Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Afi Hee Tso Ani Russiabii Kɛba Aloo Eji Kristofoi Anifeemɔ?

Afi Hee Tso Ani Russiabii Kɛba Aloo Eji Kristofoi Anifeemɔ?

Afi Hee Tso Ani Russiabii Kɛba Aloo Eji Kristofoi Anifeemɔ?

“YƐ AFI 1830 afii lɛ ashishijee mli lɛ, no mli lɛ mɛi kã he amɛwieɔ tso ni yibaai gbiii lɛ he akɛ ‘Germanybii anifeemɔ ni yɔɔ fɛo.’ Beni nakai afii lɛ baa naagbee lɛ, no mli lɛ ebatsɔ nɔ ko ni hiɛnaanɔbii ni yɔɔ St. Petersburg lɛ ‘kɛfɔɔ amɛtsũ mli saamɔ.’ . . . Yɛ afi 1800 afii lɛ amli lɛ, no mli lɛ osɔfoi kɛ ohiafoi ashiai amli pɛ anaaa tso nɛɛ eko yɛ. . . .

“Dani nakai afii lɛ aaashɛ lɛ, no mli lɛ mɛi babaoo sumɔɔɔ . . . tso nɛɛ sane. Taakɛ Russiabii ablema sane ko tsɔɔ lɛ, no mli lɛ abuɔ tso nɛɛ akɛ eji gbele he okadi, ni ákɛ ekɛ ‘gbohiiaje’ yɛ tsakpaa, ni agbɛnɛ hu bɔ ni akɛ tso nɛɛ fɔɔ dãa hɔɔmɔhei ayiteaŋ maamɔ lɛ kɛ bɔ ni mɛi tsake amɛsubaŋ yɛ tso nɛɛ he yɛ afi 1800 afii lɛ amli lɛ kpãaa gbee kwraa. . . . Beni mɛi bɔi tso nɛɛ kɛ amɛshiai amli saamɔ lɛ, no mli lɛ amɛ gbɛkpamɔ ji akɛ abaabu maŋsɛɛ bii anifeemɔ nɛɛ taakɛ abuɔ Blonya tso ní mɛi ni yɔɔ Amerika, kɛ Europa maji amli lɛ kɛsaa amɛshiai amli lɛ nɔŋŋ, ni tsɔɔ akɛ abaabu lɛ akɛ efata Blonyayeli nifeemɔi lɛ ahe. . . .

“Beni abɔɔ mɔdɛŋ koni agbala tso nɛɛ kɛ nitsumɔ awo Kristojamɔ mli yɛ Russia lɛ, anáaa lɛ mlɛo. Ɔrtodɔks Sɔlemɔ lɛ te shi wo nifeemɔ nɛɛ. Osɔfoi lɛ yɔse akɛ ‘daimonio anifeemɔi’ yɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ ayeɔ gbijurɔ lɛ mli, ni ákɛ eji wɔŋjalɔi anifeemɔ ní kɛ Yiwalaherelɔ lɛ fɔmɔ bɛ tsakpaa ko kwraa, ní asaŋ eji Amerikabii, kɛ Europabii anifeemɔ.”—Nilelɔ kpanaa Yelena V. Dushechkina, ní tsuɔ nii yɛ Maŋ Univɛsiti ni yɔɔ St. Petersburg lɛ naa wiemɔ nɛ.

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 32 lɛ Jɛ]

Mfoniri: Nikolai Rakhmanov