Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni nɔ Titri Blonya Be lɛ Gbalaa Jwɛŋmɔ Kɛyaa?

Mɛni nɔ Titri Blonya Be lɛ Gbalaa Jwɛŋmɔ Kɛyaa?

Mɛni nɔ Titri Blonya Be lɛ Gbalaa Jwɛŋmɔ Kɛyaa?

KƐHA mɛi pii lɛ, Blonya be lɛ ji be ni akɛ wekumɛi kɛ nanemɛi feɔ ekome, kɛ be hu ni akɛwajeɔ suɔmɔ ni kã mɔ kɛ enaanyo teŋ. Mɛi saŋŋ hu nuɔ he akɛ eji be ni akɛsusuɔ Yesu Kristo fɔmɔ kɛ gbɛfaŋnɔ hu ni ená yɛ adesai ayiwalaheremɔ mli lɛ he. Mɛi ni yɔɔ Russia lɛ náaa hegbɛ amɛkɛ amɛhe awo Blonyayelii fɛɛ amli taakɛ mɛi ni yɔɔ maji krokomɛi anɔ lɛ feɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ Russia Ɔrtodɔks Sɔlemɔ lɛ mlibii lɛ ná hegbɛ amɛye Blonya yɛ faŋŋ mli afii ohai abɔ moŋ, shi aŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛfee nakai yɛ afi 1900 afii lɛ amli kpotoo. Mɛni kɛ tsakemɔ nɛɛ ba?

Beni Bolshevik Komunistbii lɛ tsake maŋ nɔyeli lɛ hiɛ yɛ afi 1917 lɛ mli etsɛɛɛ kɛkɛ ni Soviet nɔyeli lɛ kɛ hiɛdɔɔ to gbɛjianɔ bɔni afee ni amɛha maŋ muu lɛ fɛɛ ahé aye akɛ Nyɔŋmɔ bɛ. Nɔyeli lɛ eyanáaa Blonya gbijurɔyeli lɛ kɛ jamɔŋ nifeemɔi fɛɛ ni kɔɔ he lɛ ahe miishɛɛ dɔŋŋ. Nɔyeli lɛ bɔi Blonya kɛ Afi Hee gbijurɔyelii lɛ ahe guɔ gbee. Nɔyeli lɛ wie yɛ faŋŋ mli eshi okadi nibii tamɔ Blonya tso kɛ Ded Moroz loo Grandfather Frost taakɛ Russiabii tsɛ́ɔ Santa Claus loo Papa Blonya ní maŋbii lɛ kɛyeɔ gbijurɔ lɛ.

Tsakemɔ ko ni tee nɔ yɛ afi 1935 lɛ mli lɛ ha tsakemɔ wulu ko ba gbɛ ni Russiabii tsɔɔ nɔ amɛyeɔ Blonya kɛ Afi Hee lɛ mli. Soviet nɔyeli lɛ kpɛlɛ ni akɛ Grandfather Frost, kɛ afi tso lɛ bɔi nitsumɔ ekoŋŋ, ni asaŋ abɔi Afi Hee gbijurɔ lɛ yeli ekoŋŋ​—shi afee tsakemɔ ko ni sa kadimɔ waa yɛ gbijurɔyelii nɛɛ amli. Aha maŋbii lɛ ná le akɛ Grandfather Frost baake nii, shi jeee yɛ Blonya gbi lɛ nɔ dɔŋŋ, shi moŋ yɛ Afi Hee Gbi lɛ nɔ. Nakai nɔŋŋ akɛ Blonya tso tsuŋ nii dɔŋŋ. Nɔ ni baaye no najiaŋ ji Afi Hee tso! No hewɔ lɛ, afee tsakemɔ wulu yɛ gbii juji nɛɛ ayeli mli yɛ Soviet Union. Afi Hee gbijurɔyeli lɛ baye Blonyayeli lɛ najiaŋ.

No hewɔ lɛ, Blonyayeli batsɔ gbijurɔ ko ni ayeɔ kɛkɛ ní afeee sɔlemɔ krɛdɛɛ loo jamɔŋ nifeemɔ pɔtɛɛ ko yɛ mli. Akɛ jamɔŋ nibii kpa Afi Hee tso lɛ wulamɔ, ni yɛ nomɛi anajiaŋ lɛ, akɛ nibii ni tsɔɔ hiɛyaa ni Soviet Union maji lɛ ená lɛ bɔi tso nɛɛ wulamɔ. Russia adafitswaa wolo ni ji Vokrug Sveta (Yɛ Jeŋ Fɛɛ) lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Abaanyɛ ajɛ bɔ ni awula Afi Hee tsei srɔtoi ni tsɔ hiɛ beni Soviet nɔyeli lɛ yɔɔ shihilɛ mli lɛ aha lɛ mli ana bɔ ni maŋbii lɛ ashihilɛ yɔɔ ha yɛ Komunist nɔyeli lɛ shishi. Afee wulamɔ nibii krokomɛi ní su tamɔ nikpamɔ dade, hamle, kɛ katapila afata wulamɔ nibii tamɔ kpɛŋkpɛlɛ bii ní akɛ mama fee, ais bloblo kakadaji komɛi, kɛ bodobodo kokrobii komɛi ni akɛfɔɔ tsei nɛɛ awulamɔ lɛ he. Sɛɛ mli lɛ, akɛ maŋbii ni tsaa ojarawatɛi, maŋbii ni eyashera shi yɛ nyɔɔŋtsere lɛ nɔ, tsɔnei ni akɛtsaa mu ni akɛfeɔ pɛtro, tsɔnei ni akɛyaa nyɔɔŋtsere lɛ nɔ, kɛ tsɔnei ni akɛnyiɛɔ nyɔɔŋtsere lɛ nɔ lɛ ahe mfonirii fee wulamɔ nibii, ni akɛ nomɛi baye tsutsu nɔ̃ lɛ anajiaŋ.”

Ni Blonya Gbi lɛ hu? Yɛ anɔkwale mli lɛ, atooo gbɛjianɔ ko kɛhaaa gbi nɛɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, Soviet nɔyeli lɛ ha gbi nɛɛ tsɔ tamɔ otsi lɛ mli gbii lɛ ateŋ eko kɛkɛ. Ebabi ni mɛi ni sumɔɔ akɛ amɛkɛ amɛhe awo jamɔ nifeemɔ pɔtɛɛi komɛi amli yɛ Blonya gbi lɛ nɔ lɛ afee nakai kɛ hiɛshikamɔ, ejaakɛ Nɔyeli lɛ náaa he miishɛɛ akɛ afee nakai, ni kɛ́ enine gbe mɔ ko ni miifee nakai nɔ lɛ, ekɛ lɛ yeɔ kɛ joomɔ. Hɛɛ, yɛ afi 1900 afii lɛ amli lɛ, jwɛŋmɔ ni Russiabii kɛyeɔ gbijurɔ lɛ tsake, ejaakɛ gbijurɔyeli lɛ batsɔ maŋbii agbijurɔyeli ko kɛkɛ, moŋ fe nɔ ni akɛaatsu Nyɔŋmɔjamɔ he nii.

Tsakemɔ ni Ba Nyɛsɛɛ Nɛɛ

Yɛ afi 1991 lɛ, Soviet Union lɛ jwa, kɛ shishinumɔ akɛ maji ni yɔɔ mli lɛ bɔi amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ yeli, ni no ha maŋbii lɛ ná heyeli babaoo. Gbɛjianɔ ni Nɔyeli lɛ to bɔni afee ni maŋbii lɛ ahé aye akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ sɛɛ fo. Maji srɔtoi ní bɔi amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ yeli lɛ gbaaa amɛhe naa kɛ Nyɔŋmɔjamɔ saji, ni no ha srɔtofeemɔ ba Sɔlemɔ lɛ kɛ Nɔyeli lɛ teŋ. Mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo nu he akɛ agbɛnɛ amɛbaanyɛ amɛtsu nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ yɛ jamɔ gbɛfaŋ lɛ ahe nii. Amɛsusu akɛ gbɛ kome ní amɛaatsɔ nɔ amɛfee enɛ ji ní amɛye Blonya ni ji jamɔŋ gbijurɔ lɛ. Shi eyeee be ko ni amɛteŋ mɛi babaoo anijiaŋ je wui. Mɛni ha eba lɛ nakai?

Gbijurɔyeli lɛ batsɔ jarayeli, ni afi fɛɛ afi lɛ, jara ní akɛ gbijurɔ nɛɛ yeɔ lɛ yaa hiɛ. Hɛɛ, taakɛ eyaa nɔ yɛ Amerika, Canada, kɛ Europa maji lɛ amli lɛ, Blonyayeli batsɔ gbɛ̀i ní mɛi ni feɔ guɔyeli nibii, mɛi ni yawoɔ nibii ni amɛhɔ̃ɔ, kɛ jarayelɔi tsɔɔ nɔ amɛnáa shika babaoo lɛ ateŋ ekome. Akɛ Blonya nibii ni akɛsaa tsu mli woɔ jara yɛ shwapoi ahiɛ fɛɛ. Ahɔ̃ɔ Blonya lalai srɔtoi fɛɛ ní tsutsu ko lɛ aleee yɛ Russia lɛ po yɛ shwapoi amli. Jarayelɔi kɛ Blonya nibii woɔ baagi wuji amli ni amɛhɔ̃ɔ yɛ oketekei kɛ tsɔnei ni maŋbii kɛfãa gbɛ lɛ amli. Nɛkɛ ji bɔ ni nibii yaa nɔ ŋmɛnɛ yɛ Russia kɛ́ eshɛ gbijurɔ nɛɛ.

Ekolɛ mɛi ni enaaa tɔmɔ ko yɛ jara ní akɛ gbii juji nɛɛ yeɔ lɛ he lɛ po baahao yɛ naagba kroko ni yɔɔ gbijurɔyelii lɛ ahe lɛ he, ni no ji dãa ni atɔɔ kɛ haomɔi srɔtoi ni ekɛbaa lɛ. Datrɛfonyo ko ni yɔɔ helatsamɔhe ko ni yɔɔ Moscow lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Datrɛfoi kpaa gbɛ akɛ kɛ́ aaye Afi Hee lɛ, akɛ mɛi ni epila pilamɔi srɔtoi tamɔ mɛi ni akɛ nɔ ko etswa amɛ he ko ni efũu, mɛi ni akɛ kakla epila amɛ, loo mɛi ni atswa amɛ he ko tu baaba helatsamɔhe lɛ, ni bei pii lɛ, niseniianii ni yaa nɔ yɛ weku lɛ mli, béi kɛ nɔmɔ ni dãatɔɔ kɛbaa, kɛ tsɔne mli osharai ji nibii ni kɛ pilamɔi nɛɛ baa.” Jeŋ nilelɔ ko ni hiɛ gbɛnaa yɛ Russia nikasemɔhe wulu ni ji Academy of Sciences lɛ eko mli lɛ wie akɛ: “Gbelei ni dãatɔɔ kɛbaa lɛ etee hiɛ oyayaayai. Afi 2000 lɛ ji afi nɔ ní etee hiɛ waa. Mɛi ni gbegbee amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kɛ gbɔmɛi ni agbegbee amɛ lɛ hu tee hiɛ.”

Mɔbɔ sane ji akɛ, nifeemɔ kroko ni yaa nɔ yɛ Russia yɛ gbijurɔyelii nɛɛ amli lɛ woɔ naagbai lɛ amli wu. Beni adafitswaa wolo ni ji Izvestiya lɛ wieɔ nifeemɔ nɛɛ he yɛ saneyitso ni ji “Russiabii Yeɔ Blonya Shii Enyɔ” lɛ shishi lɛ, ebɔ amaniɛ akɛ: “Kɛ́ ahala Russiabii 10 lɛ, amɛteŋ mɔ 1 yeɔ Blonya shii enyɔ. Taakɛ niiamlipɛimɔ ko ni nitsumɔhe ni ji Russian Public Opinion and Market Research lɛ fee lɛ tsɔɔ lɛ, mɛi ni abibii amɛ saji lɛ amli 100 mlijaa 8 kpɛlɛ nɔ akɛ amɛyeɔ Blonya shii enyɔ, ni ji yɛ December 25 lɛ nɔ, taakɛ eyɔɔ Katolikbii a-Blonyayeli kalanda lɛ nɔ lɛ, kɛ agbɛnɛ hu yɛ January 7 lɛ nɔ, taakɛ eyɔɔ Ɔrtodɔksbii akalanda lɛ nɔ lɛ . . . Anaa faŋŋ yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ akɛ, gbɛfaŋnɔ ni Blonya tsuɔ yɛ jamɔ mli lɛ jeee amɛhe sane ko, kɛha amɛ lɛ, nɔ ni he hiaa ji hegbɛ ni amɛnáa kɛshɛjeɔ amɛmii lɛ.” *

Ani Bɔ ni Ayeɔ lɛ Ŋmɛnɛ lɛ Woɔ Kristo Hiɛ Nyam Diɛŋtsɛ?

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nibii fɔji babaoo yaa nɔ yɛ gbijurɔyelii nɛɛ amli. Yɛ naagba ni enɛ ji lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekolɛ mɛi komɛi baanu he akɛ esa akɛ amɛye gbijurɔ nɛɛ yɛ bulɛ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ Kristo lɛ hewɔ. Esa akɛ ajie amɛyi yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ ní amɛtaoɔ amɛsa lɛ hewɔ. Shi ani Nyɔŋmɔ kɛ Kristo náa Blonyayeli he miishɛɛ diɛŋtsɛ? Susumɔ bɔ ni fee ni abɔi gbijurɔ nɛɛ yeli lɛ he okwɛ.

Ekɔɔɔ he eko susumɔ ni mɔ hiɛ yɛ bɔ ni Soviet nɔyeli lɛ fee enii yɛ Blonyayeli lɛ he amɛha lɛ, ebaawa akɛ aaaje saji komɛi ni tee nɔ ní wolo ni ji Great Soviet Encyclopedia lɛ wie he lɛ he ŋwane. Wolo nɛɛ tsɔɔ mli akɛ: “Blonyayeli . . . jɛ mɛi ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ ní jáa nyɔŋmɔi ní akɛɛ ‘amɛgboiɔ ní amɛkuɔ sɛɛ amɛteɔ shi kɛjɛɔ gbohiiaje’ lɛ ajamɔ nifeemɔ mli, ni nifeemɔ nɛɛ hé shi titri yɛ okwaafoi ní daa afi yɛ fɛ̃i beaŋ yɛ December 21 kɛyashi 25 lɛ nɔ lɛ amɛyeɔ Nyɔŋmɔ-Yiwalaherelɔ ní duroɔ bɔɔ nii wala lɛ ‘fɔmɔ’ gbi lɛ ateŋ.”

Ekolɛ obaaná anɔkwa sane ko ni ɛnsaiklopidia nɛɛ tsĩ tã lɛ he miishɛɛ. Etsɔɔ mli akɛ: “Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ yeee Blonya. . . . Afi 300 afii lɛ amli ni ayaŋɔ gbijurɔ ni ayeɔ ahaa Mithra yɛ fɛ̃i be mli lɛ abawo Kristojamɔ mli, ni awo lɛ gbɛi akɛ Blonya. Nyɔŋmɔ jalɔi ni hi shi yɛ Roma yɛ nakai beaŋ lɛ ji mɛi klɛŋklɛŋ ní ye Blonya. Yɛ afi 900 afii lɛ amli lɛ, Blonyayeli kɛ Kristojamɔ gbɛ shwã Russia, ni Slavbii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛ Blonyayeli lɛ fata blema gbijurɔ ní amɛyeɔ yɛ fɛ̃i be mli kɛwoɔ amɛblematsɛmɛi lɛ amumɔi ahiɛ nyam lɛ he.”

Ekolɛ obaabi akɛ: ‘Mɛni ji nɔ ni Biblia lɛ ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ yɛ Yesu ní akɛɛ afɔ́ lɛ yɛ December 25 lɛ nɔ lɛ he?’ Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ etsĩii gbi pɔtɛɛ ni afɔ́ Yesu yɛ nɔ lɛ tã, ni saji ni aŋmala ashwie shi lɛ ateŋ eko kwraa etsɔɔɔ akɛ Yesu diɛŋtsɛ wie efɔmɔ gbi he, ni asaŋ ekɛ famɔ ko haaa akɛ aye efɔmɔ gbijurɔ. Ni kɛlɛ, Biblia lɛ yeɔ buaa wɔ ni wɔnaa be mli ni afɔ́ Yesu.

Taakɛ Mateo Sanekpakpa lɛ yitso 26 kɛ yitso 27 lɛ tsɔɔ lɛ, agbe Yesu yɛ Nisan 14 lɛ nɔ, ni ji yɛ Yudafoi a-Hehoo gbijurɔyeli ni je shishi yɛ March 31 afi 33 Ŋ.B. lɛ gbɛkɛnaashi. Luka Sanekpakpa lɛ haa wɔleɔ akɛ, beni abaptisi Yesu ni eje eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ, no mli lɛ, eye afii 30. (Luka 3:​21-​23) Ekɛ afii etɛ kɛ fã tsu nitsumɔ nɛɛ. No hewɔ lɛ, beni agbe Yesu lɛ, no mli lɛ, eye aaafee afii 33 1/2. Kulɛ ebaaye afii 34 yɛ October 1 afi 33 Ŋ.B. Luka bɔ amaniɛ akɛ, beni afɔ́ Yesu lɛ, no mli lɛ tookwɛlɔi komɛi ‘miishi kpe amɛmiibu amɛtooi ahe nyɔɔŋ.’ (Luka 2:⁠8) Tookwɛlɔi kɛ amɛtooi eyaŋ ŋa nɔ yɛ December mli beni fɛ̃i miiye, ní ekolɛ snoo po miinɛ yɛ Betlehem kpokpaai anɔ lɛ. Shi amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛtooi lɛ ahi ŋa nɔ yɛ October 1 nɔ, ni ji be ni odaseyeli tsɔɔ akɛ afɔ́ Yesu lɛ.

Ni Afi Hee ní ayeɔ lɛ hu? Taakɛ wɔna lɛ, mɛi kɛ amɛhe woɔ ahoshwibɔɔ mli yɛ gbijurɔ nɛɛ yeli mli. Yɛ mɔdɛŋ srɔtoi ni abɔ koni aha gbijurɔ nɛɛ atsɔ gbijurɔyeli ni kɛ jamɔ bɛ nɔ ko feemɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, no hu sane yɛ bɔ ni fee ni aje eyeli shishi lɛ he.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, anɔkwa saji ni kɔɔ Blonyayeli lɛ he lɛ haa wiemɔi tamɔ Yesu he gbijurɔ ayeɔ lɛ feɔ yaka wiemɔ. Kɛji ohao yɛ bɔ ni akɛ Blonyayeli lɛ yeɔ jara kɛ bɔ ni mɛi ni yeɔ lɛ kɛ amɛhe woɔ jeŋba fɔji amli, kɛ agbɛnɛ hu akɛni ejɛ wɔŋjalɔi agbijurɔyeli mli hewɔ lɛ, no lɛ, kaaha onijiaŋ miije wui. Nɔ hewɔ ji akɛ, gbɛ ni hi jogbaŋŋ yɛ ní obaanyɛ otsɔ nɔ okɛ woo aha Nyɔŋmɔ, ni owo Kristo hu hiɛ nyam, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ okɛwaje wekukpãa ni kã okɛ owekumɛi lɛ ateŋ.

Gbɛ ni Hi Jogbaŋŋ ní Atsɔɔ Nɔ Awoɔ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo Hiɛ Nyam

Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ, Yesu Kristo ba koni “eŋɔ esusuma lɛ eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ.” (Mateo 20:​28) Eŋmɛ gbɛ ni agbe lɛ, ni ejɛ esuɔmɔ mli egbo yɛ wɔhe eshai lɛ ahewɔ. Mɛi komɛi baasumɔ akɛ amɛwo Kristo hiɛ nyam, ni amɛbaasusu akɛ amɛbaanyɛ amɛfee nakai yɛ Blonya beaŋ. Shi taakɛ wɔna lɛ, Blonya kɛ Afi Hee gbijurɔyelii lɛ kɛ Kristo bɛ tsakpãa ko, ni ákɛ fɛɛ jɛ wɔŋjalɔi agbijurɔyelii amli. Kɛfata he lɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni mɛi komɛi náa Blonyayeli lɛ he miishɛɛ amɛhaa lɛ, eji gbijurɔ ko ni akɛyeɔ jara yɛ gbɛ ni bɛ hiŋmɛi nɔ. Agbɛnɛ hu lɛ, esa akɛ akpɛlɛ nɔ akɛ mɛi ni yeɔ Blonya lɛ kɛ amɛhe woɔ nifeemɔi ni yɔɔ hiɛgbele ní esaaa Nyɔŋmɔ kɛ Kristo hiɛ amli.

Belɛ, te esa akɛ mɔ ko ni miitao akɛ esa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ afee enii yɛ gbijurɔ nɛɛ he eha tɛŋŋ? Mɔ ko ni hiɛ tsuijurɔ lɛ eyaŋ nɔ ekɛ ehe woŋ adesai anifeemɔi ní ekolɛ no baaha ana akɛ esumɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ, shi kɛlɛ ejeee nifeemɔi ni kɛ Ŋmalɛi lɛ kpãa gbee lɛ amli, shi yɛ no najiaŋ lɛ, ebaatao gbɛ ni ja ni atsɔɔ nɔ awoɔ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo hiɛ nyam. Mɛni ji nakai gbɛ lɛ, ni mɛni esa akɛ wɔfee?

Kristo diɛŋtsɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Shi enɛ ji naanɔ wala lɛ, ákɛ amɛle bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ.” (Yohane 17:⁠3) Hɛɛ, mɔ ko ni hiɛ tsuijurɔ diɛŋtsɛ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni ená gbɛ ni atsɔɔ nɔ awoɔ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo hiɛ nyam lɛ he anɔkwa nilee. No sɛɛ lɛ, ekɛ nilee nɛɛ tsuɔ nii, ni jeee yɛ afi lɛ mli be pɔtɛɛ ko mli pɛ, shi moŋ yɛ edaa gbi shihilɛ mli. Nyɔŋmɔ náa anɔkwayeli mli ni ajɛɔ akɛ he woɔ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ ní baanyɛ aha mɔ nine ashɛ naanɔ wala nɔ lɛ mli lɛ he miishɛɛ jogbaŋŋ.

Ani obaasumɔ ni oweku lɛ mlibii afata mɛi ni nyiɛɔ Ŋmalɛi lɛ anaa amɛkɛ woo diɛŋtsɛ haa Nyɔŋmɔ kɛ Kristo lɛ ahe? Yehowa Odasefoi eye ebua wekui akpekpei abɔ yɛ jeŋ fɛɛ ni amɛná Biblia mli nilee ni he hiaa waa lɛ. Wɔkɛ miishɛɛ miibi koni okɛ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ he ni oyɔɔ lɛ ayasusu sane nɛɛ he, loo okɛ adrɛs ni yɔɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ baafa 2 lɛ mli nɔ ni sa aŋma kɛyaha Jehovah’s Witnesses.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 11 Dani aaatsake maŋ nɔyeli lɛ hiɛ yɛ October 1917 lɛ, no mli lɛ Russiabii lɛ kɛ blema kalanda ní Julius Caesar gbɛi kã nɔ (Julian calendar) lɛ tsuɔ nii, eyɛ mli akɛ no mli lɛ maji babaoo ekpa no kɛ nitsumɔ, ni amɛkɛ nɔ ni Paapa Gregory XIII lɛ gbɛi kã nɔ lɛ miitsu nii. Yɛ afi 1917 lɛ mli beni Gregory kalanda lɛ akɔntaabuu tsɔɔ akɛ afi lɛ eba naagbee lɛ, no mli lɛ, eshwɛ gbii 13 dani afi lɛ baagbo yɛ Julius kalanda lɛ nɔ, ni tsɔɔ akɛ ekpe sɛɛ. Yɛ maŋ nɔyeli lɛ hiɛtsakemɔ lɛ sɛɛ lɛ, Soviet nɔyeli lɛ kɛ Gregory kalanda lɛ bɔi nitsumɔ, ni no ha gbeekpamɔ ba Russiabii lɛ abe buu kɛ maji krokomɛi ni eshwɛ lɛ anɔ̃ lɛ teŋ. Kɛlɛ, Ɔrtodɔks Sɔlemɔ lɛ tee nɔ ekɛ Julius kalanda lɛ tsu nii ni ekɛbu egbijurɔyelii lɛ ahe akɔntaa, ni amɛwo kalanda nɛɛ gbɛi akɛ “Blemabii Anifeemɔ.” No hewɔ lɛ, ekolɛ obaanu ní Russiabii miiye Blonya yɛ January 7 lɛ nɔ. Kaimɔ akɛ January 7 yɛ Gregory kalanda lɛ nɔ ji December 25 yɛ Julius kalanda lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, bɔ ni Russiabii babaoo toɔ amɛgbijurɔyelii lɛ ahe gbɛjianɔ nɛ: Yɛ December 25 lɛ nɔ lɛ, amɛyeɔ Blonya taakɛ Amerika, Canada, kɛ Europa maji krokomɛi lɛ fɛɛ yeɔ lɛ; January 1 lɛ, amɛyeɔ Afi Hee taakɛ maji krokomɛi fɛɛ feɔ lɛ; January 7 lɛ, amɛyeɔ Ɔrtodɔksbii a-Blonya; ni yɛ January 14 lɛ, amɛyeɔ Blemabii Afi Hee.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Bɔ ni Fee ni Afi Hee Gbijurɔyeli lɛ Je Shishi

Georgia Ɔrtodɔks Osɔfo ko Tsɔɔ Ejwɛŋmɔ

“Wɔŋjalɔi agbii juji srɔtoi komɛi ni aye yɛ blema Roma lɛ amli ajɛ ato Afi Hee gbijurɔyeli lɛ shishi. January 1 lɛ ji hejɔɔmɔ gbi ní wɔŋjalɔi kɛyeɔ gbijurɔ amɛhaa amɛnyɔŋmɔ ni ji Janus, ni egbɛi ji nɔ ni akɛwo nakai nyɔŋ lɛ. Janus he amagai ni afee lɛ yɛ hiɛi enyɔ, ekome miikwɛ ehiɛ gbɛ ni ekroko lɛ miikwɛ esɛɛ gbɛ, ni tsɔɔ akɛ nibii ni eho kɛ nibii ni yaa nɔ lɛ fɛɛ jwere ehiɛ. Ayɛ wiemɔ ko ni awieɔ akɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni jeɔ January 1 lɛ shishi kɛ miishɛɛ, ŋmɔlɔ, kɛ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ, emii baashɛ ehe yɛ afi muu lɛ fɛɛ mli, ni nibii baaya nɔ jogbaŋŋ hu aha lɛ. Apasa hemɔkɛyeli nɛɛ nɔŋŋ hewɔ wɔmaŋbii lɛ ateŋ mɛi babaoo yeɔ afi hee lɛ . . . Kɛ́ aaye wɔŋjalɔi agbijurɔyelii lɛ ekomɛi lɛ, akɛ gbɔmɛi diɛŋtsɛ shãa afɔlei ahaa wɔji lɛ. Mɛi komɛi kɛ amɛhe woɔ jeŋba shara nifeemɔi ni yɔɔ nyaŋemɔ mli, gbalafitemɔ, kɛ ajwamaŋbɔɔ amli. Yɛ gbii juji krokomɛi tamɔ Janus gbijurɔyeli lɛ mli nɛkɛ lɛ, ayeɔ nii ni asaŋ anuɔ nii kpɔtɔɔ, mɛi tɔrɔɔ dãa ni amɛkɛ amɛhe woɔ nifeemɔi srɔtoi ni he tseee fɛɛ amli. Kɛ́ wɔkai bɔ ni wɔ hu wɔye Afi Hee lɛ wɔha yɛ bei ni eho lɛ amli lɛ, no lɛ esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ akpɛlɛ nɔ akɛ ekɛ ehe ewo wɔŋjalɔi agbijurɔyeli nɛɛ mli pɛŋ.”​—Ajie sane nɛɛ kɛjɛ Georgia adafitswaa wolo ko mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Kristendombii kpɛlɛ Mithra jamɔ lɛ nɔ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Museum Wiesbaden

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Tookwɛlɔi kɛ amɛtooi eyaŋ ŋa nɔ yɛ December mli beni fɛ̃i miiye