Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Namɔ Toi Oboɔ—Nyɔŋmɔ Loo Gbɔmɛi?

Namɔ Toi Oboɔ—Nyɔŋmɔ Loo Gbɔmɛi?

Namɔ Toi Oboɔ—Nyɔŋmɔ Loo Gbɔmɛi?

“Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.”—BƆFOI LƐ ASAJI 5:29.

1. (a) Mɛɛ ŋmalɛ nɔ saneyitso ni tere nikasemɔ nɛɛ damɔ? (b) Mɛni hewɔ amɔmɔ bɔfoi lɛ ni ayawo amɛ tsuŋ lɛ?

KOJOLƆI ni yɔɔ Yudafoi asaneyelihe wulu lɛ amli efu waa. Nɔ̃ hewɔ ji akɛ gbɔmɛi ni amɛha awo amɛ tsuŋ lɛ ejo foi. Gboklɛfoi nɛɛ ji Yesu Kristo ni abu lɛ gbele fɔ yɛ otsii fioo ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ bɔfoi. Agbɛnɛ kojolɔi lɛ efee klalo koni amɛkojo esɛɛnyiɛlɔi ni kɛ lɛ bɔɔ kpaakpa lɛ. Shi beni bulɔi lɛ tee koni amɛyajie amɛ yɛ tsuŋ kɛba saneyelihe lɛ, amɛna akɛ mɔ ko mɔ ko bɛ tsũ ni akɛ amɛ wo mli lɛ mli, eyɛ mli akɛ aŋmɛ shinaa lɛ mli. Etsɛɛɛ ni bulɔi lɛ ná le akɛ bɔfoi lɛ kɛ ekãa miishiɛ Yesu Kristo, mɔ tuuntu hewɔ ni amɔmɔ amɛ lɛ he sane kɛmiiha maŋbii lɛ yɛ sɔlemɔwe lɛ yɛ Yerusalem! Bulɔi lɛ tee sɔlemɔwe lɛ amrɔ nɔŋŋ ni amɛyamɔmɔ bɔfoi lɛ kɛba saneyelihe lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:17-27.

2. Mɛɛ fãmɔ ŋwɛibɔfo ko kɛha bɔfoi lɛ?

2 Ŋwɛibɔfo ko ni jie Yesu bɔfoi lɛ kɛjɛ tsuŋwoohe lɛ. Ani efee nakai bɔni afee ni akaya nɔ awa amɛ yi? Dabi. Efee nakai ejaakɛ esa akɛ Yerusalem maŋbii lɛ anu sanekpakpa ni kɔɔ Yesu Kristo he lɛ. Fãmɔ ni ŋwɛibɔfo lɛ kɛha bɔfoi lɛ ji akɛ: “Nyɛjajea nɛkɛ wala nɛɛ wiemɔi lɛ fɛɛ nyɛtsɔa maŋ lɛ!” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:19, 20) No hewɔ lɛ, beni sɔlemɔwe lɛ bulɔi lɛ tee sɔlemɔwe lɛ, amɛyanina bɔfoi lɛ ní amɛmiitsu fãmɔ ni akɛha amɛ lɛ he nii.

3, 4. (a) Beni afã Petro kɛ Yohane akɛ amɛkpa shiɛmɔ lɛ, te amɛjie naa tɛŋŋ? (b) Te bɔfoi krokomɛi lɛ hu jie naa amɛha tɛŋŋ?

3 Kojolɔ nukpa Yosef Kaiafa kɛ hiɛdɔɔ kai nakai shiɛlɔi ni etswa amɛfai shi lɛ ateŋ mɛi enyɔ ni ji bɔfo Petro kɛ bɔfo Yohane akɛ: “Ani jeee kitã wɔwo nyɛ dikadika akɛ nyɛkatsɔɔ nii yɛ nɛkɛ [Yesu] gbɛi nɛɛ anɔ lɛ? ni naa, nyɛha Yerusalem eyi obɔ kɛ nyɛtsɔɔmɔ lɛ,” ni tsɔɔ ákɛ akɛ bɔfoi enyɔ nɛɛ etee kojomɔhe lɛ pɛŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:28) Shi kulɛ esaaa ni efeɔ Kaiafa naakpɛɛ ákɛ akɛ Petro kɛ Yohane eku sɛɛ kɛba kojomɔhe lɛ. Ejaakɛ mra mli beni awo amɛ kitã akɛ amɛfɔ̃ɔ shiɛmɔ lɛ, bɔfoi enyɔ lɛ jie amɛnaa akɛ: ‘Kɛ́ eja gbɛ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ akɛ abo nyɛ moŋ toi fe Nyɔŋmɔ lɛ, nyɛkojoa. Ejaakɛ wɔ lɛ wɔnyɛŋ akɛ ja wɔwie nii ni wɔna kɛ nii ni wɔnu lɛ.’ Taakɛ eba lɛ yɛ gbalɔ Yeremia ni hi shi yɛ blema lɛ gbɛfaŋ lɛ, Petro kɛ Yohane nyɛɛɛ akpa nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ akɛ amɛshiɛ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 4:18-20; Yeremia 20:9.

4 Agbɛnɛ jeee Petro kɛ Yohane pɛ ná hegbɛ akɛ amɛtsɔɔ amɛshidaamɔ faŋŋ yɛ kojolɔi lɛ ahiɛ, shi moŋ bɔfoi krokomɛi lɛ fɛɛ ní Matia ni ahala lɛ afata amɛhe etsɛko lɛ hu fata he lɛ ná nakai hegbɛ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 1:21-26) Beni awo amɛ kitã akɛ amɛkpa shiɛmɔ lɛ, amɛ hu amɛkɛ ekãa jie naa akɛ: ‘Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.’—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29.

Namɔ Toi Esa akɛ Abo—Nyɔŋmɔ Aloo Adesa

5, 6. Mɛni hewɔ bɔfoi lɛ booo fãmɔ ni kojolɔi lɛ kɛha amɛ lɛ toi lɛ?

5 Bɔfoi lɛ kɛ mla tsuɔ nii, ni no hewɔ lɛ, amɛteeŋ shi kɛkɛ akɛ amɛbooo mla toi. Shi kɛlɛ, ekɔɔɔ he eko hewalɛ ni mɔ yɔɔ lɛ, adesa ko bɛ hegbɛ akɛ ekɛ fãmɔ aaaha koni aku Nyɔŋmɔ kitãi lɛ ateŋ eko mli. Yehowa ji “mɔ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ!” (Lala 83:19) Jeee akɛ lɛ ji “shikpɔŋ fɛɛ nɔ kojolɔ” kɛkɛ, shi moŋ lɛ ji Kojolɔ ni Fe Fɛɛ, kɛ naanɔ Maŋtsɛ hu. Kɛ́ kojolɔ ko kɛ fãmɔ ha koni ekɛku Nyɔŋmɔ mlai lɛ ateŋ eko mli lɛ, yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ esaaa akɛ aboɔ toi.—1 Mose 18:25; Yesaia 33:22.

6 Mlalelɔi ní he esa jogbaŋŋ lɛ ateŋ mɛi komɛi kpɛlɛɔ anɔkwa ni sane nɛɛ ji lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Ŋleshi mlalelɔ ni atsɛ́ɔ lɛ William Blackstone ni hi shi yɛ afi 1700 afii lɛ amli lɛ ŋma akɛ esaaa akɛ aŋmɛɔ gbɛ ni adesai amla ko teɔ shi woɔ “mla ni akɛha” yɛ Biblia lɛ mli lɛ. No hewɔ lɛ, Akuashɔŋ lɛ teke hegbɛ diɛŋtsɛ ni amɛyɔɔ lɛ beni amɛfã bɔfoi lɛ koni amɛkpa shiɛmɔ lɛ. Bɔfoi lɛ nyɛŋ abo fãmɔ lɛ toi.

7. Mɛni hewɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ wo osɔfonukpai lɛ amli la lɛ?

7 Bɔfoi lɛ afaishitswaa akɛ amɛbaaya nɔ amɛshiɛ lɛ wo osɔfonukpai lɛ amli la. Osɔfoi lɛ ateŋ mɛi komɛi ní Kaiafa hu fata he lɛ ji Sadukifoi, ni amɛheee gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ amɛyeee. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:1, 2; 5:17) Kɛlɛ, bɔfoi lɛ tee nɔ amɛma nɔ mi akɛ atée Yesu shi kɛjɛ gbohii ateŋ. Kɛfata he lɛ, osɔfonukpai lɛ ateŋ mɛi komɛi bɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛaanyɛ bɔni afee ni amɛhiɛ aba nyam yɛ Roma nɔyelɔi lɛ ahiɛ. Beni akojoɔ Yesu ní Pilato kɛ hegbɛ ha osɔfonukpai lɛ koni amɛkpɛlɛ Yesu nɔ akɛ amɛmaŋtsɛ lɛ, amɛkpɛlɛɛɛ, shi moŋ amɛbolɔ kɛ gbeewalɛ akɛ: “Wɔbɛ maŋtsɛ ko akɛ ja Kaisare.” (Yohane 19:15) * Jeee akɛ bɔfoi lɛ ma nɔ mi akɛ atée Yesu shi kɛkɛ, shi moŋ amɛha mɛi le hu akɛ yɛ Yesu gbɛi lɛ sɛɛ lɛ, “gbɛi kroko hu bɛ ŋwɛi shishi ni aŋɔha gbɔmɛi ni sa akɛ atsɔ nɔ ahere wɔyiwala.” (Bɔfoi lɛ Asaji 2:36; 4:12) Osɔfoi lɛ she gbeyei akɛ kɛ́ maŋbii lɛ bɔi Yesu ni atée lɛ shi lɛ mli hemɔkɛyeli námɔ akɛ amɛ Hiɛnyiɛlɔ lɛ, ekolɛ Romabii lɛ aaate shi awo amɛ ni enɛ baanyɛ aha Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi lɛ ‘amaŋ kɛ amɛshikpɔŋ lɛ fɛɛ’ aje amɛdɛŋ.—Yohane 11:48.

8. Mɛɛ ŋaa ni nilee yɔɔ mli Gamaliel wo Akuashɔŋ lɛ?

8 Etamɔ nɔ ni Yesu Kristo bɔfoi lɛ awala bɛ shweshweeshwe. Kojolɔi ni yɔɔ Akuashɔŋ lɛ mli lɛ etswa amɛfai shi akɛ amɛbaaha agbe amɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:33) Shi nibii tsake trukaa ní akpaaa gbɛ. Gamaliel ní le Mla lɛ jogbaŋŋ lɛ te shi edamɔ shi ni ebɔ enanemɛi mlalelɔi lɛ kɔkɔ koni amɛkɛ oyaiyeli akɛfee nii. Ekɛ nilee wie akɛ: “Kɛ́ gbɔmɛi adɛŋ nɛkɛ yiŋtoo nɛɛ loo nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ jɛ lɛ, ebaafite; shi kɛ́ Nyɔŋmɔ dɛŋ ejɛ lɛ, nyɛnyɛŋ nyɛfite” lɛ. Kɛkɛ ni Gamaliel tsa nɔ kɛ wiemɔ ni sa kadimɔ waa nɛɛ akɛ: “Koni nyɛkabafee nyɛhe tamɔ mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ wuɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:34, 38, 39.

9. Mɛni tsɔɔ akɛ bɔfoi lɛ anitsumɔ lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ?

9 Naakpɛɛ sane ji akɛ, kojolɔi lɛ bo Gamaliel ŋaawoo lɛ toi. No hewɔ lɛ, Akuashɔŋ lɛ ha atsɛ́ “bɔfoi lɛ kɛba, ni amɛyi amɛ, ni amɛwo amɛ kitã akɛ amɛkawie yɛ Yesu gbɛi lɛ anɔ, ni amɛŋmɛɛ amɛhe.” Shi kɛlɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni gbeyei aaamɔmɔ bɔfoi lɛ, amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaabo famɔ ni ŋwɛibɔfo lɛ kɛha lɛ toi. Ni no hewɔ lɛ, beni ajie amɛ lɛ, “amɛfɔ̃ɔɔ nitsɔɔmɔ kɛ Yesu Kristo shiɛmɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ kɛ shiai be fɛɛ be.” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:40, 42) Yehowa jɔɔ amɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ nɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? “Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ shwere, ni kaselɔi lɛ ayi bafá babaoo diɛŋtsɛ yɛ Yerusalem.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, “osɔfoi lɛ po ateŋ mɛi pii boɔ hemɔkɛyeli lɛ toi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 6:7) Kwɛ bɔ ni enɛ aaahao osɔfonukpai lɛ aha! Nibii babaoo eha ana anɔkwale lɛ, ni no ji akɛ: Nitsumɔ ni bɔfoi lɛ tsuɔ lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛɛlɛŋ!

Mɛi ni Kɛ Nyɔŋmɔ Wuɔ lɛ Yeŋ Omanye

10. Ákɛ adesa lɛ, mɛni ha ekolɛ Kaiafa nu he akɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ nyɛŋ aje edɛŋ lɛ, ni mɛni hewɔ etɔ̃ yɛ mɔ mli ni ekɛ ehiɛ yafɔ̃ lɛ mli lɛ?

10 Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, Roma nɔyelɔi ji mɛi ni wóɔ osɔfonukpai amɛhaa Yudafoi lɛ. Valerio Gratus ji mɔ ni wó Yosef Kaiafa ni yɔɔ nii babaoo lɛ osɔfonukpa, ni eye osɔfonukpa afii babaoo fe mɛi krokomɛi fɛɛ ni tsɔ ehiɛ lɛ. Ekolɛ Kaiafa susu akɛ majimaji ateŋ he saji ni ele waa kɛ naanyobɔɔ ni kã ekɛ Pilato teŋ lɛ hewɔ enyɛ eye osɔfonukpa afii babaoo lɛ, shi jeee Nyɔŋmɔ ha eba lɛ nakai. Yɛ fɛɛ mli lɛ, eyatɔ̃ akɛ ekɛ ehiɛ yafɔ̃ adesai anɔ. Beni akɛ bɔfoi lɛ yadamɔ akuashɔŋ lɛ hiɛ lɛ sɛɛ afii etɛ pɛ lɛ, Kaiafa heguɔ gbo yɛ Roma nɔyeli lɛ hiɛ, ni no ha akpa lɛ osɔfonukpayeli.

11. Te Pontio Pilato kɛ Yudafoi agbɛjianɔtoo lɛ anaagbee yaba lɛ ha tɛŋŋ, ni mɛni okaseɔ kɛjɛɔ mli?

11 Mɔ ni kɛ fãmɔ hã ní akpa Kaiafa osɔfonukpayeli lɛ ji Lucius Vitellius, ni ji Siria amralo ni kɛ́ sane ko ba lɛ Pilato kɛ lɛ yasusuɔ he dani kɛ́ ehe miihia lɛ eyashɛɔ nɔyelɔ lɛ ŋɔɔ lɛ, ni Pilato ni ji Kaiafa naanyo ni esumɔɔ esane waa lɛ po nyɛɛɛ atsĩ nakai fãmɔ lɛ naa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, afi sɛɛ beni akpa Kaiafa osɔfonukpayeli lɛ, ahé hegbɛ ni Pilato diɛŋtsɛ hu hiɛ lɛ yɛ edɛŋ, ni abi koni eya Roma ni eyajie naafolɔmɔi komɛi ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni akɛshwie enɔ lɛ anaa. Ni yɛ Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi ni kɛ amɛhiɛ yafɔ̃ Kaisare nɔ lɛ agbɛfaŋ lɛ, Romabii lɛ yaŋɔ ‘amɛmaŋ kɛ amɛshikpɔŋ lɛ fɛɛ.’ Enɛ ba mli yɛ afi 70 Ŋ.B. beni Roma asraafoi lɛ kpata Yerusalem maŋtiase lɛ, sɔlemɔwe ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛ Akuashɔŋ lɛ kpeehe lɛ ahiɛ kwraa lɛ. Kwɛ bɔ ni lalatsɛ lɛ wiemɔ akɛ: “Nyɛkaŋɔa nyɛhiɛ nyɛfɔa lumɛi loo gbɔmɔ bi ko ní yelikɛbuamɔ ko bɛ edɛŋ lɛ nɔ” lɛ ba mli anɔkwale yɛ sane nɛɛ mli.—Yohane 11:48; Lala 146:3.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu he sane lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ nilee yɛ mli akɛ wɔɔbo Nyɔŋmɔ toi?

12 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Nyɔŋmɔ ewó Yesu Kristo ni atée lɛ shi lɛ akɛ Osɔfonukpa yɛ mumɔŋ sɔlemɔtsu kpeteŋkpele ko mli. Adesa ko bɛ ni baanyɛ ashɔ̃ nakai hegbɛ ni akɛha lɛ lɛ yɛ edɛŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu ‘osɔfoyeli lɛ sɛɛ efooo.’ (Hebribii 2:9; 7:17, 24; 9:11) Nyɔŋmɔ ehala Yesu hu akɛ hiɛkalɔi kɛ gbohii fɛɛ a-Kojolɔ. (1 Petro 4:5) Yesu kɛ hegbɛ nɛɛ baatsu nii kɛkpɛ eyiŋ kɛji ehe baahia ni wɔsɛɛ lɛ atée Yosef Kaiafa kɛ Pontio Pilato shi kɛba wala mli ekoŋŋ.—Mateo 23:33; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.

Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Maŋtsɛyeli Jajelɔi ni Yɔɔ Ekãa

13. Mɛɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nitsumɔ ko ána akɛ ejɛ adesai aŋɔɔ, ni mɛɛ nitsumɔ hu ána akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ? Te feɔ tɛŋŋ oleɔ enɛ?

13 Taakɛ eba lɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, ‘mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ wuɔ’ yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ayi fá babaoo. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:39) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Germany lɛ kpoo akɛ amɛaakpɛlɛ Adolf Hitler nɔ akɛ amɛ-Hiɛnyiɛlɔ lɛ, Hitler kã kitã akɛ ebaabule amɛshishi. (Mateo 23:10) Eyafee tamɔ nɔ ni enɛ he nitsumɔ waŋ kɛhaŋ lɛ, ejaakɛ no mli lɛ eyɛ gbɔmɛi kɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ ni eeetsɔ etsu enɛ he nii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nazibii lɛ anine shɛ Yehowa Odasefoi akpekpei abɔ nɔ, ni amɛkɛ amɛyawo yiwalɛ ŋsarai amli. Amɛgbe Odasefoi lɛ ateŋ mɛi komɛi po. Shi nɔ ni Nazibii lɛ nyɛɛɛ afee ji ni amɛku Odasefoi lɛ afai shi ni amɛtswa akɛ amɛbaajá Nyɔŋmɔ kometoo lɛ mli, ni amɛnyɛɛɛ amɛkpata Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ahiɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛ nii ni Kristofoi nɛɛ tsuɔ lɛ wo amɛdɛŋ, shi jeee adesa ko, ni no hewɔ lɛ, mɔ ko nyɛŋ afite Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ. Yɛ afii 60 sɛɛ lɛ, anɔkwafoi ni yi ná wala kɛjɛ Hitler yiwalɛ ŋsarai amli lɛ ateŋ mɛi komɛi kã he amɛmiisɔmɔ Yehowa kɛ ‘amɛtsui fɛɛ kɛ susuma fɛɛ,’ shi Hitler kɛ e-Nazi kuu lɛ mli bii lɛ fɛɛ ahiɛ ekpata, ni kɛ́ jeee nibii fɔji ni amɛfee lɛ hewɔ kulɛ, akaiŋ amɛ kɔkɔɔkɔ.—Mateo 22:37.

14. (a) Mɛni shitee-kɛwolɔi komɛi efee koni amɛkɛgbe Nyɔŋmɔ tsuji ahe guɔ, ni mɛni ejɛ mli kɛba? (b) Ani nifeemɔi ni tamɔ enɛɛmɛi baanyɛ afite Nyɔŋmɔ webii anitsumɔ lɛ? (Hebribii 13:5, 6)

14 Kɛjɛ Nazibii lɛ abeaŋ kɛbaa nɛɛ, mɛi krokomɛi hu kɛ amɛhe ewo ta ni awuɔ ashiɔ Yehowa kɛ ewebii ni ayeee omanye yɛ mli lɛ mli. Yɛ Europa maji babaoo amli lɛ, jamɔŋ bii kɛ maŋkwralɔi komɛi ni feɔ amɛnii yɛ gbɛ nigii nɔ lɛ ebɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaaha abu Yehowa Odasefoi akɛ ‘kuu ko ni he yɔɔ gbeyei,’ ni no nɔŋŋ ji naafolɔmɔ ni akɛshi Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 28:22) Anɔkwale lɛ ji akɛ, saneyelihe ni ji European Court of Human Rights lɛ buɔ Yehowa Odasefoi akɛ jamɔ, shi jeee kuu ko ni tse ehe kɛjɛ jamɔ ko mli. Shitee-kɛwolɔi lɛ le enɛ krɛdɛɛ. Shi kɛlɛ, amɛyaa nɔ amɛgbeɔ Odasefoi lɛ ahe guɔ. Akɛni awieɔ Kristofoi nɛɛ ahe efɔŋ hewɔ lɛ, ashwieɔ amɛteŋ mɛi komɛi kɛjɛɔ amɛ nitsumɔhei. Afee Odasefoi abii aniseniianii yɛ skul srɔtoi amli. Akɛni saji ni awieɔ yɛ Odasefoi ahe lɛ ewo shiatsɛmɛi komɛi ahe gbeyei hewɔ lɛ, amɛhé amɛshiai ni amɛkɛhai Odasefoi lɛ ní amɛkɛfee kpeei afii babaoo lɛ kɛjɛ amɛdɛŋ. Yɛ maji fioo komɛi amli lɛ, nɔyeli lɛ najiaŋdamɔlɔi ekpɛlɛɛɛ ni amɛhaa aŋkroaŋkroi komɛi woji ni baaha ayɔse amɛ yɛ mla naa akɛ maŋbii yɛ Yehowa Odasefoi ni amɛji lɛ hewɔ! Shi enɛɛmɛi fɛɛ haaa Odasefoi lɛ anijiaŋ aje wui.

15, 16. Te Yehowa Odasefoi ni yɔɔ France lɛ efee amɛnii yɛ shi ní ateɔ awoɔ amɛ-Kristofoi anitsumɔ lɛ amɛha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ amɛyaa nɔ amɛshiɛɔ lɛ?

15 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, France maŋbii lɛ ateŋ mɛi babaoo nuɔ mɔ shishi, ni amɛkwɛɛɛ hiɛaŋ. Shi kɛlɛ, shitee-kɛwolɔi fioo komɛi eha awo mlai komɛi bɔni afee ni akɛtsĩ Maŋtsɛyeli nitsumɔi lɛ anaa. Te Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ efee amɛnii yɛ enɛ he amɛha tɛŋŋ? Amɛkɛ ekãa ewo amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli fe be fɛɛ ni eho, ni yibii kpakpai ejɛ mli kɛba. (Yakobo 4:7) Hɛɛ, yɛ nyɔji ekpaa pɛ mli lɛ, shia Biblia nikasemɔ etee hiɛ 100 mlijaa 33 yɛ nakai maŋ lɛ mli, ni nɔyaa nɛɛ sa kadimɔ waa! Abonsam mli baawo la waa yɛ mɛi ni hiɛ tsuijurɔ ni yɔɔ France ni boɔ sanekpakpa lɛ toi lɛ hewɔ. (Kpojiemɔ 12:17) Wɔnanemɛi Kristofoi ni yɔɔ France lɛ yɛ nɔmimaa akɛ gbalɔ Yesaia wiemɔi lɛ baaba mli anɔkwale yɛ amɛgbɛfaŋ. Ewie akɛ: “Tawuu nii ní asɔ̃ɔ ashiɔo lɛ eko eko nyɛŋ nɔ ko afee, ni lilɛi fɛɛ lilɛi ní aaate shi ní ekɛo akojo lɛ, ooobu lɛ fɔ.”—Yesaia 54:17.

16 Yehowa Odasefoi náaa he miishɛɛ akɛ awaa amɛ yi. Shi kɛlɛ, yɛ fãmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha Kristofoi fɛɛ lɛ toiboo hewɔ lɛ, amɛnyɛŋ amɛkpa nibii ni amɛnu lɛ ahe wiemɔ, ni amɛkpaŋ hu. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛhi shi akɛ maŋbii kpakpai. Shi kɛlɛ, kɛ́ adesai wo mla ko ni miite shi eewo Nyɔŋmɔ mla lɛ, no lɛ esa akɛ amɛbo Nyɔŋmɔ moŋ toi fe adesai.

Nyɛkashea Amɛ Gbeyei

17. (a) Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔsheɔ wɔhenyɛlɔi lɛ agbeyei lɛ? (b) Te esa akɛ wɔ kɛ mɛi ni waa wɔ yi lɛ aye aha tɛŋŋ?

17 Gbɛ ni wɔhenyɛlɔi lɛ ekɔ lɛ yɛ oshara waa. Amɛ kɛ Nyɔŋmɔ miiwu. No hewɔ lɛ, yɛ Yesu fãmɔ lɛ naa lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔshe mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ wɔ lɛ gbeyei lɛ, wɔsɔleɔ moŋ wɔhaa amɛ. (Mateo 5:44) Wɔsɔleɔ akɛ, kɛ́ amɛteŋ mɛi komɛi miite shi kɛmiiwo Nyɔŋmɔ yɛ lé ni amɛleee hewɔ taakɛ eba lɛ yɛ Saulo ni jɛ Tarso lɛ gbɛfaŋ lɛ, no lɛ Yehowa ajɛ mlihilɛ mli ni egbele amɛhiŋmɛi koni amɛna anɔkwale lɛ. (2 Korintobii 4:4) Sɛɛ mli lɛ, Saulo batsɔ Kristofonyo, ni abale lɛ akɛ Paulo, ni ena nɔ̃ babaoo yɛ nɔyelɔi ni hi shi yɛ egbii lɛ amli lɛ adɛŋ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ ekai nanemɛi heyelilɔi lɛ koni “amɛba amɛhe shi amɛhã onukpai kɛ nɔyelɔi lɛ, amɛbo amɛ toi, amɛsaa amɛhe amɛhã nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa, amɛkawie mɔ ko he efɔŋ, [dabi, amɛkawie mɛi ni waa amɛ yi fe fɛɛ lɛ po ahe efɔŋ] amɛkabé; shi moŋ amɛfee kpoo, ni amɛkɛ amɛhe atsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ akɛ amɛhe jɔ.” (Tito 3:1, 2) Yehowa Odasefoi ni yɔɔ France kɛ hei krokomɛi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ amɛkɛ ŋaawoo nɛɛ tsuɔ nii.

18. (a) Mɛɛ gbɛ̀i anɔ ekolɛ Yehowa baatsɔ ejie ewebii kɛjɛ yiwaa mli? (b) Mɛni baajɛ mli aba yɛ naagbee?

18 Nyɔŋmɔ kɛɛ gbalɔ Yeremia akɛ: “Mikɛo yɛ, ni majieo!” (Yeremia 1:8) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baatsɔ ejie wɔ kɛjɛ yiwaa mli ŋmɛnɛ? Ekolɛ ebaatee kojolɔ ko ni kwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ tamɔ Gamaliel shi. Aloo ekolɛ ebaakwɛ ni ajie maŋ onukpa ko ni bɛ jeŋba loo eteɔ shi ewoɔ wɔ lɛ kɛjɛ egbɛhe ní akpaaa gbɛ, koni akɛ mɔ ko ni hiɛ kã shi abaye enajiaŋ. Shi kɛlɛ be komɛi lɛ, Yehowa ŋmɛɔ gbɛ ni ayaa nɔ awaa ewebii lɛ ayi. (2 Timoteo 3:12) Kɛ́ Nyɔŋmɔ ŋmɛ gbɛ ni awa wɔ yi lɛ, ebaaya nɔ ekɛ hewalɛ ni he hiaa wɔ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔdamɔ yiwaa lɛ naa lɛ aha wɔ. (1 Korintobii 10:13) Ni ekɔɔɔ he eko nɔ fɛɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ gbɛ koni eba wɔ nɔ lɛ, wɔyiŋ efeee wɔ kɔshikɔshi yɛ nɔ ni baajɛ mli aba yɛ naagbee kwraa lɛ he, ni ji akɛ: Mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ webii wuɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ miiwu, ni mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ wuɔ lɛ yeŋ omanye.

19. Mɛni ji afi ŋmalɛ kɛha afi 2006 lɛ, ni mɛni hewɔ ŋmalɛ nɛɛ sa jogbaŋŋ lɛ?

19 Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ koni amɛkpa amanehului agbɛ. (Yohane 16:33) No hewɔ lɛ, be nɛɛ ji be ni hi jogbaŋŋ akɛ atsuɔ wiemɔi ni yɔɔ Bɔfoi lɛ Asaji 5:29 ni kaneɔ akɛ: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi” lɛ he nii. Enɛ hewɔ lɛ, ahala wiemɔi ni kanyaa mɔ nɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi afi ŋmalɛ kɛha afi 2006. Nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaabo Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli yɛ afi ni baa lɛ mli, kɛ agbɛnɛ hu kɛmiiya naanɔ!

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 7 “Kaisare” ní osɔfonukpai lɛ kɛ lɛ yafee ekome yɛ faŋŋ mli yɛ nakai bei lɛ amli ji Roma Nɔyelɔ Tiberio ni he guɔ egbo, ni asaŋ eji osatofonyo kɛ gbɔmɔgbelɔ lɛ. Ale Tiberio hu jogbaŋŋ yɛ bɔlɛnamɔ jeŋba shara ni ekɛ ehe woɔ mli lɛ hewɔ.—Daniel 11:15, 21.

Ani Obaanyɛ Oha Hetoo?

• Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ ni woɔ mɔ hewalɛ bɔfoi lɛ fee amɛfɔ̃ shi kɛha wɔ yɛ bɔ ni amɛkpee kaa naa amɛha lɛ mli?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo Nyɔŋmɔ toi be fɛɛ be fe gbɔmɛi lɛ?

• Namɔ diɛŋtsɛ mɛi ni teɔ shi woɔ wɔ lɛ kɛwuɔ lɛ?

• Mɛni wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ mɛi ni toɔ amɛtsui shi yɛ yiwaai amli lɛ anine baashɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 23]

Afi ŋmalɛ kɛha afi 2006 lɛ ji: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

“Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Yɛ nɔ najiaŋ ni Kaiafa kɛ ehiɛ aaafɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ, ekɛ ehiɛ yafɔ̃ adesai moŋ anɔ