Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Tsi Ohe Kwraa Kɛjɛ Apasa Jamɔ He!

Tsi Ohe Kwraa Kɛjɛ Apasa Jamɔ He!

Tsi Ohe Kwraa Kɛjɛ Apasa Jamɔ He!

“Yehowa kɛɛ, nyɛjea amɛteŋ, ni nyɛtsea nyɛhe, ni nyɛkataa muji nɔ ko he.”—2 KORINTOBII 6:17.

1. Mɛni ehe hiaa waa ni mɛi babaoo ni hiɛ tsuijurɔ lɛ ale?

MƐI babaoo ni hiɛ tsuijurɔ lɛ leee anɔkwalei ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ adesai awɔsɛɛ shihilɛ he lɛ he nɔ ko. Akɛni amɛnáaa saji ni haoɔ amɛ waa ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ adesai awɔsɛɛ shihilɛ he lɛ ahetoo hewɔ lɛ, amɛyiŋ efutu amɛ ni amɛleee nɔ ni amɛfeɔ. Mɛi akpekpei abɔ etsɔmɔ nyɔji amɛha apasa hemɔkɛyelii, kusum nifeemɔi, kɛ gbii juji ni ayeɔ ni wɔ-Bɔlɔ lɛ náaa he miishɛɛ. Ekolɛ oyɛ nanemɛi kɛ wekumɛi ni heɔ apasa tsɔɔmɔi tamɔ hɛl la, Nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome, susuma ni gbooo, kɛ apasa tsɔɔmɔi krokomɛi ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ amɛyeɔ.

2. Mɛni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi efee, ni mɛni ejɛ mli kɛba?

2 Mɛni eha mɛi babaoo eyaje mumɔŋ duŋ mli loo kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ amɛleee Nyɔŋmɔ he nɔ ko lɛ? Naakpɛɛ sane ji akɛ, jamɔ ji nɔ ni eha eba lɛ nakai—ni titri lɛ, enɛ jɛ sɔlemɔi kɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni gbɛɛɔ Nyɔŋmɔ he apasa tsɔɔmɔi amɛshwãa lɛ. (Marko 7:7, 8) Enɛ eha mɛi babaoo susuɔ akɛ amɛmiijá anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ amɛmiifee lɛ nidɔɔ nii. Apasa jamɔ ji nɔ ni eha mɛi babaoo eyaje shihilɛ ni yɔɔ mɔbɔ nɛɛ mli.

3. Namɔ ji mɔ titri ni woɔ apasa jamɔ he hewalɛ, ni te awie ehe yɛ Biblia lɛ mli aha tɛŋŋ?

3 Bɔɔ nɔ̃ ko ni anaaa lɛ ji mɔ ni hɔ apasa jamɔ sɛɛ. Beni bɔfo Paulo wieɔ mɔ nɛɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Je nɛŋ nyɔŋmɔ lɛ eshwila mɛi ní heee yeee lɛ ajwɛŋmɔi lɛ yɛ, koni Kristo, ni ji Nyɔŋmɔ subaŋ lɛ, anunyam sanekpakpa lɛ la ní tsoɔ lɛ akakpɛ́ miiha amɛ.” (2 Korintobii 4:4) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Satan Abonsam ji “je nɛŋ nyɔŋmɔ lɛ.” Lɛ ji mɔ titri ni woɔ apasa jamɔ he hewalɛ. Paulo ŋma akɛ: “Satan diɛŋtsɛ tsakeɔ ehe etsɔɔ la bɔfo; no hewɔ lɛ kɛ́ esɔɔlɔi lɛ hu tsakeɔ amɛhe feɔ tamɔ jalɛ sɔɔlɔi lɛ, ejeee nɔ ko wulu ko.” (2 Korintobii 11:14, 15) Satan haa nɔ̃ fɔŋ feɔ tamɔ nɔ̃ kpakpa, ni elakaa mɛi ni amɛheɔ amalei amɛyeɔ.

4. Mɛni Mla ni Nyɔŋmɔ kɛha Israelbii lɛ kɛɔ yɛ apasa gbalɔi ahe?

4 Belɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ Biblia lɛ kɛ hiɛdɔɔ wieɔ eshiɔ apasa jamɔ! Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Mose Mla lɛ bɔ Nyɔŋmɔ webii ni ehala lɛ kɔkɔ yɛ apasa gbalɔi ahe. Kɛ́ ana mɔ ko ni miigbɛ apasa tsɔɔmɔi eeshwã, ni eewo hewalɛ ni ajá apasa nyɔŋmɔi lɛ, afã koni ‘agbe lɛ ejaakɛ eete shi eewo Yehowa.’ Afã Israelbii lɛ ‘ni amɛjie mɔ fɔŋ lɛ kɛjɛ amɛteŋ.’ (5 Mose 13:2-6) Hɛɛ, Yehowa buɔ apasa jamɔ akɛ nɔ̃ fɔŋ.—Ezekiel 13:3.

5. Mɛɛ kɔkɔbɔɔi esa akɛ wɔbo toi ŋmɛnɛ?

5 Yesu Kristo kɛ ebɔfoi lɛ hu kɛ hiɛdɔɔ kwɛ apasa jamɔ taakɛ Yehowa feɔ lɛ. Yesu bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “Shi nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ osato gbalɔi lɛ ahe, ejaakɛ amɛŋɔɔ too wolo amɛhàa amɛhe kɛbaa nyɛŋɔɔ, shi amɛmligbɛ lɛ klaji fulɔi ji amɛ.” (Mateo 7:15; Marko 13:22, 23) Paulo hu ŋma akɛ: “Ajieɔ Nyɔŋmɔ mlifu kpo kɛjɛɔ ŋwɛi kɛbaa gbɔmɛi, ní kɛ nishaianii tsĩɔ anɔkwale lɛ gbɛ lɛ, amusubɔɔ . . . lɛ fɛɛ nɔ.” (Romabii 1:18) Kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ anɔkwa Kristofoi abo kɔkɔbɔɔi nɛɛ atoi ni amɛtsi amɛhe kwraa kɛjɛ mɔ fɛɛ mɔ ni tsimɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwalei lɛ anɔ loo egbɛɛɔ apasa tsɔɔmɔi eshwãa lɛ he!—1 Yohane 4:1.

Nyɛjea “Babilon Kpeteŋkpele lɛ” Mli

6. Te afee “Babilon Kpeteŋkpele lɛ” he mfoniri yɛ Biblia lɛ mli aha tɛŋŋ?

6 Susumɔ bɔ ni Biblia mli wolo ni ji Kpojiemɔ Wolo lɛ wieɔ apasa jamɔ he ehaa lɛ he okwɛ. Wolo lɛ feɔ apasa jamɔ he mfoniri akɛ ajwamaŋ dãatɔlɔ ni yɔɔ hewalɛ yɛ maŋtsɛyelii kɛ amɛshishibii lɛ anɔ. Mfonirifeemɔŋ yoo nɛɛ kɛ maŋtsɛmɛi babaoo bɔɔ ajwamaŋ ni Nyɔŋmɔ anɔkwa jálɔi lɛ alá etɔ lɛ dãa. (Kpojiemɔ 17:1, 2, 6, 18) Aŋma gbɛi ko yɛ ehiɛnaa, ni gbɛi nɛɛ sa lɛ jogbaŋŋ yɛ ejeŋba ni ekpɔtɔ, ni yɔɔ taŋ lɛ hewɔ. Gbɛi nɛɛ ji “Babilon Kpeteŋkpele lɛ, shikpɔŋ lɛ nɔ ajwamaŋi lɛ kɛ nihii nii lɛ anyɛ lɛ.”—Kpojiemɔ 17:5.

7, 8. Apasa jamɔ etsɔ ajwamaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni ejɛ mli kɛba?

7 Bɔ ni Ŋmalɛi lɛ wie Babilon Kpeteŋkpele lɛ he eha lɛ kɔɔ apasa jamɔi fɛɛ ahe yɛ gbɛ ni ja nɔ. Eyɛ mli akɛ yɛ mla naa lɛ jamɔi akpekpei abɔ ni yɔɔ je lɛŋ lɛ jeee gbɛjianɔtoo kome moŋ, shi amɛyiŋtoo kɛ nifeemɔi fɛɛ ekome. Taakɛ aha ale yɛ yoo ajwamaŋ ni awie ehe yɛ Kpojiemɔ Wolo lɛ mli lɛ he lɛ, apasa jamɔ ená nɔyelii anɔ hewalɛ waa. Apasa jamɔ tamɔ yoo ko ni yeee egbalashihilɛ mli shiwoi lɛ anɔ, ní etsɔ ehe ajwamaŋ ejaakɛ ekɛ maŋkwramɔŋ nɔyelii srɔtoi efee kpaŋmɔ. Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Gbalafitelɔi! nyɛleee akɛ je nɛɛ hedɔɔ lɛ Nyɔŋmɔ nyɛɛ ni lo? No hewɔ lɛ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ etsɔ je nɛɛ hedɔlɔ lɛ etsɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔ.”—Yakobo 4:4.

8 Haomɔi ni adesai kɛkpe lɛ babaoo jɛ ekome ni apasa jamɔ kɛ nɔyelii efee lɛ hewɔ. Nilelɔ kpanaa Xolela Mangcu ní pɛiɔ Afrikabii amaŋkwramɔ saji amli lɛ tsɔɔ mli akɛ, “je lɛŋ yinɔsane eyi tɔ kɛ gbɔmɛi ni yi fa babaoo ni agbeɔ amɛ yɛ jamɔ ni akɛfutu maŋkwramɔŋ saji hewɔ lɛ ahe saji.” Nyɛsɛɛ nɛɛ, adafitswaa wolo ko bɔ amaniɛ akɛ: “Lashishwiemɔ ni ehiii fe fɛɛ kɛ béi ni yeɔ awui waa ni yaa nɔ ŋmɛnɛ lɛ . . . fɛɛ jɛ jamɔ hewɔ.” Mɛi akpekpei abɔ egboi yɛ tai ni jamɔi kɛ amɛhe woɔ mli lɛ amli. Babilon Kpeteŋkpele lɛ ewa Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ ayi ni egbe amɛteŋ mɛi komɛi po, ni kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, amɛlá etɔ lɛ dãa.—Kpojiemɔ 18:24.

9. Te atsɔɔ bɔ ni Yehowa nyɛ̃ɔ apasa jamɔ ehaa lɛ mli aha tɛŋŋ yɛ Kpojiemɔ Wolo lɛ mli?

9 Nɔ ni baaba Babilon Kpeteŋkpele lɛ nɔ lɛ haa anaa faŋŋ akɛ Yehowa nyɛ̃ɔ apasa jamɔ. Kpojiemɔ 17:16 lɛ kɛɔ akɛ: “Akolontoi nyɔŋma ni ona lɛ, kɛ kooloo lɛ, amɛaanyɛ̃ ajwamaŋ lɛ, ni amɛaafee lɛ amaŋfɔ, ni amɛaaŋmɛ lɛ yayai, ni amɛaaye eheloo, ni amɛkɛ la aaashã lɛ.” Klɛŋklɛŋ lɛ, kooloo agbo ko baagbe lɛ, ni ebaaye eheloo. No sɛɛ lɛ, abaashã ehe nibii krokomɛi fɛɛ ni baashwɛ lɛ. Nakai nɔŋŋ etsɛŋ ni je lɛŋ nɔyelii lɛ kɛ apasa jamɔ baaye yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ. Nyɔŋmɔ baakwɛ ni amɛtsu enɛ he nii. (Kpojiemɔ 17:17) Abaakpata Babilon Kpeteŋkpele ni ji apasa jamɔi fɛɛ ni yɔɔ je lɛŋ lɛ hiɛ. “Anaŋ lɛ kwraa dɔŋŋ.”—Kpojiemɔ 18:21.

10. Te esa akɛ wɔbu apasa jamɔ wɔha tɛŋŋ?

10 Te esa akɛ anɔkwa jálɔi abu Babilon Kpeteŋkpele lɛ amɛha tɛŋŋ? Biblia lɛ kɛ famɔ ni yɔɔ faŋŋ haa akɛ: “Nyɛjea emli, mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ní nyɛkaná ehaomɔi lɛ eko.” (Kpojiemɔ 18:4) Esa akɛ mɛi ni sumɔɔ ni ahere amɛyiwala lɛ aje apasa jamɔ mli oya, dani efee nɔ ni ekpe sɛɛ. Beni Yesu Kristo yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, egba efɔ̃ shi akɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, mɛi pii baakɛɛ akɛ amɛboɔ lɛ toi. (Mateo 24:3-5) Nɔ ni ekɛɛ ebaakɛɛ mɛi nɛɛ ji akɛ: “Mileee nyɛ kwraa, nyɛjea minɔ nyɛyaa, nyɛ mɛi ni nyɛtsuɔ nibii ni ejaaa gbɛ!” (Mateo 7:23) Yesu Kristo, ni amrɔ nɛɛ eji Maŋtsɛ lɛ kɛ apasa jamɔ bɛ nɔ ko feemɔ.

Mɛɛ Gbɛ nɔ Oootsɔ Otsi Ohe Kwraa Kɛjɛ He?

11. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ apasa jamɔ he?

11 Anɔkwa Kristofoi tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ apasa jamɔ kɛ apasa tsɔɔmɔi ahe. Enɛ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ wɔboɔ apasa jamɔ nifeemɔi atoi yɛ redio nɔ aloo wɔkwɛɔ yɛ tɛlivishiŋ nɔ, ni esaaa hu ni wɔkaneɔ jamɔ woji ni gbɛɛɔ Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ lɛ he amalei eshwãa lɛ. (Lala 119:37) Ni wɔɔfee jogbaŋŋ hu akɛ wɔɔtsi wɔhe kɛjɛ henaabuamɔi kɛ hiɛtserɛjiemɔ nifeemɔi fɛɛ ní nitsumɔi ni kɛ apasa jamɔ yɔɔ tsakpãa toɔ he gbɛjianɔ lɛ ahe. Kɛfata he lɛ, esaaa akɛ wɔfiɔ apasa jamɔ sɛɛ yɛ nɔ ko nɔ ko mli. (1 Korintobii 10:21) Gbɛ ni tamɔ nɛkɛ ni wɔɔkɔ lɛ baabu wɔhe ‘koni mɔ ko kɛ jeŋ nilee kɛ yaka shishiumɔ yɛ gbɔmɛi ablema saji kɛ je nɛŋ shishijee nibii ni jeee Kristo lɛ anaa akaŋɔ wɔ nom.’—Kolosebii 2:8.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ aaatsɔ ekɛ apasa jamɔ afo tako mli?

12 Ni kɛ́ mɔ ko miisumɔ akɛ ebatsɔ Yehowa Odasefonyo shi amrɔ nɛɛ eji apasa jamɔi lɛ ateŋ eko mlinyo hu? Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, wolo ni mɔ lɛ ŋmaa kɛyahaa esɔlemɔ lɛ, ákɛ ekɛ sɔlemɔ lɛ ekpa bɔɔ lɛ haa anaa akɛ ekɛ apasa jamɔ efo tako mli. Titri lɛ, esa akɛ mɔ lɛ akwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ koni ekɛ apasa jamɔ he nɔ ko kwraa akawo ehe muji yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa. Esa akɛ mɔ ni miitao etsɔ Odasefonyo lɛ nifeemɔi aha sɔlemɔ ni no mli lɛ eyɔɔ lɛ kɛ mɛi krokomɛi fɛɛ ana faŋŋ akɛ ekɛ sɔlemɔ lɛ efo tako mli.

13. Mɛɛ ŋaa Biblia lɛ woɔ yɛ bɔ ni ehe hiaa ni atsi he kwraa kɛjɛ apasa jamɔ he lɛ he?

13 Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛkɛ mɛi ni heee yeee lɛ akagbalaa kɔŋtso kome ni yeee egbɔ! Ejaakɛ mɛɛ bɔɔ jalɛ kɛ mlatɔmɔ yɔɔ? aloo mɛɛ yeli la kɛ duŋ yɔɔ? Ni mɛɛ gbeekpamɔ Kristo kɛ Belial yɔɔ? aloo mɛɛ nijaa mɔ ni heɔ yeɔ kɛ mɔ ni heee yeee yɔɔ? Ni asaŋ mɛɛ ekomefeemɔ Nyɔŋmɔ sɔlemɔwe kɛ amagai yɔɔ? . . . No hewɔ lɛ Yehowa kɛɛ, nyɛjea amɛteŋ, ni nyɛtsea nyɛhe, ni nyɛkataa muji nɔ ko he.” (2 Korintobii 6:14-17) Wɔhe ni wɔtsiɔ kwraa kɛjɛɔ apasa jamɔ he lɛ tsɔɔ akɛ wɔmiibo wiemɔi nɛɛ atoi. Ani Paulo ŋaawoo lɛ biɔ ni wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ apasa jálɔi hu ahe?

Nyɛyaa Nɔ “Nyɛnyiɛa yɛ Nilee Mli”

14. Ani esa akɛ wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ apasa jamɔ mli lɛ ahe ní wɔkɛ amɛ akaná nɔ ko kwraa feemɔ? Tsɔɔmɔ mli.

14 Ani esa akɛ anɔkwa jálɔi kɛ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ apasa jamɔ mli lɛ akashãra loo akaná nɔ ko kwraa feemɔ? Ani esa akɛ wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ mɛi ni jeee Odasefoi lɛ ahe, ní wɔkɛ amɛ akashãra yɛ gbɛ ko kwraa nɔ? Hetoo lɛ ji dabi. Kitãi lɛ amli ewulu ni ji enyɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.” (Mateo 22:39) Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔjieɔ suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔnanemɛi adesai kɛtsɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ ni wɔ kɛ amɛ kaseɔ, ní wɔhaa amɛnaa akɛ ehe miihia ni amɛtsi amɛhe kwraa kɛjɛ apasa jamɔ he lɛ tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛ.

15. Kɛ́ akɛɛ wɔjɛɛɛ ‘je lɛŋ’ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

15 Eyɛ mli akɛ wɔshiɛɔ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ wɔnanemɛi adesai moŋ, shi ákɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ, ‘wɔjɛɛɛ je lɛŋ.’ (Yohane 15:19) Wiemɔ ni ji “je” lɛ ní akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ damɔ shi kɛha adesai ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ. (Efesobii 4:17-19; 1 Yohane 5:19) Wɔjɛɛɛ je lɛ mli kɛ shishinumɔ akɛ wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ sui, wiemɔi, kɛ nifeemɔi ni Yehowa hiɔ lɛ ahe. (1 Yohane 2:15-17) Kɛfata he lɛ, yɛ shishitoo mla ni kɛɔ akɛ “naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa” lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, wɔkɛ mɛi ni ehiii shi yɛ Kristofoi atɛi ni afolɔ ashwie shi lɛ anaa lɛ ebɔɔɔ naanyo. (1 Korintobii 15:33) Ní wɔɔhi shi akɛ mɛi ni jɛɛɛ je lɛŋ lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ ‘je nɛŋ koni ekawo wɔhe muji.’ (Yakobo 1:27) No hewɔ lɛ, ákɛ wɔɔtsi wɔhe kɛjɛ je lɛ he lɛ etsɔɔɔ akɛ wɔ kɛ mɛi krokomɛi akashãra loo akaná nɔ ko kwraa feemɔ.—Yohane 17:15, 16; 1 Korintobii 5:9, 10.

16, 17. Te esa akɛ Kristofoi kɛ mɛi ni leee Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe nɔ ko lɛ aye aha tɛŋŋ?

16 Belɛ, te esa akɛ wɔ kɛ mɛi ni leee Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe nɔ ko lɛ aye aha tɛŋŋ? Paulo ŋma Kolose asafo lɛ akɛ: “Nyɛnyiɛa yɛ nilee mli, yɛ mɛi ni yɔɔ sɛɛ lɛ ahiɛ, ni nyɛtsu nyɛ dekã lɛ he nii. Nyɛhaa nyɛwiemɔ he abaa nyam daa, ni ŋoo ahi mli, ni nyɛle bɔ ni sa akɛ nyɛhaa mɔ fɛɛ mɔ hetoo.” (Kolosebii 4:5, 6) Bɔfo Petro hu ŋma akɛ: “Nuŋtsɔ, Kristo lɛ, nyɛbua lɛ krɔŋkrɔŋ yɛ nyɛtsuii amli; ni daa nɛɛ nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa, koni nyɛná hetoo nyɛha mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ nyɛ hiɛnɔkamɔ ní yɔɔ nyɛmli lɛ shishi lɛ, kɛ mlijɔlɛ kɛ gbeyeishemɔ.” (1 Petro 3:15) Paulo wo Kristofoi aŋaa akɛ “amɛkawie mɔ ko he efɔŋ, amɛkabé; shi moŋ amɛfee kpoo, ni amɛkɛ amɛhe atsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ akɛ amɛhe jɔ.”—Tito 3:2.

17 Ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ mɛi yeɔ yɛ gbɛ ni bulɛ bɛ mli nɔ, loo wɔwoɔ wɔhe. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ heguɔgbee gbɛi tsɛ́ɔ mɛi ni yɔɔ jamɔi krokomɛi amli lɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ shiatsɛ ko, akutsoŋnyo, loo naanyo nitsulɔ ko kɛ wɔ yeee yɛ mlihilɛ gbɛ nɔ aloo esopa wɔ po lɛ, wɔ kɛ lɛ yeɔ kɛ mlijɔlɛ.—Kolosebii 4:6; 2 Timoteo 2:24.

“Hiɛmɔ Tsamɔ Wiemɔi . . . Akadi lɛ Mli”

18. Yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa lɛ, mɛɛ shihilɛ ni yɔɔ mɔbɔ mli mɛi ni kuɔ amɛsɛɛ kɛyaa apasa jamɔ mli lɛ yajeɔ?

18 Kwɛ oshara ni eji ákɛ mɔ aaaku esɛɛ ekɛ ehe ayawo apasa jamɔ mli yɛ be mli ni ekase Biblia mli anɔkwalei lɛ sɛɛ! Beni Biblia lɛ wieɔ oshara ni yɔɔ gbɛ ni tamɔ nakai ní aaakɔ lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ kɛ́ amɛtsɔ Nuŋtsɔ kɛ yiwalaherelɔ Yesu Kristo he nilee lɛ nɔ amɛjo je nɛŋ muji nii lɛ anaa foi, ní nomɛi amli nɔŋŋ asáa adu amɛ yɛ ní aye amɛnɔ ekoŋŋ lɛ, amɛnaagbee shihilɛ etsɔ efɔŋ fe tsutsu nii lɛ. . . . Shi anɔkwa abɛ lɛ eba mli yɛ amɛhe akɛ: ‘Gbee kuɔ esɛɛ kɛyaa lɛ diɛŋtsɛ eshwee he, ni kplokoo ní aju ehe lɛ yakokloɔ ŋmɔtɔ mli.’”—2 Petro 2:20-22.

19. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ be fɛɛ be yɛ nibii fɛɛ ni baanyɛ agba wɔnaa yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ ahe lɛ?

19 Esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ be fɛɛ be yɛ nibii fɛɛ ni baanyɛ agba wɔnaa yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ ahe. Wɔkɛ nibii ni baanyɛ agba wɔnaa baakpe! Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Mumɔ lɛ kɛɔ faŋŋ akɛ, naagbee gbii lɛ anɔ lɛ mɛi komɛi aaakwa hemɔkɛyeli lɛ, ni amɛkɛ amɛhe aaayakpɛtɛ lakamɔ mumɔi kɛ daimonioi atsɔɔmɔi ahe.” (1 Timoteo 4:1) “Naagbee gbii” lɛ amli wɔyɔɔ lɛ. Abaanyɛ akɛ ‘tsɔɔmɔ kɔɔyɔɔ fɛɛ tsɔɔmɔ kɔɔyɔɔ ni kpalaa mɛi kɛyaa kɛbaa yɛ gbɔmɛi aŋaa fɔŋ too mli, yɛ shishiumɔ ŋaa lɛ mli kutumpɔo naa lɛ ahoso’ mɛi ni tsiii amɛhe kwraa kɛjɛɛɛ apasa jamɔ he lɛ.—Efesobii 4:13, 14.

20. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔbu wɔhe kɛjɛ awui ni apasa jamɔ yeɔ lɛ he?

20 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔbu wɔhe kɛjɛ awui ni apasa jamɔ yeɔ lɛ he? Susumɔ nibii fɛɛ ni Yehowa eto he gbɛjianɔ eha wɔ lɛ ahe okwɛ. Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ eduro wɔ. (2 Timoteo 3:16, 17) Kɛfata he lɛ, Yehowa tsɔɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ nɔ ehaa wɔ mumɔŋ niyenii babaoo. (Mateo 24:45) Beni anɔkwale lɛ he nilee ni wɔyɔɔ lɛ yaa hiɛ lɛ, ani esaaa akɛ wɔshweɔ akɛ wɔɔye ‘niyenii kpakpa ni ji mɛi ni edara lɛ anɔ̃’ lɛ eko, ní asaŋ wɔsumɔ akɛ wɔbaahi kpeei ni ji he ni ajɛɔ ni atsɔɔ wɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi? (Hebribii 5:13, 14; Lala 26:8) Nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi koni wɔkɛ nibii ni Yehowa eto he gbɛjianɔ eha wɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ bɔni afee ni wɔnyɛ ‘wɔhiɛ tsamɔ wiemɔi akadi lɛ’ ni wɔnu lɛ mli. (2 Timoteo 1:13) Kɛtsɔ no feemɔ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ apasa jamɔ he.

Mɛni Okase?

• Mɛni ji “Babilon Kpeteŋkpele lɛ”?

• Mɛni esa akɛ wɔfee bɔni afee ni wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ apasa jamɔ he?

• Mɛɛ nibii ní baanyɛ agba wɔnaa yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ he?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Ani ole nɔ hewɔ ni akɛ yoo ajwamaŋ feɔ “Babilon Kpeteŋkpele lɛ” he mfoniri lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Abaakpata “Babilon Kpeteŋkpele lɛ” hiɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Wɔkɛ mɛi ni jeee Odasefoi lɛ yeɔ yɛ “mlijɔlɛ kɛ gbeyeishemɔ” mli