Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Shiɛmɔ Heyeli Ohã Gboklɛfoi Lɛ’

‘Shiɛmɔ Heyeli Ohã Gboklɛfoi Lɛ’

‘Shiɛmɔ Heyeli Ohã Gboklɛfoi Lɛ’

BENI Yesu je eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ, ejaje akɛ nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ akɛ etsu lɛ fã ko ji ní ‘eshiɛ heyeli eha gboklɛfoi lɛ.’ (Luka 4:​19) Anɔkwa Kristofoi nyiɛɔ nɔkwɛmɔnɔ ní amɛ-Nuŋtsɔ lɛ fee efɔ̃ shi lɛ sɛɛ, ni no hewɔ lɛ, amɛshiɛɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ “gbɔmɛi fɛɛ,” ni amɛhaa amɛyeɔ amɛhe kɛjɛɔ mumɔŋ tsuŋwoo mli, ni amɛyeɔ amɛbuaa amɛ koni amɛshihilɛ aya hiɛ.​—1 Timoteo 2:⁠4.

Ŋmɛnɛ, nitsumɔ nɛɛ biɔ ni ashiɛ aha gboklɛfoi ni ji mɛi ni awoɔ amɛ tsuŋ yɛ efɔŋ ko ni amɛfee lɛ hewɔ, shi amɛyɛ he miishɛɛ ákɛ aaaha amɛye amɛhe yɛ mumɔŋ lɛ. Obaaná Yehowa Odasefoi ashiɛmɔ nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ tsuŋwoohei ni yɔɔ Ukraine kɛ Europa maji krokomɛi lɛ amli lɛ ahe saji ní woɔ mɔ hewalɛ lɛ akanemɔ he miishɛɛ.

Mɛi ni Kɛ Tsofai Tsuɔ Nii yɛ Gbɛ Fɔŋ nɔ lɛ Etsake Kɛbatsɔmɔ Kristofoi

Serhii * eye afii 38, ni ekɛ afii nɛɛ amli 20 ehi tsuŋwoo mli. Egbe skul po naa yɛ tsuŋwoohe. Ekɛɛ akɛ: “Gbɔmɔgbee ha awo mi tsuŋ, ni awo mi tsuŋ nɛɛ, afii saŋŋ eho, shi be ni akɛbaajie mi lɛ shɛko lolo. Tsutsu lɛ, mikɛ mɛi yeɔ kɛ yiwalɛ, ni no hewɔ lɛ gboklɛfoi krokomɛi lɛ sheɔ mi gbeyei.” Ani nakai ni efeɔ lɛ haa ehe jɔɔ lɛ? Dabi. Ejaakɛ Serhii nyɛɛɛ ehi shi gbi ko ni ekɔlɔɔɔ tsofai ni esaaa, enyɛɛɛ ehi shi ni enuuu dãa, loo eshɛreee tawa, ni enɛ tee nɔ afii babaoo.

Kɛkɛ ni be ko lɛ, enaanyo gboklɛfonyo ko kɛ lɛ susu Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe. Anɔkwalei nɛɛ bafee tamɔ la ko ni ekpɛ́ yɛ egbɛ nɔ. Yɛ nyɔji fioo komɛi amli lɛ, Serhii kpa tsofai ni esaaa akɔlɔmɔ, ekpa dãatɔɔ, kɛ tawa shɛremɔ ni eka ehe lɛ fɛɛ, ni ebatsɔ sanekpakpa shiɛlɔ, ni sɛɛ mli lɛ abaptisi lɛ. Amrɔ nɛɛ Serhii kɛ ebe fɛɛ miisɔmɔ Yehowa yɛ tsuŋwoohe lɛ ni dekã bɛ mli. Eye ebua awuiyelɔi kpawo ni amɛtsake amɛshihilɛ gbɛ̀i ni amɛbatsɔmɔ enyɛmimɛi ni ekɛ amɛ miisɔmɔ Nyɔŋmɔ. Ajie amɛteŋ mɛi ekpaa yɛ tsuŋwoo mli, shi Serhii kã he eyɛ tsuŋwoo mli. Enɛ edɔɔɔ lɛ, ejaakɛ eyɛ miishɛɛ akɛ ebaanyɛ eye ebua mɛi krokomɛi koni amɛná mumɔŋ heyeli ni amɛbale Nyɔŋmɔ.​—Bɔfoi lɛ Asaji 20:⁠35.

Mɛi ni Serhii kɛkase nii yɛ tsuŋwoohe lɛ ateŋ mɔ kome ji Victor, ni tsutsu ko lɛ ejuɔ shi ehɔ̃ɔ tsofai ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ, ni ekɔlɔɔ ekomɛi hu lɛ. Beni ajie Victor kɛjɛ tsuŋwoo mli lɛ, etee ehiɛ babaoo yɛ mumɔŋ, ni ená hegbɛ etee Sɔɔmɔ Tsɔsemɔ Skul lɛ eko yɛ Ukraine. Amrɔ nɛɛ eesɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ Moldova. Victor kɛɛ akɛ: “Mibɔi tawa shɛremɔ beni miye afii 8, ni mibɔi dãatɔɔ beni miná afii 12, ni mikɛ tsofai bɔi nitsumɔ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ beni miye afii 14. No mli lɛ, miisumɔ ni matsake, shi mɔdɛŋ ni mɔbɔ lɛ fɛɛ fee efolo. Yɛ afi 1995 mli beni mikɛ miŋa toɔ gbɛjianɔ koni wɔfã kɛjɛ he ni mi kɛ minanemɛi fɔji lɛ yɔɔ lɛ, mɔ ko ni miiye yitsoŋ hela tsu miŋa kakla ni egbe lɛ. Enɛ ha mishihilɛ fee mɔbɔ waa. Mibibii saji tamɔ ‘Nɛgbɛ miŋa yɔɔ amrɔ nɛɛ? Mɛni baa mɔ nɔ kɛji egbo?’ Shi mináaa sanebimɔi nɛɛ ahetoo. Mibɔi tsofai ní mikɔlɔɔ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ babaoo kɔlɔmɔ koni mikanu he akɛ mifee shwɛm. Amɔ mi yɛ tsofai ni mla eŋmɛɛ gbɛ ni mihɔ̃ɔ lɛ hewɔ, abu mi fɔ́, ni ayawo mi tsuŋ afii enumɔ. Beni miyɔɔ tsuŋwoohe lɛ, Serhii ye ebua mi ni miná misanebimɔi lɛ ahetooi. Mibɔ mɔdɛŋ shii abɔ akɛ makpa tsofai akɔlɔmɔ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, shi miyeee omanye, ni nɔ̃ pɛ ni ye bua mi ni minyɛ mifee nakai ji Biblia lɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ hewalɛ diɛŋtsɛ.”​—Hebribii 4:⁠12.

Awuiyelɔi kɛ Julɔi ni Abuɔ Amɛ akɛ Amɛtsakeŋ lɛ Fee Tsakemɔ

Vasyl etako tsofai ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ akɛ akɔlɔɔ lɛ eko he pɛŋ, shi lɛ hu ayawo lɛ tsuŋ. Etsɔɔ mli akɛ: “No mli lɛ, nifeemɔ ko ni minyɛɛɛ makpa ji abɔtri fɔ̃ɔ ni akɛ naji shiɔ ŋtia yɛ mli. Mikase bɔ ni manyɛ mayi mɛi ni amɛ heko epilaaa.” Vasyl tsɔɔ yiwalɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ ejuɔ mɛi anii. Etee nɔ etsɔɔ mli akɛ: “Awo mi tsuŋ shii etɛ sɔŋŋ, ni no ha miŋa kɛ mi tse gbala mli. Naagbee tsuŋ ni awo mi ní miye afii enumɔ yɛ jɛmɛ lɛ mli ni minine shɛ Yehowa Odasefoi awoji lɛ eko nɔ. Nakai wolo lɛ wo mi hewalɛ ni mikane Biblia lɛ, shi mitee nɔ mikɛ mihe wo abɔtri fɔ̃ɔ ni akɛ naji shiɔ ŋtia yɛ mli lɛ mli.

“Shi beni mikɛ nyɔji ekpaa ekane Biblia lɛ sɛɛ lɛ, tsakemɔ ko tee nɔ yɛ mimli. No ji akɛ, bɔ ni kulɛ kɛ́ miye kunim yɛ nɔmɔ ko mli ní mitsui nyɔɔ mimli lɛ, agbɛnɛ minuuu he nakai dɔŋŋ. No hewɔ lɛ, mikɛ Yesaia 2:⁠4 lɛ mli wiemɔ lɛ bɔi mishihilɛ mli pɛimɔ, ni mina akɛ kɛji mitsakeee bɔ ni misusuɔ nii ahe mihaa lɛ, no lɛ mahi tsuŋwoo mli miwala gbii abɔ fɛɛ. No hewɔ lɛ, mishɛrɛ nibii ni mikɛ nɔ̃ɔ lɛ fɛɛ mishwie, ni mibɔi mijeŋba tsakemɔ. Mináaa enɛ feemɔ mlɛo, nibii ni mikaseɔ lɛ anɔjwɛŋmɔ kɛ sɔlemɔ ye bua mi, ni fiofio lɛ mishɛrɛ misui gbohii lɛ mishwie. Bei komɛi lɛ, mikɛ yaafonui kpaa Yehowa fai koni eha mi nyɛmɔ ní mikɛtsi mihe kɛjɛ nifeemɔi ni eka mihe lɛ ahe. Yɛ naagbee kwraa lɛ, minyɛ mifee nakai.

“Beni ajie mi kɛjɛ tsuŋwoo mli lɛ, mikɛ miweku lɛ yafee ekome ekoŋŋ. Amrɔ nɛɛ mi kɛ nitsumɔ ko ni tsaa ŋãi yɛ sũ mli tsuɔ nii. Enɛ haa mináa be babaoo ni mifataa miŋa he yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni asaŋ mitsuɔ gbɛnaanii ni jwere minɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ hu ahe nii.”

Mykola kɛ enanemɛi lɛ ju shikatoohei babaoo yɛ Ukraine. Enɛ ha awo lɛ tsuŋ afii nyɔŋma. Dani abaawo lɛ tsuŋ lɛ, no mli lɛ shikome pɛ etee sɔlemɔ, ni etee jɛmɛ nakai gbi lɛ bɔni afee ni ekɛkwɛ gbɛ ni eeetsɔ nɔ eyaju nakai sɔlemɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ Mykola nyɛɛɛ eyaju sɔlemɔ lɛ moŋ, shi jɛmɛ ni etee lɛ ha ehé eye akɛ Biblia lɛ eyi tɔ kɛ Ɔrtodɔks osɔfoi, kɛnɛrɛi, kɛ jamɔ mli gbii juji ahe saji ni ekanemɔ eŋɔɔɔ. Ekɛɛ akɛ: “Mileee nɔ̃ pɔtɛɛ ni tsirɛ mi, shi mibɔi Biblia lɛ kanemɔ. Miyɔse akɛ, bɔ ni no mli lɛ misusuɔ yɛ emli saji lɛ ahe lɛ bɛ lɛ nakai kwraa, ni no ha minaa kpɛ mihe waa!” Ebi koni akɛ lɛ akase Biblia lɛ, ni yɛ afi 1999 lɛ, abaptisi lɛ. Kɛ́ naa lɛ ni edamɔ shi lɛ, ebaawa kɛha bo akɛ ooohe oye akɛ be ko ni eho lɛ, no mli lɛ asafoŋ sɔɔlɔ ni baa ehe shi nɛɛ ji awuiyelɔ ni hiɛɔ tũ kɛjuɔ shikatoohei!

Abu Vladimir gbele fɔ́. Beni emɛɔ gbi ni abaagbe lɛ lɛ, esɔle eha Nyɔŋmɔ ni ewo shi akɛ ebaasɔmɔ Lɛ kɛji ákɛ akɛ ehe ke lɛ. Nakai beaŋ nɔŋŋ ni atsake mla ni yɔɔ lɛ, ni aba gbele fɔ́ ni abu lɛ lɛ shi afee lɛ akɛ abaawo lɛ tsuŋ ewala gbii abɔ fɛɛ. Bɔni afee ni Vladimir aye eshiwoo lɛ nɔ lɛ, ebɔi anɔkwa jamɔ lɛ taomɔ. Ekɛ ehe wo Biblia ni atsɔɔ woloŋmaa nɔ akaseɔ lɛ eko mli, ni Adventist sɔlemɔ lɛ ha lɛ enɛ he yijiemɔ wolo, shi no haaa etsui anyɔ emli.

Ni kɛlɛ, beni Vladimir kane Buu-Mɔɔ Awake! woji tɛtrɛbii ni yɔɔ wojiatoohe ni yɔɔ tsuŋwoohe lɛ, eŋma wolo kɛyaha Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Ukraine lɛ, ni ebi koni aha mɔ ko abasara lɛ. Beni nyɛmimɛi komɛi ni yɔɔ jɛi niiaŋ lɛ yasara lɛ lɛ, no mli lɛ etsɔ hiɛ eebu ehe akɛ eji Odasefonyo, ni eeshiɛ yɛ tsuŋwoohe lɛ. Aye abua lɛ ni ehe basa akɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ. Beni aŋmaa sane nɛɛ, no mli lɛ Vladimir kɛ mɛi kpawo krokomɛi ni yɔɔ nakai tsuŋwoohe lɛ miimɛ koni abaptisi amɛ. Shi amɛyɛ naagba ko. Akɛni ahaa mɛi ni abu amɛ fɔ́ akɛ amɛbaahi tsuŋwoohe lɛ amɛwala gbii abɔ fɛɛ ni yɔɔ jamɔ kome mli lɛ hiɔ gboklɛfoi atsũ kome mli hewɔ lɛ, akɛ Vladimir kɛ enanemɛi ni ekɛ amɛ hiɛ hemɔkɛyeli kome lɛ wo tsũ kome mli. No hewɔ lɛ, naagba lɛ ji, namɔ amɛbaashiɛ amɛha? Bɔ ni amɛfeɔ ji akɛ, amɛ kɛ gboklɛfoi anɔkwɛlɔi lɛ gbaa sanekpakpa lɛ he sane, ni amɛtsɔɔ woloŋmaa nɔ hu amɛfeɔ nakai.

Nazar fã kɛjɛ Ukraine kɛtee Czech Republic, ni eyafata ojotswalɔi akuu ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ahe. Enɛ ha ayawo lɛ tsuŋ afii etɛ kɛ fã. Beni eyɔɔ tsuŋwoohe lɛ, ehere Yehowa Odasefoi ni jɛ Karlovy Vary maŋtiase lɛ mli ni baa jɛmɛ lɛ atuu, ni ekase anɔkwale lɛ, ni etsake etsutsu shihilɛ gbɛ lɛ. Beni bulɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɔ kome na tsakemɔ ni Nazar efee lɛ, ekɛɛ Nazar nanemɛi ni fata ehe yɛ tsuŋwoohe lɛ akɛ: “Eji nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baatsake tamɔ nakai Ukrainenyo lɛ kulɛ, mibayatao nitsumɔ kroko matsu.” Mɔ kroko hu kɛɛ akɛ: “Yehowa Odasefoi nɛɛ ahe esa diɛŋtsɛ. Abawoɔ mɔ ko tsuŋ akɛ awuiyelɔ, shi eshiɔ tsuŋwoohe lɛ akɛ mɔ kpakpa.” Amrɔ nɛɛ Nazar yɛ shia. Ekase kapintɛ nitsumɔ, ni ebote gbalashihilɛ mli, ni ekɛ eŋa fɛɛ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kwɛ bɔ ni edaa shi akɛ Odasefoi lɛ basara lɛ yɛ tsuŋwoohe lɛ!

Maŋ Onukpai Ahiɛ Sɔ Amɛnitsumɔ Lɛ

Jeee gboklɛfoi lɛ pɛ ahiɛ sɔɔ nii ni Yehowa Odasefoi lɛ tsuɔ lɛ. Miroslaw Kowalski ni ji tsuŋwoohei ni yɔɔ Poland lɛ ateŋ ekome naawielɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔnáa amɛsaramɔi lɛ ahe miishɛɛ waa. Gboklɛfoi lɛ ateŋ mɛi komɛi awekumɛi kɛ amɛ yeee yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Ekolɛ akɛ amɛ ehiii shi yɛ gbɛ kpakpa nɔ tamɔ akɛ adesai hiɔ shi. . . . Yelikɛbuamɔ ni [Odasefoi lɛ] kɛhaa lɛ he yɛ sɛɛnamɔ babaoo ejaakɛ wɔnitsulɔi ni yeɔ amɛbuaa gboklɛfoi lɛ kɛtsɔ wiemɔ kɛ tsɔɔmɔ nɔ lɛ anɔ egbɔ.”

Tsuŋwoohe kroko hu ni yɔɔ Poland lɛ nɔkwɛlɔ lɛ ŋma kɛyaha Odasefoi anitsumɔhe nine lɛ, kɛbi koni amɛha Odasefoi babaoo abashiɛ yɛ tsuŋwoohe lɛ. Mɛni hewɔ? Etsɔɔ mli akɛ: “Kɛ́ Watchtower najiaŋdamɔlɔi lɛ fɔ jɛmɛ baa kpitiokpitio lɛ, no baaye abua gboklɛfoi lɛ koni amɛná sui kpakpai, ni ebaaha amɛhe ni amɛtutuaa lɛ naa aba shi.”

Ukraine adafitswaa wolo ko bɔ gboklɛfonyo ko ni ehao, ní ka akɛ ebaagbe ehe, shi Yehowa Odasefoi ye amɛbua lɛ lɛ he sane lɛ he amaniɛ. Amaniɛbɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ: “Amrɔ nɛɛ, nuu nɛɛ haomɔ lɛ naa miiba shi. Ehiɔ shi yɛ gbɛtsɔɔmɔi ni akɛhaa yɛ tsuŋwoohe lɛ anaa, ni efeɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ehaa gboklɛfoi krokomɛi lɛ.”

Jeee Tsuŋwoohe lɛ Pɛ Ehe Baa Sɛɛnamɔ Yɛ

Jeee mɛi ni yɔɔ tsuŋwoohe lɛ pɛ náa nii ni Yehowa Odasefoi lɛ tsuɔ lɛ he sɛɛ. Gboklɛfoi lɛ yaa nɔ amɛnáa he sɛɛ beni aŋmɛɛ amɛhe. Kristofoi enyɔ ni ji Brigitte kɛ Renate kɛ afii babaoo eye amɛbua mɛi yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ. Germany adafitswaa wolo ni ji Main-Echo Aschaffenburg lɛ bɔ yei enyɔ nɛɛ he amaniɛ akɛ: “Kɛ́ aŋmɛɛ gboklɛfoi lɛ ahe lɛ, amɛkɛ nyɔji etɛ kɛmɔ nyɔji enumɔ kwɛɔ amɛ, ni amɛwoɔ amɛ hewalɛ koni amɛha shishinumɔ aba amɛshihilɛ mli. . . . Maŋ onukpai lɛ ekpɛlɛ amɛnɔ akɛ mɛi ni kɛ amɛhe eha koni amɛkwɛ ni gboklɛfoi ni ajie amɛ lɛ ahi shi jogbaŋŋ, ní kɛ́ nɔ ko lɛ, amɛwó maŋ onukpai lɛ atoi nɔ yɛ he. . . . Amɛ kɛ nitsulɔi ni yɔɔ tsuŋwoohe lɛ hu yɛ jogbaŋŋ.” Gboklɛfoi lɛ ni amɛyeɔ amɛbuaa yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ eha amɛteŋ mɛi babaoo ni ajie amɛ lɛ ejɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa.

Gboklɛfoi anɔkwɛlɔi lɛ po miiná Biblia lɛ ni Yehowa Odasefoi kɛ mɛi kaseɔ lɛ he sɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Roman ji asraafonyo nukpa kɛ adesai anifeemɔ he nilelɔ yɛ Ukraine tsuŋwoohe lɛ eko mli. Beni Odasefoi lɛ tee eshia lɛ, ekpɛlɛ koni akɛ lɛ akase Biblia lɛ. Ená ele akɛ aŋmɛɛɛ Odasefoi lɛ gbɛ koni amɛ kɛ gboklɛfoi ni yɔɔ he ni etsuɔ nii yɛ lɛ agba sane. No hewɔ lɛ, ebi gboklɛfoi anɔkwɛlɔi lɛ koni amɛŋmɛ lɛ gbɛ ni ekɛ Biblia lɛ atsu nii kɛ́ ekɛ gboklɛfoi lɛ miisusu saji ahe. Akpɛlɛ enibimɔ lɛ nɔ, ni gboklɛfoi aaashɛ nyɔŋma ná he miishɛɛ. Roman kɛ gboklɛfoi nɛɛ gbaa e-Biblia mli nilee ni yaa hiɛ bɛ fɛɛ be lɛ he sane, ni emɔdɛŋbɔɔ lɛ wo yibii babaoo. Beni ajie gboklɛfoi nɛɛ kɛjɛ tsuŋwoo mli lɛ, amɛteaŋ mɛi komɛi tee amɛhiɛ kɛbatsɔmɔ Kristofoi ni abaptisi amɛ. Beni Roman na hewalɛ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɔɔ lɛ, no ha ehiɛ badɔ waa yɛ enikasemɔ lɛ mli. Eshi asraafoi anitsumɔ lɛ, ni etee nɔ ekɛ mɛi kase Biblia lɛ. Amrɔ nɛɛ ekɛ tsutsu gboklɛfonyo ko feɔ ekome kɛnáa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ.

Gboklɛfonyo ko ŋma akɛ: “Nɔ ni wajeɔ wɔ yɛ biɛ ji Biblia lɛ, Biblia kasemɔ woji lɛ, kɛ Biblia mli nikasemɔ.” Wiemɔ nɛɛ haa anaa bɔ ni ehe hiaa ni aná Biblia kasemɔ woji babaoo yɛ tsuŋwoohei lɛ ekomɛi amli. Asafo ko ni yɔɔ Ukraine lɛ bɔ amaniɛ yɛ nitsumɔ ni ji Biblia lɛ ní amɛ kɛ mɛi kaseɔ yɛ tsuŋwoohe ko ni yɔɔ amɛshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ he akɛ: “Onukpai ni kwɛɔ tsuŋwoohe lɛ nɔ lɛ daa wɔ shi yɛ woji ni wɔkɛbahaa amɛ lɛ hewɔ. Wɔhaa amɛnine shɛɔ Buu-Mɔɔ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ eko fɛɛ eko ni baa lɛ ekomekomei 60 nɔ.” Asafo kroko hu ŋma akɛ: “Wɔyayeɔ wɔbuaa mɛi ni yɔɔ tsuŋwoohe ko ní wojiatoohei bibii 20 yɔɔ mli lɛ. Wɔkɛ wɔwoji ni wɔ kɛ mɛi fɔɔ kasemɔ lɛ titri woɔ wojiatoohe lɛ eko fɛɛ eko mli. Kɛji abu naa lɛ, fɛɛ feɔ woji adekai 20 sɔŋŋ.” Yɛ tsuŋwoohe lɛ ekome mli lɛ, nɔkwɛlɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ to wɔwoji tɛtrɛbii lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ yɛ wojiatoohe lɛ bɔni afee ni gboklɛfoi lɛ aná srɔtoi ni baa lɛ fɛɛ eko amɛkane.

Yɛ afi 2002 lɛ, Ukraine nitsumɔhe nine lɛ to Prison Desk (nitsumɔhe ni tsuɔ woji ni nine shɛɔ nɔ kɛjɛɔ tsuŋwoohei srɔtoi lɛ amli lɛ ahe nii, ni amɛmajeɔ amɛ Biblia kasemɔ woji) he gbɛjianɔ. Kɛbashi amrɔ nɛɛ, nitsumɔhe nɛɛ nine eshɛ tsuŋwoohei 120 anɔ, ni amɛto gbɛjianɔ koni asafoi komɛi ayaye abua mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Daa nyɔŋ nɔ lɛ, nine shɛɔ majemɔ woji 50 nɔ kɛjɛɔ gboklɛfoi aŋɔɔ, ní amɛteŋ mɛi babaoo miibi koni amaje amɛ woji loo ni akɛ amɛ abakase Biblia lɛ. Nitsumɔhe nine lɛ yaa nɔ emajeɔ amɛ woji wuji, woji tɛtrɛbii, kɛ woji bibii kɛyashi nyɛmimɛi ni yɔɔ nakai shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ yasaraa amɛ.

Bɔfo Paulo ŋma kɛyaha enanemɛi Kristofoi lɛ akɛ: “Nyɛkaia mɛi ni awo amɛ gboklɛi lɛ.” (Hebribii 13:⁠3) No mli lɛ, eewie mɛi ni awo amɛ tsuŋ yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ ahe. Ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi kaiɔ mɛi ni awo amɛtsuŋ lɛ, ni amɛyasaraa amɛ, ni ‘amɛshiɛɔ heyeli amɛhaa gboklɛfoi lɛ.’​—Luka 4:⁠19.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Tsuŋwoohe ni yɔɔ L’viv yɛ Ukraine lɛ gbogbo

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Mykola

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Vasyl kɛ eŋa Iryna

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Victor