Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ní Aaashɛ Taomɔ Nii Kɛha Kristofoi Abaptisimɔ Lɛ He

Ní Aaashɛ Taomɔ Nii Kɛha Kristofoi Abaptisimɔ Lɛ He

Ní Aaashɛ Taomɔ Nii Kɛha Kristofoi Abaptisimɔ Lɛ He

“Mɛni tsĩɔ mibaptisimɔ gbɛ?”—BƆFOI LƐ ASAJI 8:36.

1, 2. Mɛɛ gbɛ nɔ Filipo tsɔ ekɛ Etiopia maŋ onukpa lɛ je sanegbaa shishi, ni mɛni tsɔɔ akɛ nuu nɛɛ nyáa mumɔŋ nibii ahe?

MAŊ onukpa ko miifã gbɛ kɛmiijɛ Yerusalem kɛmiiya Gaza yɛ wuoyigbɛ yɛ Yesu gbele lɛ sɛɛ afi kome loo afii enyɔ. Shwiili ni ekɛbaafã gbɛ aaafee kilomitai 1,500 lɛ baaha etɔ lɛ. Nɛkɛ nuu ní eji Nyɔŋmɔ jálɔ nɛɛ efã gbɛ kakadaŋŋ kɛjɛ Etiopia kɛtee Yerusalem koni eyajá Yehowa. Beni efãa gbɛ kakadaŋŋ lɛ kɛkuɔ esɛɛ lɛ, no mli lɛ ekɛ ebe miitsu nii jogbaŋŋ kɛmiikane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ—enɛ tsɔɔ bɔ ni nuu lɛ hemɔkɛyeli mli wa ha. Yehowa yɔse nuu anɔkwafo nɛɛ, ni etsɔ ŋwɛibɔfo ko nɔ E-kudɔ kaselɔ Filipo koni eyashiɛ etsɔɔ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 8:26-28.

2 Akɛni Etiopia maŋ onukpa lɛ miikane ŋmalɛ lɛ waa taakɛ afɔɔ feemɔ yɛ nakai gbii lɛ amli hewɔ lɛ, enɛ ha efee mlɛo kɛha Filipo akɛ ekɛ lɛ aaaje sanegbaa shishi. Enɛ ha Filipo nyɛ́ enu akɛ nuu lɛ miikane Yesaia wolokpo lɛ. Filipo bi nuu lɛ sane kuku akɛ: “Ani oonu nɔ ni okaneɔ lɛ shishi lo?” Sanebimɔ nɛɛ tée nuu lɛ miishɛɛ shi. Enɛ ha amɛbɔi Yesaia 53:7, 8 lɛ he sane gbaa. No sɛɛ lɛ Filipo ‘jaje Yesu he sanekpakpa lɛ etsɔɔ lɛ.’—Bɔfoi lɛ Asaji 8:29-35.

3, 4. (a) Mɛni hewɔ Filipo shashaooo shi ni ebaptisi Etiopianyo lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he agbɛnɛ?

3 Etsɛɛɛ ni Etiopianyo lɛ nu gbɛfaŋnɔ ni Yesu náa yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo he nitsumɔ mli lɛ shishi, ni enu shishi hu akɛ ehe miihia ni ebatsɔ Kristo kaselɔ ní abaptisi lɛ. Beni amɛshɛ nu ko he lɛ, ebi Filipo akɛ: “Mɛni tsĩɔ mibaptisimɔ gbɛ?” Eji anɔkwale akɛ enɛ ji shihilɛ ko ní efɔɔɔ kaa. Nuu nɛɛ ji mɔ ko ni yɔɔ hemɔkɛyeli, ni ejáa Nyɔŋmɔ momo akɛ mɔ ni etsake kɛba Yuda jamɔ mli. Ekolɛ ebaatsɛ waa dani ebaanyɛ ená hegbɛ kroko kɛha baptisimɔ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, nɛkɛ nuu nɛɛ le nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ kɛjɛɔ edɛŋ, ni eesumɔ ni ejɛ etsui muu fɛɛ mli etsu he nii. Filipo kɛ miishɛɛ kpɛlɛ enibimɔ lɛ nɔ, ni beni abaptisi Etiopianyo lɛ sɛɛ lɛ, Etiopianyo lɛ ‘yi gbɛ kɛ nyamɔ.’ Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ ebatsɔ sanekpakpa shiɛlɔ ni yɔɔ ekãa yɛ ejakumaŋ.—Bɔfoi lɛ Asaji 8:36-39.

4 Eyɛ mli akɛ esaaa akɛ abuɔ henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ akɛ shwɛmɔ nɔ ko loo nɔ ni akɛ oyaiyeli kpɛɔ yiŋ yɛ he moŋ, shi Etiopia maŋ onukpa lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ akɛ bei komɛi lɛ abaptisiɔ aŋkroaŋkroi beni amɛnu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he anɔkwale lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ. * Enɛ hewɔ lɛ, esa jogbaŋŋ akɛ aaasusu sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe: Mɛɛ nifeemɔi nɛkɛ esa akɛ mɔ ko atsu he nii dani abaptisi lɛ? Afii enyiɛ esa akɛ mɔ ko aye dani abaptisi lɛ? Mɛɛ mumɔŋ hiɛyaa esa akɛ ana yɛ mɔ ko he dani abaptisi lɛ? Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, mɛni hewɔ Yehowa biɔ koni abaptisi etsuji lɛ?

Kpaŋmɔ ni Hiɛdɔɔ Yɔɔ He

5, 6. (a) Te Nyɔŋmɔ webii ni hi shi yɛ blema lɛ here Yehowa suɔmɔ lɛ nɔ amɛha tɛŋŋ? (b) Kɛ́ abaptisi wɔ lɛ, mɛɛ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii baanyɛ abakã wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ?

5 Beni Yehowa kpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ Mizraim lɛ, eesumɔ ní ekpɛlɛ amɛnɔ akɛ ‘lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃,’ ní esumɔ amɛ ní ebu amɛhe ní efee amɛ “maŋ krɔŋkrɔŋ.” Shi kɛlɛ, esa akɛ maŋbii lɛ ahere Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ nɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ bɔni afee ni amɛná nakai jɔɔmɔi lɛ. Amɛfee enɛ kɛtsɔ kpɛlɛmɔ ni amɛkpɛlɛ akɛ amɛbaafee “nibii fɛɛ ni Yehowa ewie lɛ” nɔ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ kpaŋmɔ ni amɛkɛ lɛ fee lɛ hu nɔ. (2 Mose 19:4-9) Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛfee jeŋmaji lɛ fɛɛ kaselɔi, ni abaptisi mɛi ni kpɛlɛ enitsɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ. Kɛ́ mɔ aaaná ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa kpakpa lɛ, no lɛ esa akɛ ená Yesu Kristo mli hemɔkɛyeli ní no sɛɛ lɛ abaptisi lɛ.—Mateo 28:19, 20; Bɔfoi lɛ Asaji 2:38, 41.

6 Nɛkɛ Ŋmalɛ mli saji nɛɛ tsɔɔ akɛ Yehowa jɔ́ɔ mɛi ni kɛ hiɛdɔɔ woɔ lɛ shi akɛ amɛbaasɔmɔ lɛ, ní amɛyeɔ nɔ hu lɛ. Yɛ Kristofoi agbɛfaŋ lɛ, henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ ji nifeemɔi ni he hiaa ni haa anáa Yehowa dɛŋ jɔɔmɔ. Wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaanyiɛ egbɛ̀i lɛ anɔ ní wɔha etsɔɔ wɔ gbɛ. (Lala 48:15) Enɛ haa Yehowa hu mɔɔ wɔnine mli yɛ mfonirifeemɔ gbɛ nɔ, ni etsɔɔ wɔ gbɛ ní esa akɛ wɔnyiɛ nɔ.—Lala 73:23; Yesaia 30:21; 41:10, 13.

7. Mɛni hewɔ esa akɛ mɔ diɛŋtsɛ akpɛ eyiŋ kɛha henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ lɛ?

7 Esa akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa kɛ shwe ni wɔshweɔ akɛ wɔɔsɔmɔ lɛ lɛ afee nɔ ni kanyaa wɔ ni wɔtsu nifeemɔi nɛɛ ahe nii. Esaaa akɛ mɔ ko haa abaptisiɔ lɛ yɛ kɛɛmɔ ni mɔ ko kɛɔ lɛ akɛ ekɛ be ni fa saŋŋ ekase nii lɛ hewɔ, loo akɛni aabaptisi enanemɛi lɛ kɛkɛ hewɔ. Shishinumɔ yɛ he akɛ ekolɛ, fɔlɔi kɛ Kristofoi krokomɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ baawo mɔ ko hewalɛ koni esusu henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ he. Bɔfo Petro wo mɛi ni bo lɛ toi yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ hewalɛ akɛ ‘amɛha abaptisi amɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 2:38) Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔhe nɔ ní wɔɔjɔɔ lɛ ji wɔ diɛŋtsɛ wɔsane, ni mɔ ko kwraa nyɛŋ afee aha wɔ. Esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaasɔmɔ Nyɔŋmɔ.—Lala 40:9.

Nibii ni Esa akɛ Mɔ Atsu He Nii Dani Abaptisi Lɛ

8, 9. (a) Mɛni hewɔ Ŋmalɛ lɛ ekpɛlɛɛɛ abifabii abaptisimɔ nɔ lɛ? (b) Mɛɛ mumɔŋ hiɛyaa esa akɛ gbekɛbii aná dani abaptisi amɛ?

8 Ani gbekɛbii baanyɛ ajɛ nilee ní amɛná lɛ mli amɛjɔɔ amɛhe nɔ? Ŋmalɛi lɛ etsɔɔɔ afii pɔtɛɛ ni esa akɛ mɔ aye dani abaptisi lɛ. Ni kɛlɛ, ekã shi faŋŋ akɛ abifabii nyɛŋ abatsɔmɔ heyelilɔi, ní amɛná hemɔkɛyeli, loo ní amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 8:12) Yinɔsaneŋmalɔ Augustus Neander ŋma yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ ahe yɛ ewolo ni ji General History of the Christian Religion and Church lɛ mli akɛ: “Tsutsu lɛ abaptisiɔ mɛi ni edara lɛ pɛ, ejaakɛ mɛi nu shishi akɛ baptisimɔ kɛ hemɔkɛyeli yɛ tsakpaa ni mli wa.”

9 Oblahii kɛ oblayei bibii lɛ ateŋ mɛi komɛi náa mumɔŋ hiɛyaa bɔ ni sa beni amɛdarako, yɛ be mli ni amɛteŋ mɛi krokomɛi hu daraa dani amɛnáa mumɔŋ hiɛyaa. Shi kɛlɛ, dani aaabaptisi gbekɛ ko lɛ, esa akɛ ená ekɛ Yehowa teŋ wekukpaa, ni enu Ŋmalɛi lɛ amli shishijee tsɔɔmɔi lɛ ashishi jogbaŋŋ, ní enu nɔ ni henɔjɔɔmɔ biɔ diɛŋtsɛ lɛ shishi jogbaŋŋ, taakɛ eji yɛ mɛi ni edara lɛ agbɛfaŋ lɛ.

10. Mɛɛ nibii esa akɛ mɔ afee dani ejɔɔ ehe nɔ ní abaptisi lɛ?

10 Yesu fã ekaselɔi lɛ koni amɛtsɔɔ mɛi heei lɛ nibii fɛɛ ni ekɛɛ amɛ lɛ. (Mateo 28:20) Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, esa akɛ mɛi heei lɛ aná anɔkwale lɛ he nilee ni ja, ni enɛ baaha amɛná Yehowa kɛ e-Wiemɔ lɛ mli hemɔkɛyeli. (Romabii 10:17; 1 Timoteo 2:4; Hebribii 11:6) No sɛɛ lɛ, kɛ́ Ŋmalɛ mli anɔkwale lɛ ta mɔ ko tsui mli lɛ, ebaatsirɛ lɛ koni etsake etsui ní eku esɛɛ kɛjɛ etsutsu shihilɛ gbɛ lɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 3:19) Yɛ naagbee lɛ, mɔ lɛ baanu he agbɛnɛ akɛ eesumɔ ni ejɔɔ ehe nɔ eha Yehowa ní abaptisi lɛ taakɛ Yesu fã lɛ.

11. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔkɛ wɔhe aaawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa dani abaptisi wɔ lɛ?

11 Nifeemɔ kroko ni he hiaa yɛ be mli ni mɔ yaa ehiɛ kɛshɛɔ baptisimɔ he ji ehe ní ekɛaawo Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli. Enɛ ji nitsumɔ titri ní Yehowa kɛwo ewebii adɛŋ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. (Mateo 24:14) No hewɔ lɛ, shiɛlɔi ni abaptisiko amɛ lɛ baanyɛ aná miishɛɛ akɛ amɛaagba amɛhemɔkɛyeli lɛ he sane amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi. Nitsumɔ nɛɛ ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli lɛ wajeɔ amɛ hu bɔni afee ni amɛkɛ amɛhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa kɛ ekãa yɛ amɛbaptisimɔ lɛ sɛɛ.—Romabii 10:9, 10, 14, 15.

Ani Nɔ ko Miitsĩ Obaptisimɔ Gbɛ?

12. Mɛni ekolɛ no baaha mɛi komɛi ashashao shi akɛ amɛaaha abaptisi amɛ?

12 Ekolɛ mɛi komɛi baashashao shi akɛ amɛaaha abaptisi amɛ ejaakɛ etamɔ nɔ ni amɛsumɔɔɔ ni amɛtsuɔ sɔ̃ ni enɛ kɛbafɔ̃ɔ mɔ nɔ lɛ he nii. Amɛnaa akɛ ehe baahia ni amɛfee tsakemɔi wuji yɛ amɛshihilɛi amli dani amɛshɛ Yehowa taomɔ nii lɛ ahe. Aloo ekolɛ amɛmiishe gbeyei akɛ yɛ amɛbaptisimɔ lɛ sɛɛ lɛ, ebaafee nɔ ni wa kɛha amɛ akɛ amɛaahi shi yɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ anaa. Ekolɛ mɛi komɛi baasusu po akɛ, “Ekolɛ mafee efɔŋ wɔsɛɛ ko, ni no baaha ashwie mi kɛjɛ asafo lɛ mli.”

13. Yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, mɛni ha mɛi komɛi shashao shi akɛ amɛaatsɔmɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ?

13 Yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, mɛi komɛi ha nibii ni amɛnyáa he kɛ weku hedɔɔ tsĩ amɛnaa koni amɛkatsɔmɔ ekaselɔi. Woloŋmalɔ ko jaje akɛ ebaanyiɛ Yesu sɛɛ kɛya he fɛɛ he ni Yesu aaaya. Shi Yesu tsɔɔ mli akɛ, bei pii lɛ ebɛ he ni ebaawɔ po kɛ́ je na. Beni Yesu fɔ̃ mɛi ni ewieɔ etsɔɔ amɛ lɛ ateŋ mɔ kroko nine koni ebatsɔ esɛɛnyiɛlɔ lɛ, nɛkɛ nuu nɛɛ to he ekɛɛ lɛ akɛ ehe baahia ni ‘eyafũ’ etsɛ dã. Eeenyɛ efee akɛ, eesumɔ koni ehi shĩa ni emɛ kɛyashi beni etsɛ baagbo moŋ fe nɔ ni eeebatsɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔ ni etsu nakai weku gbɛnaa nii lɛ he nii yɛ sɛɛ mli kɛ́ ehe bahia. Sɛɛ mli lɛ, mɔ ni ji etɛ nɔ lɛ kɛɛ akɛ esa akɛ eya ni ‘eyashɛ’ eshĩabii dani ebanyiɛ Yesu sɛɛ. Yesu wie mɛi ni shashaoɔ shi nɛkɛ lɛ ahe akɛ ‘amɛmiiku amɛkuɛ kɛmiikwɛ nibii ni yɔɔ amɛsɛɛ lɛ.’ No hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni mɛi ni sumɔɔ ni amɛfee nakai lɛ baanyɛ amɛná nɔ ko ni amɛkɛjie amɛnaa be fɛɛ be koni amɛkatsu gbɛnaa nii ni kã amɛnɔ akɛ Kristofoi lɛ he nii.—Luka 9:57-62.

14. (a) Te Petro, Andrea, Yakobo kɛ Yohane fee amɛnii amɛha tɛŋŋ beni Yesu bi koni amɛbatsɔmɔ gbɔmɛi ahe wolɛi lɛ? (b) Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔshashaoɔ shi akɛ wɔɔkpɛlɛ Yesu apã lɛ nɔ lɛ?

14 Esoro nɔkwɛmɔnɔ ni Petro, Andrea, Yakobo kɛ Yohane fee lɛ kwraa yɛ enɛ he. Beni Yesu bi ni amɛbanyiɛ esɛɛ koni amɛtsɔmɔ gbɔmɛi ahe wolɛi lɛ, Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Ni amrɔ lɛ amɛshi amɛyaai lɛ, ni amɛbanyiɛ esɛɛ.” (Mateo 4:19-22) Akɛni amɛkpɛ amɛyiŋ amrɔ nɔŋŋ kɛbanyiɛ Yesu sɛɛ hewɔ lɛ, nɔ ni ekɛɛ amɛ yɛ sɛɛ mli lɛ ba mli anɔkwale yɛ amɛgbɛfaŋ akɛ: “Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔ̃a nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi; shi mihe jɔ, ni mibaa mihe shi kɛjɛ mitsui mli; ni nyɛaaná hejɔɔmɔ nyɛaaha nyɛsusumai lɛ. Ejaakɛ mipã lɛ teremɔ waaa, ni mijatsu lɛ etsiii.” (Mateo 11:29, 30) Eyɛ mli akɛ baptisimɔ kɛ gbɛnaa nii ni tamɔ apã bafɔ̃ɔ mɔ nɔ moŋ, shi Yesu ma nɔ mi eha wɔ akɛ epã lɛ etsiii ni eteremɔ hu waaa, ni ebaaha wɔná hejɔɔmɔ ni fa babaoo.

15. Mose kɛ Yeremia nɔkwɛmɔnii lɛ tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔŋɔ wɔhiɛ wɔfɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ ebaafĩ wɔsɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Yɛ anɔkwale mli lɛ, shishinumɔ yɛ he akɛ aaanu he akɛ anyɛŋ atsu gbɛnaa nii ahe nii. Mose kɛ Yeremia fɛɛ nu he yɛ shishijee mli akɛ amɛnyɛŋ amɛtsu nitsumɔi ni Yehowa kɛha amɛ lɛ. (2 Mose 3:11; Yeremia 1:6) Te Nyɔŋmɔ wo amɛ hewalɛ eha tɛŋŋ? Ekɛɛ Mose akɛ: “Mikɛo aaahi shi.” Ni ewo Yeremia hu shi akɛ: “Mikɛo yɛ, ni majieo!” (2 Mose 3:12; Yeremia 1:8) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ baafĩ wɔ sɛɛ. Suɔmɔ ni wɔɔná wɔha Nyɔŋmɔ kɛ wɔhe ni wɔkɛaafɔ̃ enɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔye yiŋkɔshikɔshifeemɔi ni wɔnáa yɛ nyɛ́ ni wɔɔnyɛ wɔhi shi yɛ wɔhenɔjɔɔmɔ lɛ naa lɛ nɔ. Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Gbeyeishemɔ bɛ suɔmɔ mli, shi moŋ suɔmɔ ni eye emuu lɛ shwieɔ gbeyeishemɔ.” (1 Yohane 4:18) Ekolɛ gbekɛ nuu fioo ko baashe gbeyei akɛ ekome too eeenyiɛ, shi kɛ́ etsɛ mɔ enine mli kɛnyiɛ lɛ, enáa hekɛnɔfɔɔ ni esheee gbeyei. Nakai nɔŋŋ hu kɛ́ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ Yehowa nɔ kɛ wɔtsui fɛɛ lɛ, ewoɔ wɔ shi akɛ ‘ebaajaje wɔtempɔŋi lɛ,’ beni wɔkɛ lɛ nyiɛɔ lɛ.—Abɛi 3:5, 6.

Nifeemɔ ni Bulɛ Yɔɔ He

16. Mɛni hewɔ baptisimɔ biɔ ni amii mɔ nu kwraa lɛ?

16 Ahãa Ŋmalɛ naa wiemɔ kɛtsɔɔ baptisimɔ lɛ diɛŋtsɛ hiɛ ni akɛgbálaa shishinumɔ ni yɔɔ Kristofoi abaptisimɔ he lɛ mli. Yɛ wiemɔ lɛ naagbee lɛ, abiɔ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ ni amɛjaje amɛhemɔkɛyeli lɛ amɛtsɔɔ yɛ faŋŋ mli kɛtsɔ sanebimɔi enyɔ ní amɛhaa hetoo lɛ nɔ. (Romabii 10:10; kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 22 lɛ.) No sɛɛ lɛ, amiiɔ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ nu, ni akɛ enɛ feemɔ kaseɔ nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu diɛŋtsɛ fee efɔ̃ shi lɛ. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ beni abaptisi Yesu sɛɛ lɛ, “ejɛ nu lɛ mli . . . eje kpo” loo ‘eje kpo yɛ nu lɛ mli.’ (Mateo 3:16; Marko 1:10) Ekã shi faŋŋ akɛ, Yohane Baptisilɔ lɛ mii Yesu nu kwraa. * Nu ní amiiɔ wɔ kwraa lɛ feɔ tsakemɔ ni sa kadimɔ waa ní wɔfee yɛ wɔshihilɛ mli lɛ he okadi yɛ gbɛ ni ja nɔ—yɛ mfonirifeemɔ mli lɛ, wɔgboɔ wɔhaa wɔtsutsu shihilɛ gbɛ lɛ, ni wɔjeɔ shihilɛ hee shishi yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli.

17. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ kɛ toibolɔi lɛ baanyɛ aha nifeemɔ lɛ afee nɔ ni bulɛ yɔɔ he?

17 Baptisimɔ ji nifeemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ he kɛ nifeemɔ ni yɔɔ miishɛɛ hu. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ beni Yohane mii Yesu nu yɛ Yordan Faa lɛ mli lɛ, no mli lɛ Yesu miisɔle. (Luka 3:21, 22) Yɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, ŋmɛnɛ, esa akɛ mɛi ni abaptisiɔ amɛ lɛ ajie bulɛ ni sa kpo. Ni akɛni Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔkɛ hiɛshikamɔ awo atade ni sa yɛ wɔdaa gbi shihilɛ mli hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ wɔkɛ ŋaawoo nɛɛ aaatsu nii yɛ gbi ni abaptisiɔ wɔ lɛ nɔ! (1 Timoteo 2:9) Toibolɔi lɛ hu baanyɛ ajie bulɛ ni sa kpo kɛtsɔ baptisimɔ wiemɔ lɛ toi ni amɛaabo jogbaŋŋ kɛ nifeemɔ lɛ ni amɛaakwɛ yɛ gbɛjianɔtoo kpakpa naa lɛ nɔ.—1 Korintobii 14:40.

Jɔɔmɔi ni Kaselɔi ni Abaptisi Amɛ lɛ Náa

18, 19. Mɛɛ hegbɛi kɛ jɔɔmɔi baptisimɔ haa anáa?

18 Kɛ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Nyɔŋmɔ ni abaptisi wɔ lɛ, wɔbatsɔɔ weku ni esoro lɛ kwraa lɛ mli bii. Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, Yehowa batsɔɔ wɔ-Tsɛ kɛ wɔ-Naanyo. Dani abaabaptisi wɔ lɛ, no mli lɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he; shi amrɔ nɛɛ ni abaptisi wɔ lɛ, akpata wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. (2 Korintobii 5:19; Kolosebii 1:20) Wɔtsi wɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kɛtsɔ Kristo afɔleshaa lɛ nɔ, ni lɛ hu etsiɔ ebɛŋkɛɔ wɔ. (Yakobo 4:8) Gbalɔ Maleaki tsɔɔ bɔ ni Yehowa boɔ mɛi ni kɛ egbɛi tsuɔ nii ni egbɛi kã amɛnɔ lɛ atoi ní eŋmalaa amɛgbɛi ewoɔ ekaimɔ wolo lɛ mli lɛ mli. Nyɔŋmɔ kɛɔ akɛ: “Amɛaatsɔ minɔ̃, . . . ni mabaa amɛyi, tamɔ bɔ ni mɔ báa lɛ diɛŋtsɛ ebi ní sɔmɔɔ lɛ yi” lɛ.—Maleaki 3:16-18.

19 Baptisimɔ hu haa wɔbatsɔmɔɔ jeŋ muu fɛɛ nyɛmimɛi akuu lɛ mli bii. Beni bɔfo Petro bi koni Yesu atsɔɔ jɔɔmɔi ni Kristo kaselɔi lɛ anine baashɛ nɔ yɛ amɛhe ni amɛkɛshã afɔle lɛ hewɔ lɛ, Yesu wo shi akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni eshĩ shiai loo nyɛmimɛi hii loo nyɛmimɛi yei loo tsɛ loo nyɛ loo . . . bii loo abɔɔi yɛ migbɛi lɛ hewɔ lɛ, aaato lɛ najiaŋ toi oha, ni eeená naanɔ wala.” (Mateo 19:29) Afii komɛi asɛɛ lɛ, Petro ŋma kɛkɔ ‘nyɛmimɛi akuu lɛ’ ní aná ‘yɛ je lɛŋ’ lɛ he. Nyɛmimɛi akuu ni yɔɔ suɔmɔ lɛ ye amɛbua Petro ni amɛha ená miishɛɛ, ni nakai nɔŋŋ ebaanyɛ ebalɛ yɛ wɔ hu wɔgbɛfaŋ.—1 Petro 2:17, 5:9.

20. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ baptisimɔ haa anáa?

20 Kɛfata he lɛ, Yesu tsɔɔ akɛ mɛi ni nyiɛɔ esɛɛ lɛ ‘baaná naanɔ wala.’ Hɛɛ, henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ haa ‘wɔmɔɔ anɔkwa wala lɛ’ he hiɛnɔkamɔ lɛ mli—ni enɛ baafee naanɔ wala yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli. (1 Timoteo 6:19) Wɔbaanyɛ wɔná shishitoo nɔ̃ kpakpa tamɔ nɛkɛ wɔha wɔ diɛŋtsɛ wɔhe kɛ wɔwekui lɛ hu wɔsɛɛ ko, aloo jeee nakai? Nɛkɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ baaye abua wɔ ni ‘wɔnyiɛ yɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, gbɛi amli kɛya naanɔi anaanɔ!’—Mika 4:5.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 4 Nakai nɔŋŋ hu ashashaooo shi ni abaptisi mɛi akpei etɛ ni ji Yudafoi kɛ mɛi ni etsake kɛba Yuda jamɔ mli ní bo Petro wiemɔ lɛ toi yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ. Taakɛ Etiopia piafonyo lɛ ji lɛ, eji anɔkwale akɛ no mli amɛle Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli shishijee tsɔɔmɔi kɛ shishitoo mlai lɛ momo.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:37-41.

^ kk. 16 Taakɛ Expository Dictionary of New Testament Words ní Vine ŋma lɛ tsɔɔ lɛ, Hela wiemɔ ni ji baʹpti·sma (baptisimɔ) lɛ tsɔɔ “nu miimɔ, nu shishi ní akɛ mɔ woɔ kwraa, kɛ kpo ní ajeɔ kɛjɛɔ nu mli.”

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Te esa akɛ wɔhere Yehowa suɔmɔ lɛ nɔ wɔha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

• Mɛɛ mumɔŋ hiɛyaa esa akɛ mɔ aná dani abaptisi lɛ?

• Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔhaa gbeyei ni asheɔ akɛ aaafee efɔŋ loo shi ni ashashaoɔ akɛ aaatsu gbɛnaa nii ahe nii tsĩɔ wɔbaptisimɔ gbɛ lɛ?

• Mɛɛ jɔɔmɔi ni sa jogbaŋŋ Yesu Kristo kaselɔi baanyɛ aná?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

“Mɛni tsĩɔ mibaptisimɔ gbɛ?”

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 29]

Baptisimɔ ji nifeemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ he kɛ nifeemɔ ni yɔɔ miishɛɛ hu