Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Ani Yosef ni eji Yehowa tsulɔ anɔkwafo lɛ kɛ jwiɛtɛi kpulu kla, taakɛ atsɔɔ yɛ 1 Mose 44:5 lɛ?

Yiŋtoo ko kwraa bɛ ni abaanyɛ adamɔ nɔ ahe aye akɛ Yosef kɛ ehe wo klamɔ nifeemɔ ko mli.

Shishinumɔ diɛŋtsɛ ni Yosef ná yɛ ŋkunyaayeli nifeemɔi ni haa aleɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ ahe lɛ jeɔ kpo faŋŋ yɛ Biblia lɛ mli. Beni Farao bi ni Yosef atsɔɔ lɛ elamɔi lɛ ashishi lɛ, Yosef ma nɔ mi shii abɔ eha Farao akɛ Nyɔŋmɔ pɛ baanyɛ “atsɔɔ” (NW) nibii ni baaba wɔsɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Farao diɛŋtsɛ bale akɛ, Nyɔŋmɔ ni Yosef jáa lɛ lɛ—anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, jeee klamɔ—ji mɔ ni ha Yosef le wɔsɛɛ be mli saji fitsofitso lɛ. (1 Mose 41:16, 25, 28, 32, 39) Yehowa gu ashwãifeemɔ loo klamɔ yɛ Mla ni ekɛha Mose yɛ sɛɛ mli lɛ mli, ni ekɛ enɛ ma nɔ mi akɛ Lɛ pɛ etsɔɔ wɔsɛɛ be mli nɔ ni baaba lɛ.—5 Mose 18:10-12.

Belɛ, mɛni hewɔ ni Yosef kɛɛ kɛtsɔ etsulɔ lɛ nɔ akɛ ekɛ jwiɛtɛi kpulu ‘klaa’ lɛ? * (1 Mose 44:5) Esa akɛ wɔsusu shihilɛi ni ha awie sane nɛɛ lɛ he.

Akɛni hɔmɔ ni naa wa eba hewɔ lɛ, Yosef nyɛmimɛi hii lɛ fã gbɛ kɛtee Mizraim ní amɛyatao niyenii. Yɛ afii ni tsɔ hiɛ lɛ amli lɛ, nɛkɛ Yosef nyɛmimɛi hii nɛɛ nɔŋŋ hɔ̃ɔ lɛ akɛ nyɔŋ. Agbɛnɛ, amɛbi amɛ diɛŋtsɛ amɛnyɛmi ni ebatsɔ Mizraim niyenii anɔkwɛlɔ lɛ dɛŋ yelikɛbuamɔ ni amɛleee akɛ lɛ ji amɛnyɛmi lɛ. Yosef ejieee ehe shi etsɔɔɔ amɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaka amɛ ekwɛ. Yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, Yosef miitao koni ele kɛji amɛtsake amɛtsui lɛɛlɛŋ. Eetao ni ele hu kɛji amɛsumɔɔ amɛnyɛmi Benyamin kɛ amɛtsɛ Yakob ni sumɔɔ Benyamin sane waa lɛ—kɛ bɔ ni suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ mli wa ha. No hewɔ lɛ, Yosef tsɔ̃ ŋaa ko.—1 Mose 41:55–44:3.

Yosef fã etsuji lɛ ateŋ mɔ kome koni ekɛ niyenii awo enyɛmimɛi hii lɛ akotokui lɛ amli, ní efimɔ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ shika efɔ̃ nɔ yɛ ekotoku lɛ mli, ní ekɛ Yosef jwiɛtɛi kpulu lɛ afɔ̃ nɔ yɛ Benyamin kotoku lɛ mli. Yɛ enɛɛmɛi fɛɛ mli lɛ, Yosef miifee ehe tamɔ wɔŋjalɔi amaŋ ko nɔkwɛlɔ. Bɔni afee ni enyɛmimɛi lɛ akayoo lɛ lɛ, etsake ewiemɔ ni efee enii tamɔ nakai maŋ lɛ nɔkwɛlɔ.

Beni Yosef folɔɔ enyɛmimɛi lɛ anaa lɛ, ekɛ eŋaa nifeemɔ lɛ tsu nii lolo, ni ebi amɛ akɛ: “Ani nyɛleee akɛ gbɔmɔ ni tamɔ mi lɛ ele klamɔ?” (1 Mose 44:15) No hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ ekɛ kpulu lɛ hu tsu nii yɛ eŋaa nifeemɔ lɛ mli. Ejeee anɔkwale akɛ Yosef kɛ kpulu lɛ tsu nii yɛ klamɔ mli tamɔ bɔ ni ejeee anɔkwale hu akɛ Benyamin ju kpulu lɛ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 The Holy Bible, With an Explanatory and Critical Commentary, ni F. C. Cook ŋma lɛ tsɔɔ blema beaŋ nifeemɔ nɛɛ mli akɛ: “Afeɔ enɛ kɛtsɔ shikatsuru, jwiɛtɛi, loo jwinei ni akɛwoɔ nu mli, ní no sɛɛ lɛ akwɛɔ bɔ ni amɛsu yɔɔ ha lɛ nɔ; loo kɛtsɔ nu mli ní akwɛɔ kɛkɛ tamɔ bɔ ni akwɛɔ ashwishwɛ mli lɛ nɔ.” Biblia saji ahe wielɔ ni atsɛɔ lɛ Christopher Wordsworth kɛɛ akɛ: “Bei komɛi lɛ akɛ nu woɔ kpulu lɛ mli ni atsɔɔ bɔ ni hulu lɛ kpɛ́ɔ eshwieɔ nu ni yɔɔ kpulu lɛ mli lɛ hiɛ lɛ nɔ akɛ hetoo lɛ haa.”