Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kasemɔ Yehowa Tsuishitoo Lɛ

Kasemɔ Yehowa Tsuishitoo Lɛ

Kasemɔ Yehowa Tsuishitoo Lɛ

“Jeee tsɛɛ Nuŋtsɔ lɛ haa eshiwoo lɛ sɛɛ tsɛɔ, . . . shi moŋ etsui shi etoɔ.”—2 Petro 3:9.

1. Mɛɛ nikeenii ko ni jara wa waa Yehowa kɛfɔ̃ adesai ahiɛ?

YEHOWA kɛ nɔ ko ni mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ekɛha wɔ lɛ efɔ̃ wɔhiɛ. Eji nɔ ko ni hi jogbaŋŋ ni jara wa waa, ni kɛlɛ, anyɛŋ akɛ shika ahé ni asaŋ ejeee nɔ ni esa akɛ wɔná yɛ nɔ ko ni wɔtsu hewɔ. Nɔ ni ekɛfɔ̃ wɔhiɛ lɛ ji naanɔ wala nikeenii lɛ—yɛ wɔteŋ mɛi pii agbɛfaŋ lɛ, enɛ baafee naanɔ wala yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ. (Yohane 3:16) Kwɛ miishɛɛ ni enɛ aaaji! Nibii tamɔ béi, awuiyeli, ohia, ojotswaa, hela kɛ gbele ni haa ayeɔ awerɛho babaoo lɛ po baaho aya. Gbɔmɛi baahi shi yɛ toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ diɛŋtsɛ mli yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli nɔyeli ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ shishi. Kwɛ bɔ ni wɔshweɔ waa akɛ wɔnine aaashɛ nakai Paradeiso lɛ nɔ!—Yesaia 9:5, 6; Kpojiemɔ 21:4, 5.

2. Mɛni hewɔ ni Yehowa ejieko Satan jeŋ fɔŋ lɛ kɛyako lolo lɛ?

2 Yehowa hu miikpá be mli ni ebaato Paradeiso shishi yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ gbɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esumɔɔ jalɛ nifeemɔ kɛ jalɛsaneyeli. (Lala 33:5) Enáaa he miishɛɛ akɛ eeekwɛ ni mɛi ni sumɔɔɔ loo amɛteɔ shi amɛwoɔ ejalɛ shishitoo mlai, ní amɛbuuu enɔyeli hegbɛ lɛ, ní amɛwaa ewebii ayi hu lɛ aya nɔ ahi shi yɛ je lɛ mli. Ni kɛlɛ, yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni ejieko Satan jeŋ fɔŋ lɛ kɛyako lolo lɛ. Nakai yiŋtoi lɛ kɔɔ jeŋba he saji ahe ni ekɔɔ enɔyeli hegbɛ lɛ hu he. Yehowa jieɔ su ko ni hi jogbaŋŋ kpo yɛ be mli ni etsuɔ saji nɛɛ ahe nii lɛ, ni eji su ko ni mɛi pii bɛ eko ŋmɛnɛ—ni su nɛɛ ji tsuishitoo.

3. (a) Mɛni ji Hela kɛ Hebri wiemɔi ni atsɔɔ shishi yɛ Biblia lɛ mli akɛ “tsuishitoo” lɛ shishinumɔ? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he agbɛnɛ?

3 Hela wiemɔ ko yɛ ni atsɔɔ shishi shii etɛ yɛ New World Translation lɛ mli akɛ “tsuishitoo.” Eshishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi ji “mumɔ ni sɛɛ tsɛɔ,” ni yɛ no hewɔ lɛ afɔɔ eshishitsɔɔmɔ akɛ “tsuishitoo,” ni atsɔɔ shishi shikome akɛ “tsuishitoo ni akɛaatsu nii.” Hela kɛ Hebri wiemɔi ni atsɔɔ shishi akɛ “tsuishitoo” lɛ tsɔɔ tsuishiŋmɛɛ kɛ mli ni fũuu mra. Yehowa tsuishitoo lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ tsuishitoo kɛ tsuishiŋmɛɛ ni Yehowa kɛ enɔkwa tsuji lɛ jie lɛ kpo lɛ amli? Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ husu yɛ Yehowa tsuishitoo lɛ he? Nyɛhaa wɔkwɛa.

Susumɔ Yehowa Tsuishitoo lɛ He Okwɛ

4. Mɛni bɔfo Petro ŋma kɛkɔ Yehowa tsuishitoo lɛ he?

4 Bɔfo Petro ŋma kɛkɔ Yehowa tsuishitoo lɛ he akɛ: “Suɔmɔmɛi, nyɛhiɛ akakpaa sane kome nɛɛ nɔ, akɛ Nuŋtsɔ lɛ hiɛ lɛ gbi kome tamɔ afii akpe, ni afii akpe hu tamɔ gbi kome. Jeee tsɛɛ Nuŋtsɔ lɛ haa eshiwoo lɛ sɛɛ tsɛɔ, taakɛ bɔ ni mɛi komɛi buɔ akɛ esɛɛ etsɛ lɛ, shi moŋ etsui shi etoɔ ehaa wɔ, ejaakɛ esumɔɔɔ akɛ mɛi komɛi alaaje, shi moŋ akɛ mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.” (2 Petro 3:8, 9) Ofainɛ kadimɔ saji otii enyɔ ni awie he yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli ni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnu Yehowa tsuishitoo lɛ shishi lɛ.

5. Bɔ ni Yehowa buɔ be ehaa lɛ saa enifeemɔi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Klɛŋklɛŋ sane oti lɛ ji akɛ bɔ ni Yehowa buɔ be sɛɛkɛlɛ ehaa lɛ yɛ srɔto yɛ wɔbe he akɔntaabuu he. Mɔ ni hiɔ shi kɛyaa naanɔ lɛ buɔ afii akpe akɛ gbi kome. Eyɛ be babaoo loo dekã ni ekɛtsuɔ saji ahe nii, shi ejeee mɔ ni sɛɛ tsɛɔ kɛtsuɔ he nii. Akɛni Yehowa nilee lɛ fa babaoo kɛteke nɔ hewɔ lɛ, ele be ni sa jogbaŋŋ ni ekɛaatsu saji ahe nii kɛha mɛi fɛɛ ni ekɔɔ amɛhe lɛ asɛɛnamɔ, ni etoɔ etsui shi kɛyashiɔ nakai be lɛ shɛɔ. Ni kɛlɛ, esaaa akɛ wɔmuɔ sane naa akɛ nɔnaai fɛɛ ni Yehowa tsuji kɛkpeɔ lɛ jeee ehe sane ko yɛ be ni ekɛmɛɔ koni etsu he nii nɛɛ mli. Eji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ “mɔbɔnalɛ,” ni suɔmɔ ji lɛ. (Luka 1:78; 1 Yohane 4:8) Ebaanyɛ ejie naagbai fɛɛ ni ejɛ piŋmɔ gbɛ ni eŋmɛ yɛ be kukuoo nɛɛ mli kɛba lɛ kɛya kwraa.—Lala 37:10.

6. Mɛɛ sane naa esaaa akɛ wɔmuɔ yɛ Nyɔŋmɔ he, ni mɛni hewɔ?

6 Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebɛ mlɛo akɛ mɔ aaamɛ ni nɔ ko ni etsui shweɔ waa lɛ aba mli. (Abɛi 13:12) Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ mɛi kɛ oyaiyeli yeee amɛshiwoi anɔ lɛ, ekolɛ mɛi krokomɛi baamu sane naa akɛ amɛsumɔɔɔ akɛ amɛtsuɔ amɛshiwoi lɛ ahe nii. Kwɛ bɔ ni nilee bɛ mli akɛ wɔɔsusu Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ ahe yɛ nakai gbɛ nɔ! Kɛ wɔbu Nyɔŋmɔ akɛ esɛɛ miitsɛ yɛ etsui shi ni etoɔ lɛ hewɔ lɛ, no lɛ ewaaa akɛ beni be shwieɔ mli lɛ wɔjwɛŋmɔ baafee wɔ enyɔnyɔɔnyɔ ni wɔnijiaŋ baaje wui, ni enɛ baaha wɔwɔ wɔdɔi yɛ mumɔŋ. Nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, ekolɛ mɛi ni Petro bɔ kɔkɔ kɛtsɔ hiɛ koni akwɛ he nɔ jogbaŋŋ yɛ amɛhe—hefɛoyelɔi kɛ mɛi ni bɛ hemɔkɛyeli lɛ—baalaka wɔ. Mɛi ni tamɔ nɛkɛ kɛ hefɛoyeli kɛɔ akɛ: “Nɛgbɛ ebaa lɛ he shiwoo lɛ yɔɔ? ejaakɛ kɛjɛ beyinɔ ní tsɛmɛi lɛ tee yawɔwɔi nɛɛ, bɔ ni nibii yɔɔ kɛjɛ jeŋbɔɔ shishijee mli lɛ, nakai nɔŋŋ amɛyɔɔ nɛɛ.”—2 Petro 3:4.

7. Yehowa tsuishitoo lɛ kɔɔ suɔmɔ ni eyɔɔ akɛ mɛi atsake amɛtsui lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Sane oti ni ji enyɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Petro wiemɔi lɛ amli ji akɛ Yehowa toɔ etsui shi, ejaakɛ eesumɔ ni mɛi fɛɛ atsake amɛtsui. Yehowa baakpata mɛi ni kɛ kuɛŋtimɔ kpooɔ akɛ amɛaakpale kɛjɛ amɛgbɛ̀i fɔ̃ji lɛ anɔ lɛ ahiɛ. Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ naaa efɔŋfeelɔ gbele he miishɛɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, esumɔɔ akɛ mɛi atsake amɛtsui, ní amɛkpale kɛjɛ amɛgbɛ̀i fɔ̃ji lɛ anɔ koni amɛyi aná wala. (Ezekiel 33:11) Enɛ hewɔ lɛ, éto etsui shi ni éha aajaje sanekpakpa lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ koni mɛi anyɛ aná hegbɛ ni amɛyi aná wala.

8. Nyɔŋmɔ tsuishitoo lɛ jeɔ kpo yɛ bɔ ni ekɛ Israel maŋ lɛ ye eha lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Nyɔŋmɔ tsuishitoo lɛ hu jeɔ kpo faŋŋ yɛ bɔ ni ekɛ blema Israel maŋ lɛ ye ha lɛ mli. Ekɛ afii ohai abɔ ŋmɛ etsui shi yɛ amɛtoigbele lɛ hewɔ. Etsɔ egbalɔi lɛ anɔ ebɔ amɛ kɔkɔ shii abɔ akɛ: “Nyɛkpalea kɛjɛa nyɛgbɛ̀i fɔji lɛ anɔ, ní nyɛyea mikitai lɛ kɛ mikpɔi lɛ anɔ, tamɔ bɔ ni mla ní miwo nyɛtsɛmɛi lɛ fɛɛ ní mitsu mitsuji gbalɔi lɛ kɛbaha nyɛ lɛ yɔɔ lɛ.” Te amɛfee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ? Mɔbɔ sane ji akɛ, “amɛbooo toi.”—2 Maŋtsɛmɛi 17:13, 14.

9. Yesu tsuishitoo lɛ tamɔ e-Tsɛ lɛ tsuishitoo lɛ pɛpɛɛpɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Yɛ naagbee lɛ, Yehowa tsu e-Bi lɛ kɛba, ni e-Bi lɛ tee nɔ ekpa Yudafoi lɛ fai koni amɛkɛ Nyɔŋmɔ akpata. Yesu tsuishitoo lɛ tamɔ e-Tsɛ lɛ tsuishitoo lɛ pɛpɛɛpɛ. Akɛni Yesu le jogbaŋŋ akɛ etsɛŋ ni abaagbe lɛ hewɔ lɛ, ekɛ awerɛhoyeli wie akɛ: “Yerusalem, Yerusalem, bo mɔ ni ogbeɔ gbalɔi lɛ ní otswiaa mɛi ni atsuɔ amɛ oŋɔɔ lɛ atɛi: shii enyiɛ mitao akɛ kulɛ mibuaa obii anaa tamɔ bɔ ni wuɔ buaa ebii anaa ewoɔ efiji ashishi lɛ, ni nyɛkpɛlɛɛɛ!” (Mateo 23:37) Wiemɔi ni taa mɔ mli nɛɛ ji naanyo ko ni yɔɔ suɔmɔ, ní toɔ etsui shi ehaa mɛi lɛ awiemɔi, shi jeee kojolɔ yiwalɔ ko ni sumɔɔ waa akɛ egbala mɔ ko toi lɛ awiemɔi. Taakɛ e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ji lɛ, Yesu miisumɔ ni gbɔmɛi lɛ atsake amɛtsui bɔni afee ni amɛjo fɔbuu kojomɔ naa foi. Amɛteŋ mɛi komɛi bo kɔkɔbɔi ni Yesu kɛha lɛ atoi, ni amɛje kojomɔ ni naa wa ni ba Yerusalem nɔ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ mli.—Luka 21:20-22.

10. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsuishitoo lɛ he eba sɛɛnamɔ kɛha wɔ?

10 Ani Nyɔŋmɔ tsuishitoo lɛ jeee nɔ ni haa mɔ naa kpɛɔ ehe? Eyɛ mli akɛ adesai atoigbele lɛ fa babaoo moŋ, shi Yehowa eha wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ mɛi akpekpei abɔ krokomɛi hu ená hegbɛ akɛ wɔɔle lɛ ní wɔmɔ yiwalaheremɔ he hiɛnɔkamɔ lɛ mli. Petro ŋma enanemɛi Kristofoi lɛ akɛ: “Nyɛbua wɔ-Nuŋtsɔ lɛ tsuishitoo lɛ akɛ yiwalaheremɔ ni.” (2 Petro 3:15) Ani wɔdaaa shi akɛ Yehowa tsuishitoo lɛ egbele gbɛ kɛha wɔyiwalaheremɔ? Ani wɔsɔleee koni Yehowa aya nɔ ato etsui shi eha wɔ yɛ be mli ni wɔsɔmɔɔ lɛ gbi fɛɛ gbi lɛ?—Mateo 6:12.

11. Yehowa tsuishitoo lɛ shishi ni wɔɔnu lɛ baatsirɛ wɔ koni wɔfee mɛni?

11 Kɛ wɔnu nɔ hewɔ ni Yehowa toɔ etsui shi lɛ shishi lɛ, enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkɛ tsuishitoo mɛɔ yiwalaheremɔ ni ekɛbaaba lɛ, ni wɔmuŋ sane naa kɔkɔɔkɔ akɛ eshiwoi lɛ amlibaa sɛɛ etsɛ tsɔ̃. (Yaafo 3:26) Be mli ni wɔyaa nɔ wɔsɔleɔ koni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba lɛ, wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ le be ni sa jogbaŋŋ ni ekɛaaha nakai sɔlemɔ lɛ hetoo. Kɛfata he lɛ, enɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔkase Yehowa kɛtsɔ wɔtsui shi ni wɔɔto wɔha wɔnyɛmimɛi kɛ mɛi ni wɔshiɛɔ wɔhaa amɛ lɛ nɔ. Wɔ hu wɔsumɔŋ ni akpata mɔ ko mɔ ko hiɛ, shi wɔbaasumɔ ni amɛtsake amɛtsui ni amɛkɛ wɔ fɛɛ aná naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ lɛ.—1 Timoteo 2:3, 4.

Susumɔ Gbalɔi lɛ Atsuishitoo lɛ He Okwɛ

12, 13. Gbalɔ Yesaia kɛ omanyeyeli jie tsuishitoo kpo yɛ Yakobo 5:10 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Kɛ wɔsusu Yehowa tsuishitoo lɛ he lɛ, enɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔhiɛ asɔ nakai tsuishitoo lɛ ní wɔná eko hu. Ewa kɛha adesai ni yeee emuu lɛ akɛ amɛaato amɛtsui shi, shi kɛlɛ, amɛbaanyɛ amɛfee nakai. Wɔkaseɔ nii kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ ahe. Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Minyɛmimɛi, nyɛŋɔa gbalɔi ni wie yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbɛi amli lɛ nyɛfea amanehulu kɛ tsuishiŋmɛɛ he okadi.” (Yakobo 5:10) Eji miishɛɛ sane kɛ nɔ ni woɔ mɔ hewalɛ akɛ wɔɔle akɛ mɛi krokomɛi kɛ omanyeyeli etsu naagbai ni wɔ hu wɔkɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ ahe nii.

13 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehe bahia waa ni gbalɔ Yesaia ato etsui shi yɛ nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ mli. Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Yaa ní oyakɛɛ maŋ nɛɛ akɛ: Nyɛnua, shi nyɛkanaa shishi, ni nyɛnaa, shi nyɛkayooa sɛɛ! Ha nɛkɛ maŋ nɛɛ tsui akpilim, ní oha amɛtoii awa, ní oshwila amɛhiŋmɛii, koni amɛkana kɛ amɛhiŋmɛii, ní amɛkanu kɛ amɛtoii, ní amɛtsui hu akana shishi ní amɛkakpale, ní atsá amɛ!” (Yesaia 6:9, 10) Eyɛ mli akɛ gbɔmɛi lɛ booo Yehowa kɔkɔbɔɔ shɛɛ saji ni Yesaia jaje etsɔɔ amɛ lɛ toi moŋ, shi kɛ́ hooo kwraa lɛ Yesaia kɛ tsuishitoo jaje shɛɛ saji lɛ afii 46! Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, tsuishitoo baaye abua wɔ koni wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli eyɛ mli moŋ akɛ mɛi babaoo booo toi.

14, 15. Mɛni ye ebua Yeremia ni enyɛ edamɔ yiwaai kɛ nijiaŋwujee naa lɛ?

14 Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni gbalɔi lɛ tsuɔ nitsumɔi ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ ahe nii lɛ, jeee toi ni abooo amɛ lɛ pɛ amɛkɛkpe; shi awa amɛyi hu. Abɔ Yeremia apã, ‘awo lɛ tsuŋ,’ ni ashɛ lɛ afɔ̃ bu mli. (Yeremia 20:2; 37:15; 38:6) Mɛi ni esumɔɔ akɛ eye ebua amɛ lɛ ji mɛi nɔŋŋ ni wa lɛ yi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ. Ni kɛlɛ, Yeremia mli fũuu, ni asaŋ ekɛ efɔŋ hu etooo efɔŋ najiaŋ. Ekɛ afii nyɔŋmai abɔ ŋmɛ etsui shi.

15 Yiwaa kɛ hefɛoyeli haaa Yeremia afɔ̃ɔ nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ, ni nakai nɔŋŋ enɛɛmɛi haaa wɔ hu wɔfɔ̃ɔ nitsumɔ ni akɛwo wɔdɛŋ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ ekolɛ wɔnijiaŋ baaje wui yɛ bei komɛi amli. Yeremia nijiaŋ je wui. Eŋma akɛ: “Yehowa wiemɔ lɛ etsɔ ahorabɔɔ kɛ hefɛoyeli eha mi daa jenamɔ. Ni . . . mikɛɛ akɛ: Mitsiŋ etã, ni miwieŋ yɛ egbɛi anɔ dɔŋŋ.” Mɛni ba yɛ no sɛɛ? Ani Yeremia fɔ̃ɔ shiɛmɔ? Etee nɔ ekɛɛ akɛ: “[Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ] etsɔ tamɔ la ní tsoɔ yɛ mitsui mli, ní aŋa yi awo miwui amli; enaatsii etɔ mi, ni minyɛɛɛ.” (Yeremia 20:8, 9) Kadimɔ akɛ beni egbala ejwɛŋmɔ kɛtee ehe fɛo ni mɛi lɛ ye lɛ nɔ lɛ, emii shɛɛɛ ehe dɔŋŋ. Beni egbala ejwɛŋmɔ kɛtee bɔ ni shɛɛ sane lɛ he hiaa ha, kɛ bɔ ni ehaa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ nɔ lɛ, esaa ená miishɛɛ ekoŋŋ. Kɛfata he lɛ, Yehowa kɛ Yeremia yɛ “tamɔ ekãalɔ ní he wa,” ni ewo lɛ hewalɛ bɔni afee ni ekɛ ekãa ajaje Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ ní esheee gbeyei.—Yeremia 20:11.

16. Wɔbaanyɛ wɔhiɛ miishɛɛ mli yɛ wɔsanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Ani gbalɔ Yeremia ná miishɛɛ yɛ nitsumɔ ni etsu lɛ mli? Hɛɛ! Ekɛɛ Yehowa akɛ: “Kɛ́ mina owiemɔi lɛ miyeɔ; owiemɔi lɛ ji mimiishɛɛ kɛ mitsui mlifilimɔ; ejaakɛ aŋɔ ogbɛi awo mi, Yehowa.” (Yeremia 15:16) Hegbɛ ni Yeremia ná akɛ edamɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ najiaŋ ní eshiɛ ewiemɔ lɛ ha Yeremia mli fili lɛ. Wɔ hu wɔmli baanyɛ afili wɔ. Kɛfata he lɛ, taakɛ ŋwɛibɔfoi lɛ amli filiɔ amɛ lɛ, wɔ hu wɔmli filiɔ wɔ ákɛ mɛi babaoo kpɛlɛɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ yɛ jeŋ fɛɛ, ni amɛtsakeɔ amɛtsui, ni amɛbanyiɛɔ naanɔ wala gbɛ lɛ nɔ.—Luka 15:10.

“Hiob Tsuishiŋmɛɛ Lɛ”

17, 18. Hiob ŋmɛ etsui shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni jɛ mli kɛba?

17 Beni kaselɔ Yakobo wie gbalɔi ni hi shi yɛ blema lɛ ahe egbe naa lɛ, eŋma akɛ: “Nyɛnu Hiob tsuishiŋmɛɛ lɛ he, ni nyɛna Nuŋtsɔ lɛ naagbee lɛ; ákɛ Nuŋtsɔ lɛ mli tsɔ̃ɔ lɛ babaoo, ni emli jɔ hu.” (Yakobo 5:11) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli akɛ “tsuishiŋmɛɛ” lɛ hiɛ shishinumɔ ni tamɔ wiemɔ ni Yakobo kɛtsu nii yɛ kuku ni tsɔ hiɛ lɛ mli kɛha “tsuishitoo” yɛ New World Translation lɛ mli lɛ. Beni woloŋlelɔ ko tsɔɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ wiemɔi enyɔ nɛɛ ateŋ lɛ, eŋma akɛ: “Tsuishitoo ji su ni ajieɔ lɛ kpo kɛ́ awa mɔ yi, ni tsuishiŋmɛɛ ji ekãa ni akɛdamɔɔ naagbai anaa.”

18 Hiob kɛ naagbai ni mli wawai kpe. Eheloonaa nibii fɛɛ je edɛŋ, ebii fɛɛ gboi, ni eye hela ni naa wa. Emia ehiɛ hu koni edamɔ amale naafolɔmɔi akɛ Yehowa miigbala etoi lɛ naa. Hiob ye emanehulu lɛ he ŋkɔmɔ; eye naagba ni eyaje mli lɛ he awerɛho ni ewie kɛtsɔɔ po akɛ eja fe Nyɔŋmɔ. (Hiob 35:2) Ni kɛlɛ, eŋmɛɛɛ ehemɔkɛyeli lɛ he kɔkɔɔkɔ, ni asaŋ eŋmɛɛɛ enɔkwayeli lɛ hu he. Hiob kwaaa Nyɔŋmɔ taakɛ Satan kɛɛ akɛ ebaafee lɛ. (Hiob 1:11, 21) Mɛni jɛ mli kɛba? Yehowa “jɔɔ Hiob sɛɛkpee be lɛ fe etsutsu be lɛ.” (Hiob 42:12) Yehowa ha Hiob he wa lɛ ekoŋŋ, ebɔ eheloonaa nii lɛ he toi enyɔ eha lɛ, ni eha ekɛ eweku lɛ ná miishɛɛ shihilɛ ni ŋɔɔ. Anɔkwayeli ni Hiob kɛŋmɛ etsui shi lɛ hu ye ebua lɛ ni enu Yehowa nifeemɔ gbɛ̀i lɛ ashishi jogbaŋŋ.

19. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ tsuishitoo mli ni Hiob jɛ eŋmɛ etsui shi lɛ mli?

19 Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ tsuishitoo mli ni Hiob jɛ eŋmɛ etsui shi lɛ mli? Ekolɛ wɔbaaye hela ko loo wɔkɛ shihilɛi krokomɛi ni mli wa baakpe taakɛ ebalɛ yɛ Hiob gbɛfaŋ lɛ. Ekolɛ wɔnuŋ nɔ hewɔ ni Yehowa ŋmɛɔ gbɛ koni kaa pɔtɛɛ ko aba wɔnɔ lɛ shishi jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Ni kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ: Kɛ wɔtee nɔ wɔye anɔkwa lɛ, wɔbaaná jɔɔmɔi babaoo. Eka shi faŋŋ akɛ Yehowa woɔ mɛi ni kɛ mɔdɛŋbɔɔ taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔ. (Hebribii 11:6) Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ ni hiɛɔ mli kɛyawulaa shi lɛ, lɛ aaahere eyiwala.”—Mateo 10:22; 24:13.

‘Yehowa Gbi lɛ Baaba’

20. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa gbi lɛ baaba lɛ?

20 Eyɛ mli akɛ Yehowa toɔ etsui shi moŋ, shi eji mɔ ni ja ni eyaŋ nɔ eŋmɛŋ gbɛ ni efɔŋfeemɔ aya nɔ ahi shi kɛya naanɔ. Husu yɛ etsuishitoo lɛ he. Petro ŋma akɛ: “[Nyɔŋmɔ] eŋɔɔɔ blema je lɛ he ekeee lɛ.” Ahere Noa kɛ eweku lɛ yiwala, ni akɛ nu afua kpata nakai jeŋ fɔŋ lɛ hiɛ. Yehowa kpata Sodom kɛ Gomora hu hiɛ, ni eha amɛtsɔ lamlu. Akɛ nɛkɛ hiɛkpatamɔi nɛɛ ‘eto mɛi ni baakwa Nyɔŋmɔ lɛ okadi.’ Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ: ‘Yehowa gbi lɛ baaba.’2 Petro 2:5, 6; 3:10.

21. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie wɔtsuishitoo kɛ wɔtsuishiŋmɛɛ lɛ kpo, ni mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

21 Belɛ, nyɛhaa wɔyea wɔbuaa mɛi krokomɛi ni amɛtsake amɛtsui bɔni afee ni anyɛ ahere amɛyiwala, ní wɔkɛ enɛ feemɔ akase Yehowa tsuishitoo lɛ. Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ mɛi ni wɔshiɛɔ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ amɛ lɛ booo toi moŋ, shi nyɛhaa wɔkasea gbalɔi lɛ kɛtsɔ tsuishitoo ni wɔkɛaajaje sanekpakpa lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, kɛ́ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ kaai amli, ní wɔtee nɔ wɔye anɔkwa tamɔ Hiob lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baajɔɔ wɔ babaoo. Kɛji akɛ wɔna bɔ ni Yehowa ejɔɔ ewebii lɛ waa yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ koni amɛshiɛ sanekpakpa lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ lɛ hewɔ lɛ, ehaa wɔmli filiɔ wɔ yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Wɔbaana bɔ ni enɛ ji ha yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ Yehowa toɔ etsui shi lɛ?

• Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ gbalɔi lɛ atsuishitoo lɛ mli?

• Hiob ŋmɛ etsui shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni jɛ mli kɛba?

• Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ husu yɛ Yehowa tsuishitoo lɛ he?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Yesu tsuishitoo lɛ tamɔ e-Tsɛ lɛ tsuishitoo lɛ pɛpɛɛpɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 20]

Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa wo Yeremia tsuishitoo lɛ he nyɔmɔ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 21]

Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa wo Hiob tsuishiŋmɛɛ lɛ he nyɔmɔ?