Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Wɔna Mesia Lɛ”

“Wɔna Mesia Lɛ”

“Wɔna Mesia Lɛ”

“WƆNA Mesia lɛ.” “Wɔna mɔ ni Mose ŋma ehe sane yɛ mla lɛ mli, kɛ gbalɔi lɛ hu lɛ.” Yudafoi enyɔ komɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli ní hiɛ dɔɔ yɛ jamɔ mli ji mɛi ni tswa nakai adafi ni hɛleɔ mɔ shi lɛ. Mesia ní akpá lɛ gbɛ aahu lɛ eba agbɛnɛ. Amɛhé amɛye akɛ eba!—Yohane 1:35-45.

Kɛ́ osusu jamɔŋ saji kɛ nibii ni yaa nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ ahe lɛ, no haa hemɔkɛyeli ni amɛná lɛ bafeɔ nɔ ni sa kadimɔ waa. Mɛi babaoo te shi kɛ hoofeemɔ akɛ amɛbaakpɔ̃ Yudafoi lɛ kɛjɛ Roma yiwalɛ nɔyeli lɛ dɛŋ, shi etsɛɛɛ ni mɛi ni kɛ amɛhiɛ yafɔ̃ amɛnɔ lɛ ahiɛnɔkamɔ lɛ fee yaka ejaakɛ nakai shishiulɔi lɛ nyɛɛɛ amɛ akpɔ̃.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:34-37.

Shi nakai Yudafoi enyɔ ni ji Andrea kɛ Filipo ayiŋ efeee amɛ kɔshikɔshi akɛ amɛna Mesia lɛ diɛŋtsɛ. Shi moŋ, beni afii lɛ hoɔ lɛ hemɔkɛyeli ni amɛná yɛ nakai nuu lɛ mli lɛ mli bawa, ejaakɛ amɛkɛ amɛhiŋmɛi na ní eetsu nitsumɔi wuji ni agba afɔ shi akɛ Mesia lɛ baatsu lɛ.

Mɛni hewɔ nakai hii enyɔ lɛ kɛ mɛi babaoo ní ná hemɔkɛyeli yɛ nakai nuu lɛ mli lɛ ayiŋ tsɔ akɛ lɛ ji Mesia lɛ diɛŋtsɛ, shi ejeee shishiulɔi ni ha mɛi anijiaŋ je wui lɛ ateŋ eko lɛ? Mɛɛ nibii ha ana akɛ lɛ ji Mesia lɛ diɛŋtsɛ?

Nɔ ni tee nɔ lɛ he amaniɛbɔɔ tsɔɔ akɛ, Andrea kɛ Filipo wie akɛ Yesu ni jɛ Nazaret ni kulɛ eji kapintɛfonyo lɛ ji shiwoo Mesia ni akpá lɛ gbɛ aahu lɛ. (Yohane 1:45) Yinɔsane ŋmalɔ Luka ni taoɔ saji amli jogbaŋŋ ní hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ tsɔɔ akɛ Mesia lɛ ba “yɛ Tiberio maŋtsɛyeli afi ni ji nyɔŋma kɛ enumɔ lɛ mli.” (Luka 3:1-3) Tiberio nɔyeli afi ni ji 15 lɛ je shishi yɛ afi 28 Ŋ.B. September mli ni eba naagbee yɛ afi 29 Ŋ.B. September mli. Luka tee nɔ etsɔɔ akɛ no mli lɛ Yudafoi lɛ ‘miikpa’ Mesia lɛ baa lɛ gbɛ. (Luka 3:15) Mɛni ha akpá lɛ gbɛ yɛ nakai beaŋ lɛ? Wɔbaasusu he.

Nibii ni Baaha Ayɔse Mesia Lɛ

Akɛni Mesia lɛ baatsu gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa waa he nii hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ aaakpa gbɛ akɛ Yehowa ni ji Bɔlɔ lɛ baatsɔɔ nibii pɔtɛɛ komɛi yɛ Mesia lɛ he ni baaye abua anɔkwafoi ni hiɛ yɔɔ amɛhe nɔ lɛ koni amɛyoo lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ no haŋ shishiulɔi anyɛ alaka aŋkroaŋkroi ni hiɛ yɔɔ amɛhe nɔ lɛ taakɛ amɛlaka mɛi babaoo lɛ.

Kɛ́ nɔyelɔ ko najiaŋdamɔlɔ yɛ maŋsɛɛ kɛ ehe yaatsɔɔ jɛmɛ maŋ onukpa lɛ, ekɛ woji fɛɛ ni he hiaa ni yeɔ odase akɛ awó lɛ nɔyeli lɛ najiaŋdamɔlɔ lɛ yatsɔɔ lɛ. Nakai nɔŋŋ Yehowa ejɛ jeeŋmɔ beebe eha aŋmala nibii ni Mesia lɛ baafee lɛ he saji ashwie shi. No hewɔ lɛ, kɛ́ “Najiaŋdamɔlɔ Nukpa” ni ji Mesia lɛ ba lɛ, ebaafee tamɔ nɔ ni ehiɛ woji ni miima nɔ̃ mɔ ni eji lɛ nɔ mi.—Hebribii 12:2, NW.

Àtsɔɔ nibii pɔtɛɛ ni Mesia lɛ baatsu ni baaha ayɔse lɛ lɛ yɛ Biblia gbalɛi srɔtoi ní aŋmala afii ohai abɔ dani eba lɛ amli. Nakai gbalɛi lɛ tsɔɔ Mesia lɛ baa, esɔɔmɔ nitsumɔ, amanehulu ni ebaana yɛ mɛi adɛŋ, kɛ gbɛ ni ebaatsɔ nɔ egbo lɛ fɛɛ mli fitsofitso. Ekolɛ obaaná he miishɛɛ akɛ ooole akɛ gbalɛi ni anyɛɔ akɛhe fɔ̃ɔ nɔ nɛɛ hu wie Mesia lɛ shitee kɛmiijɛ gbohii ateŋ, enɔ ní awo kɛyata Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ, kɛ naagbee lɛ jɔɔmɔi ni Maŋtsɛyeli ni baa lɛ kɛbaaba lɛ ahe. Saji nɛɛ fɛɛ ni Biblia gbalɛi lɛ wieɔ he lɛ tamɔ kadimɔ nii ko ni mɔ kome pɛ he abaana yɛ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee Mesia he gbalɛi lɛ fɛɛ ba mli beni Yesu pue yɛ afi 29 Ŋ.B. lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no mli lɛ agbeko lɛ ni abaatée lɛ shi. Shi kɛlɛ, Yesu tsɔɔmɔi kɛ enifeemɔi ha Andrea, Filipo, kɛ mɛi babaoo ná emli hemɔkɛyeli. Amɛna nibii pii yɛ ehe ni yeɔ odase akɛ lɛ ji Mesia lɛ. Eji oyɛ wala mli nakai beaŋ ni okɛ jwɛŋmɔ ni ja susu Yesu tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi lɛ ahe kulɛ, ekolɛ bo hu oyiŋ baatsɔ akɛ lɛ ji Mesia lɛ.

Saji Srɔtoi ni Haa Ayɔseɔ Lɛ

Kulɛ mɛni baaye abua bo koni omu sane naa nakai? Afii ohai abɔ dani Mesia lɛ baaba lɛ, Biblia gbalɛi tsɔ hiɛ etsɔɔ nibii pɔtɛɛ ní ebaafee, ní no baaha ayɔse lɛ faŋŋ. Beni afii lɛ hoɔ ní gbalɔi lɛ kɛ Mesia lɛ he saji haa lɛ, no ha fiofio lɛ abayɔse lɛ. Henry H. Halley wie akɛ: “Ŋɔɔ lɛ akɛ mɛi komɛi ni jɛ maji srɔtoi anɔ ní kɛ amɛhe ekpeko pɛŋ, ní amɛgbako sane hu pɛŋ lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ hiɛ tɛ ni áko yɛ edɛŋ kɛbote tsu ko mli, ni kɛ́ atsara tɛi lɛ fɛɛ lɛ efeɔ nɔ ko he mfoniri ni ashɔ̃, ani amuŋ sane naa akɛ mɔ ko ji mɔ ni kó tɛi nɛɛ ni ekɛmaje amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ?” Kɛkɛ ni ebi akɛ: “Kɛ́ asusu saji srɔtoi ni kɔɔ Yesu shihilɛ kɛ nitsumɔ ní mɛi srɔtoi ŋmala yɛ bei srɔtoi amli afii babaoo dani Yesu ba lɛ ahe lɛ, ani jeee bɔ pɛ ni abaamu sane naa ji akɛ mɔ ko ni nilee nɔ kwɔ fe adesai ji mɔ ni kwɛ ni aŋmala saji nɛɛ ashwie shi?” Halley mu sane naa akɛ, gbɛ ni atsɔ nɔ aŋmala nakai saji lɛ ji “naakpɛɛ nii amli naakpɛɛ nɔ̃!”

“Naakpɛɛ nii” nɛɛ je shishi yɛ Biblia mli wolo ni ji klɛŋklɛŋ nɔ̃ lɛ mli. Beni mɔ ni ŋma Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ eŋma klɛŋklɛŋ gbalɛ ní jeɔ kpo yɛ Biblia lɛ mli ní wieɔ nii ni Mesia lɛ baatsu lɛ sɛɛ lɛ, ekɛfata he akɛ Abraham weku tɔkpãa lɛ mli Mesia lɛ baajɛ. (1 Mose 3:15; 22:15-18) Saji ni haa ayɔseɔ Mesia lɛ ateŋ ekroko hu tsɔɔ akɛ Yuda akutso lɛ mli ebaajɛ. (1 Mose 49:10) Nyɔŋmɔ tsɔ Mose nɔ eha Israelbii lɛ le akɛ Mesia lɛ baafee E-naawielɔ kɛ Kpɔ̃lɔ ni nɔ kwɔ fe Mose.—5 Mose 18:18.

Gbalɛ ko ni agba beni Maŋtsɛ David yeɔ nɔ lɛ ha ale akɛ Mesia lɛ baafee David bi ni baata emaŋtsɛ sɛi lɛ nɔ, ní akɛ E-Maŋtsɛyeli lɛ “aaama shi shiŋŋ kɛaatee naanɔ.” (2 Samuel 7:13-16) Mika wolo lɛ tsɔɔ akɛ abaafɔ Mesia lɛ yɛ David maŋ ni ji Betlehem. (Mika 5:1) Yesaia gba akɛ oblayoo fro baafɔ́ Lɛ. (Yesaia 7:14) Gbalɔ Maleaki gba akɛ mɔ ko ni tamɔ Elia baashiɛ E-baa lɛ he sane atsɔɔ.—Maleaki 4:5, 6.

Saji pɔtɛɛ komɛi hu ni kɔɔ Mesia lɛ he jeɔ kpo yɛ Daniel wolo lɛ mli. Beni gbalɛ ni yɔɔ nakai wolo lɛ mli lɛ wieɔ afi tuuntu nɔ ní Mesia lɛ baapue lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: ‘Ná ole, ní ojwɛŋ he, akɛ kɛjɛ beyinɔ ní wiemɔ aaaje kpo akɛ aku sɛɛ ayatswa Yerusalem ekoŋŋ lɛ kɛyashi mɔ ni afɔ lɛ mu [Mesia] ni ji Lumɔ lɛ nɔ lɛ, efeɔ otsii kpawo, ni otsii nyɔŋmai ekpaa kɛ enyɔ mli lɛ aaaku sɛɛ ayatswa lɛ ekoŋŋ, blohu kɛ gbogbo fɛɛ yɛ fimɔ bei amli.’—Daniel 9:25.

Yɛ Persia Maŋtsɛ Artashasta nɔyeli afi ni ji 20 lɛ mli lɛ, ‘efã’ koni ayatswa Yerusalem ekoŋŋ. Eje nɔyeli shishi yɛ afi 474 D.Ŋ.B., ni no hewɔ lɛ enɔyeli afi ni ji 20 lɛ yagbeɔ afi 455 D.Ŋ.B. (Nehemia 2:1-8) Ni tsɔɔ akɛ kɛ́ akɛ famɔ ha akɛ ayatswa Yerusalem ekoŋŋ lɛ, gbalɛ otsii 69 (62 ni akɛ 7 efata he) baaho dani Mesia lɛ baapue. Yɛ anɔkwale mli lɛ, otsii 69 diɛŋtsɛ feɔ gbii 483 ni eshɛɛɛ afii enyɔ po. Shi, kɛ akɛ gbalɛ mli akɔntaabuu ni ji “gbi kome kɛha afi lɛ” tsu nii lɛ, no haa anaa akɛ Mesia lɛ baapue yɛ afi 483 sɛɛ, ni ji yɛ afi 29 Ŋ.B.—Ezekiel 4:6. *

Eyɛ mli akɛ mɛi srɔtoi te shi yɛ be srɔtoi amli ni amɛkɛɛ amɛji Mesia lɛ moŋ, shi yɛ afi 29 Ŋ.B. lɛ, Yesu ni jɛ Nazaret lɛ pɛ pue yɛ shikpɔŋ nɔ akɛ Mesia. (Luka 3:1, 2) Yɛ nakai afi lɛ nɔ lɛ, Yesu tee Yohane Baptisilɔ lɛ ŋɔɔ ni ebaptisi lɛ yɛ nu mli. No beaŋ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ fɔ Yesu mu akɛ Mesia. Sɛɛ mli lɛ, Yohane ni ji mɔ ni agba ehe sane afɔ̃ shi akɛ ebaatsɔ Yesu hiɛ, ní ákɛ ebaafee enii tamɔ Elia lɛ wie Yesu he etsɔɔ Andrea kɛ kaselɔ kroko hu, ni etsɛ Lɛ “Nyɔŋmɔ Toobi lɛ ni wóɔ je lɛ he esha lɛ kɛyaa lɛ!”—Yohane 1:29; Luka 1:13-17; 3:21-23.

Mesia lɛ Yɔsemɔ Kɛtsɔ Weku Mli ni Ejɛ lɛ Nɔ

Gbalɛi ni ajɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ aŋmala lɛ tsɔɔ Yudafoi aweku pɔtɛɛ mli ni Mesia lɛ baajɛ. No hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ Bɔlɔ ni le nibii fɛɛ lɛ baato gbɛjianɔ koni Mesia lɛ apue yɛ be ni mɛi anine baanyɛ ashɛ eweku lɛ he saji anɔ bɔni afee ní amɛnyɛ amɛkɛkwɛ akɛ nakai weku lɛ mli ejɛ lo.

Wolo ni ji McClintock and Strong’s Cyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Ŋwanejee ko bɛ he akɛ woji ni aŋmala Yudafoi lɛ akutsei kɛ amɛwekui agbɛi yɛ mli lɛ ahiɛ kpata yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ mli [yɛ afi 70 Ŋ.B.], shi jeee dani akpata maŋ lɛ hiɛ.” Odaseyelii yɛ ní tsɔɔ faŋŋ akɛ Mateo kɛ Luka ŋma amɛ-Sanekpakpai lɛ dani afi 70 Ŋ.B. shɛ. No hewɔ lɛ, be mli ni amɛŋmalaa wekutɔkpãa ni Yesu jɛ mli lɛ he sane lɛ, amɛbaanyɛ amɛkwɛ nakai woji lɛ amli. (Mateo 1:1-16; Luka 3:23-38) Akɛni eji sane ko ni he hiaa waa hewɔ lɛ, mɛi babaoo ni hi shi yɛ amɛbeaŋ lɛ baasumɔ koni amɛ diɛŋtsɛ amɛtao wekutɔkpãa ni Yesu jɛ mli lɛ mli amɛkwɛ.

Ani Heniianaa Yesu Wo Gbalɛi lɛ Obɔ Lɛ?

Shi ani eeenyɛ eba akɛ heniianaa ni Yesu wo gbalɛi ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ obɔ lɛ? Beni akɛ sanebimɔ nɛɛ fɔ̃ woloŋlelɔ ko hiɛ lɛ, eha hetoo akɛ: “Enyɛŋ eba lɛ nakai. Nibii ni tsɔɔ akɛ enyɛŋ eba lɛ nakai lɛ fa babaoo. Mɔ ko bu akɔntaa ni eyɔse akɛ, ákɛ mɔ baanyɛ ewo gbalɛi kpaanyɔ pɛ obɔ yɛ heniianaa lɛ tamɔ mɛi akpekpe toi akpekpei oha ní miija sidi kome. Beni efeɔ nɔ ni tsɔɔ akɛ anyɛŋ awo gbalɛi obɔ yɛ heniianaa lɛ he mfoniri lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ otsɔ dɔla jwiɛtɛi kaplɛji ni falɛ shɛɔ akpekpe toi akpekpei oha oshwie Texas [maŋ ni dalɛ shɛɔ Ghana dalɛ toi etɛ lɛ] nɔ lɛ, ebaafu maŋ lɛ mita 0.6. Kɛ́ okadi kaplɛji nɛɛ ekome he ní ofĩ mɔ ko hiɛ akɛ ekpa maŋ lɛŋ fɛɛ ni ekɔ kaplɛ ni okadi he lɛ, mɛni tsɔɔ akɛ ebaanyɛ ekɔ nakai kaplɛ lɛ eha bo?” Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ: “Bɔ ni ebaawa akɛ nakai mɔ lɛ aaanyɛ ekɔ kaplɛ ni okadi he lɛ eha bo lɛ, nakai nɔŋŋ ebaawa kɛha adesa ko ákɛ eeewo gbalɛi [ni kɔɔ Mesia lɛ he] lɛ amli kpaanyɔ pɛ obɔ yɛ heniianaa.”

Ni kɛlɛ, yɛ afii etɛ kɛ fã ni Yesu kɛtsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ewo Biblia gbalɛi ni fe kpaanyɔ obɔ. No hewɔ lɛ, nakai woloŋlelɔ lɛ mu sane naa akɛ: “Yesu pɛ ji mɔ ni nyɛ efee nakai yɛ yinɔsane mli.”

Mesia lɛ ‘Baa’

Yesu ni jɛ Nazaret lɛ pue ákɛ Mesia yɛ afi 29 Ŋ.B. No beaŋ lɛ, eba akɛ Kpɔ̃lɔ ni baa ehe shi, ni apiŋ lɛ. Ebaaa akɛ Maŋtsɛ kunimyelɔ, ni ejieee Romabii apã lɛ kɛyaaa taakɛ Yudafoi babaoo kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ po yakpa gbɛ lɛ. (Yesaia, yitso 53; Zakaria 9:9; Bɔfoi lɛ Asaji 1:6-8) Agba afɔ shi akɛ kɛ́ eeba wɔsɛɛ lɛ, no lɛ ebaaba akɛ mɔ ko ni yɔɔ hewalɛ kɛ hegbɛ babaoo.—Daniel 2:44; 7:13, 14.

Biblia gbalɛi ní mɛi ni hiɛ kã shi ni jɛ jeŋ fɛɛ lɛ ekase lɛ jogbaŋŋ lɛ ha amɛhé amɛye akɛ Mesia lɛ ba yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli, ni akɛ ebaaku esɛɛ eba ekoŋŋ. Odaseyeli tsɔɔ akɛ afi 1914 mli ni esɛɛkuu ni agba afɔ shi lɛ shɛ, ni nakai afi lɛ ji be mli ni “ebaa” lɛ je shishi. * (Mateo 24:3-14) Yɛ nakai afi lɛ nɔ lɛ, awó Yesu akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi, ni adesai kɛ amɛhiŋmɛi enaaa nakai nifeemɔ lɛ. Etsɛŋ ni ebaajie haomɔi fɛɛ ni atũa ni atse yɛ Eden abɔɔ lɛ mli kɛba lɛ kɛya. Kɛkɛ lɛ, yɛ Afii Akpe Nɔyeli ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, ebaajɔɔ mɛi fɛɛ ní náa hemɔkɛyeli yɛ emli akɛ shiwoo Seshi, ni ji Mesia ní “wóɔ je lɛ he esha lɛ kɛyaa lɛ.”—Yohane 1:29; Kpojiemɔ 21:3, 4.

Yehowa Odasefoi yɛ he miishɛɛ akɛ amɛ kɛ bo aaasusu nakai odaseyeli lɛ he, ní amɛjɛ Biblia lɛ mli amɛtsɔɔ bo nii ní Mesia lɛ nɔyeli baanyɛ afee kɛha bo kɛ osuɔlɔi fɛɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 17 Kɛ́ ootao Daniel 9:25 lɛ mlitsɔɔmɔ babaoo lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo ni Yehowa Odasefoi fee ni ji Insight on the Scriptures, Kpo 2 lɛ baafa 899-904 lɛ mli.

^ kk. 27 Kɛ́ ootao sane nɛɛ mlitsɔɔmɔ babaoo lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo ni Yehowa Odasefoi fee ni ji Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli lɛ yitso 10 kɛ yitso 11 lɛ mli.

[Nitɛŋmɔ ni akɛmiitsɔɔ nɔ ko mli/Mfonirii ni yɔɔ baafa 6, 7]

Afi 455 D.Ŋ.B. lɛ, Afi 29 Ŋ.B. lɛ, Afi 1914 lɛ, Etsɛŋ ni Mesia

‘afã koni ayatswa Mesia lɛ pue awó Mesia lɛ baafo

Yerusalem ekoŋŋ’ lɛ maŋtsɛ awuiyeli

yɛ ŋwɛi nifeemɔi fɛɛ

asɛɛ, koni

efee shikpɔŋ

lɛ paradeiso

Afii 483

(gbalɛi otsii 69)

Daniel 9:25