Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Nyɛhiɛ Akãa Shi”

“Nyɛhiɛ Akãa Shi”

“Nyɛhiɛ Akãa Shi”

“Mɔ ni nako jwɛŋmɔ lɛ, eheɔ wiemɔ fɛɛ wiemɔ eyeɔ; shi hiɛtɛlɔ leɔ enanenaa kwɛmɔ.”—Abɛi 14:15.

1, 2. (a) Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ nɔ ni ba Lot nɔ yɛ Sodom lɛ mli? (b) Mɛni ji wiemɔ “nyɛhiɛ akãa shi” lɛ shishi?

BENI Abraham ha Lot hegbɛ akɛ lɛ klɛŋklɛŋ ehala shikpɔŋ lɛ he ni esumɔɔ lɛ, kpokpaa ni yɔɔ frɔ̃frɔ̃ ni ‘tamɔ Yehowa trom lɛ’ fee Lot akɔnɔ. Akɛni “Lot kɔ́ Yordan niiaŋ kutuu lɛ fɛɛ” ní efã kɛyahi Sodom masɛi hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni jɛmɛ ji he ni sa jogbaŋŋ kɛha lɛ kɛ eweku lɛ. Shi kɛlɛ, kponɔgbɛ nii lakaa mɔ ejaakɛ “Sodombii lɛ,” ni yɔɔ he ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ, “efɔŋfeelɔi kɛ eshafeelɔi kpeteŋkpelei ji amɛ yɛ Yehowa hiɛ.” (1 Mose 13:7-13) Taakɛ ebalɛ yɛ sɛɛ mli lɛ, nibii ni Lot kɛ eweku lɛ yɔɔ lɛ fɛɛ je amɛdɛŋ. Yɛ naagbee mli lɛ, ekɛ ebiyei lɛ yahi tɛkplo ní kulɛ amɛhiŋ mli lɛ mli. (1 Mose 19:17, 23-26, 30) Nɔ ni fee lɛ fɛo waa yɛ shishijee mli lɛ batsɔ nɔ ni ehiii kwraa.

2 Sane ni ba Lot nɔ lɛ ji nikasemɔ kɛha Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ. Kɛ ehe bahia ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ saji ahe lɛ, esa akɛ wɔle osharai ni baanyɛ ajɛ mli kɛba lɛ, ni wɔkwɛ jogbaŋŋ ni nibii ni wɔnaa yɛ he klɛŋklɛŋ lɛ akalaka wɔ. Enɛ hewɔ lɛ, esa jogbaŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Nyɛhiɛ akãa shi.” (1 Petro 1:13) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “nyɛhiɛ akãa shi” lɛ shishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi ji “ahumi shi.” Biblia he nilelɔ R.C.H. Lenski tsɔɔ akɛ, nakai wiemɔ ahumi shi lɛ ji “jwɛŋmɔ ni mli kã shi faŋŋ ní ayɔɔ ni akɛsusuɔ nibii ahe jogbaŋŋ akwɛɔ, ní yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkpɛ yiŋ ni ja.” Nyɛhaa wɔsusua shihilɛi komɛi ni biɔ ni wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu nii lɛ ahe wɔkwɛa.

Ní Aaasusu Hegbɛ ni Egbele Kɛha Nitsumɔ ko Tsumɔ lɛ He Jogbaŋŋ Akwɛ

3. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ kɛ́ akɛ hegbɛ ni egbele kɛha nitsumɔ ko tsumɔ lɛ fɔ̃ wɔhiɛ?

3 Ŋɔɔ lɛ akɛ mɔ ko ni abuɔ lɛ waa, ní ekolɛ eji Yehowa jálɔ po lɛ kɛ hegbɛ ni egbele kɛha nitsumɔ ko tsumɔ lɛ efɔ̃ ohiɛ. Eyɛ nɔmimaa waa akɛ nitsumɔ lɛ baaye omanye, ni ewo bo hewalɛ ni ohe afee oya bɔni afee ni hegbɛ lɛ akaŋmɛɛ bo. Ekolɛ obaabɔi bɔ ni nitsumɔ nɛɛ baaha okɛ oweku lɛ aná shihilɛ kpakpa lɛ he susumɔ, ni ekolɛ obaasusu po akɛ enɛ baaha oná be babaoo ni okɛtiu mumɔŋ nibii asɛɛ. Shi kɛlɛ, Abɛi 14:15 lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ ni nako jwɛŋmɔ lɛ, eheɔ wiemɔ fɛɛ wiemɔ eyeɔ; shi hiɛtɛlɔ leɔ enanenaa kwɛmɔ.” Akɛni bei pii lɛ, nitsumɔ hee ko ní ajeɔ shishi lɛ haa anáa miishɛɛ waa hewɔ lɛ, enɛ baanyɛ eha akũ hiɛ ashwie shika ni akɛwo mli lɛ ni hiɛ baanyɛ akpata kɛ osharai ni abaanyɛ akɛkpe lɛ anɔ, ni ekolɛ ehaŋ asusu nyɛ́ ni eeenyɛ ebalɛ akɛ nitsumɔ lɛ baanyɛ afite lɛ he jogbaŋŋ kɛmɔ shi. (Yakobo 4:13, 14) Kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ wɔɔha wɔhiɛ akã shi yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli!

4. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ‘wɔle wɔnanenaa kwɛmɔ’ kɛ́ wɔmiipɛi nitsumɔ ko ni akɛ wɔ susuɔ etsumɔ he lɛ mli lɛ?

4 Nilelɔ pɛiɔ nitsumɔ ko ni akɛ lɛ susuɔ etsumɔ he lɛ mli jogbaŋŋ dani ekpɛɔ eyiŋ. (Abɛi 21:5) Bei pii lɛ niiamlipɛimɔ ni tamɔ nɛkɛ ni afeɔ lɛ haa aleɔ osharai ni kulɛ aleee lɛ. Susumɔ shihilɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he okwɛ: Mɔ ko miitao shika efa koni ekɛtsu nii, ni ekɛɛ bo akɛ kɛji ofa lɛ shika lɛ, obaaná shika lɛ he sɛɛ babaoo. Ekolɛ etamɔ nɔ ni jeee lakamɔ elakaa bo lɛ, shi mɛɛ osharai yɔɔ enɛ he? Ani mɔ ni faa shika lɛ yɛ odɛŋ lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ ebaawo bo shika lɛ he nyɔmɔ ni ekɔɔɔ he eko bɔ ni nitsumɔ lɛ baaya nɔ aha, aloo ja nitsumɔ lɛ eye omanye dani ebaawo bo shika lɛ he nyɔmɔ? Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ani oshika lɛ hiɛ baakpata kɛji akɛ nitsumɔ lɛ yeee omanye? Obaanyɛ obi ohe hu akɛ: “Mɛni hewɔ etaoɔ shika kɛjɛɔ aŋkroaŋkroi moŋ adɛŋ lɛ? Ani shikatoohei naa nitsumɔ lɛ akɛ eji nitsumɔ ni ewa waa akɛ eeenyɛ eye omanye?” Dekã ni oooná ni okɛsusu osharai lɛ ahe lɛ baaye abua bo ni opɛi nɔ ni akɛɛ bo lɛ mli jogbaŋŋ okwɛ.—Abɛi 13:16; 22:3.

5. (a) Mɛɛ nilee gbɛ Yeremia kɛtsu nii beni ehé shikpɔŋ lɛ? (b) Mɛni hewɔ sɛɛnamɔ yɔɔ he akɛ aaaŋmala jarayeli nitsumɔ mli gbeekpamɔi jogbaŋŋ awo wolo nɔ lɛ?

5 Beni gbalɔ Yeremia hé shikpɔŋ kɛjɛ etsɛkwɛ̃ bi ni lɛ hu eji Yehowa jálɔ lɛ dɛŋ lɛ, efee shikpɔŋ hemɔ lɛ he wolo yɛ odasefoi ahiɛ. (Yeremia 32:9-12) Ŋmɛnɛ, mɔ ni hiɛ kã shi lɛ baakwɛ koni afee jarayeli nitsumɔ he gbɛjianɔi fɛɛ ni ekɛ mɛi toɔ lɛ he woji, ní aŋmala gbeekpamɔi lɛ jogbaŋŋ awo wolo nɔ, ni esa akɛ efee nakai nɔŋŋ kɛ́ mɛi lɛ ji ewekumɛi loo enanemɛi heyelilɔi. * Gbeekpamɔi ni aaaŋmala lɛ jogbaŋŋ awo wolo nɔ ní aha emli akã shi faŋŋ hu lɛ haaa béi ate shi ni ehaa ahiɔ shi yɛ ekomefeemɔ mli. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ aŋmalaaa gbeekpamɔi lɛ awooo wolo nɔ lɛ, yɛ bei babaoo mli lɛ, ehaa nitsumɔ mli naagbai teɔ shi yɛ Yehowa tsuji ateŋ. Dɔlɛ sane ji akɛ, naagbai ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ akumɔ mɔ tsui, ní etée hetsɛ̃ shi, ni ebaanyɛ eha mɔ aŋmɛɛ emumɔŋ shidaamɔ he po.

6. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ he lɛ?

6 Esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ hu yɛ hiɛjoomɔ he. (Luka 12:15) Gbɛkpamɔ akɛ abaaná shika babaoo yɛ nitsumɔ mli lɛ baanyɛ afee nɔ ni haaa mɔ ayɔse osharai ni yɔɔ jarayeli nitsumɔ ko ni esaaa lɛ mli lɛ. Tsɔne nɛɛ edu mɛi komɛi ni ená sɔɔmɔ hegbɛi ni yɔɔ miishɛɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ po. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ: “Shika suɔmɔ akaba nyɛjeŋba mli, ni nyɛmii ashɛa nii ni nyɛyɔɔ lɛ he.” (Hebribii 13:5) Kɛ Kristofonyo miisusu hegbɛ ni egbele kɛha nitsumɔ ko tsumɔ lɛ he lɛ, esa akɛ ebi ehe akɛ, ‘Ani ehe miihia diɛŋtsɛ ni mikɛ mihe awo mli?’ Shihilɛ ni yɔɔ mlɛo ni wɔkɛaatiu Yehowa jamɔ sɛɛ lɛ baabu wɔhe kɛjɛ “nibii fɔji fɛɛ” ahe.—1 Timoteo 6:6-10.

Naagbai ni Kristofoi Oshijafoi Kɛkpeɔ

7. (a) Mɛɛ naagbai Kristofoi oshijafoi babaoo kɛkpeɔ? (b) Gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni wɔɔhala lɛ kɔɔ anɔkwa ni wɔyeɔ Nyɔŋmɔ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Yehowa tsuji babaoo miishwe ni amɛbote gbalashihilɛ mli, shi kɛlɛ amɛnáko hefatalɔ ni sa. Yɛ maji komɛi amli lɛ, anyɛɔ mɛi anɔ waa koni amɛbote gbalashihilɛ mli. Ni kɛlɛ, ekolɛ hegbɛi ni yɔɔ akɛ aaaná mɔ ko yɛ nanemɛi heyelilɔi ateŋ ní akɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ faaa. (Abɛi 13:12) Shi kɛlɛ, Kristofoi yɔseɔ akɛ kɛ́ amɛbo Biblia mli famɔ akɛ abote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli” lɛ toi lɛ, eji nifeemɔ ni tsɔɔ akɛ amɛmiiye Yehowa anɔkwa. (1 Korintobii 7:39) Bɔni afee ni Kristofoi oshijafoi anyɛ afee shiŋŋ kɛdamɔ nɔnyɛɛi kɛ kaai ni amɛkɛkpeɔ lɛ anaa lɛ, esa akɛ amɛha amɛhiɛ akã shi.

8. Mɛɛ nɔnyɛɛ Shulamit gbekɛ yoo ko kɛkpe, ni yei Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ amɛkɛ naagba ni tamɔ nakai nɔŋŋ akpe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Yɛ Salomo Lalai awolo lɛ mli lɛ, akrowa gbekɛ yoo heshibalɔ ko ni atsɛ́ɔ lɛ Shulamit lɛ he fee maŋtsɛ lɛ fɛo. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ oblayoo lɛ ená suɔmɔ eha oblanyo ko momo moŋ, shi maŋtsɛ lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ nii ni eyɔɔ, ehiɛnyam, kɛ egbojee atsu nii waa kɛkɔne eyiŋ. (Salomo Lalai 1:9-11; 3:7-10; 6:8-10, 13) Kɛ oji yoo Kristofonyo lɛ, ekolɛ bo hu mɔ ko baagbala ejwɛŋmɔ kɛba onɔ ni jeee osuɔmɔ naa. Ekolɛ mɔ ko ni hiɛ gbɛnaa yɛ onitsumɔhe lɛ baabɔi oyijiemɔ, ní efee bo ejurɔ, ní etao hegbɛi ni ekɛfɔ bo bɛŋkɛmɔ. Kwɛmɔ jogbaŋŋ yɛ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ ni akɛwoɔ mɔ yiteŋ mulu lɛ ahe. Eyɛ mli akɛ jeee be fɛɛ be mɔ ko ni tamɔ nɛkɛ lɛ hiɛ bɔlɛnamɔ akɔnɔ he yiŋtoi loo jeŋba shara he yiŋtoi moŋ, shi bei pii lɛ nakai ebaalɛ. Taakɛ Shulamit oblayoo lɛ ji lɛ, esa akɛ ofee tamɔ “gbogbo.” (Salomo Lalai 8:4, 10) Okɛ shiŋŋfeemɔ akpoo nibii ní osumɔɔɔ ní mɛi feɔ kɛtsɔɔ akɛ amɛmiisumɔ bo lɛ. Ha onanemɛi nitsulɔi lɛ ale faŋŋ kɛjɛ shishijee tɔ̃ɔ akɛ oji Yehowa Odasefonyo, ní oŋɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ kɛye amɛ odase. Enɛ feemɔ baabu ohe.

9. Mɛni ji osharai komɛi ni yɔɔ mɔ ko ni aleee lɛ jogbaŋŋ ni akɛ lɛ aaabɔ yɛ Internet lɛ nɔ lɛ he? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 25 lɛ hu.)

9 Internet Saji Ataomɔhei ni afee koni akɛye abua oshijafoi bɔni afee ni amɛná gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ miifa babaoo. Mɛi komɛi buɔ enɛɛmɛi akɛ eji gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛleɔ mɛi ni kulɛ amɛkɛ amɛ ekpeŋ lɛ. Shi kɛlɛ, mɔ ko ni aleee lɛ jogbaŋŋ ni akɛ lɛ aaabɔ lɛ kɛ osharai diɛŋtsɛ baa. Ebaanyɛ efee nɔ ni wa waa akɛ aaayɔse nɔ ni ji anɔkwale kɛ nɔ ni ji amale yɛ Internet lɛ nɔ. (Lala 26:4) Jeee mɔ fɛɛ mɔ ni tsɛ́ɔ ehe akɛ Yehowa tsulɔ lɛ ji Yehowa tsulɔ diɛŋtsɛ. Kɛfata he lɛ, kɛ́ nuu kɛ yoo miibɔ naanyo yɛ Internet lɛ nɔ lɛ, etsɛŋ ni ebaanyɛ eha amɛná suɔmɔ amɛha amɛhe, ni enɛ haŋ mɔ anyɛ asusu saji ahe jogbaŋŋ. (Abɛi 28:26) Nilee bɛ mli akɛ okɛ mɔ ko ni ole ehe saji fioo pɛ lɛ aaabɔ naanyo gbagbalii yɛ Internet lɛ nɔ loo kɛtsɔ gbɛ kroko nɔ.—1 Korintobii 15:33.

10. Nanemɛi heyelilɔi baanyɛ awo Kristofoi oshijafoi hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Yehowa “mli tsɔ̃ɔ lɛ babaoo” yɛ etsuji ahe. (Yakobo 5:11) Ele akɛ bei komɛi lɛ, naagbai ni Kristofoi ni jeee amɛsuɔmɔ naa ji akɛ amɛhi shi akɛ oshijafoi lɛ kɛkpeɔ lɛ haa amɛnijiaŋ jeɔ wui, ni kɛlɛ, ehiɛ sɔɔ amɛnɔkwayeli lɛ waa diɛŋtsɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi krokomɛi aaatsɔ amɛwo nɛkɛ mɛi nɛɛ hewalɛ? Esa akɛ wɔfɔ amɛ yijiemɔ yɛ toiboo ni amɛfeɔ kɛ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ ni amɛjieɔ lɛ kpo lɛ hewɔ. (Kojolɔ 11:39, 40) Wɔbaanyɛ wɔkɛ amɛ afata gbɛjianɔi ni wɔtoɔ kɛha naanyobɔɔ ni tswaa mɔ emaa shi lɛ he. Ani ofee nakai nyɛsɛɛ nɛɛ? Kɛfata he lɛ, wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔha amɛ, ní wɔbi ni Yehowa aye abua amɛ koni amɛya nɔ amɛhiɛ amɛmumɔŋ shidaamɔ lɛ mli ni amɛná miishɛɛ kɛjɛ sɔɔmɔ ni amɛkɛhaa lɛ lɛ mli. Eba akɛ wɔɔjie hiɛsɔɔ kpo wɔtsɔɔ nɛkɛ anɔkwafoi nɛɛ taakɛ Yehowa feɔ lɛ, kɛtsɔ suɔmɔ diɛŋtsɛ ni wɔɔjie lɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ lɛ nɔ.—Lala 37:28.

Helai Anaa ni Aaadamɔ

11. Mɛɛ naagbai akɛkpeɔ kɛ́ aaye helai ni naa wawai lɛ?

11 Kwɛ hejaramɔ ni eji kɛ́ wɔ loo mɔ ko ni wɔsumɔɔ esane lɛ miiye hela ni naa wa waa! (Yesaia 38:1-3) Yɛ be mli ni wɔtaoɔ tsofafeemɔ ni sa jogbaŋŋ lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ Ŋmalɛ naa shishitoo mlai atsu nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofoi kwɛɔ amɛhe nɔ jogbaŋŋ ni amɛboɔ Biblia mli famɔ akɛ atsi he kɛjɛ lá he lɛ toi, ni amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ tsofafeemɔi ni kɔɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe lɛ he. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29; Galatabii 5:19-21) Shi kɛlɛ, yɛ mɛi ni bɛ tsofafeemɔ mli tsɔsemɔ lɛ agbɛfaŋ lɛ, tsofafeemɔ gbɛ̀i srɔtoi ni yɔɔ lɛ amlipɛimɔ baanyɛ afee nɔ ni amɛnuuu shishi ni haa amɛnijiaŋ jeɔ wui. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔha wɔhiɛ akã shi?

12. Kristofonyo baanyɛ ahiɛ jwɛŋmɔ ni ja mli yɛ be mli ni esusuɔ tsofafeemɔ gbɛ̀i srɔtoi ahe lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 “Hiɛtɛlɔ leɔ enanenaa kwɛmɔ” kɛtsɔ niiamlitaomɔ ni efeɔ yɛ Biblia lɛ kɛ Kristofoi awoji amli lɛ nɔ. (Abɛi 14:15) Yɛ je lɛŋ hei komɛi ni datrɛfoi kɛ helatsamɔhei faaa yɛ lɛ, ekolɛ shikpɔŋ tsofa ni akɛtsáa hela lɛ baafee tsofafeemɔ gbɛ pɛ ni yɔɔ. Kɛ wɔmiisusu tsofafeemɔ ni tamɔ nɛkɛ he lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔná saji ni baaye abua wɔ yɛ April 15, 1987 The Watchtower lɛ baafa 26-29 lɛ mli. Nakai The Watchtower lɛ mli saji lɛ haa wɔleɔ osharai ni baanyɛ aba. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔtao saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amli: Ani ale shikpɔŋ tsofafeelɔ lɛ akɛ ekɛ mumɔi fɔ̃ji tsuɔ nii? Ani tsofafeemɔ lɛ damɔ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ nyɔŋmɔi ni atɔ̃ amɛnɔ (aloo blematsɛmɛi ni egboi lɛ amumɔi) loo henyɛlɔi ni kɛ ayɛkpɛmɔ tsuɔ nii lɛ ji mɛi ni haa hela mɔɔ mɔ loo mɛi ni kɛ gbele baa mɔ nɔ lɛ nɔ? Ani akɛ afɔleshaai, mumɔi atsɛmɔ wiemɔi, loo mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi krokomɛi tsuɔ nii yɛ tsofa lɛ feemɔ loo ekɛ nitsumɔ mli? (5 Mose 18:10-12) Niiamlitaomɔ ni tamɔ nɛkɛ baaye abua wɔ ni wɔbo ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ nɛɛ toi akɛ: “Shi nyɛkaa nii fiaa nyɛkwɛa, ni nɔ ni hi lɛ nyɛmɔa mli.” * (1 Tesalonikabii 5:21) Ebaaye ebua wɔ ni wɔná jwɛŋmɔ ni ja.

13, 14. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu nii be mli ni wɔtsuɔ wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he nii lɛ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu nii kɛ́ wɔkɛ mɛi krokomɛi miisusu gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ tsofafeemɔ mli saji ahe lɛ?

13 Esa akɛ wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu nii yɛ shihilɛ mli nifeemɔi fɛɛ amli, ní wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he nii ni wɔɔtsu lɛ hu fata he. (Filipibii 4:5) Kɛ wɔkɛ jwɛŋmɔ ni ja tsu wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he nii lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ wala akɛ eji nikeenii ni jara wa waa. Kɛ wɔmiiye helai lɛ, esa jogbaŋŋ akɛ wɔɔtao tsofafeemɔ. Shi kɛlɛ, anyɛŋ aná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni yeɔ emuu ja be ní Nyɔŋmɔ ‘kɛaatsa jeŋmaji lɛ’ eshɛ. (Kpojiemɔ 22:1, 2) Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ akahe wɔbe fɛɛ aahu akɛ no ha wɔku wɔhiɛ wɔshwie wɔmumɔŋ hiamɔ nii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa lɛ nɔ.—Mateo 5:3; Filipibii 1:10.

14 Esa akɛ wɔkɛ jwɛŋmɔ ni ja kɛ hiɛshikamɔ hu atsu nii kɛji wɔkɛ mɛi krokomɛi miisusu gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ tsofafeemɔ he saji ahe. Esaaa akɛ saji nɛɛ feɔ nibii titrii ni wɔgbaa he sane kɛ́ wɔbua wɔhe naa kɛha jamɔ yɛ Kristofoi akpeei ashishi kɛ agbɛnɛ hu yɛ kpokpaa nɔ kpeei ashishi. Kɛfata he lɛ, bei pii lɛ, yiŋ ni akpɛɔ yɛ tsofafeemɔ mli saji ahe lɛ kɔɔ Biblia mli shishitoo mlai ahe, mɔ diɛŋtsɛ henilee, kɛ agbɛnɛ hu mɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ he. Enɛ hewɔ lɛ, ebaafee nɔ ni suɔmɔ bɛ mli akɛ wɔɔnyɛ naanyo heyelilɔ ko nɔ ní ekpɛlɛ wɔsusumɔi anɔ loo ní eku ehiɛ eshwie nɔ ni ehenilee kɛɔ lɛ lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ abaanyɛ abi mɛi ni edara yɛ mumɔŋ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ aŋaawoo moŋ, shi esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ‘atere lɛ diɛŋtsɛ ejatsu’ yɛ yiŋ ni ekpɛ lɛ hewɔ, ni “wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ.”—Galatabii 6:5; Romabii 14:12, 22, 23.

Kɛ Wɔkɛ Naagbai Kpe

15. Shihilɛ mli naagbai baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Shihilɛ mli naagbai baanyɛ aha Yehowa anɔkwa tsuji po awie loo amɛfee amɛnii yɛ gbɛ ni nilee bɛ mli nɔ. (Jajelɔ 7:7) Beni Hiob yaje kaa ni naa wa mli lɛ, eyanaaa jwɛŋmɔ ni ja, ni ehe bahia ni ajaje esusumɔ. (Hiob 35:2, 3; 40:6-8) Eyɛ mli akɛ ‘Mose he jɔ fe gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ’ moŋ, shi be ko lɛ emli fu ni enaa kpa. (4 Mose 12:3; 20:7-12; Lala 106:32, 33) David kɛ henɔyeli ni sa jogbaŋŋ tsu nii ni egbeee Maŋtsɛ Saul, shi beni Nabal sopa David ni ekɛ mlifu jɛ́ etsuji lɛ, David mli wo la ni eyanaaa sɛɛyoomɔ. Abigail he ni ekɛwo sane lɛ mli lɛ ha David hiɛ ba ehe nɔ, ni etsi ehe kɛjɛ tɔ̃mɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ he ni shwɛ sharao ni etɔ̃ lɛ he.—1 Samuel 24:2-7; 25:9-13, 32, 33.

16. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkɛ oyaiyeli akafee nii?

16 Ekolɛ wɔ hu wɔkɛ shihilɛ mli naagbai ni haŋ wɔnyɛ wɔkɛ sɛɛyoomɔ atsu nii lɛ baakpe. Taakɛ David fee lɛ, kɛ́ wɔjwɛŋ mɛi krokomɛi asusumɔi ahe jogbaŋŋ lɛ, no baanyɛ aye abua ni wɔkɛ oyaiyeli akafee nii, ni enɛ baaha wɔtsi wɔhe kɛjɛ esha ni akɛ oyaiyeli feɔ lɛ he. (Abɛi 19:2) Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Nyɛhe akpokpoa ni nyɛkafea esha! Nyɛkɛ nyɛtsui awiea yɛ nyɛsaa nɔ, ni nyɛfea dioo!” (Lala 4:5) Nilee yɛ mli akɛ wɔɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔmɛ kɛyashi beni wɔtsui he baajɔ dani wɔfee nii loo wɔkpɛ wɔyiŋ. (Abɛi 14:17, 29) Wɔbaanyɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asɔle wɔha Yehowa, “ni Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ aaato [wɔ]tsuii kɛ [wɔ]jwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli!” (Filipibii 4:6, 7) Nɛkɛ hejɔlɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa nɛɛ baaha wɔto wɔtsui shi ni ebaaye ebua wɔ ni wɔha wɔhiɛ akã shi.

17. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa nɔ bɔni afee ni wɔhiɛ akã shi lɛ?

17 Eyɛ mli akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ osharai ahe ní wɔfee wɔnii yɛ nilee mli moŋ, shi wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ. (Yakobo 3:2) Ekolɛ wɔbaakɔ gbɛ ko ni kɛ oshara baaba wɔnɔ ní wɔleee kwraa. (Lala 19:13, 14) Kɛfata he lɛ, akɛni adesai ji wɔ hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔkudɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔnajifaamɔi, nakai hegbɛ lɛ bɛ wɔdɛŋ akɛ ja Yehowa pɛ kɛkɛ. (Yeremia 10:23) Kwɛ bɔ ni wɔdaa shi akɛ ekɛ nɔmimaa haa wɔ akɛ: “Magbele ojwɛŋmɔ mli ni matsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ; mawoo ŋaa, mihiŋmɛi kã ohe.” (Lala 32:8) Hɛɛ, Yehowa baanyɛ aye abua wɔ ni wɔhiɛ akã shi.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 5 Bɔni afee ni ole saji babaoo ni kɔɔ jarayeli nitsumɔ mli gbeekpamɔi ni aŋmalaa awoɔ wolo nɔ lɛ he lɛ, kwɛmɔ August 1, 1997 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 30-31; November 15, 1986 The Watchtower lɛ baafa 16-17; kɛ February 8, 1983 Awake! lɛ baafa 13-15, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ.

^ kk. 12 Niiamlitaomɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ hu he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha mɛi ni susuɔ tsofafeemɔ gbɛ̀i krokomɛi ní teeɔ naataamɔi ashi ní atsɔɔ nɔ atsáa helai komɛi lɛ ahe lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔha wɔhiɛ akã shi

• kɛ́ akɛ hegbɛ ni egbele kɛha nitsumɔ ko tsumɔ lɛ fɔ̃ wɔhiɛ?

• kɛ́ wɔmiitao gbalashihilɛ mli hefatalɔ?

• kɛ́ wɔmiiye hela?

• kɛ́ wɔkɛ naagbai miikpe?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 25]

Ani Obaanyɛ Okɛ Ohe Afɔ̃ Nɔ?

Wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ anyɛŋ ashwa mɛi ni to he gbɛjianɔ lɛ, ni ejeɔ kpo yɛ Internet Saji Ataomɔhe kɛha oshijafoi lɛ:

“Yɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ waa fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛ bɔ ni aŋkro ko su kɛ baŋ yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ aha.”

“Wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔmimaa aha yɛ sane fɛɛ sane ni yɔɔ saji ataomɔhe nɛɛ mli lɛ akɛ eji nɔ ni ja, ehi kɛmɔ shi loo akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ.”

“Susumɔi, ŋaawoi, wiemɔi, nibii ni akɛhaa, loo saji krokomɛi loo saji ni akɛha kɛtsɔ saji ataomɔhe [nɛɛ] nɔ lɛ jɛ mɛi ni kɛha lɛ aŋɔɔ . . . ni ehe ehiaaa ni akɛ he afɔ̃ nɔ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

“Hiɛtɛlɔ leɔ enanenaa kwɛmɔ”

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 24, 25]

Yei Kristofoi baanyɛ akase Shulamit oblayoo lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

“Shi nyɛkaa nii fiaa nyɛkwɛa, ni nɔ ni hi lɛ nyɛmɔa mli”