Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Gbele Naa Tsabaa Pɛ ni Yɔɔ!

Gbele Naa Tsabaa Pɛ ni Yɔɔ!

Gbele Naa Tsabaa Pɛ ni Yɔɔ!

NUU ko ni atsɛ́ɔ lɛ Lazaro kɛ enyɛmimɛi yei Marta kɛ Maria hi Betania, ni ji akrowa ko ni kɛ Yerusalem jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 3 lɛ. Be ko lɛ, Lazaro he baye waa, ni no mli lɛ Yesu ni ji amɛnaanyo lɛ bɛ. Enyɛmimɛi yei lɛ hao waa yɛ ehela lɛ hewɔ. Amɛtsu ni ayakɛɛ Yesu. Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, Yesu yi mli akɛ eyaasara Lazaro. Beni Yesu kɛ ekaselɔi lɛ nyiɛ gbɛ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ eeya koni eyatsiɛ Lazaro hiɛ kɛjɛ wɔ mli. Klɛŋklɛŋ lɛ, Yesu kaselɔi lɛ eyanuuu lɛ shishi, no hewɔ lɛ efee lɛ faŋŋ eha amɛ akɛ: “Lazaro egbo.”—Yohane 11:1-14.

Beni Yesu shɛ he ni afũ Lazaro yɛ lɛ, efã koni ajie tɛ ni akɛtsĩ egbonyobu lɛ naa lɛ. No sɛɛ lɛ, ekɛ gbeewalɛ sɔle, ni efã akɛ: “Lazaro ee, jee kpo!” Kɛkɛ ni Lazaro je kpo. Atee nuu ni egbo gbii ejwɛ lɛ shi kɛba wala mli ekoŋŋ.—Yohane 11:38-44.

Lazaro sane lɛ haa anaa akɛ gbohiiashitee ji gbele naa tsabaa diɛŋtsɛ. Ani naakpɛɛ nii ni ji Lazaro shitee lɛ ba mli diɛŋtsɛ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ eji nɔ ko ni ba mli diɛŋtsɛ. Kanemɔ sane nɛɛ he amaniɛbɔɔ yɛ Yohane 11:1-44, ni obaana bɔ ni atsɔɔ sane lɛ mli fitsofitso aha. Ani oheee oyeee akɛ eba mli? Kɛ́ oheee oyeee lɛ, belɛ ootao okɛɛ akɛ naakpɛɛ nii fɛɛ ni aŋmala he saji yɛ Biblia lɛ mli, ní Yesu Kristo diɛŋtsɛ shitee lɛ hu fata he lɛ bɛ mli. Shi Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ ateko Kristo shi lɛ, no lɛ nyɛhemɔkɛyeli lɛ efee yaka.” (1 Korintobii 15:17) Gbohiiashitee lɛ ji Ŋmalɛi lɛ amli tsɔɔmɔ titri. (Hebribii 6:1, 2) Shi, mɛni wiemɔ ni ji “gbohiiashitee” lɛ tsɔɔ?

Mɛni Ji Wiemɔ “Gbohiiashitee” lɛ Shishi?

Wiemɔ ni ji “gbohiiashitee” lɛ jeɔ kpo nɔ ni fe shii 40 yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli. Atsɔɔ shishi kɛjɛ Hela wiemɔ ko ni eshishi diɛŋtsɛ ji “ate shi adamɔ shi ekoŋŋ” lɛ mli. Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ gbohiiashitee lɛ shishi ji “mɔ ko ni egbo ni akɛ lɛ eba wala mli ekoŋŋ.” Kɛji mɔ gbo lɛ, ani egbɔmɔtso lɛ shi ateeɔ? Jeee gbɔmɔtso lɛ, ejaakɛ no kpɔtɔɔ ni etsɔɔ sũ ekoŋŋ. Mɔ ni gbo lɛ nɔŋŋ shi ateeɔ lɛ, shi jeee kɛ etsutsu gbɔmɔtso lɛ. No hewɔ lɛ, gbohiiashitee kɔɔ mɔ ni egbo lɛ ní abaatee lɛ shi kɛba wala mli ekoŋŋ kɛ esui ni ale, enifeemɔi kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni akɛle lɛ lɛ he.

Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ kpaaa nii anɔ, ni no hewɔ lɛ, efeŋ naagba kɛhaŋ lɛ ákɛ eeekai mɛi ni egboi lɛ asui kɛ amɛnifeemɔi fɛɛ ni akɛle amɛ lɛ. (Yesaia 40:26) Akɛni Yehowa ji wala-Halɔ hewɔ lɛ, ebaanyɛ etée mɔ ni egbo lɛ nɔŋŋ shi kɛ gbɔmɔtso hee. (Lala 36:10) Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ‘miisumɔ,’ ni tsɔɔ akɛ eyɛ he miishɛɛ akɛ eeetée mɛi ni egboi lɛ ashi kɛba wala mli ekoŋŋ. (Hiob 14:14, 15) Kwɛ bɔ ni wɔmii shɛɔ wɔhe akɛ Yehowa nyɛɔ eteeɔ mɔ shi kɛbaa wala mli, ni ákɛ eyɛ he miishɛɛ hu akɛ eeefee nakai!

Yesu Kristo hu baatsu gbɛfaŋnɔ nɔ ko ni he hiaa waa he nii yɛ gbohii ni abaatee amɛ shi lɛ mli. Beni Yesu je esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi afi kɛ sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Bɔ ni tsɛ lɛ teeɔ gbohii ashi ni ehaa amɛ wala lɛ, nakai nɔŋŋ bi lɛ hu haa mɛi ni esumɔɔ lɛ wala.” (Yohane 5:21) Ani Lazaro sane lɛ emaaa nɔ mi akɛ Yesu Kristo yɛ hewalɛ ni akɛteeɔ gbohii ashi, ni ákɛ eyɛ he miishɛɛ hu akɛ eeefee nakai?

Ni susumɔ ni ahiɛ akɛ kɛ́ mɔ gbo lɛ nɔ ko yɛ emli ni no lɛ ekãa he ehiɔ shi lɛ hu? Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbohiiashitee tsɔɔmɔ lɛ kɛ susumɔ akɛ adesai yɛ susuma loo mumɔ ni gbooo lɛ kpãaa gbee. Kɛ́ nɔ ko yɛ mɔ mli ni yaa nɔ ehiɔ shi yɛ mɔ lɛ gbele sɛɛ lɛ, belɛ mɛni hewɔ ehe hiaa ni atée lɛ shi? Marta ni ji Lazaro nyɛmiyoo lɛ heee eyeee akɛ beni enyɛmi nuu lɛ gbo lɛ, eyatsa shihilɛ nɔ yɛ mumɔi aje lɛ mli. Ehé eye akɛ gbohiiashitee baaba. Beni Yesu ma nɔ mi eha lɛ akɛ: “Onyɛmi nuu lɛ baate shi” lɛ, Marta kɛɛ lɛ akɛ: “Mile akɛ ebaate shi yɛ gbohiiashitee lɛ mli yɛ naagbee gbi lɛ nɔ.” (Yohane 11:23, 24) Ni beni atée Lazaro shi lɛ, ewieee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ beni egbo lɛ eyatsa shihilɛ nɔ yɛ he ko. No mli lɛ egbo. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko . . . Nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje he ni oyaa lɛ.”—Jajelɔ 9:5, 10.

Belɛ, taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, gbele naa tsabaa pɛ ni yɔɔ ji gbohiiashitee. Shi sane lɛ ji, mɛi babaoo ni egboi lɛ ateŋ namɛi abaatée amɛ shi, ni nɛgbɛ abaatée amɛ shi kɛya?

Namɛi Abaatée Amɛ Shi?

Yesu kɛɛ akɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ̃ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ kaimɔ bui lɛ amli lɛ aaanu [Yesu] gbee, ni amɛaaje kpo.” (Yohane 5:28, 29, NW) Taakɛ shiwoo nɛɛ tsɔɔ lɛ, abaatée mɛi ni yɔɔ kaimɔ bui amli ni ji mɛi ni yɔɔ Yehowa kaimɔ mli lɛ ashi. Belɛ, sanebimɔ lɛ baa akɛ, Mɛi fɛɛ ni egboi lɛ ateŋ namɛi pɔtɛɛ yɔɔ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli ní miimɛ ni atée amɛ shi?

Biblia mli wolo ni ji Hebribii a-Wolo lɛ yitso 11 lɛ tsĩɔ hii kɛ yei komɛi ni kɛ anɔkwayeli sɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ atã. Abaatée amɛ kɛ Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji krokomɛi ni egboi lɛ ashi. Ni mɛi ni egboi ni amɛhiii shi yɛ Nyɔŋmɔ jalɛ shishitoo tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ anaa, akɛni amɛleee hewɔ lɛ hu? Ani amɛ hu amɛ yɛ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli? Hɛɛ, ejaakɛ Biblia lɛ woɔ shi akɛ: “Gbohiiashitee baaba, ni jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.

Shi kɛlɛ, mɛi komɛi yɛ ni ateeŋ amɛ shi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ kwa wɔkwaa wɔfeɔ esha, beni wɔná anɔkwale he nilee lɛ sɛɛ lɛ, belɛ eshai ahe afɔle ko bɛ dɔŋŋ; shi kojomɔ gbɛkwɛmɔ ní yɔɔ gbeyei kɛkɛ.” (Hebribii 10:26, 27) Mɛi komɛi kɛ amɛhe wo eshai komɛi ni akɛ mɔ he ekeee lɛ lɛ mli. Abuuu mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ akɛ amɛyɛ Hades (adesai akwamaŋ gbonyobu lɛ mli), shi moŋ ákɛ amɛyɛ Gehena, ni feɔ hiɛkpatamɔ kwraa he mfoniri lɛ. (Mateo 23:33) Kɛlɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkakojo mɔ ko akɛ abaatée lɛ shi loo ateeŋ lɛ shi. Nyɔŋmɔ ji mɔ ni baakojo. Lɛ ele mɛi ni yɔɔ Hades kɛ mɛi hu ni yɔɔ Gehena lɛ. Belɛ nilee yɛ mli akɛ wɔɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii.

Namɛi Abaatée Amɛ Shi Kɛya Ŋwɛi Lɛ?

Yesu Kristo shitee lɛ ji mɛi ni gboi ni atée amɛ shi lɛ ateŋ mɔ nɔ̃ ni sa kadimɔ waa. Nɔ hewɔ ji akɛ, ‘agbe lɛ yɛ heloo mli, shi atée lɛ shi yɛ mumɔŋ.’ (1 Petro 3:18) No mli lɛ, ateko mɔ ko shi kɛbako wala mli yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ pɛŋ. Yesu diɛŋtsɛ kɛɛ akɛ: “Mɔ ko ekwɔko kɛyako ŋwɛi, akɛ ja mɔ ni jɛ ŋwɛi kpeleke shi lɛ, gbɔmɔbi lɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ.” (Yohane 3:13) Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɔmɔ Bi lɛ pɛ ji mɔ klɛŋklɛŋ ni atée lɛ shi akɛ mumɔŋ gbɔmɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 26:23) Ni abaatée mɛi krokomɛi hu ashi akɛ mumɔŋ gbɔmɛi. Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɛjianɔ: klɛŋklɛŋ mɔ ji Kristo, no sɛɛ lɛ mɛi ni ji Kristo nii lɛ, yɛ ebaa lɛ mli.”—1 Korintobii 15:23.

Yɛ yiŋtoo krɛdɛɛ ko hewɔ lɛ, abaatée mɛi fioo komɛi ní amɛji “Kristo nii lɛ” ashi kɛya ŋwɛi. (Romabii 6:5) Amɛbaafata Kristo he ‘kɛye shikpɔŋ lɛ nɔ.’ (Kpojiemɔ 5:9, 10) Kɛfata he lɛ, amɛbaasɔmɔ hu akɛ osɔfoi kɛ shishinumɔ akɛ amɛbaaye amɛbua kɛjie nibii gbohii fɛɛ ni ejɛ esha ni Adam ni ji klɛŋklɛŋ gbɔmɔ lɛ shi eha adesai akɛ gboshinii lɛ mli kɛba lɛ kɛya. (Romabii 5:12) Mɛi ni kɛ Kristo baaye maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi lɛ ayifalɛ ji 144,000. (Kpojiemɔ 14:1, 3) Mɛɛ gbɔmɔtso akɛteeɔ amɛ shi? Biblia lɛ kɛɛ, “mumɔ gbɔmɔtso.” No baaha amɛnyɛ amɛhi ŋwɛi.—1 Korintobii 15:35, 38, 42-45.

Mɛɛ be abaatée mɛi ni baaya ŋwɛi lɛ ashi? Korintobii a-Klɛŋklɛŋ Wolo 15:23 lɛ haa hetoo akɛ: “Yɛ [Kristo] ebaa lɛ mli.” Nibii ni tee nɔ yɛ je lɛŋ yɛ afi 1914 lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ nakai afi lɛ nɔ Kristo baa lɛ kɛ “je nɛŋ naagbee lɛ” je shishi. (Mateo 24:3-7) Belɛ, nilee yɛ mli akɛ aaamu sane naa akɛ Kristofoi anɔkwafoi ni abaatée amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ ashitee lɛ eje shishi momo, eyɛ mli akɛ adesai kɛ amɛhiŋmɛii enaaa. Enɛ tsɔɔ akɛ atée Yesu bɔfoi lɛ kɛ mra be mli Kristofoi lɛ ashi kɛtee ŋwɛi. Ni mɛɛ be abaatée Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni kɛ Kristo baaye nɔ yɛ ŋwɛi ni gboiɔ yɛ naagbee be nɛɛ mli lɛ ashi? Ateeɔ amɛ shi yɛ “hiŋmɛitswaa mli” ni ji yɛ amɛgbele sɛɛ nɔŋŋ. (1 Korintobii 15:52) Akɛni mɛi 144,000 ni amɛyi faaa lɛ ashitee lɛ tsɔɔ mɛi babaoo ni aleee amɛyifalɛ ni abaatée amɛ shi kɛba shikpɔŋ nɔ lɛ ashitee lɛ hiɛ hewɔ lɛ, atsɛ́ɔ nakai shitee lɛ akɛ “mra shitee” aloo “klɛŋklɛŋ shitee.”—Filipibii 3:11, NW; Kpojiemɔ 20:6.

Namɛi Abaatée Amɛ Shi Kɛba Shikpɔŋ lɛ Nɔ?

Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ akɛ mɛi ni egboi lɛ amli kpotoo ji mɛi ni abaatée amɛ shi kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ. (Lala 37:29; Mateo 6:10) Beni bɔfo Yohane wieɔ mɛi ni abaatée amɛ shi lɛ ahe ninaa ko ni ena lɛ he lɛ, eŋma akɛ: “Ŋshɔ jie gbohii ni yɔɔ emli lɛ eha, ni gbele kɛ gbohiiaje jie gbohii ni yɔɔ amɛmli lɛ amɛha; ni akojo amɛ, mɔ fɛɛ mɔ, bɔ ni sa enitsumɔi lɛ. Ni gbele kɛ gbohiiajeŋ lɛ, ashɛrɛ amɛ ashwie la kpaakpo lɛ mli. Enɛ ji gbele ni ji enyɔ lɛ, la kpaakpo lɛ nɛ.” (Kpojiemɔ 20:11-14) Mɛi ni yɔɔ Hades loo Sheol ni ji adesai akwamaŋ gbonyobu lɛ mli lɛ yɛ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli. Ashiŋ amɛteŋ mɔ kome folo yɛ gbohiiaje. (Lala 16:10; Bɔfoi lɛ Asaji 2:31) Ni mɔ nifeemɔ yɛ eshitee lɛ sɛɛ lɛ nɔ abaadamɔ akojo lɛ. Ni no sɛɛ lɛ, mɛni baaba gbele kɛ gbohiiaje nɔ? Abaashɛrɛ amɛ ashwie “la kpaakpo” lɛ mli. Enɛ tsɔɔ akɛ, adesai baaye amɛhe kɛjɛ esha ni Adam shi eha amɛ ákɛ gboshinii lɛ he, ni agboŋ dɔŋŋ.

Kwɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni gbohiiashitee he shiwoo lɛ haa mɛi ni suɔlɔi egboi lɛ náa! Beni Yesu tée yoo okulafo ni jɛ Nain lɛ binuu lɛ shi lɛ, kwɛ miishɛɛ ni yoo lɛ ná! (Luka 7:11-17) Ni beni Biblia lɛ wieɔ miishɛɛ ni oblayoo fioo ni eye afii 12 ní Yesu tée lɛ shi lɛ fɔlɔi lɛ ná lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Ni amɛmli fili amɛ naakpa.” (Marko 5:21-24, 35-42, NW; Luka 8:40-42, 49-56) Yɛ jeŋ hee ní Nyɔŋmɔ ewo shi lɛ mli lɛ, wɔkɛ miishɛɛ baahere wɔsuɔlɔi lɛ atuu kɛba wala mli.

Mɛɛ hewalɛ anɔkwalei ni kɔɔ gbohiiashitee lɛ he ni wɔbale lɛ baanyɛ aná yɛ wɔnɔ ŋmɛnɛ? Wolo ni ji The World Book Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɛi babaoo sheɔ gbele gbeyei, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛjie yɛ amɛjwɛŋmɔ mli.” Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kɛha mɛi babaoo lɛ, gbele ji teemɔŋ nɔ ko—nɔ ko ni anuuu shishi ni asheɔ lɛ gbeyei. Anɔkwalei ni kɔɔ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ ni wɔbale kɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ ni wɔná lɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ ni wɔfĩ shi shiŋŋ kɛ́ wɔkɛ “naagbee henyɛlɔ ni . . . ji gbele” kpe hiɛ-kɛ-hiɛ. (1 Korintobii 15:26) Nilee ni wɔná nɛɛ hu haa efeɔ mlɛo kɛhaa wɔ akɛ wɔɔdamɔ dɔlɛ ni naanyo kpakpa loo wekunyo ko gbele kɛbaa lɛ naa.

Mɛɛ be mɛi ni abaatée amɛ shi kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ashitee lɛ baaje shishi? Ŋmɛnɛ awuiyeli, béi, láshishwiemɔ, kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ mujiwoo ekpele jeŋ fɛɛ. Kɛ́ atée mɛi ashi kɛba wala mli yɛ jeŋ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, amɛnaŋ miishɛɛ ko tsɔ. Shi kɛlɛ, Bɔlɔ lɛ ewo shi akɛ etsɛŋ ni ebaakpata jeŋ ni yɔɔ Satan kudɔmɔ shishi nɛɛ hiɛ. (Abɛi 2:21, 22; Daniel 2:44; 1 Yohane 5:19) Etsɛŋ ni yiŋtoo ni Nyɔŋmɔ kɛbɔ shikpɔŋ lɛ baaba mli. Ni no sɛɛ lɛ abaatée mɛi akpekpe toi akpei abɔ ni egboi lɛ ashi kɛba Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni toiŋjɔlɛ baahi mli lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Abaatée mɛi ni egboi lɛ amli kpotoo shi kɛba shikpɔŋ nɔ