Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Wiemɔ Ni Awie Yɛ Be Ni Sa Mli Lɛ Ehĩ Pam!”

“Wiemɔ Ni Awie Yɛ Be Ni Sa Mli Lɛ Ehĩ Pam!”

“Wiemɔ Ni Awie Yɛ Be Ni Sa Mli Lɛ Ehĩ Pam!”

BENI Yehowa Odasefoi agbi muu fɛɛ kpee ko yaa nɔ lɛ, Kim bɔ mɔdɛŋ waa akɛ ebo sane toi ní eŋmala saji otii lɛ eshwie shi, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ ebɔ mɔdɛŋ ní eha ebiyoo ni eye afii enyɔ kɛ fã lɛ ata shi dioo. Beni akpa kpee lɛ, nyɛmi yoo Kristofonyo ko ni ta Kim masɛigbɛ lɛ tee eŋɔɔ ni ekɛ anɔkwayeli jie eyi yɛ gbɛ nɔ ni ekɛ ewu lɛ tsɔ amɛkwɛ amɛbiyoo lɛ beni nifeemɔ lɛ yaa nɔ lɛ hewɔ. Kim ná nakai yijiemɔ lɛ he miishɛɛ aahu akɛ, amrɔ nɛɛ yɛ afii babaoo asɛɛ po lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ minu he akɛ etɔ mi waa yɛ kpeei ashishi lɛ, misusuɔ nɔ ni nakai nyɛmi yoo lɛ wie lɛ he. Ewiemɔi ni mlihilɛ yɔɔ mli lɛ woɔ mi hewalɛ lolo ni maya nɔ matsɔse wɔbiyoo lɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, wiemɔi ni awieɔ yɛ be ni sa mli lɛ baanyɛ awo mɔ hewalɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Wiemɔ ni awie yɛ be ni sa mli lɛ ehĩ pam!”—Abɛi 15:23.

Shi kɛlɛ, ebaanyɛ efee nɔ ni wa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaajie mɛi krokomɛi ayi. Bei komɛi lɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔfatɔɔi ni wɔɔha wɔhiɛ ahi nɔ lɛ baanyɛ aha efee nɔ ni wa kɛha wɔ akɛ wɔɔjie mɛi krokomɛi ayi. Kristofonyo ko kɛɛ akɛ: “Efeemɔ haa efeɔ tamɔ nɔ ni midamɔ shikpɔŋ ko ni waaa nɔ. Babaoo ni miholeɔ mɛi krokomɛi anɔ lɛ, babaoo ni minuɔ he akɛ miishiu.” Sui tamɔ hiɛ ni gboɔ, hekɛnɔfɔɔ ni abɛ, loo gbeyei ni asheɔ akɛ anuŋ mɔ shishi lɛ hu baanyɛ aha efee nɔ ni wa akɛ aaajie mɛi krokomɛi ayi. Kɛfata he lɛ, kɛji akɛ wɔ diɛŋtsɛ lɛ ajieee wɔyi yɛ wɔgbekɛbiiashi lɛ, ebaanyɛ eha ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔjie mɛi krokomɛi ayi.

Shi kɛlɛ, le ni wɔɔle akɛ yijiemɔ ní akɛaaha lɛ baanyɛ aná mɔ ni kɛhaa lɛ kɛ mɔ ni ajieɔ eyi lɛ fɛɛ nɔ hewalɛ kpakpa lɛ baanyɛ atsirɛ wɔ koni wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔkɛ yijiemɔ aha yɛ be ni sa mli. (Abɛi 3:27) Belɛ, mɛni ji nibii kpakpai ni jɛɔ enɛ feemɔ mli kɛbaa? Nyɛhaa wɔsusua ekomɛi ahe kuku wɔkwɛa.

Nibii Kpakpai ni Jɛɔ Mli Kɛbaa

Yijiemɔ ni sa lɛ baanyɛ aha mɔ ni ajieɔ eyi lɛ aná hekɛnɔfɔɔ. Elaine ni eji ŋa Kristofonyo lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛji akɛ mɛi jie miyi lɛ, minuɔ he akɛ amɛyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ mimli, ni ákɛ amɛheɔ mi amɛyeɔ.” Hɛɛ, kɛ́ ajie mɔ ko ní bɛ hekɛnɔfɔɔ lɛ yi lɛ, ebaanyɛ eha nakai mɔ lɛ aná ekãa ni ekɛtsu naagbai ahe nii, ni enɛ baaha ená miishɛɛ. Oblahii kɛ oblayei titri náa yijiemɔ ni sa ni akɛhaa amɛ lɛ he sɛɛ. Oblayoo fioo ko ni kpɛlɛ nɔ akɛ jwɛŋmɔ ni ejaaa ni ená yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ ha enijiaŋ je wui lɛ wie akɛ: “Mibɔɔ mɔdɛŋ be fɛɛ be akɛ masa Yehowa hiɛ, shi bei komɛi lɛ minuɔ he akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni mifeɔ lɛ esaaa ehiɛ. Kɛji akɛ mɔ ko jie miyi lɛ, ehaa mináa miishɛɛ waa.” Biblia mli abɛbua ni kɛɔ akɛ: “Wiemɔ ni awie yɛ be ni sa mli lɛ, etamɔ shika akutui yɛ jwiɛtɛi kpanyai amli” lɛ ji anɔkwale diɛŋtsɛ.—Abɛi 25:11.

Yijiemɔ baanyɛ akanya mɔ, ní ewo mɔ hewalɛ. Be-fɛɛ sɔɔlɔ ko kɛɛ akɛ, “Miyi ni ajieɔ lɛ woɔ mi hewalɛ koni mamia mihiɛ ni maha bɔ ni mitsuɔ misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii mihaa lɛ aya hiɛ.” Nyɛ ko ni yɔɔ bii enyɔ lɛ tsɔɔ akɛ, kɛji akɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ jie ebii lɛ ayi yɛ saji ahetoo ni amɛha yɛ kpeei ashishi lɛ hewɔ lɛ, ehaa gbekɛbii lɛ sumɔɔ akɛ amɛaaha saji ahetoo babaoo. Hɛɛ, gbekɛbii ayi ni ajieɔ lɛ baanyɛ awo amɛ hewalɛ ni amɛya amɛhiɛ yɛ Kristofoi ashihilɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ákɛ aaaha wɔle akɛ abuɔ wɔhe akɔntaa ni ákɛ wɔhe yɛ sɛɛnamɔ lɛ he miihia wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ. Jeŋ ni nɔnyɛɛ eyi mli obɔ nɛɛ baanyɛ aha wɔnu he akɛ etɔ wɔ ni ákɛ wɔnijiaŋ hu eje wui. Kristofonyo asafoŋ onukpa ko kɛɛ akɛ, “Bei komɛi kɛ́ minu he akɛ minijiaŋ eje wui lɛ, miyi ni ajieɔ lɛ bafeɔ tamɔ nɔ ni aha misɔlemɔi lɛ ahetoo.” Elaine wie nɔ ko tamɔ nakai nɔŋŋ akɛ, “Bei komɛi lɛ minuɔ he akɛ Yehowa tsɔɔ mɛi krokomɛi awiemɔi anɔ ehaa mileɔ akɛ ekpɛlɛɔ minɔ.”

Wɔyi ni mɛi aaajie lɛ haa wɔnuɔ he akɛ amɛsumɔɔ wɔ. Yijiemɔ ni sa ni wɔkɛaaha mɛi krokomɛi lɛ tsɔɔ akɛ wɔsusuɔ amɛhe, ni ekɛ miishɛɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ baa, ni ehaa amɛnuɔ he akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ. Eji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ wɔnanemɛi Kristofoi lɛ diɛŋtsɛ, ni wɔbuɔ amɛ hu akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ. Nyɛ ko ni atsɛɔ lɛ Josie lɛ kɛɛ akɛ: “Be ko ni eho lɛ, ehe bahia ni mahiɛ shidaamɔ ni mikɔ kɛha anɔkwale lɛ mli yɛ shĩa ni jamɔ egbála mli lɛ mli. Ha ni aŋkroaŋkroi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ ha mile yɛ nakai beaŋ akɛ amɛsusuɔ mihe lɛ wo mifai shi ni mitswa akɛ mihaŋ minijiaŋ aje wui lɛ mli hewalɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, “gbɔmɔtso kome he nii ji wɔ.”—Efesobii 4:25.

Shwelɛ ni wɔnáa akɛ wɔɔjie mɛi krokomɛi ayi lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa nibii kpakpai ní amɛfeɔ lɛ. Wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa sui kpakpai ni mɛi krokomɛi yɔɔ lɛ anɔ, shi jeee amɛfatɔɔi. Kristofonyo asafoŋ onukpa ko ni atsɛɔ lɛ David lɛ kɛɛ akɛ, “Kɛ́ wɔhiɛ sɔ nibii ni mɛi krokomɛi feɔ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔfɔ amɛyi jiemɔ.” Kɛji akɛ wɔha bɔ ni Yehowa kɛ e-Bi lɛ jɛɔ mlihilɛ mli amɛwieɔ adesai ni yeee emuu lɛ ahe ekpakpa lɛ hi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, ebaatsirɛ wɔ ni wɔjie mɛi krokomɛi ayi babaoo.—Mateo 25:21-23; 1 Korintobii 4:5.

Mɛi ni Sa Yijiemɔ

Akɛni Yehowa Nyɔŋmɔ ji Bɔlɔ hewɔ lɛ, lɛ ji mɔ titri ni esa akɛ wɔjie eyi. (Kpojiemɔ 4:11) Eyɛ mli akɛ wɔnyɛŋ wɔwo Yehowa hewalɛ loo ni wɔha ená hekɛnɔfɔɔ moŋ, shi kɛji akɛ wɔjie eyi yɛ bɔ ni ehe yɔɔ gbeyei, kɛ mlihilɛ ni eyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, etsiɔ ebɛŋkɛɔ wɔ ni wɔ hu wɔkɛ lɛ bɔɔ naanyo. Nyɔŋmɔ yi ní wɔɔjie lɛ hu yeɔ ebuaa wɔ ni ehaa wɔnáa nibii ni wɔnyɛ wɔtsu lɛ ahe jwɛŋmɔ kpakpa, ni ehaa wɔnaa Yehowa akɛ lɛ ji mɔ ni ha wɔye omanye lɛ. (Yeremia 9:23, 24) Naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ ni Yehowa kɛhaa adesai fɛɛ ni sa lɛ ji yiŋtoo kroko hu ni haa wɔjieɔ eyi. (Kpojiemɔ 21:3, 4) Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema lɛ he tswa shi akɛ ‘eeejie Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ yi’ ni ‘ekɛ shidaa akafo lɛ.’ (Lala 69:31) Eba akɛ wɔ hu wɔɔfee nakai nɔŋŋ.

Esa akɛ wɔkɛ yijiemɔ ni sa aha wɔnanemɛi jálɔi lɛ. Kɛji akɛ wɔjie amɛyi lɛ, belɛ wɔmiifee wɔnii yɛ Nyɔŋmɔ famɔ akɛ ‘wɔyɔseyɔsee wɔhe, koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe’ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa. (Hebribii 10:24) Bɔfo Paulo fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ shi. Eŋma kɛyaha asafo ni yɔɔ Roma lɛ akɛ: “Klɛŋklɛŋ lɛ miitsɔ Yesu Kristo nɔ miida mi-Nyɔŋmɔ lɛ shi yɛ nyɛ fɛɛ nyɛhewɔ, akɛ agbaa nyɛhemɔkɛyeli lɛ he sane yɛ je lɛŋ fɛɛ.” (Romabii 1:8) Bɔfo Yohane hu jie enaanyo Kristofonyo ni atsɛɔ lɛ Gaio lɛ yi yɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni hi jogbaŋŋ ni efeɔ yɛ ‘anɔkwale lɛ mli ni enyiɛɔ’ lɛ hewɔ.—3 Yohane 1-4.

Ŋmɛnɛ, eji hegbɛ ni sa kɛha wɔ akɛ wɔjie naanyo Kristofonyo ko yi kɛji akɛ efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ subaŋ ni tamɔ Kristo nɔ̃ lɛ kpo ni ejie lɛ hewɔ, loo kɛ́ eha wiemɔ jogbaŋŋ yɛ kpee ko shishi, loo ejɛ etsuiŋ eha sane hetoo yɛ kpee ko shishi lɛ. Aloo wɔbaanyɛ wɔjie gbekɛ ko yi kɛji akɛ ebɔ mɔdɛŋ waa akɛ egbele ŋmalɛi ni atsɛɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ. Elaine, ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ: “Esoro nikeenii ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ. Kɛji akɛ wɔjie mɔ ko yi yɛ nɔ ko ni efee lɛ hewɔ lɛ, wɔtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ nikeenii srɔtoisrɔtoi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ webii ateŋ lɛ.”

Yɛ Weku lɛ Mli

Ni wɔ diɛŋtsɛ wɔweku lɛ mlibii ayi ni wɔɔjie lɛ hu? Ebiɔ be, mɔdɛŋbɔɔ, kɛ kwɛmɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli dani wu kɛ eŋa anyɛ amɛkɛ amɛweku lɛ mumɔŋ, henumɔŋ, kɛ heloonaa hiamɔ nii aha amɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ esa akɛ wu lɛ ajie eŋa lɛ yi, ni ŋa lɛ hu ajie ewu lɛ yi, ni gbekɛbii lɛ hu ajie amɛfɔlɔi lɛ ayi. (Efesobii 5:33) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ wieɔ yoo loo ŋa kpakpa he akɛ: “Ebii lɛ teɔ shi, ni amɛjɔɔ lɛ, ewu lɛ hu kafoɔ lɛ.”—Abɛi 31:10, 28.

Gbekɛbii hu sa yijiemɔ. Dɔlɛ sane ji akɛ fɔlɔi komɛi kɛ oyaiyeli kɛɔ amɛbii lɛ nɔ ni amɛkpáa gbɛ kɛjɛɔ amɛdɛŋ, shi amɛfɔɔɔ amɛ yijiemɔ yɛ mɔdɛŋ ni gbekɛbii lɛ bɔɔ akɛ amɛaajie bulɛ kpo ní amɛfee toiboo hu lɛ hewɔ. (Luka 3:22) Kɛji akɛ ajie gbekɛ ko yi kɛjɛ egbekɛbiiashi lɛ, bei pii lɛ ehaa enuɔ he akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ, ni enuɔ he waa akɛ eyɛ shweshweeshwe.

Eji anɔkwale akɛ ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ dani anyɛ ajie mɛi krokomɛi ayi, shi kɛji akɛ wɔfee nakai lɛ, sɛɛnamɔi babaoo jɛɔ mli kɛbaa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛji akɛ wɔtee nɔ wɔjie mɛi ni sa yijiemɔ lɛ ayi lɛ, wɔbaaná miishɛɛ babaoo.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.

Okɛ Su Kpakpa Akpɛlɛ Yijiemɔ Nɔ ní Okɛ Su Kpakpa Ajie Mɛi Ayi

Shi kɛlɛ, yijiemɔ nɔ ní mɛi komɛi aaakpɛlɛ lɛ baanyɛ afee kaa yɛ amɛgbɛfaŋ. (Abɛi 27:21) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebaanyɛ eha mɛi ni yɔɔ henɔwomɔ su lɛ anu he akɛ amɛnɔ kwɔlɔ. (Abɛi 16:18) Enɛ hewɔ lɛ esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ. Bɔfo Paulo kɛ ŋaawoo ni abaanyɛ akɛtsu nii nɛɛ ha akɛ: “Miikɛɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ, ekabu lɛ diɛŋtsɛ ehe tuutu fe bɔ ni sa akɛ ebuɔ ehe; shi moŋ ejwɛŋ hiɛshikamɔ jwɛŋmɔ, mɔ fɛɛ mɔ lɛ taakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ esusu hemɔkɛyeli susumɔ eha lɛ lɛ.” (Romabii 12:3) Bɔni afee ni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi koni amɛkabu amɛ diɛŋtsɛ amɛhe tuutu lɛ, ekolɛ esaaa akɛ wɔgbalaa amɛjwɛŋmɔ kɛyaa nii ni amɛle waa loo amɛhe ni yɔɔ fɛo waa lɛ nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔjie mɛi ayi yɛ nitsumɔi kpakpai ni amɛtsuɔ lɛ hewɔ.

Kɛji akɛ wɔkɛ su kpakpa kpɛlɛ yijiemɔ nɔ, ni wɔkɛ su kpakpa jie mɛi ayi lɛ, ebaanyɛ ená wɔnɔ hewalɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Ebaanyɛ etsirɛ wɔ koni wɔkɛ nibii kpakpai fɛɛ ni wɔtsu lɛ he yijiemɔ aha Yehowa. Yijiemɔ hu baanyɛ awo wɔ hewalɛ ni wɔya nɔ wɔba wɔjeŋ jogbaŋŋ.

Anɔkwayeli mli ní aaajɛ akɛ yijiemɔ ni sa aha lɛ ji nikeenii ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ekɛha. Kɛji akɛ wɔkɛ yijiemɔ ni wɔsusu he jogbaŋŋ ha mɔ ko lɛ, mɔ lɛ baanyɛ aná he sɛɛ babaoo fe bɔ ni ekolɛ wɔbaasusu po.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Woloŋmaa ko ní Ta Etsui Mli

Kpokpaa nɔkwɛlɔ ko kaiɔ jogbaŋŋ akɛ gbi ko lɛ, ekɛ eŋa jɛ shiɛmɔ amɛba amɛwɔɔhe lɛ beni fɛ̃i miiye waa. Ekɛɛ akɛ: “Fɛ̃i ye miŋa ni enijiaŋ je wui, ni ekɛɛ mi akɛ enyɛŋ eya nɔ etsu nitsumɔ lɛ dɔŋŋ. Ekɛɛ mi akɛ: ‘Ebaahi jogbaŋŋ moŋ akɛ wɔɔhi hekome ni wɔtsu be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yɛ asafo ko mli, ni wɔ diɛŋtsɛ wɔfee wɔ-Biblia mli nikasemɔi.’ Mikɛɛ lɛ akɛ eha wɔsɔmɔ kɛyashi otsi lɛ naagbee ni wɔkwɛ bɔ ni ebaanu he eha koni no sɛɛ lɛ wɔkwɛ nɔ ni wɔbaafee. Kɛji akɛ enu he lolo akɛ wɔkpa lɛ, makpɛlɛ eyiŋkpɛɛ lɛ nɔ. Nakai gbi lɛ nɔŋŋ lɛ, wɔtee post ɔfis lɛ ni wɔyana wolo ko ni aŋma lɛ ni jɛ nitsumɔhe nine lɛ. Wolo lɛ jie eyi waa yɛ mɔdɛŋ ni ebɔɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ etsui shi ni eŋmɛɔ lɛ hewɔ, ni wolo lɛ tsɔɔ mli akɛ ebaanyɛ efee nɔ ni wa akɛ otsi fɛɛ otsi lɛ aaakã saatso kroko nɔ. Yijiemɔ nɛɛ ta etsui mli aahu akɛ, ewieko dɔŋŋ akɛ wɔkpa gbɛfãa nitsumɔ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ misusu akɛ makpa lɛ, ewoɔ mi hewalɛ ní maya nɔ, ni efee nakai shii abɔ.” Gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ hi gbɛfãa nitsumɔ lɛ mli nɔ ni miihe ashɛ afii 40.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Namɔ yɔɔ osafo lɛ mli ni sa yijiemɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Kɛ akɛ kwɛmɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli kɛ yijiemɔ ha gbekɛbii lɛ, ehaa amɛyaa nɔ jogbaŋŋ