Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nehemia Wolo lɛ Mli Saji Otii

Nehemia Wolo lɛ Mli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Nehemia Wolo lɛ Mli Saji Otii

AFII 12 ho kɛjɛ beni agbe naagbee saji ni aŋmala yɛ Biblia mli wolo ni ji Ezra lɛ mli lɛ naa lɛ. Agbɛnɛ be kɛha “beyinɔ ní wiemɔ aaaje kpo akɛ aku sɛɛ ayatswa Yerusalem ekoŋŋ lɛ” ebɛŋkɛ—nifeemɔ ni baakadi be mli ni otsii 70 ni feɔ afii ni baatsɔ Mesia lɛ baa be lɛ hiɛ lɛ baaje shishi. (Daniel 9:24-27) Nehemia wolo lɛ ji yinɔsane ni kɔɔ Nyɔŋmɔ webii ni baasaa amɛtswa Yerusalem gbogbo lɛ ekoŋŋ lɛ ahe. Emli saji lɛ kɔɔ nibii ni sa kadimɔ ni tee nɔ yɛ nɔ ni fe afii 12 mli lɛ ahe, kɛjɛ afi 456 D.Ŋ.B. kɛyashi be ko yɛ afi 443 D.Ŋ.B. lɛ sɛɛ.

Amralo Nehemia ji mɔ ni ŋma wolo lɛ, ni eji wolo ni emli saji ni ŋɔɔ lɛ tsɔɔ bɔ ni atsɔ nifeemɔ ni yɔɔ shiŋŋ kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ mli hekɛnɔfɔɔ kwraa nɔ awó anɔkwa jamɔ nɔ. Etsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ Yehowa kudɔɔ saji bɔni afee ni eha atsu esuɔmɔnaa nifeemɔ he nii. Egbaa hiɛnyiɛlɔ ko ni yɔɔ hewalɛ kɛ ekãa lɛ hu he sane. Shɛɛ sane ni yɔɔ Nehemia wolo lɛ mli lɛ kɛ nikasemɔi ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa haa anɔkwa jálɔi fɛɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ, “ejaakɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ.”—Hebribii 4:12.

‘YƐ NAAGBEE LƐ, AGBE GBOGBO LƐ NAA’

(Nehemia 1:1–6:19)

Nehemia yɛ Shushan mɔɔ lɛ mli, ni eesɔmɔ Maŋtsɛ Artashasta Longimanus yɛ hegbɛ ko ni nɔ kwɔ waa mli. Beni Nehemia nu amaniɛbɔɔ akɛ emaŋbii lɛ ‘yɛ amanehulu kpele kɛ ahorabɔɔ mli, ní Yerusalem gbogbo lɛ ekumɔ eshwie shi, ní akɛ la eshã egbói lɛ,’ ehao waa diɛŋtsɛ. Ekɛ hiɛdɔɔ sɔle eha Nyɔŋmɔ kɛbi gbɛtsɔɔmɔ. (Nehemia 1:3, 4) Sɛɛ mli lɛ, maŋtsɛ lɛ yɔse akɛ Nehemia efee enii mɔbɔmɔbɔ, ni eŋmɛ lɛ gbɛ koni eya Yerusalem.

Beni Nehemia yashɛ Yerusalem lɛ, eyakwɛ bɔ ni gbogbo lɛ yɔɔ, ni no mli lɛ, duŋ ewo, ni eha Yudafoi lɛ le gbɛjianɔ ni eto kɛha gbogbo lɛ tswaa ekoŋŋ lɛ. Aje gbogbo lɛ tswaa shishi. Ni nitsumɔ lɛ he shitee-kɛ-woo je shishi yɛ nakai beaŋ. Shi kɛlɛ, akɛni Nehemia ji hiɛnyiɛlɔ ni yɔɔ ekãa hewɔ lɛ, ‘yɛ naagbee lɛ, agbe gbogbo lɛ naa.’—Nehemia 6:15.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

1:1; 2:1—Ani akaneɔ “afi ni ji nyɔŋmai enyɔ lɛ” ni atsĩ tã yɛ kukuji enyɔ nɛɛ amli lɛ fɛɛ kɛjɛɔ be kome too lɛ nɔŋŋ mli? Hɛɛ, afi ni ji 20 lɛ kɔɔ Artashasta ni ji maŋtsɛ lɛ nɔyeli lɛ he. Shi kɛlɛ, esoro gbɛ ni atsɔɔ nɔ akaneɔ bei yɛ kukuji enyɔ nɛɛ amli lɛ. Yinɔsane mli odaseyeli tsɔɔ akɛ afi 475 D.Ŋ.B. ji afi nɔ ni Artashasta bɔi nɔyeli lɛ sɛɛkwɛmɔ. Akɛni Babilon woloŋmalɔi lɛ fɔɔ Persia maŋtsɛmɛi anɔyeli afii lɛ akanemɔ kɛjɛɔ Nisan (March loo April) kɛyashiɔ Nisan hewɔ lɛ, Artashasta klɛŋklɛŋ nɔyeli afi lɛ je shishi yɛ Nisan afi 474 D.Ŋ.B. No hewɔ lɛ, nɔyeli afi ni ji 20 ni atsĩ tã yɛ Nehemia 2:1 lɛ je shishi yɛ Nisan afi 455 D.Ŋ.B. Eyɛ faŋŋ akɛ Kislev nyɔŋ (November loo December) ni atsĩ tã yɛ Nehemia 1:1 lɛ ji Kislev ni ba yɛ afi ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ—afi 456 D.Ŋ.B. Nehemia wie nakai nyɔŋ lɛ he hu akɛ ebagbee Artashasta nɔyeli afi ni ji 20 lɛ nɔ. Ekolɛ yɛ sane ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, no mli lɛ eekane afii lɛ kɛmiijɛ gbi ni maŋtsɛ lɛ bɔi nɔyeli lɛ sɛɛkwɛmɔ lɛ nɔ. Eeenyɛ efee hu akɛ no mli lɛ Nehemia kɛ nɔ ni Yudafoi lɛ tsɛ́ɔ lɛ ŋmɛnɛ akɛ maŋ afi lɛ kane be lɛ, ni no jeɔ shishi yɛ Tishri nyɔŋ ni kɛ September loo October yeɔ egbɔ lɛ mli. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, afi nɔ ni awie akɛ ayatswa Yerusalem ama shi ekoŋŋ lɛ ji afi 455 D.Ŋ.B. lɛ.

4:11, 12—Te aaafee tɛŋŋ ni mɔ kɛ enine kome pɛ aaatsu nii yɛ tsumaa mli lɛ? Enɛ jeee naagba kɛha mɛi ni tereɔ jatsu lɛ. Kɛ aná akɛ jatsu lɛ tere amɛ loo akɛfɔ̃ amɛkɔ̃ji anɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛnine kome amɔ mli ‘belɛ amɛkɛ ekome hu hiɛ tawuu nii.’ Mɛi ni ehe hiaa ni amɛkɛ amɛniji enyɔ lɛ fɛɛ ama tsu lɛ ‘ateŋ mɔ fɛɛ mɔ klante ŋmɔ ehɛ, ni ekɛmaa.’ Kɛ henyɛlɔ ko miiba ebatutua amɛ lɛ, amɛfee klalo akɛ amɛbaawu kɛfã amɛhe.

5:7—Yɛ mɛɛ shishinumɔ naa Nehemia ‘bolɔ ewo abladei lɛ kɛ nɔyelɔi lɛ’? Nɛkɛ hii nɛɛ heɔ hekpa babaoo kɛjɛɔ amɛnanemɛi Yudafoi lɛ adɛŋ, ni enɛ teɔ shi ewoɔ Mose Mla lɛ. (3 Mose 25:36; 5 Mose 23:19) Kɛfata he lɛ, hekpa ni mɛi ni kɛ shika faa lɛ heɔ lɛ fa tsɔ̃. Hekpa ni ji “mlijaai oha mli ekome” ni aheɔ daa nyɔŋ nɔ lɛ baafee 100 mlijaa 12 daa afi. (Nehemia 5:11) Eji yiwalɛ nifeemɔ ákɛ aaahe hekpa ni tamɔ nɛkɛ kɛaajɛ mɛi ni aheɔ too ni fa babaoo tsɔ̃ kɛjɛɔ amɛdɛŋ momo, ní bɛ niyenii bɔ ni fa hu lɛ adɛŋ. Nehemia bolɔ wo niiatsɛmɛi lɛ yɛ shishinumɔ naa akɛ, ekɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ tsu nii kɛkã amɛhiɛ, ni ekɛ nakai feemɔ kpa amɛnɔfɔŋfeemɔ lɛ he mama.

6:5—Akɛni bei pii lɛ akɛ woji ni teemɔŋ saji yɔɔ mli lɛ woɔ baagi mli ni atsĩɔ naa hewɔ lɛ, mɛni hewɔ Sanbalat kɛ “wolo ní naa kã” maje ni akɛyaha Nehemia lɛ? Ekolɛ Sanbalat to eyiŋ akɛ ebaatsɔ wolo ní naa kã ni ekɛmaje lɛ nɔ eha mɛi fɛɛ ale amale naafolɔmɔi lɛ. Ekolɛ esusu akɛ enɛ baawo Nehemia mlila aahu akɛ no baaha ekpa tsumaa nitsumɔ lɛ koni ebajie enaa. Aloo ekolɛ Sanbalat susu akɛ wolo lɛ mli saji lɛ baaha Yudafoi lɛ ashe gbeyei ní no aha amɛkpa nitsumɔ lɛ kwraa. Nehemia haaa etsui afã, ni etee nɔ etsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo edɛŋ lɛ ní esheee gbeyei.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

1:4; 2:4; 3:36, 37. Kɛ wɔkɛ shihilɛ ni mli wa kpe loo kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ yɛ saji ni he hiaa ahe lɛ, esa akɛ ‘wɔhiɛ sɔlemɔ mli daa’ ní wɔfee nii ni kɛ teokrase gbɛtsɔɔmɔ baakpã gbee.—Romabii 12:12.

1:11–2:8; 3:36, 37; 4:9, 10; 6:16. Yehowa haa sɔlemɔi ni etsuji kɛ anɔkwayeli sɔleɔ lɛ ahetoo.—Lala 86:6, 7.

1:4; 4:13, 14; 6:3, 15. Eyɛ mli akɛ Nehemia ji nuu ni yɔɔ mɔbɔnalɛ moŋ, shi efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa akɛ nuu ni yɔɔ ekãa ní kɛ shiŋŋfeemɔ fee jalɛ nii.

1:11–2:3. Jeee Nehemia gbɛhe ni woo yɔɔ mli akɛ dãawolɔ lɛ ji nɔ titri ni haa enáa miishɛɛ. Shi moŋ anɔkwa jamɔ ni ehaa eyaa hiɛ lɛ ji nɔ titri ni haa enáa miishɛɛ. Ani esaaa akɛ Yehowa jamɔ kɛ nibii fɛɛ ni haa eyaa hiɛ lɛ feɔ nɔ titri ni he hiaa wɔ kɛ nɔ titri ni haa wɔnáa miishɛɛ?

2:4-8. Yehowa ha Artashasta ŋmɛ Nehemia gbɛ koni eya ni eyasaa etswa Yerusalem gbogbo lɛ. Abɛi 21:1 lɛ kɛɔ akɛ: “Maŋtsɛ tsui tamɔ faai ní hoɔ yɛ Yehowa dɛŋ; etsɔɔ lɛ kɛyaa he fɛɛ he ní esumɔɔ.”

3:5, 27. Taakɛ Tekoa ‘abladei’ lɛ bu amɛhe amɛha lɛ, esaaa akɛ wɔbuɔ wɔhe akɛ wɔnɔ kwɔlɔ fe mɛi ni sa akɛ amɛtsu ninenaa nitsumɔi ni atsuɔ koni akɛha anɔkwa jamɔ aya hiɛ lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase Tekoabii foji lɛ ni jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhewalɛ tsu nii lɛ.

3:10, 23, 28-30. Eyɛ mli akɛ mɛi komɛi nyɛɔ amɛfãa kɛyaa hei ni Maŋtsɛyeli jajelɔi ahe hiaa waa yɛ moŋ, shi wɔteŋ mɛi babaoo fĩɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ yɛ hei ni wɔyɔɔ lɛ. Wɔbaanyɛ wɔfĩ anɔkwa jamɔ sɛɛ kɛtsɔ wɔhe ni wɔkɛaawo Maŋtsɛyeli Asa tsumaa nitsumɔ kɛ yelikɛbuamɔ ni akɛhaa mɛi ni osharai enina amɛ lɛ mli, kɛ titri lɛ kɛtsɔ wɔhe ni wɔkɛaawo Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ.

4:8. Kɛji wɔkɛ shitee-kɛ-woo kpe lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔye gbeyeishemɔ nɔ kɛtsɔ wɔjwɛŋmɔ ní wɔɔgbala kɛya “Nuŋtsɔ kpeteŋkpele ní he yɔɔ gbeyei lɛ” nɔ.

5:14-19. Amralo Nehemia ba ehe shi, ejeee ŋkomeŋfatsɛ, ekɛ nilee tsu nii, ni ekɛ enɛɛmɛi fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni nɔ bɛ eha Kristofoi nɔkwɛlɔi. Eyɛ mli akɛ ekɛ ekãa ha akɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ tsu nii moŋ, shi ekɛ nɔnyɛɛ yeee mɛi krokomɛi anɔ yɛ ŋkomeŋfa yiŋtoi ahewɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, esusu nɔnalɔi kɛ ohiafoi ahe. Nehemia jie mlihilɛ kpo ni ekɛfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa eha Nyɔŋmɔ tsuji fɛɛ.

“MI-NYƆŊMƆ, KAIMƆ MI, NÍ AHI AHA MI!”

(Nehemia 7:1–13:31)

Beni agbe Yerusalem gbogbo lɛ naa nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni Nehemia tara agbói lɛ, ni eto gbɛjianɔ koni abu maŋ lɛ he. Agbɛnɛ hu eto maŋbii lɛ awekutɔkpãa lɛ naa ni eŋmala eshwie shi. Beni maŋbii lɛ fɛɛ babua amɛhe naa “yɛ blohu ko ní yɔɔ nu agbó lɛ hiɛ lɛ,” osɔfo Ezra kane Mose Mla wolo lɛ, ni Nehemia kɛ Levibii lɛ gbála Mla lɛ mli amɛtsɔɔ maŋbii lɛ. (Nehemia 8:1) Akɛni amɛná amɛle Asesei Agbi Jurɔ lɛ he sane hewɔ lɛ, eha amɛye gbi jurɔ lɛ kɛ nyamɔ.

Amɛsaa amɛbua amɛhe naa ekoŋŋ ni “Israel seshibii lɛ” jaje maŋ lɛ he eshai lɛ amɛtsɔɔ, Levibii lɛ wie bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Israel ye ha lɛ he ekoŋŋ, ni maŋbii lɛ kã kita akɛ “amɛaaye Nyɔŋmɔ mla lɛ” nɔ. (Nehemia 9:1, 2; 10:30) Akɛni mɛi ni yɔɔ Yerusalem maŋ lɛ mli lɛ ayi faaa lolo hewɔ lɛ, afɔ̃ oshikii bɔni afee ni akɛhala hii ni yɔɔ maŋ lɛ sɛɛ lɛ ateŋ mɛi 10 fɛɛ mli mɔ 1 koni efã kɛbahi maŋ lɛ mli. No sɛɛ lɛ ajɔɔ gbogbo lɛ nɔ kɛ mlifilimɔ ni naa wa aahu akɛ “anu Yerusalem nyamɔ lɛ yɛ shɔŋŋ po.” (Nehemia 12:43) Be mli ni Nehemia ehi Yerusalem afii 12 sɛɛ lɛ, eku esɛɛ etee koni eyatsa nitsumɔ ni etsuɔ ehaa Artashasta lɛ nɔ. Etsɛɛɛ ni Yudafoi lɛ kɛ amɛhe wo jeŋba gbonyo mli. Beni Nehemia saa eku esɛɛ kɛba Yerusalem ekoŋŋ lɛ, ekɛ hiɛdɔɔ tsu nii kɛjaje nakai nifeemɔ lɛ. Ekɛ heshibaa sɔle akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, kaimɔ mi, ní ahi aha mi!”—Nehemia 13:31.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

7:6-67—Mɛni hewɔ shwɛɛnɔ ni kɛ Zerubabel ku amɛsɛɛ kɛtee Yerusalem lɛ ayibɔ yɛ wekui anaa ní Nehemia ŋma efɔ̃ shi lɛ yɔɔ srɔto yɛ nɔ ni Ezra ŋma efɔ̃ shi lɛ he lɛ? (Ezra 2:1-65) Ekolɛ nɔ ni kɛ yibɔi atsakemɔ nɛɛ ba ji akɛ Ezra kɛ Nehemia ná amɛyibɔi lɛ kɛjɛ hei srɔtoi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ esoro mɛi ni ha aŋmala amɛgbɛi akɛ amɛbaaku amɛsɛɛ lɛ ayibɔ yɛ mɛi diɛŋtsɛ ni ku amɛsɛɛ kɛtee lɛ ayibɔ lɛ he. Eeenyɛ eba lɛ hu akɛ akɛni Yudafoi lɛ ateŋ mɛi komɛi nyɛɛɛ atsɔɔ weku mli ní amɛjɛ yɛ shishijee mli, shi amɛfee nakai yɛ sɛɛ mli lɛ hewɔ ni aná yibɔi srɔtoi enyɔ lɛ. Shi kɛlɛ, gbeekpamɔ ko yɛ saji enyɔ lɛ amli: Mɛi ni ku amɛsɛɛ kɛtee klɛŋklɛŋ kwraa lɛ ayibɔ ji 42,360, ni esoro tsuji kɛ lálɔi.

10:35—Mɛni hewɔ abi koni mɛi lɛ aha lai lɛ? Akɛ famɔ haaa yɛ Mose Mla lɛ mli akɛ aha lai. Hiamɔ ni ba lɛ titri hewɔ ni abi koni aha lai lɛ. Ehe bahia ni aná lai babaoo bɔni afee ni anyɛ ashã afɔlei lɛ yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ. Eeenyɛ efee akɛ sɔlemɔwe sɔɔlɔi ní jeee Israelbii ji amɛ lɛ ayi faaa. No hewɔ lɛ afɔ̃ oshikii bɔni afee ni aná mɛi ni kɛ lai baaha daa.

13:6—Beni Nehemia shĩ Yerusalem lɛ, be enyiɛ eyaye dani eku esɛɛ kɛba? Biblia lɛ kɛɛ kɛkɛ akɛ “gbii kplaŋŋ sɛɛ” lɛ, loo kɛ́ wɔɔwie lɛ, “beni gbii lɛ ba naagbee” lɛ, Nehemia bi koni maŋtsɛ lɛ aŋmɛ lɛ gbɛ ni eku esɛɛ kɛya Yerusalem. No hewɔ lɛ, anyɛŋ atsɔɔ be sɛɛkɛlɛ ni eyaye. Shi beni Nehemia ku esɛɛ kɛba Yerusalem lɛ, ebana akɛ akpa osɔfoyeli nitsumɔ lɛ, ni ayeee Hejɔɔmɔ Gbi lɛ hu. Amɛteŋ mɛi pii yawɛwɛɛ maŋsɛɛ yei, ni bii ni amɛfɔfɔi lɛ hu ewieee Yuda wiemɔ lɛ po. Shihilɛ ni fite kwraa lɛ tsɔɔ akɛ Nehemia sɛɛ yatsɛ waa.

13:25, 28—Kɛfata ‘bolɔmɔ’ ni Nehemia ‘bolɔ ewo’ Yudafoi toigbolɔi lɛ he lɛ, mɛɛ nɔ kroko hu Nehemia fee kɛjaje amɛ? Nehemia tĩ Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli kojomɔ wiemɔi lɛ amli ni ‘ekɛlomɔ amɛ.’ ‘Eyi amɛteŋ mɛi komɛi,’ ekolɛ kɛtsɔ fãmɔ ni ekɛha akɛ agbala amɛtoi lɛ nɔ. ‘Efamɔ amɛteŋ mɛi komɛi ayitsɔi’ ni ekɛfee amɛjeŋba ní enáaa he miishɛɛ lɛ he okadi. Eshwie Osɔfonukpa Eliashib nabi ní kɛ Sanbalat, Horonnyo lɛ biyoo bote gbalashihilɛ mli lɛ.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

8:8. Ákɛ tsɔɔlɔi lɛ, ‘wɔtsɔɔ’ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ “shishi” kɛtsɔ wiemɔi lɛ atsɛmɔ jogbaŋŋ kɛ amɛnɔmimaa nɔ, kɛ agbɛnɛ hu kɛtsɔ Ŋmalɛi lɛ amli ní wɔɔgbála jogbaŋŋ lɛ nɔ, ni wɔha bɔ ni aaafee akɛtsu nii aha lɛ hu afee faŋŋ.

8:10. Ní mɔ aaaha ehiɛ ahi emumɔŋ hiamɔ nii anɔ ni etsu he nii, kɛ teokrase gbɛtsɔɔmɔi ni ekɛaatsu nii lɛ ji nɔ ni haa anáa “Yehowa he nyamɔ lɛ.” Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ akase Biblia lɛ, wɔya Kristofoi akpeei daa, ní wɔkɛ wɔhe awo Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ ekãa!

11:2. Ní mɔ aaashi egboshinii ni efã kɛyahi Yerusalem lɛ tsɔɔ akɛ nibii komɛi baaŋmɛɛ lɛ ni ebaanyɛ ekɛ naagbai komɛi hu akpe. Mɛi ni fã kɛtee lɛ jie he-kɛ-afɔleshaa mumɔ diɛŋtsɛ kpo. Kɛji akɛ wɔná hegbɛi koni wɔtsu nii kɛye wɔbua mɛi krokomɛi yɛ kpeei ashishi kɛ bei krokomɛi amli lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔjie he-kɛ-afɔleshaa mumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo.

12:31, 38, 40-42. Lala ji gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjie Yehowa yi ni wɔjie hiɛsɔɔ kpo wɔtsɔɔ lɛ. Esa akɛ wɔjɛ wɔtsui fɛɛ mli wɔlá yɛ Kristofoi ahenaabuamɔi ashishi.

13:4-31. Esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ ni wɔkaha heloonaa ninámɔ, juu-kɛ-fɔ̃, kɛ hemɔkɛyeli kwamɔ miiná wɔshihilɛi anɔ hewalɛ.

13:22. Nehemia le jogbaŋŋ akɛ ebaabu ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ. Esa akɛ wɔ hu wɔle akɛ wɔbaabu wɔhe akɔntaa wɔha Yehowa.

Ehe Miihia ni Aná Yehowa Dɛŋ Jɔɔmɔ!

Lalatsɛ lɛ la akɛ: “Kɛ jeee Yehowa maa tsu lɛ, no lɛ yakatswaa mɛi ni maa lɛ gboɔ he deŋme.” (Lala 127:1) Kwɛ bɔ ni Nehemia wolo lɛ tsɔɔ bɔ ni wiemɔi nɛɛ ji anɔkwale jogbaŋŋ ha!

Nibii ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ mli lɛ yɛ faŋŋ. Kɛ wɔmiisumɔ ni wɔye omanye yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔfee lɛ mli lɛ, no lɛ esa akɛ wɔná Yehowa dɛŋ jɔɔmɔ. Ja wɔkɛ anɔkwa jamɔ eye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛi amli dani wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ yɛ anɔkwale mli akɛ Yehowa baajɔɔ wɔ. Belɛ, taakɛ Nehemia ji lɛ, nyɛhaa wɔkɛ Yehowa jamɔ ni wɔɔha eya hiɛ lɛ afee nɔ titri ni he hiaa yɛ wɔshihilɛi amli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

“Maŋtsɛ tsui tamɔ faai ní hoɔ yɛ Yehowa dɛŋ”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Nehemia—nuu ni yɔɔ ekãa kɛ mɔbɔnalɛ lɛ—ba Yerusalem

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10, 11]

Ani ole bɔ ni ‘atsɔɔ’ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ “shishi” ahaa?