Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Ní Akɛye Jeŋmaji Lɛ Fɛɛ Odase”

“Ní Akɛye Jeŋmaji Lɛ Fɛɛ Odase”

“Ní Akɛye Jeŋmaji Lɛ Fɛɛ Odase”

“Nyɛaatsɔmɔ midasefoi . . . kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.”—BƆFOI LƐ ASAJI 1:8.

1. Mɛɛ be mli kaselɔi lɛ nu gbalɛ ni aŋma yɛ Mateo 24:14 lɛ klɛŋklɛŋ kwraa, ni yɛ nɛgbɛ?

ALE Yesu wiemɔi ni aŋma yɛ Mateo 24:14 lɛ aahu akɛ wɔteŋ mɛi babaoo baanyɛ akɛɛ ni wɔkwɛɛɛ wolo nɔ. Ni kwɛ bɔ ni eji gbalɛ ni sa kadimɔ jogbaŋŋ! Bo lɛ susumɔ nɔ ni ekolɛ eba kaselɔi lɛ ajwɛŋmɔ mli beni amɛnu wiemɔ nɛɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ he okwɛ! Enɛ ba yɛ afi 33 Ŋ.B. No mli lɛ kaselɔi lɛ kɛ Yesu ehi shi aaafee afii etɛ, ni agbɛnɛ, amɛfata ehe kɛba Yerusalem. Amɛtsɔ hiɛ amɛna naakpɛɛ nii fɛɛ ni efee lɛ, ni amɛ́bo enitsɔɔmɔi lɛ hu atoi. Eyɛ mli akɛ amɛná anɔkwalei ni jara wa ni Yesu etsɔɔ amɛ lɛ ahe miishɛɛ moŋ, shi amɛle jogbaŋŋ akɛ jeee amɛ fɛɛ amɛná miishɛɛ ni tamɔ nɛkɛ. Yesu yɛ henyɛlɔi ni nyɛ́ɔ amɛkɔneɔ mɔ yiŋ, ni amɛnáa mɔ susumɔ nɔ hewalɛ hu.

2. Mɛɛ osharai kɛ naagbai kaselɔi lɛ kɛbaakpe?

2 Yesu kɛ ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi ejwɛ tara shi yɛ Mu Gɔŋ lɛ nɔ, ni amɛmiibo lɛ toi jogbaŋŋ beni ewieɔ osharai kɛ naagbai ni amɛkɛbaakpe lɛ ahe lɛ. No mli lɛ Yesu etsɔ hiɛ ekɛɛ amɛ akɛ abaagbe lɛ. (Mateo 16:21) Agbɛnɛ ekɛɛ amɛ yɛ faŋŋ mli akɛ amɛ hu amɛkɛ yiwaa ni naa wa waa baakpe. Ekɛɛ akɛ: “Amɛaajie nyɛ amɛwo amanehulu mli, ní agbe nyɛ; ni migbɛi lɛ hewɔ lɛ jeŋmaji fɛɛ aaanyɛ nyɛ.” Jeee enɛ pɛ amɛkɛbaakpe. Amale gbalɔi baalaka mɛi pii. Mɛi krokomɛi hu anane baatɔ̃tɔ̃ ni amɛbaatsɔ̃ɔtsɔ̃ɔ amɛnanemɛi asɛɛ gbɛ, ni amɛbaanyɛnyɛɛ amɛhe. Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, “mɛi pii” baaha suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ lɛ he ajɔ.—Mateo 24:9-12.

3. Mɛni hewɔ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 24:14 lɛ haa mɔ he jɔ̃ɔ lɛ waa lɛ?

3 Beni Yesu wie naagbai ni amɛkɛbaakpe nɛɛ ahe lɛ sɛɛ lɛ, ewie nɔ kroko hu ni ekolɛ no ha kaselɔi lɛ anaa kpɛ amɛhe. Ekɛɛ akɛ: “[Abaashiɛ] maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mateo 24:14) Hɛɛ, nitsumɔ ni Yesu je shishi yɛ Israel—koni ‘eye anɔkwale lɛ he odase’—lɛ baaya nɔ, ni ebaakpele jeŋ muu lɛ fɛɛ. (Yohane 18:37) Mɛɛ gbalɛ ni haa mɔ he jɔ̃ɔ lɛ po enɛ ji nɛkɛ! Nakai nitsumɔ lɛ ní aaatsu yɛ “jeŋmaji lɛ fɛɛ” amli lɛ baafee nitsumɔ ni wa; ni akɛni ‘jeŋmaji fɛɛ aaanyɛ amɛ’ be mli ni amɛtsuɔ nitsumɔ nɛɛ hewɔ lɛ, etsumɔ baafee naakpɛɛ nii diɛŋtsɛ. Nitsumɔ ni da waa nɛɛ tsumɔ baawó Yehowa agbojee kɛ ehewalɛ lɛ nɔ gojoo, ni ebaajie esuɔmɔ, emɔbɔnalɛ, kɛ etsuishitoo lɛ hu kpo. Kɛfata he lɛ, ebaaha etsuji lɛ hu aná hegbɛ ni amɛkɛjie amɛhemɔkɛyeli kɛ bɔ ni amɛtu amɛhe amɛha lɛ lɛ kpo.

4. Namɛi akɛɛ amɛ akɛ amɛtsu odaseyeli nitsumɔ lɛ, ni mɛɛ miishɛjemɔ wiemɔ Yesu kɛha amɛ?

4 Yesu ha ekaselɔi lɛ le yɛ faŋŋ mli akɛ amɛyɛ nitsumɔ ni he hiaa waa ni amɛbaatsu. Dani Yesu baaya ŋwɛi lɛ, ejie ehe kpo etsɔɔ ekaselɔi lɛ, ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ná ba nyɛnɔ lɛ, nyɛaaná hewalɛ ni nyɛaatsɔmɔ midasefoi yɛ Yerusalem kɛ Yudea kɛ Samaria fɛɛ, kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 1:8) Eji anɔkwale akɛ etsɛŋ ni mɛi krokomɛi baafata amɛhe kɛtsu. Ni kɛlɛ, kaselɔi lɛ ayi faaa. Kwɛ bɔ ni eji nɔ ni shɛje amɛmii akɛ amɛaale akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ baaye ebua amɛ koni amɛtsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo amɛdɛŋ nɛɛ!

5. Mɛni kaselɔi lɛ leee yɛ odaseyeli nitsumɔ lɛ he?

5 Kaselɔi lɛ le akɛ esa akɛ amɛshiɛ sanekpakpa lɛ ni ‘amɛfee jeŋmaji fɛɛ kaselɔi.’ (Mateo 28:19, 20) Shi amɛleee bɔ ni odase ni abaaye lɛ baamɔ shi jogbaŋŋ aha, ni amɛleee beni naagbee lɛ hu baaba. Asaŋ wɔ hu wɔleee. Yehowa pɛ ji mɔ ni baatsɔɔ saji nɛɛ anaa. (Mateo 24:36) Kɛ aye odase lɛ kɛyashi he ni Yehowa tsui aaanyɔ emli lɛ, ebaakpata nɛkɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ. No sɛɛ dani Kristofoi baaná amɛle akɛ atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛyashi he ni Yehowa to eyiŋ akɛ atsu kɛyashi lɛ. Nakai mra be mli kaselɔi lɛ leee he ni abaaye odase lɛ kɛyashi yɛ nɛkɛ naagbee be nɛɛ mli.

Bɔ ni Aye Odase lɛ Aha yɛ Klɛŋklɛŋ Afii 100 lɛ Mli

6. Mɛni ba yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B., kɛ yɛ no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ?

6 Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ wo yibii babaoo yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli. Kaselɔi aaafee 120 bua amɛhe naa yɛ ŋwɛitsu ko mli yɛ Yerusalem yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. Nyɔŋmɔ fɔse emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eshwie amɛnɔ, ni bɔfo Petro ha wiemɔ ko ni woɔ mɔ hewalɛ kɛgbála nakai naakpɛɛ nii lɛ mli, ni no sɛɛ lɛ, aaafee mɛi 3,000 batsɔmɔ heyelilɔi, ni abaptisi amɛ. Shi kɛlɛ, shishijee kɛkɛ nɛ. Yɛ mɔdɛŋ ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ bɔ koni amɛkɛku sanekpakpa lɛ shiɛmɔ naa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ‘Yehowa ŋɔɔ mɛi ni ahereɔ amɛyiwala lɛ efataa asafo lɛ he gbi fɛɛ gbi.’ Ni etsɛɛɛ ni ‘hii lɛ ayibɔ batsɔ aaafee akpei enumɔ.’ No sɛɛ lɛ, “akɛ mɛi ni heɔ Nuŋtsɔ lɛ nɔ yeɔ, hii kɛ yei babaoo, bafata amɛhe.”—Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-4, 8, 14, 41, 47; 4:4; 5:14.

7. Mɛni hewɔ Kornelio tsakemɔ lɛ ji nifeemɔ ni sa kadimɔ jogbaŋŋ lɛ?

7 Nifeemɔ kroko hu ni sa kadimɔ waa ba yɛ afi 36 Ŋ.B.—atsake Kornelio ni ji Jeŋmajiaŋnyo lɛ, ni abaptisi lɛ. Beni Yehowa kudɔɔ bɔfo Petro kɛyaa nuu ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei nɛɛ ŋɔɔ lɛ, Yehowa tsɔɔ akɛ jeee Yudafoi ni yɔɔ maji srɔtoi amli lɛ pɛ ahe Yesu wieɔ lɛ beni ekɛ famɔ lɛ ha akɛ ‘aya ni ayafee jeŋmaji fɛɛ kaselɔi’ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 10:44, 45) Te mɛi ni nyiɛɔ nitsumɔ lɛ hiɛ lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ? Beni bɔfoi lɛ kɛ hii onukpai ni yɔɔ Yudea lɛ ná amɛle akɛ esa akɛ ayashiɛ sanekpakpa lɛ atsɔɔ jeŋmajiaŋbii lɛ hu lɛ—ni ji mɛi ni jeee Yudafoi lɛ—amɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. (Bɔfoi lɛ Asaji 11:1, 18) Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ tee nɔ ewo yibii yɛ Yudafoi lɛ ateŋ. Yɛ afii komɛi asɛɛ, ekolɛ yɛ afi 58 Ŋ.B. lɛ, “Yudafoi akpei abɔ ni ehe eye” lɛ fata Jeŋmajiaŋbii ni ehe eye lɛ ahe.—Bɔfoi lɛ Asaji 21:20.

8. Te sanekpakpa lɛ náa aŋkroaŋkroi anɔ hewalɛ ehaa tɛŋŋ?

8 Eyɛ mli akɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ ayibɔ lɛ tee hiɛ waa moŋ, shi esa akɛ wɔkadi jogbaŋŋ akɛ yibɔi nɛɛ kɔɔ aŋkroaŋkroi ahe diɛŋtsɛ. Biblia mli shɛɛ sane ni amɛnu lɛ yɛ hewalɛ. (Hebribii 4:12) Etsake mɛi ni kpɛlɛ nɔ lɛ ashihilɛ yɛ gbɛ ni sa kadimɔ waa nɔ. Aŋkroaŋkroi tsake amɛjeŋba, amɛwo gbɔmɔ hee lɛ, ni akpata amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. (Efesobii 4:22, 23) Nakai nɔŋŋ hu eji ŋmɛnɛ. Ni mɛi fɛɛ ni kpɛlɛɔ sanekpakpa lɛ nɔ lɛ yɛ gbɛkpamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ.—Yohane 3:16.

Nyɔŋmɔ Hefatalɔi Nitsulɔi

9. Mɛɛ hegbɛ ni anáa kɛ sɔ̃ ni bakãa mɔ nɔ mra be mli Kristofoi lɛ yɔse?

9 Mra be mli Kristofoi lɛ kɛ nɔ ni anyɛɔ atsuɔ lɛ he yijiemɔ haaa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe. Amɛyɔseɔ akɛ “Mumɔ krɔŋkrɔŋ hewalɛ” lɛ ji nɔ ni yeɔ ebuaa amɛ yɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. (Romabii 15:13, 19) Yehowa ji mɔ ni ha amɛshwere yɛ mumɔŋ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, nakai Kristofoi lɛ le akɛ eji hegbɛ ni amɛná kɛ sɔ̃ ni kã amɛnɔ akɛ amɛji “Nyɔŋmɔ hefatalɔi nitsulɔi.” (1 Korintobii 3:6-9) Enɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛhewalɛ fɛɛ tsu nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ yɛ Yesu famɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa.—Luka 13:24.

10. Mɛɛ mɔdɛŋ mra be mli Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi bɔ bɔni afee ni aye jeŋmaji fɛɛ odase?

10 Ákɛ “jeŋmaji abɔfo lɛ,” Paulo fã gbɛ kilomitai akpei abɔ yɛ gbɛjegbɛi anɔ kɛ ŋshɔ hiɛ, ni eto asafoi babaoo ashishi yɛ Roma kpokpaa ni ji Asia lɛ nɔ kɛ Hela hu. (Romabii 11:13) Efã gbɛ hu kɛtee Roma kɛ ekolɛ Spania po. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, bɔfo Petro ni atu ‘ketiafolɔi ateŋ sanekpakpa lɛ’ jajemɔ awo edɛŋ lɛ hu fã gbɛ koni eyashiɛ yɛ Babilon ni ji maŋ ni Yudafoi ajamɔ lɛ ehe shi waa yɛ mli yɛ no beaŋ lɛ. (Galatabii 2:7-9; 1 Petro 5:13) Trifaina kɛ Trifosa ni amɛji yei lɛ fata mɛi krokomɛi babaoo ni tsu nii waa yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli lɛ ahe. Awie yoo kroko hu ni atsɛ́ɔ lɛ Persi lɛ he akɛ “etsu nii pii yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli.”—Romabii 16:12.

11. Yehowa jɔɔ kaselɔi lɛ amɔdɛŋbɔi lɛ anɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Yehowa jɔɔ mɔdɛŋ ni mɛi ni atsĩ amɛtã nɛɛ kɛ nitsulɔi krokomɛi ni yɔɔ ekãa lɛ bɔ lɛ nɔ babaoo. Beni Yesu gba akɛ abaaye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase sɛɛ lɛ, eshɛɛɛ afii 30 ni Paulo ŋma akɛ ‘ashiɛ sanekpakpa lɛ atsɔɔ bɔɔ nii fɛɛ ní yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ.’ (Kolosebii 1:23) Ani naagbee lɛ ba yɛ no sɛɛ? Yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, naagbee lɛ ba. Eba Yudafoi anibii agbɛjianɔtoo lɛ nɔ yɛ afi 70 Ŋ.B. beni Roma asraafoi lɛ kpata Yerusalem kɛ sɔlemɔtsu lɛ hiɛ lɛ. Ni kɛlɛ, Yehowa eto eyiŋ akɛ ebaaha aye odase yɛ gbɛ ni da fe nakai nɔ dani ekɛ Satan je lɛ fɛɛ aba naagbee.

Odase ni Ayeɔ Ŋmɛnɛ

12. Te mra be mli Biblia Kaselɔi lɛ nu famɔ akɛ ashiɛ lɛ shishi amɛha tɛŋŋ?

12 Yɛ be mli ni jamɔŋ hemɔkɛyeli kwamɔ ehi shi afii babaoo sɛɛ lɛ, asaa ato anɔkwa jamɔ shishi ekoŋŋ yɛ afi 1800 naagbee afii lɛ amli. Biblia Kaselɔi lɛ, taakɛ atsɛ́ɔ Yehowa Odasefoi lɛ yɛ nakai beaŋ lɛ, banu famɔ akɛ ayafee kaselɔi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he lɛ shishi jogbaŋŋ. (Mateo 28:19, 20) Beni shɛɔ afi 1914 lɛ, no mli lɛ mɛi aaafee 5,100 kɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ ekãa, ni sanekpakpa lɛ eyashɛ shikpɔji aaafee 68 nɔ. Shi kɛlɛ, nakai mra be mli Biblia Kaselɔi lɛ nuuu Mateo 24:14 lɛ shishi jogbaŋŋ kɛmɔɔɔ shi. Beni shɛɔ afi 1800 naagbee afii lɛ amli lɛ, no mli lɛ Biblia shishitsɔɔmɔ kui etsɔɔ Biblia lɛ ní sanekpakpa lɛ yɔɔ mli lɛ shishi kɛtee wiemɔi srɔtoi babaoo amli, ni amɛkala ni ajara yɛ je lɛŋ hei srɔtoi fɛɛ. No hewɔ lɛ, Biblia Kaselɔi lɛ kɛ afii babaoo susu akɛ aye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase momo.

13, 14. Mɛɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛ eyiŋtoi ahe shishinumɔ ni yɔɔ faŋŋ akɛha yɛ The Watch Tower ni je kpo yɛ afi 1928 lɛ mli?

13 Yehowa ha ewebii lɛ banu esuɔmɔnaa nii kɛ eyiŋtoi lɛ ashishi jogbaŋŋ fiofio. (Abɛi 4:18) December 1, 1928 The Watch Tower lɛ kɛɛ akɛ: “Ani wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Biblia lɛ ni ája waa [lɛ] tsɔɔ akɛ átsu maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ shiɛmɔ ni agba afɔ̃ shi lɛ he nii agbe naa? Dabi kwraa! Yɛ Biblia lɛ ni ajara nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ehe miihia lolo ni Nyɔŋmɔ odasefoi akuu bibioo ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ akala woji ni baagbála Nyɔŋmɔ [yiŋtoi] amli, ní amɛya mɛi ni ajara Bibliai nɛɛ aha lɛ aŋɔɔ yɛ amɛshĩai amli. Kɛ jeee nakai lɛ, mɛi nuŋ shishi akɛ ato Mesia nɔyeli lɛ shishi yɛ wɔgbii nɛɛ amli.”

14 Nakai The Watch Tower lɛ tee nɔ ekɛɛ akɛ: “Yɛ afi 1920 lɛ, . . . Biblia Kaselɔi lɛ banu wɔ-Nuŋtsɔ lɛ gbalɛ ni yɔɔ Mateo 24:14 lɛ shishi jogbaŋŋ. Amɛbayɔse yɛ no sɛɛ akɛ, ‘sanekpakpa nɛɛ’ ni esa akɛ ashiɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ kɛye Jeŋmajiaŋbii loo jeŋmaji lɛ odase lɛ jeee maŋtsɛyeli ni baaba kpaako lɛ he sanekpakpa, shi moŋ sanekpakpa ni tsɔɔ akɛ Mesia Maŋtsɛ lɛ eje shikpɔŋ lɛ nɔ ní ebaaye lɛ shishi.”

15. Te odaseyeli nitsumɔ lɛ mli elɛɛ eha tɛŋŋ kɛjɛ afi 1920 afii lɛ amli kɛbaa nɛɛ?

15 Nakai afi 1920 afii lɛ amli “odasefoi akuu bibioo” lɛ eyaaa nɔ ehiii shi akɛ kuu bibioo. Yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ amli lɛ, abayɔse “asafo babaoo” ni jɛ “tooi krokomɛi” lɛ ateŋ lɛ, ni abɔi amɛnaabuamɔ. (Kpojiemɔ 7:9; Yohane 10:16) Ŋmɛnɛ, aaafee mɛi 6,613,950 miijaje sanekpakpa lɛ yɛ shikpɔji 235 nɔ. Mɛɛ gbalɛ mlibaa ni yɔɔ naakpɛɛ po enɛ ji nɛkɛ! Ashiɛko “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ” yɛ gbɛ ni da waa tamɔ nɛkɛ nɔ pɛŋ. Anáko Yehowa anɔkwa tsuji ni fa babaoo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ tamɔ nɛkɛ pɛŋ.

16. Mɛni anyɛ atsu yɛ sɔɔmɔ afi ni ho lɛ mli? (Kwɛmɔ nitsumɔ lɛ he akɔntaabuu ni yɔɔ baafa 27-30 lɛ.)

16 Odasefoi ni fa babaoo nɛɛ kɛ ekomefeemɔ etsu nii waa yɛ afi 2005 sɔɔmɔ afi lɛ mli. Amɛkɛ nɔ ni fa fe ŋmɛlɛtswai akpekpei akpe kome tsu nii kɛjaje sanekpakpa lɛ yɛ shikpɔji 235 anɔ. Amɛfee sɛɛkuu-kɛsaramɔi akpekpei abɔ, ni amɛfee Biblia mli nikasemɔi hu akpekpei abɔ. Yehowa Odasefoi ní ejɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛbe kɛ nibii ni amɛyɔɔ eha bɔni afee ni amɛgba mɛi krokomɛi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ji mɛi ni tsu nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ. (Mateo 10:8) Yehowa yaa nɔ etsɔɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ nɔ ewoɔ etsuji lɛ ahewalɛ koni amɛnyɛ amɛtsu esuɔmɔnaa nifeemɔ he nii.—Zakaria 4:6.

Nii ni Atsuɔ Waa Koni Aye Odase

17. Te Yehowa webii tsuɔ Yesu wiemɔi akɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ he nii amɛhaa tɛŋŋ?

17 Eyɛ mli akɛ aaafee afii 2,000 eho kɛjɛ beni Yesu wie akɛ abaashiɛ sanekpakpa lɛ moŋ, shi ekãa ni Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛtsuɔ nitsumɔ lɛ bako shi. Wɔle akɛ kɛ́ wɔŋmɛ wɔtsui shi kɛtsu nɔ̃ kpakpa he nii lɛ, wɔjieɔ Yehowa sui ni ji suɔmɔ, mɔbɔnalɛ kɛ tsuishitoo kpo wɔtsɔɔ. Taakɛ Yehowa ji lɛ, wɔ hu wɔsumɔɔɔ ni mɔ ko mɔ ko hiɛ kpataa, shi moŋ ákɛ mɛi atsake amɛtsui ni akpata amɛ kɛ Yehowa teŋ. (2 Korintobii 5:18-20; 2 Petro 3:9) Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ woɔ Yehowa Odasefoi lɛ hewalɛ waa, ni amɛkɛ ekãa yaa nɔ amɛjajeɔ sanekpakpa lɛ kɛyashiɔ shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ. (Romabii 12:11) Nɔ ni ejɛ mli kɛba ji akɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ hei srɔtoi fɛɛ lɛ miikpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ, ni amɛmiihi shi yɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ kɛ gbeekpamɔ naa. Susumɔ nɔkwɛmɔnii fioo komɛi ahe okwɛ.

18, 19. Mɛɛ niiashikpamɔi obaanyɛ ogba ni kɔɔ mɛi komɛi ni kɛ miishɛɛ bo sanekpakpa lɛ toi lɛ ahe?

18 Charles ji okwaafonyo ko ni yɔɔ Kenya anaigbɛ. Yɛ afi 1998 mli lɛ, ehɔ̃ɔ tawa ni tsiimɔ fa fe kilogram 8,000, ni aha lɛ yijiemɔ wolo kɛjwere lɛ akɛ lɛ ji Tawa Okwaafonyo ni Fe Fɛɛ. Shi ebɔi Biblia lɛ kasemɔ yɛ nakai beaŋ. Etsɛɛɛ ni ebayɔse akɛ mɔ ni duɔ tawa lɛ miite shi eewo Yesu famɔ akɛ mɔ asumɔ enaanyo lɛ. (Mateo 22:39) Beni Charles bayɔse akɛ ‘tawa okwaafonyo ni fe fɛɛ’ lɛ moŋ ji ‘gbɔmɔgbelɔ ni fe fɛɛ’ lɛ, eshí tsofa ni ebɔɔ yɔɔ mli eshwie etawa tsei ni edu lɛ anɔ. Etee ehiɛ kɛyashi ejɔɔ ehe nɔ, ni abaptisi lɛ, ni amrɔ nɛɛ eji daa gbɛgbalɔ kɛ asafoŋ sɔɔlɔ.

19 Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, Yehowa miitsɔ odase ni ayeɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ nɔ eehoso jeŋmaji lɛ, ni nibii ni jara wa—gbɔmɛi—lɛ miiba. (Hagai 2:7) Pedro ni yɔɔ Portugal lɛ tee osɔfoi askul beni éye afii 13 lɛ. Oti ni ekɛma ehiɛ ji ní ebatsɔ maŋsɛɛ shiɛlɔ ní etsɔɔ mɛi Biblia lɛ mli saji. Shi kɛlɛ, akɛni afɔɔɔ Biblia lɛ he wiemɔ kwraa yɛ enikasemɔi lɛ amli hewɔ lɛ, yɛ be fioo ko sɛɛ lɛ, eshĩ osɔfoi askul lɛ. Afii ekpaa sɛɛ lɛ, etee univɛsiti ni yɔɔ Lisbon lɛ, ni eyakase bɔ ni adesa jwɛŋmɔ lɛ tsuɔ nii ehaa lɛ he nii. Enyɛkwɛ̃ ko ni ekɛ lɛ yɔɔ, ní eji Yehowa Odasefonyo lɛ wo lɛ hewalɛ koni ekase Biblia lɛ. No mli lɛ, Pedro bɛ nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛɛlɛŋ, asaŋ eleee kɛji akɛ esa akɛ ekase Biblia lɛ loo ekakase. Ekɛ etsɔɔlɔ kpanaa ni tsɔɔ lɛ adesa jwɛŋmɔ he nii lɛ gba yiŋkɔshikɔshifeemɔ he sane. Tsɔɔlɔ kpanaa lɛ wie akɛ adesa jwɛŋmɔ he nikasemɔ tsɔɔ akɛ, mɛi ni nyɛɛɛ amɛyiŋ amɛkpɛ lɛ yeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe awui. Enɛ hewɔ lɛ, Pedro kpɛ eyiŋ akɛ ebaaha akɛ lɛ akase Biblia lɛ. Abaptisi lɛ nyɛsɛɛ nɛɛ, ni amrɔ nɛɛ lɛ hu ekɛ mɛi krokomɛi miikase Biblia lɛ.

20. Mɛni hewɔ wɔmli baanyɛ afili wɔ akɛ aaye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase yɛ gbɛ ni da waa tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ?

20 Wɔleee he ni abaaye jeŋmaji lɛ odase kɛyashi lolo, ni asaŋ wɔleee gbi kɛ ŋmɛlɛtswaa nɔ ni naagbee lɛ hu baaba. Nɔ ni wɔle ji akɛ, etsɛŋ. Wɔmli filiɔ wɔ akɛ sanekpakpa lɛ ni ashiɛɔ yɛ gbɛ ni da waa nɔ nɛɛ ji okadii srɔtoi babaoo ni tsɔɔ akɛ be ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaye adesai anɔyelii anajiaŋ lɛ ebɛŋkɛ lɛ ateŋ ekome. (Daniel 2:44) Daa afi lɛ, akɛ hegbɛ haa mɛi akpekpei abɔ koni amɛbo sanekpakpa lɛ toi, ni enɛ woɔ Yehowa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ nyam. Eba akɛ wɔbaatswa wɔfai shi akɛ wɔbaaye anɔkwa be fɛɛ be, ni wɔfata wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ahe koni wɔkɛ ekãa atsu nitsumɔ ni atsuɔ kɛyeɔ jeŋmaji fɛɛ odase lɛ. Kɛji wɔfee nakai lɛ, wɔbaahere wɔ diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔ wɔ toi lɛ fɛɛ yiwala.—1 Timoteo 4:16.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ Mateo 24:14 lɛ ji gbalɛ ni sa kadimɔ waa lɛ?

• Mɛɛ mɔdɛŋ mra be mli Kristofoi lɛ bɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni mɛni jɛ mli kɛba?

• Biblia Kaselɔi lɛ banu bɔ ni ehe hiaa akɛ aye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase lɛ shishi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛni oná he miishɛɛ waa be mli ni osusuɔ nitsumɔ ni Yehowa webii tsu yɛ sɔɔmɔ afi ni ho lɛ mli lɛ he lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 27-30]

2005 YEHOWA ODASEFOI NI YƆƆ JƐŊ FƐƐ SƆƆMƆ AKƆNTAABUU

(Kwɛmɔ “bound volume”)

[Shikpɔŋ he mfoniri/Mfonirii ni yɔɔ baafa 25]

Paulo fã gbɛ kilomitai akpei abɔ yɛ gbɛjegbɛi anɔ kɛ ŋshɔ hiɛ koni eyashiɛ sanekpakpa lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Yehowa kudɔ Petro koni eyaye Kornelio kɛ eweku lɛ odase