumɔ kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo moŋ, shi Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ejɛ amɛsuɔmɔ mli amɛmiifee nakai. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Hungary lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Nyɛmimɛi lɛ jieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ maŋsɛɛbii krokomɛi lɛ akusumii kɛ bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhaa lɛ, ni amɛkpaaa gbɛ akɛ maŋsɛɛbii lɛ baakpɛlɛ kusumii ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ anɔ.” Odasefoi ni yɔɔ hei krokomɛi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaafee nakai nɔŋŋ.

13 Yɛ maŋ ko ni yɔɔ Asia bokagbɛ lɛ mli lɛ, mɛi pii susuɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ, bii atsɔsemɔ, kɛ wolokasemɔ he. Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ mɛi baasusu saji nɛɛ ahe fe nɔ ni amɛkɛ amɛ aaasusu jeŋ shihilɛi ni yaa nɔ efiteɔ loo shihilɛ mli naagbai ni yɔɔ haŋtsii lɛ ahe. Nakai nɔŋŋ shiɛlɔi ni yɔɔ maŋ wulu ko ni yɔɔ United States lɛ mli lɛ yɔse akɛ mɛi ni yɔɔ akutso ko ni yɔɔ amɛshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ susuɔ saji tamɔ juu-kɛ-fɔ̃, gbɔmɛi loo tsɔji ni yi fa tsɔ̃ yɛ gbɛjegbɛi anɔ, kɛ awuiyeli he. Odasefoi lɛ kɛ saji nɛɛ tsuɔ nii kɛjeɔ Biblia mli sanegbaai ashishi ni amɛyeɔ omanye. Biblia tsɔɔlɔi ni he esa lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛha mɛi aná hiɛnɔkamɔ ni amɛwo amɛ hewalɛ, ni amɛmaa sɛɛnamɔ ni yɔɔ Biblia mli shishitoo mlai ni akɛaatsu nii amrɔ nɛɛ, kɛ wɔsɛɛ be he gbɛkpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ nɔ mi, ekɔɔɔ he eko nɔ sane ni amɛaahala kɛha sanegbaa.—Yesaia 48:17, 18; 52:7.

14. Tsɔɔmɔ gbɛ̀i anɔ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔtsu mɛi ahiamɔ nii kɛ amɛshihilɛi ni yɔɔ srɔtoisrɔtoi lɛ ahe nii.

14 Akɛni gbɔmɛi jɛ shihilɛi srɔtoisrɔtoi amli, ni esoro amɛwoloŋlee kɛ amɛjamɔ kwraa hewɔ lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔtsake gbɛ̀i ni wɔtsɔɔ nɔ wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ hu amli. Gbɛ ni wɔbaatsɔ nɔ wɔshiɛ wɔtsɔɔ mɛi ni heɔ amɛyeɔ akɛ Bɔlɔ ko yɛ shi amɛheee Biblia lɛ amɛyeee lɛ baafee srɔto yɛ gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔshiɛ wɔha mɛi ni heee amɛyeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ he. Jeee shiɛmɔ wiemɔ ni wɔkɛbaatsu nii wɔha mɔ ko ni nuɔ he akɛ jamɔ he woji ji woji ni akɛtsakeɔ mɛi ajwɛŋmɔ lɛ nɔŋŋ ji nɔ ni wɔkɛbaatsu nii wɔha mɔ ko ni kpɛlɛɔ Biblia mli tsɔɔmɔi lɛ anɔ. Akɛni esoro mɛi ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ awoloŋlee hu hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ kpɛŋŋ. Tsɔɔlɔi ni he esa lɛ kɛ saji ahesusumɔ kɛ nɔkwɛmɔnii ni sa kɛha shihilɛ pɔtɛ̃ɛ ni amɛkɛkpeɔ lɛ baatsu nii.—1 Yohane 5:20.

Yelikɛbuamɔ Kɛha Shiɛlɔi Heei

15, 16. Mɛni hewɔ shiɛlɔi heei ní aaatsɔse amɛ lɛ he hiaa lɛ?

15 Paulo susuuu lɛ pɛ enitsɔɔmɔ gbɛ̀i ni eeeha eya hiɛ lɛ he. Ena bɔ ni ehe hiaa akɛ etsɔse mɛi ni darako lɛ, tamɔ Timoteo kɛ Tito nɛkɛ, bɔni afee ni amɛbatsɔmɔ shiɛlɔi ni he esa. (2 Timoteo 2:2; 3:10, 14; Tito 1:4) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ, ehe miihia waa ni atsɔse mɛi.

16 Yɛ afi 1914 lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi aaafee 5,000 yɔɔ jeŋ fɛɛ; ŋmɛnɛ, abaptisiɔ mɛi heei aaafee 5,000 daa otsi! (Yesaia 54:2, 3; Bɔfoi lɛ Asaji 11:21) Kɛ́ mɛi heei kɛ Kristofoi asafo lɛ bɔi bɔɔ ní amɛmiisumɔ ni amɛkɛ amɛhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, tsɔsemɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ he hiaa amɛ. (Galatabii 6:6) Ehe miiha ni wɔkɛ gbɛ̀i ni Nuŋtsɔ Yesu kɛtsu nii lɛ atsu nii ni wɔkɛtsɔɔ kaselɔi anii ni wɔtsɔse amɛ. *

17, 18. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye wɔbua mɛi heei koni amɛná ekãa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

17 Yesu taooo mɛi ehaaa ekaselɔi lɛ kɛkɛ ni eha amɛje shishi amɛshiɛ amɛha amɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, etsɔɔ amɛ nɔ hewɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he hiaa, ni ewo amɛ hewalɛ ni amɛsɔle yɛ he be fɛɛ be. No sɛɛ lɛ eto nibii titrii etɛ ni baaye abua amɛ lɛ he gbɛjianɔ: eja amɛ enyɔnyɔɔnyɔ, eha amɛ shikpɔŋkuku ni amɛbaashiɛ yɛ mli, kɛ agbɛnɛ hu shɛɛ sane ni amɛbaashiɛ lɛ. (Mateo 9:35-38; 10:5-7; Marko 6:7; Luka 9:2, 6) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee nakai nɔŋŋ. Kɛji akɛ wɔmiiye wɔbua wɔ diɛŋtsɛ wɔbi jio, shiɛlɔ hee ko jio, loo mɔ ko ni ekpa shiɛmɔyaa bei saŋŋ nɛ jio lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔbɔ mɔdɛŋ wɔtsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ wɔkɛ tsɔsemɔ aha.

18 Yelikɛbuamɔ he miihia shiɛlɔi heei lɛ bɔni afee ni amɛná ekãa kɛshiɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ. Ani obaanyɛ oye obua amɛ ni amɛkɛ shiɛmɔ wiemɔ kuku ni sa jogbaŋŋ asaa amɛhe ni amɛfee amɛtsɔɔ bo? Ha amɛkase nii kɛjɛ onɔkwɛmɔnɔ ni ofeɔ yɛ klɛŋklɛŋ shĩai ni oyaa mli yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ amli. Obaanyɛ onyiɛ okadi ni Gideon to efɔ shi lɛ sɛɛ, ekɛɛ etabilɔi lɛ akɛ: “Nyɛkwɛa mi ni nyɛfea bɔ ni mafee lɛ.” (Kojolɔi 7:17) No sɛɛ lɛ ha mɔ hee lɛ hegbɛ ni ekɛ nɔ ni ekase lɛ atsu nii. Okɛ miishɛɛ ajie mɛi heei lɛ ayi yɛ amɛmɔdɛŋbɔi lɛ ahewɔ, ni kɛ́ ehe miihia lɛ, okɛ ŋaawoi kukuji ni baaha amɛya amɛhiɛ lɛ aha.

19. Mɛni ji ofaishitswaa be mli ni obɔɔ mɔdɛŋ ni ‘ogbe osɔɔmɔ lɛ naa kwraa’ lɛ?

19 Wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔkɛ gbɛ̀i ni bɛ kpɛŋŋ kwraa baatsu nii, ni wɔmiisumɔ ni wɔtsɔse shiɛlɔi heei ni amɛ hu amɛfee nakai nɔŋŋ bɔni afee ni ‘wɔgbe wɔsɔɔmɔ lɛ naa kwraa.’ Kɛji akɛ wɔsusu oti ni ma wɔhiɛ—ni ji Nyɔŋmɔ he nilee ni kɛ mɔ yaa yiwalaheremɔ mli ní wɔɔtsɔɔ mɛi—lɛ kɛ bɔ ni ehe hiaa ha lɛ he lɛ, wɔyiŋ tsɔɔ akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa akɛ wɔɔbɔ mɔdɛŋ koni wɔtsɔmɔ ‘wɔhe nɔ fɛɛ nɔ wɔha mɛi fɛɛ koni bɔ fɛɛ bɔ ni aaafee lɛ wɔkɛhere mɛi komɛi ayiwala.’—2 Timoteo 4:5; 1 Korintobii 9:22.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 5 Bɔni afee ni ole nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ bɔ ni Paulo kɛ sui nɛɛ tsu nii yɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli eha lɛ, susumɔ Bɔfoi lɛ Asaji 13:9, 16-42; 17:2-4; 18:1-4; 19:11-20; 20:34; Romabii 10:11-15; 2 Korintobii 6:11-13 lɛ he.

^ kk. 11 Nakai nɔŋŋ beni Paulo tsɔɔ wekukpaa hee ni kã Nyɔŋmɔ kɛ ‘E-bii’ ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ ateŋ lɛ mli lɛ, ekɛ mla naa nifeemɔ ni etoibolɔi lɛ le jogbaŋŋ yɛ Roma Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ tsu nii. (Romabii 8:14-17) Wolo ni ji St. Paul at Rome lɛ kɛɛ akɛ: “Bii ni aŋɔɔ ji nɔ titri ko ni afɔɔ feemɔ yɛ Roma, ni ekɛ susumɔi ni Romabii lɛ hiɛ yɛ weku he lɛ yɛ tsakpaa ni mli wa.”

^ kk. 16 Amrɔ nɛɛ akɛ gbɛjianɔtoo ni ji Gbɛgbalɔi Yeɔ Buaa Mɛi Krokomɛi lɛ miitsu nii yɛ Yehowa Odasefoi asafoi fɛɛ amli. Gbɛjianɔtoo nɛɛ haa be-fɛɛ sɔɔlɔi kɛ niiashikpamɔ kɛ tsɔsemɔ ni amɛná lɛ tsuɔ nii kɛyeɔ amɛbuaa shiɛlɔi ni bɛ niiashikpamɔ tsɔ̃ lɛ.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkase Paulo yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

• Mɛɛ tsakemɔi ekolɛ esa akɛ wɔfee yɛ susumɔi ní wɔhiɛ lɛ ahe?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔha wɔshɛɛ sane lɛ afee nɔ ni woɔ mɔ hewalɛ?

• Mɛni he hiaa shiɛlɔi hei bɔni afee ni amɛná ekãa?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 29]

Bɔfo Paulo boɔ mɛi atoi, etsakeɔ ehe ewoɔ shihilɛi srɔtoi amli, ni ekɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ gbɛ̀i srɔtoi tsuɔ nii

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 31]

Yesu to nibii titrii etɛ ni baaye abua ekaselɔi lɛ he gbɛjianɔ: eja amɛ enyɔnyɔɔnyɔ, eha amɛ shikpɔŋkuku ni amɛbaashiɛ yɛ mli, kɛ agbɛnɛ hu shɛɛ sane ni amɛbaashiɛ lɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 28]

Paulo tsake ehe ewo shihilɛi srɔtoi amli beni eshiɛɔ etsɔɔ toibolɔi srɔtoisrɔtoi lɛ, ni eye omanye

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Shiɛlɔi ni he esa jogbaŋŋ lɛ susuɔ shihilɛi amli ni amɛtoibolɔi lɛ jɛ lɛ ahe

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Shiɛlɔi ni yaa amɛhiɛ lɛ yeɔ amɛbuaa mɛi heei lɛ ni amɛsaa amɛhe kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ