Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ Ni Ekpakpa Baaye Efɔŋ Nɔ Kunim

Bɔ Ni Ekpakpa Baaye Efɔŋ Nɔ Kunim

Bɔ Ni Ekpakpa Baaye Efɔŋ Nɔ Kunim

Maŋtsɛ David ji gbɔmɔ kpakpa. Eyɛ suɔmɔ ni mli kwɔ kɛha Nyɔŋmɔ, esumɔɔ jalɛsaneyeli, ni edɔɔ ohiafoi ahe. Kɛlɛ, maŋtsɛ kpakpa nɛɛ kɛ hii ni ekɛ ehe fɔɔ amɛnɔ lɛ ateŋ mɔ kome ŋa fite gbala. Ni yɛ naagbee lɛ, beni David ná ele akɛ ekɛ Batsheba ená musu lɛ, eto gbɛjianɔ ni eha agbe Batsheba wu lɛ. No sɛɛ lɛ, eŋɔ Batsheba efee eŋa bɔni afee ni ekɛtsimɔ nibii fɔji ni efee lɛ anɔ.—2 Samuel 11:1-27.

EKA shi faŋŋ akɛ adesai yɛ nyɛmɔi ni haa amɛfeɔ ekpakpa waa. Belɛ, mɛni hewɔ amɛfeɔ efɔŋ babaoo nɛkɛ? Biblia lɛ tsɔɔ yiŋtoi titrii ahewɔ ni ebaa lɛ nakai lɛ. Etsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Kristo Yesu baatsu nii ni ekɛjie efɔŋfeemɔ kɛya kwraa lɛ hu.

Suɔmɔ ni Anáa Kɛhaa Efɔŋfeemɔ

Maŋtsɛ David diɛŋtsɛ tsɔɔ nɔ kome ni haa afeɔ nibii fɔji lɛ. Beni aha nibii fɔji ni efee lɛ je kpo yɛ faŋŋ mli lɛ, ekpɛlɛ sɔ̃ fɛɛ sɔ̃ ni baajɛ enifeemɔi lɛ amli kɛba lɛ nɔ. No sɛɛ lɛ ekɛ heshwamɔ ŋma akɛ: “Naa, nɔ̃ sha mli afɔ́ mi yɛ, ni esha mli minyɛ ŋɔ mi hɔ yɛ.” (Lala 51:7) Ejeee Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɔkɔɔkɔ akɛ yei aŋɔ hɔ ní amɛfɔ bii ni baafee esha. Shi kɛlɛ, beni Hawa kɛ agbɛnɛ hu Adam hala akɛ amɛbaatse atua amɛshi Nyɔŋmɔ lɛ, nyɛmɔ ni amɛyɔɔ ni amɛkɛaafɔ bii ni esha bɛ amɛhe lɛ je amɛdɛŋ. (Romabii 5:12) Beni adesai aweku ni yeee emuu lɛ ayi fáa babaoo lɛ, ebafee faŋŋ akɛ amɛná suɔmɔ kɛha efɔŋfeemɔ ejaakɛ 1 Mose 8:21 lɛ kɛɔ akɛ “gbɔmɔ tsuiŋ jwɛŋmɔ lɛ efɔŋ ji kɛjɛ egbekɛbiiashi.”

Kɛ́ atsĩii suɔmɔ ni anáa kɛhaa efɔŋfeemɔ nɛɛ naa lɛ, nɔ ni jɛɔ mli kɛbaa ji “ajwamaŋbɔɔ, . . . nyɛɛ, béi, awuŋayelii, mlilawooi, bolɔmɔi, atuatsemɔi, mligbalamɔi, hiɛkɔ̃ɔi,” kɛ nifeemɔi krokomɛi ni Biblia lɛ tsɔɔ akɛ amɛji “heloo lɛ nitsumɔi lɛ.” (Galatabii 5:19-21) Yɛ Maŋtsɛ David gbɛfaŋ lɛ, eŋmɛɛ ehe eha helooŋ gbɔjɔmɔ, ni no ha ebɔ ajwamaŋ, ni nɔ ni jɛ mli kɛba ji béi. (2 Samuel 12:1-12) Kulɛ ebaanyɛ ekpoo jeŋba shara he suɔmɔ ni ená lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, akɛni David tee nɔ ejwɛŋ akɔnɔ ni ená kɛha Batsheba lɛ nɔ aahu hewɔ lɛ, eha nɔ ni kaselɔ Yakobo wie he yɛ sɛɛ mli lɛ ba mli pɛpɛɛpɛ yɛ egbɛfaŋ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekɔnɔ ni gbalaa lɛ ni lakaa lɛ lɛ kaa lɛ. No sɛɛ lɛ akɔnɔ lɛ, kɛ́ eŋɔ hɔ lɛ, efɔɔ esha, ni esha lɛ hu, kɛ́ afee agbe naa lɛ efɔɔ gbele.”—Yakobo 1:14, 15.

Gbɔmɛi babaoo ni agbeɔ amɛ, kabonaatoi, kɛ ojotswaai ni atsĩ tã yɛ sane ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ ji nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ nibii ni ehiii kwraa ni baa kɛji akɛ mɛi ŋmɛ gbɛ ni akɔnɔ fɔŋ kudɔ amɛnifeemɔi lɛ.

Nilee ni Abɛ lɛ Haa Afeɔ Efɔŋ

Bɔfo Paulo niiashikpamɔ lɛ haa wɔnaa yiŋtoo ni ji enyɔ hewɔ ni gbɔmɛi feɔ nibii fɔji lɛ. Dani Paulo aaagbo lɛ, ebatsɔ mɔ ni ale lɛ waa akɛ nuu ni he jɔ ni dɔɔ mɔ he. Ekɛ ehe ha ni esɔmɔ enyɛmimɛi hii kɛ yei ni ji Kristofoi lɛ yɛ gbɛ ni ŋkomeŋfa su bɛ mli lɛ nɔ. (1 Tesalonikabii 2:7-9) Shi yɛ eshihilɛ be ni tsɔ hiɛ lɛ mli beni atsɛɔ lɛ Saulo lɛ, no mli lɛ ‘emuɔ hegbeyeiwoo kɛ gbee mumɔ’ eshwieɔ kuu nɛɛ nɔŋŋ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:1, 2) Mɛni hewɔ Paulo kpɛlɛ ni ekɛ ehe wo nifeemɔi fɔji ni afee ashi mra be mli Kristofoi lɛ mli lɛ? Ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ mileee ni mifee.” (1 Timoteo 1:13) Hɛɛ, tsutsu ko lɛ, Paulo ‘hiɛ dɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ he moŋ, shi jeee yɛ anɔkwa nilee naa.’—Romabii 10:2.

Taakɛ Paulo fee lɛ, mɛi babaoo ni hiɛ jwɛŋmɔ kpakpa lɛ kɛ amɛhe wo nifeemɔi fɔji amli ejaakɛ no mli lɛ amɛbɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ he anɔkwa nilee. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu bɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “Be baaba tete, ní mɔ fɛɛ mɔ ni gbeɔ nyɛ lɛ aaasusu akɛ ekɛmiijá Nyɔŋmɔ.” (Yohane 16:2) Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ kɛ shihilɛ ni tsɔɔ akɛ Yesu wiemɔi lɛ ji anɔkwale lɛ kpeɔ. Yɛ maji pii anɔ lɛ, gbɔmɛi ni kɛɔ akɛ amɛjáa Nyɔŋmɔ lɛ ewa amɛyi ni amɛgbegbee amɛ po. Ekã shi faŋŋ akɛ ekãafeemɔ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ nɛɛ esaaa anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ.—1 Tesalonikabii 1:6.

Mɔ ni Kɛ Efɔŋfeemɔ Ba

Yesu tsɔɔ yiŋtoo titri hewɔ ni efɔŋfeemɔ yɔɔ shihilɛ mli lɛ. Beni ekɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaagbe lɛ lɛ wieɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɛ lɛ nyɛtsɛ ni nyɛjɛ emli ji abonsam, ni nyɛtsɛ lɛ tsinebaa nii nyɛsumɔɔ akɛ nyɛfee. Lɛ lɛ gbɔmɔgbelɔ ji lɛ kɛjɛ teteete.” (Yohane 8:44) Akɛni Satan ná ŋkomeŋfa yiŋtoi ahewɔ lɛ, elaka Adam kɛ Hawa koni amɛtse Nyɔŋmɔ hiɛ atua. Nakai atuatsemɔ lɛ kɛ esha ba—ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba adesai fɛɛ anɔ.

Kɛfata he lɛ, gbɛ nɔ ni Satan tsɔ ekɛ Hiob ye eha lɛ ha ana yɛ faŋŋ mli akɛ Satan ji gbɔmɔgbelɔ. Beni Yehowa ŋmɛ gbɛ koni Satan aka Hiob emuuyeli lɛ ekwɛ lɛ, Satan mii shɛɛɛ ehe kɛkɛ akɛ eha nibii fɛɛ ni Hiob yɔɔ lɛ je edɛŋ. Eha ebii nyɔŋma lɛ hu gboi. (Hiob 1:9-19) Yɛ nyɛsɛɛ afii komɛi ni eho lɛ amli lɛ, emuu ni adesai yeee, nilee ni amɛbɛ, kɛ agbɛnɛ hu Satan he ni ekɛwoɔ adesai asaji amli babaoo lɛ eha efɔŋfeemɔ efa babaoo. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ “ashɛ́” Abonsam “afɔ̃ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ashɛrɛ ebɔfoi lɛ hu ashwie afata ehe.” Nakai gbalɛ lɛ nɔŋŋ gba yɛ anɔkwale mli akɛ nɔ ko ni eko bako dã ni baatsɔɔ ‘kpóo eha mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ’ lɛ ji nɔ ni baajɛ shɛ́ ni ashɛ́ Satan afɔ̃ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli kɛba. Eyɛ mli akɛ Satan nyɛŋ enyɛ mɛi anɔ doo koni amɛfee nibii fɔji moŋ, shi eji mɔ ni he esa waa “ní shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ.”—Kpojiemɔ 12:9, 12.

Ní Aaajie Suɔmɔ ni Anáa Kɛhaa Efɔŋfeemɔ lɛ Kɛya

Kɛji akɛ abaanyɛ ajie efɔŋfeemɔ kɛjɛ adesai ashihilɛ mli kɛya kwraa lɛ, no lɛ esa akɛ ajie fɔmɔ su ni haa adesa náa suɔmɔ kɛhaa efɔŋfeemɔ lɛ, anɔkwa nilee ni ebɛ, kɛ hewalɛ ni Satan náa yɛ mɛi anɔ lɛ fɛɛ kɛya. Klɛŋklɛŋ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni anyɛ ajie adesa fɔmɔ su ni haa enáa suɔmɔ kɛhaa eshafeemɔ lɛ kɛjɛ etsui mli lɛ?

Adesa ko ni ji datrɛfonyo bɛ ni baanyɛ atsu nakai nitsumɔ lɛ, ni tsofa ko hu nyɛŋ atsu he nii. Shi Yehowa Nyɔŋmɔ eto gbɛjianɔ koni ejie esha kɛ emuu ni ayeee ni aná kɛjɛ fɔmɔ mli lɛ kɛya, ni enɛ yɛ kɛha mɛi fɛɛ ni miisumɔ ni amɛkpɛlɛ nɔ lɛ. Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Yesu Kristo lá lɛ tsumɔɔ wɔhe kɛjɛɔ esha fɛɛ esha mli.” (1 Yohane 1:7) Beni Yesu ni ji gbɔmɔ ni eye emuu lɛ jɛ esuɔmɔ mli ekɛ ewala ha lɛ, “etere wɔhe eshai lɛ yɛ egbɔmɔtso lɛ mli kɛtee (sɛŋmɔ) tso lɛ nɔ, koni wɔgboi wɔha esha ní wɔhiɛ akãmɔ aha jalɛ.” (1 Petro 2:24) Yesu afɔleshãa gbele lɛ baajie nibii ni ejɛ Adam efɔŋfeemɔ lɛ mli kɛba lɛ fɛɛ kɛya. Paulo ŋma akɛ Kristo Yesu batsɔ “kpɔmɔnɔ eha mɛi fɛɛ.” (1 Timoteo 2:6) Hɛɛ, Kristo gbele lɛ gbele gbɛ kɛha adesai fɛɛ koni amɛku sɛɛ amɛná emuuyeli ni Adam laaje lɛ lɛ ekoŋŋ.

Shi ekolɛ obaabi akɛ, ‘Kɛ́ gbo ni Yesu gbo aaafee afii 2,000 ni eho nɛɛ lɛ ji nɔ ni baaha adesai asaa aye emuu ekoŋŋ lɛ, mɛni hewɔ efɔŋfeemɔ kɛ gbele kã he yɔɔ shihilɛ mli lolo lɛ?’ Sanebimɔ nɛɛ hetoo ni aaaná lɛ baaye abua ni ajie nɔ ni ji enyɔ ni kɛ efɔŋfeemɔ baa lɛ kɛya—no ji Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe nilee ni adesa bɛ lɛ.

Anɔkwa Nilee Haa Afeɔ Ekpakpa

Nii ni Yehowa kɛ Yesu feɔ amrɔ nɛɛ koni amɛkɛjie efɔŋfeemɔ kɛya lɛ ahe anɔkwa nilee ni aaaná lɛ baanyɛ aye abua mɔ ko ni hiɛ jwɛŋmɔ kpakpa lɛ ni ekakpɛlɛ nibii fɔji afeemɔ nɔ ní eleee, loo nɔ ni ehiii kwraa lɛ, ni eeebatsɔ ‘mɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ wuɔ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 5:38, 39) Yehowa Nyɔŋmɔ miisumɔ ni eku ehiɛ eshwie eshai ní wɔleee ni wɔfee yɛ be ko ni eho mli lɛ anɔ. Beni bɔfo Paulo wieɔ yɛ Ateene lɛ, ekɛɛ akɛ: “Bei ní aleee lɛ Nyɔŋmɔ eku ehiɛ efɔ̃ nɔ, shi agbɛnɛ lɛ eewo gbɔmɛi fɛɛ ní yɔɔ he fɛɛ he lɛ kitã akɛ amɛtsake amɛtsui, ejaakɛ eto gbi ko, nɔ̃ nɔ ni ebaatsɔ nuu ni eto lɛ nɔ ekojo jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ jalɛ naa, akɛni ekɛ hemɔkɛyeli eto mɔ fɛɛ mɔ hiɛ, ejaakɛ etee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 17:30, 31.

Paulo le kɛtsɔ lɛ diɛŋtsɛ eniiashikpamɔ ni ená lɛ nɔ akɛ atee Yesu shi kɛjɛ gbohii ateŋ, ejaakɛ Yesu ni atee lɛ shi lɛ diɛŋtsɛ kɛ Paulo wie, ni eha Paulo kpa mra be mli Kristofoi lɛ ayi waa. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:3-7) Beni Paulo ná Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe anɔkwa nilee amrɔ nɔŋŋ lɛ, etsake ni ebatsɔ gbɔmɔ kpakpa diɛŋtsɛ, ni ekase Kristo. (1 Korintobii 11:1; Kolosebii 3:9, 10) Kɛfata he lɛ, Paulo kɛ ekãa shiɛ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ” etsɔɔ. (Mateo 24:14) Kɛjɛ aaafee afii 2,000 ni Yesu gbo ni atee lɛ shi kɛbaa nɛɛ mli lɛ, Kristo ehala mɛi ni tamɔ Paulo, ní kɛ lɛ baaye nɔ yɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ kɛjɛ gbɔmɛi ateŋ.—Kpojiemɔ 5:9, 10.

Kɛjɛ afii 100 ni eho nɛɛ lɛ mli aahu kɛbashi amrɔ nɛɛ, Yehowa Odasefoi kɛ ekãa etsu Yesu fãmɔ nɛɛ he nii akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” (Mateo 28:19, 20) Mɛi ni kpɛlɛɔ shɛɛ sane nɛɛ nɔ lɛ náa hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ yɛ Kristo ŋwɛi nɔyeli lɛ shishi. Yesu kɛɛ akɛ: “Shi enɛ ji naanɔ wala lɛ, ákɛ amɛle bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ.” (Yohane 17:3) Ní aaaye abua mɔ ko koni ená nilee nɛɛ lɛ ji ekpakpa ni fe fɛɛ ni mɔ ko aaanyɛ afee aha mɔ kroko.

Yɛ efɔŋfeemɔ ni efa babaoo lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni kpɛlɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ nɔ lɛ jieɔ sui tamɔ “suɔmɔ, miishɛɛ, hejɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, hiɛshikamɔ” akpo. (Galatabii 5:22, 23) Akɛni amɛmiikase Yesu hewɔ lɛ, ‘amɛŋɔɔɔ efɔŋ amɛtooo mɔ ko mɔ ko efɔŋ najiaŋ.’ (Romabii 12:17) Ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ ní amɛkɛ “ekpakpafeemɔ aye efɔŋ nɔ kunim.”—Romabii 12:21; Mateo 5:44.

Efɔŋfeemɔ nɔ Kunim ni Aaaye Kwraa Kɛmɔ Shi

Adesai diɛŋtsɛ nyɛŋ aye mɔ tuuntu ni kɛ efɔŋfeemɔ ba, ni ji Satan Abonsam lɛ nɔ kunim kɔkɔɔkɔ. Shi etsɛŋ ni Yehowa baaha Yesu anaanaa Satan yitso nɔ kwraa. (1 Mose 3:15; Romabii 16:20) Yehowa kɛ hegbɛ hu baaha Kristo Yesu koni ‘ejwara’ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi fɛɛ ni emli babaoo efee efɔŋ pii yɛ yinɔsane mli fɛɛ lɛ ‘wɔtsɔwɔtsɔ, ni ekpata amɛhiɛ.’ (Daniel 2:44; Jajelɔ 8:9) Yɛ kojomɔ gbi ni baa nɛɛ mli lɛ, mɛi fɛɛ “ni booo wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo sanekpakpa lɛ toi lɛ . . . aaaná nyɔmɔwoo ni ji naanɔ hiɛkpatamɔ.”—2 Tesalonikabii 1:8, 9; Zefania 1:14-18.

Yɛ be mli ni ajie Satan kɛ mɛi ni fiɔ esɛɛ lɛ kɛtee lɛ, Yesu baajɛ ŋwɛi eye ebua mɛi ni abaabaa amɛyi lɛ koni amɛha shikpɔŋ lɛ aku sɛɛ atsɔ tamɔ bɔ ni eyɔɔ kɛjɛ shishijee mli lɛ ekoŋŋ. Kristo baatee mɛi fɛɛ ni sa akɛ amɛhi shikpɔŋ ni aku sɛɛ afee lɛ ehee ekoŋŋ lɛ nɔ lɛ hu ashi. (Luka 23:32, 39-43; Yohane 5:26-29) Kɛtsɔ nakai feemɔ nɔ lɛ, ebaatsake nibii ni ejɛ efɔŋ ni afee ashi adesai lɛ amli kɛba lɛ ekomɛi.

Yehowa enyɛŋ mɛi anɔ koni amɛkpɛlɛ Yesu he sanekpakpa lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, ekɛ hegbɛ miiha mɛi koni amɛná nilee ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ. Ehe miihia waa ni oŋɔ hegbɛ nɛɛ ni okɛfee nakai bianɛ! (Zefania 2:2, 3) Kɛ́ ofee nakai lɛ, no lɛ obaakase bɔ ni ooofee odamɔ efɔŋ fɛɛ efɔŋ ni baahao bo yɛ oshihilɛ mli amrɔ nɛɛ lɛ naa. Obaana bɔ ni Kristo baanyiɛ hiɛ kɛye efɔŋfeemɔ nɔ kunim kwraa kɛmɔ shi lɛ hu.—Kpojiemɔ 19:11-16; 20:1-3, 10; 21:3, 4.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Saulo kpɛlɛ nifeemɔi fɔji anɔ ejaakɛ ebɛ anɔkwa nilee

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Ní aaaye abua mɔ ko ní ená Nyɔŋmɔ he anɔkwa nilee lɛ ji ekpakpa ni fe fɛɛ ni mɔ ko aaanyɛ afee aha mɔ kroko