Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Amɛha Amɛfɔlɔi Atsui Nyɔ Amɛmli

Amɛha Amɛfɔlɔi Atsui Nyɔ Amɛmli

Amɛha Amɛfɔlɔi Atsui Nyɔ Amɛmli

“MIBI, kɛji otsui le nii lɛ, mi hu mitsui aaanyɔ mimli.” (Abɛi 23:15) Eji anɔkwale akɛ, fɔlɔi Kristofoi amli filiɔ amɛ kɛ́ amɛbii lɛ ná Nyɔŋmɔ he nilee lɛ. Yɛ Hɔɔ, September 10, 2005 lɛ, mɛi 6,859 ni jɛ maji srɔtoi amli lɛ tee nifeemɔ gbɛjianɔtoo ni afee kɛha mɛi ni gbe Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul klas ni ji 119 lɛ naa lɛ shishi. Amɛ fɛɛ amɛtsuii yimɔ obɔbɔ kɛ miishɛɛ, titri lɛ, mɛi 56 ni gbeɔ skul lɛ naa lɛ afɔlɔi.

David Walker ni kɛ afii babaoo esɔmɔ akɛ United States Betel weku lɛ mlinyo lɛ kɛ sɔlemɔ ni taa mɔ tsuiŋ je nifeemɔ lɛ shishi. No sɛɛ lɛ, nifeemɔ lɛ he sɛinɔtalɔ ni ji David Splane ni eji Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo lɛ je nikasemɔ naagbee lɛ nifeemɔ lɛ shishi beni ekɛɛ skulbii lɛ afɔlɔi lɛ akɛ: “Wɔmiiha nyɛ ayekoo. Sui ni nyɛdũ nyɛwo nyɛbihii kɛ nyɛbiyei lɛ amli lɛ eha amɛhala akɛ amɛkɛ amɛhe aaawo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.” Akɛni etsɛŋ ni fɔlɔi nɛɛ abihii kɛ amɛbiyei lɛ baafã gbɛ kɛya shɔŋŋ koni amɛyasɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi hewɔ lɛ, ekolɛ amɛhao. Shi kɛlɛ, Nyɛminuu Splane shɛje amɛmii akɛ: “Nyɛkayea nyɛtsui yɛ nyɛbii lɛ ahewɔ. Yehowa baanyɛ akwɛ amɛ jogbaŋŋ kwraa po fe bɔ ni nyɛaanyɛ.” Kɛkɛ ni ekɛɛ akɛ: “Nyɛsusua nitsumɔ kpakpa ni nyɛbihii kɛ nyɛbiyei lɛ baayatsu lɛ he nyɛkwɛa. Amɛbaaha mɛi ni naa nɔ̃ kɛ mɛi ni tsui ekumɔ lɛ aná miishɛjemɔ ni hi fe miishɛjemɔi fɛɛ ni amɛná pɛŋ yɛ shihilɛ mli.”

Bɔ ni Aaafee Aya nɔ Aha Mɛi Krokomɛi Aná Miishɛɛ

Sɛinɔtalɔ lɛ tsɛ́ mɛi ejwɛ ni baaha wiemɔ lɛ agbɛi. Klɛŋklɛŋ lɛ, Ralph Walls ni eji United States Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mlinyo lɛ ha wiemɔ ni yitso ji, “Nyɛhaa Nyɛhiŋmɛii Akãmɔa Be Fɛɛ Be.” Ema nɔ mi akɛ hiŋmɛi lɛ diɛŋtsɛ shwilamɔ lɛ hi kwraa fe mumɔŋ shwilamɔ. Klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli asafo ni yɔɔ Laodikea lɛ shwila yɛ mumɔŋ. Aye abua nakai asafo lɛ mli Kristofoi ni shwila lɛ, shi ehi jogbaŋŋ be fɛɛ be akɛ wɔɔha wɔmumɔŋ hiŋmɛi lɛ akã ni wɔkɛtsĩ shwilamɔ ni tamɔ nakai lɛ naa. (Kpojiemɔ 3:14-18) Wielɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɛhaa nyɛhiŋmɛii akãmɔa be fɛɛ be, ní nyɛbu hii ni akɛ gbɛnaa nii ahe nitsumɔ ewo amɛdɛŋ lɛ taakɛ Yehowa buɔ amɛ lɛ.” Esaaa akɛ mɛi ni egbe nikasemɔ naa lɛ haoɔ babaoo tsɔ̃ kɛ́ naagbai yɛ asafoi ni amɛbaaya mli lɛ amli. Nuŋtsɔ Yesu Kristo le naagbai fɛɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ. Ebaakwɛ koni atsu saji ahe nii yɛ be ni sa mli.

No sɛɛ lɛ, Samuel Herd ni eji Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo lɛ ha sanebimɔ ni ji “Ani Ofee Klalo?” lɛ hetoo. Taakɛ bɔ ni mɔ ko ni baafã gbɛ lɛ looɔ atadei ni he baahia lɛ lɛ kɛyaa lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ mɛi ni egbe nikasemɔ naa lɛ kɛ gbɔmɔ hee lɛ sui lɛ awula amɛhe be fɛɛ be. Esa akɛ amɛná Yesu musuŋtsɔlɛ lɛ eko. Beni kpitiyelɔ ko kɛɛ Yesu akɛ: “Kɛji oosumɔ lɛ, ooonyɛ oha mihe atse” lɛ, Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Miisumɔ, ohe atse!” (Marko 1:40-42) Kɛkɛ ni wielɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ oosumɔ ni oye obua mɛi lɛɛlɛŋ lɛ, no lɛ obaale gbɛ ni oootsɔ nɔ ofee nakai.” Filipibii 2:3 lɛ kɛɔ Kristofoi lɛ akɛ, esa akɛ amɛbu ‘amɛnanemɛi fe amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.’ Nyɛminuu Herd kɛɛ akɛ: “Ní aaajɛ tsuiŋ aba ehe shi lɛ he hiaa kwraa fe nilee ni ayɔɔ. Ja obaa ohe shi dani mɛi ni okɛkpeɔ yɛ osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ onyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baaná onilee lɛ he sɛɛ.” Ewie kɛmu naa akɛ, kɛ́ mɛi ni egbe nikasemɔ naa lɛ baaya nɔ amɛkɛ Kristofoi asuɔmɔ awula amɛhe lɛ, belɛ no baatsɔ akɛ amɛfee klalo akɛ amɛbaafã gbɛ koni amɛyatsu nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ kɛ nɔmimaa akɛ amɛbaaye omanye.—Kolosebii 3:14.

Mark Noumair ni eji Gilead tsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ kɛ wiemɔ ni yitso ji “Ani Obaaya nɔ Ohiɛ Nakai Henumɔ lɛ Mli?” lɛ tée toibolɔi lɛ amiishɛɛ shi. “Henumɔ” ni ekɛtsu nii yɛ biɛ lɛ tsɔɔ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha ejurɔ ni Yehowa feɔ lɛ. Lala 103:2 lɛ kɛɔ akɛ: “Jiemɔ Yehowa yi, misusuma, ni ohiɛ akakpa enijujifeemɔi lɛ fiaa nɔ!” Beni Israelbii lɛ yɔɔ ŋa lɛ nɔ lɛ, amɛjieee hiɛsɔɔ kpo yɛ mana ní ha amɛyi ná wala lɛ he, ni amɛtsɛ́ lɛ akɛ “niyenii gbonyo.” (4 Mose 21:5) Beni bei shwie mli lɛ, bɔ ni mana lɛ yɔɔ ha lɛ tsakeee, shi hiɛsɔɔ ni amɛyɔɔ kɛha mana lɛ laaje. Tsɔɔlɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ ohiɛ kpá nibii kpakpai ni Yehowa feɔ lɛ anɔ ni oha omaŋsɛɛ sɔɔmɔ lɛ bafee nitsumɔ ko kɛkɛ lɛ, enɛ baaná bɔ ni osusuɔ nitsumɔ ni Yehowa kɛwo odɛŋ lɛ he ohaa lɛ nɔ hewalɛ.” Lala 103:4 lɛ kɛɔ akɛ Yehowa kɛ “mlihilɛ . . . fĩɔo akekere.” Nyɔŋmɔ baajie emlihilɛ lɛ kpo etsɔɔ mɛi ni egbe nikasemɔ naa lɛ yɛ asafoi ni amɛkɛbaabɔ lɛ amli.

Gilead tsɔɔlɔ kroko ni atsɛɔ lɛ Lawrence Bowen hu ha wiemɔ ni yitso ji “Ani Jɔɔmɔi lɛ Aaaninao?” Ewie akɛ Gilead klas ni ji 119 lɛ mlibii lɛ etsɔse amɛhe waa bɔni afee ni amɛye omanye akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi. Shi amrɔ nɛɛ esa amɛkɛ amɛhe akpɛtɛ Yehowa he, ní amɛkashi nitsumɔ ni ekɛwo amɛdɛŋ lɛ. Awie mɛi 144,000 lɛ ahe yɛ Kpojiemɔ 14:1-4 lɛ akɛ “amɛnyiɛɔ toobi lɛ sɛɛ kɛyaa he fɛɛ he ni eyaa lɛ.” Ekɔɔɔ he eko kaai ni nakai kuu lɛ mlibii kɛkpeɔ lɛ, amɛ fɛɛ amɛjɛɔ anɔkwayeli mli ni amɛkɛ amɛhe kpɛtɛɔ Yehowa kɛ e-Bi lɛ he, ni amɛnine shɛɔ oti ni amɛkɛma amɛhiɛ lɛ nɔ. Wielɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Bɔ fɛɛ bɔ ni ji lɛ, wɔ hu wɔjɛɔ anɔkwayeli mli wɔkɛ wɔhe kpɛtɛɔ Yehowa he, ni wɔshiii nitsumɔ ni ekɛwo wɔdɛŋ lɛ.” Kɛ́ klas ni ji 119 lɛ mlibii ni gbe nikasemɔ naa lɛ fee enɛ lɛ, amɛbaana akɛ Yehowa jɔɔmɔi lɛ ‘baanina’ amɛ.—5 Mose 28:2.

Yibii ní Amɛaawo yɛ Amɛsɔɔmɔ lɛ Mli

Yɛ nikaselɔi lɛ anikasemɔ be lɛ mli lɛ, amɛkɛ amɛhe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ otsi naagbee fɛɛ otsi naagbee mli. Beni Wallace Liverance ni ji skul lɛ nɔkwɛlɔ lɛ kɛ nikaselɔi lɛ gbaa sane yɛ nifeemɔ lɛ shishi lɛ, ebafee faŋŋ akɛ amɛye omanye yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛ hooo kwraa lɛ amɛshiɛ sanekpakpa lɛ yɛ wiemɔi srɔtoi nyɔŋma mli, ni amɛje shĩa Biblia mli nikasemɔi babaoo hu ni yaa hiɛ lɛ ashishi. Nyɛmi nuu ko kɛ eŋa ni fata Gilead skulbii lɛ ahe lɛ kɛ oblanyo ko ni jɛ China lɛ je Biblia mli nikasemɔ shishi. Beni amɛtee eŋɔɔ shii enyɔ sɛɛ lɛ, amɛbi lɛ koni etsɔɔ bɔ ni enuɔ he ehaa yɛ Yehowa he nilee ni ená lɛ he. Egbele e-Biblia lɛ ni ebi ni amɛkane Yohane 17:3 lɛ. Enu he akɛ enyiɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ nɔ.

No sɛɛ lɛ, Anthony Morris ni eji Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo lɛ bi nyɛmimɛi hii etɛ ni sɔmɔɔ akɛ Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mlibii yɛ Côte d’Ivoire, Dominican Republic, kɛ Ecuador lɛ saji. Nyɛmimɛi hii nɛɛ ma nɔ mi amɛha mɛi ni gbe nikasemɔ naa lɛ akɛ Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akui lɛ miikpa amɛbaa gbɛ, ni amɛbaaye amɛbua amɛ koni amɛnyɛ amɛnitsumɔ lɛ amɛtsu.

Enɛ sɛɛ lɛ, Leonard Pearson ni eji United States Betel weku lɛ mlinyo lɛ kɛ Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu mlibii etɛ ni jɛ Democratic Republic of Congo, Papua New Guinea, kɛ Uganda lɛ gba sane. Nyɛmimɛi hii nɛɛ wo mɛi ni gbe nikasemɔ naa lɛ hewalɛ ni amɛkɛ amɛhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Nyɛmi nuu ko kɛ eŋa ní kɛ nɔ ni fe afii 21 esɔmɔ yɛ Congo akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ eye ebua mɛi 60, ni mɛi nɛɛ ejɔɔ amɛhe nɔ ni abaptisi amɛ. Amrɔ nɛɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ feɔ Biblia mli nikasemɔi 30, ni mɛi ni amɛkɛkaseɔ nii lɛ ateŋ mɛi 22 yaa asafoŋ kpeei. Akɛni mumɔŋ nikpamɔ ni fa babaoo tamɔ nɛkɛ miiya nɔ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ ji be ni sa jogbaŋŋ ní akɛaasɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi.

Ní Akɛ Hiɛdɔɔ Aaaye Odase

Gerrit Lösch ni eji Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo lɛ ha naagbee wiemɔ lɛ. Ewiemɔ lɛ yitso ji “Nyɔŋmɔ He ní Aaawie kɛ Yesu He Odase ní Aaaye yɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbi lɛ Nɔ.” Wiemɔi ni ji “odase,” “odasefoi,” kɛ “odaseyeli” lɛ jeɔ kpo shii 19 yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli. No hewɔ lɛ, Yehowa etsɔɔ nitsumɔ ni etaoɔ akɛ ewebii lɛ atsu lɛ yɛ faŋŋ mli. Mɛɛ be esa akɛ wɔye odase ní awie he lɛ? Esa akɛ wɔye odase lɛ yɛ “Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ” nɔ. (Kpojiemɔ 1:9, 10) Nakai gbi lɛ je shishi yɛ afi 1914, ni eeya nɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli, ni ebaatsa nɔ kɛya wɔsɛɛ be mli. Taakɛ Kpojiemɔ 14:6, 7 lɛ tsɔɔ lɛ, ŋwɛibɔfoi fiɔ Nyɔŋmɔ he odaseyeli nitsumɔ lɛ sɛɛ. Kpojiemɔ 22:17 lɛ tsɔɔ ákɛ akɛ Yesu he odaseyeli nitsumɔ lɛ nɔkwɛmɔ he gbɛnaa nii ewo Kristofoi shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ adɛŋ. Shi esa akɛ wɔ fɛɛ wɔkɛ wɔhe awo nakai nitsumɔ lɛ mli amrɔ nɛɛ. Yesu wiemɔ ni aŋma yɛ kuku 20 lɛ kɛɔ akɛ: “Miiba oyá.” Nyɛminuu Lösch wo mɛi ni eba lɛ fɛɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛkɛa mɛi akɛ, ‘Nyɛbaa ni nyɛbayɛa wala nu lɛ yaka.’ Yesu miiba oyá. Ani wɔfee klalo?”

Fred Rusk ni kɛ afii 11 sɔmɔ akɛ tsɔɔlɔ yɛ Gilead Skul lɛ kɛ sɔlemɔ ní ta mɛi fɛɛ ni ba lɛ atsuii amli lɛ da Yehowa shi, ni ekɛ nifeemɔ lɛ ba naagbee. Enɛ kɛ gbi ni fee be kɛha mlifilimɔ babaoo lɛ ba naagbee yɛ gbɛ ni ja nɔ.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 13]

KLASBII LƐ AHE SAJI

Maji srɔtoi anɔ ni amɛjɛ kɛba: 10

Maji srɔtoi anɔ ni aha amɛ nitsumɔ yɛ mli: 25

Nikaselɔi lɛ ayifalɛ: 56

Afii abɔ ni amɛye lɛ mlijaa: 32.5

Afii abɔ ni amɛkɛhi anɔkwale lɛ mli lɛ mlijaa: 16.4

Afii abɔ ni amɛkɛsɔmɔ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ mlijaa: 12.1

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul Klasbii ni Ji 119 ni Gbe Nikasemɔ Naa

Gbɛii ni yɔɔ shishigbɛ lɛ miitsɔɔ bɔ ni amɛdamɔ shi amɛha lɛ mli, kɛjɛ hiɛgbɛ kɛyaa sɛɛgbɛ, ni amɛgbɛi lɛ jeɔ shishi kɛjɛɔ abɛkugbɛ kɛyaa ninejurɔgbɛ.

(1) Helgesen, S.; Daugaard, H.; Pierluissi, A.; Joseph, I.; Racanelli, C. (2) Byrge, T.; Butler, D.; Freedlun, J.; Nuñez, K.; Pavageau, C.; Doumen, T. (3) Camacho, O.; Lindqvist, L.; Broomer, A.; Wessels, E.; Burton, J.; Woodhouse, O.; Doumen, A. (4) Tirion, A.; Connally, L.; Fournier, C.; Gil, A.; Johnsson, K.; Hamilton, L. (5) Byrd, D.; Scribner, I.; Camacho, B.; Laschinski, H.; Hallahan, M.; Libuda, O. (6) Joseph, A.; Lindqvist, M.; Helgesen, C.; Nuñez, D.; Scribner, S.; Fournier, J. (7) Pierluissi, F.; Pavageau, T.; Broomer, C.; Racanelli, P.; Butler, T.; Woodhouse, M.; Libuda, J. (8) Laschinski, M.; Freedlun, S.; Burton, I.; Tirion, M.; Byrd, M.; Byrge, J. (9) Wessels, T.; Hallahan, D.; Connally, S.; Gil, D.; Daugaard, P.; Hamilton, S.; Johnsson, T.