Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛyaa Ni Nyɛyafea Kaselɔi Ni Nyɛbaptisia Amɛ’

‘Nyɛyaa Ni Nyɛyafea Kaselɔi Ni Nyɛbaptisia Amɛ’

‘Nyɛyaa Ni Nyɛyafea Kaselɔi Ni Nyɛbaptisia Amɛ’

“No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ . . . , ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” —MATEO 28:19, 20.

1. Mɛɛ yiŋ Israel maŋ lɛ kpɛ yɛ Sinai Gɔŋ lɛ he?

AAAFEE afii 3,500 ni eho nɛɛ lɛ, maŋ muu fɛɛ wo Nyɔŋmɔ shi. Beni Israelbii lɛ bua amɛhe naa yɛ Sinai Gɔŋ lɛ he lɛ, amɛjaje faŋŋ akɛ: “Nibii fɛɛ ni Yehowa ewie lɛ wɔɔfee.” Kɛjɛ no be lɛ mli kɛyaa lɛ, Israel batsɔ maŋ ni ejɔɔ ehe nɔ eha Nyɔŋmɔ, ni ji ‘lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃.’ (2 Mose 19:5, 8; 24:3) Amɛgbɛkpamɔ ji akɛ ebaabu amɛhe, ni amɛbaahi shi yɛ yinɔi fɛɛ mli yɛ shikpɔŋ “ni hoɔ fufɔ kɛ wò lɛ” nɔ.—3 Mose 20:24.

2. Mɛɛ wekukpaa baanyɛ akã mɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ?

2 Shi kɛlɛ, taakɛ lalatsɛ Asaf kpɛlɛ nɔ lɛ, Israelbii lɛ ‘yeee Nyɔŋmɔ kpaŋmɔ lɛ nɔ, ni amɛkpɛlɛɛɛ akɛ amɛaanyiɛ yɛ emla lɛ naa.’ (Lala 78:10) Amɛyeee shi ni amɛtsɛmɛi lɛ wo Yehowa lɛ nɔ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, maŋ lɛ laaje nakai wekukpaa kpakpa ni kã amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ. (Jajelɔ 5:3; Mateo 23:37, 38) Enɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ “basara jeŋmaji lɛ . . . ni ehala amɛteŋ maŋ ko eha egbɛi lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 15:14) Ni yɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ, eebua “asafo babaoo ni mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akane ni jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ majianɔ wiemɔi amli” lɛ anaa, ni amɛkɛ mlifilimɔ jajeɔ akɛ: “Yiwalaheremɔ lɛ ji wɔ-Nyɔŋmɔ ni ta maŋtsɛsɛi lɛ nɔ lɛ, kɛ toobi lɛ nɔ̃!”—Kpojiemɔ 7:9, 10.

3. Mɛɛ nifeemɔi esa akɛ mɔ atsu he nii dani ená ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa?

3 Esa akɛ mɔ ajɔɔ ehe nɔ eha Yehowa ni ekɛ nu mli baptisimɔ afee he okadi yɛ faŋŋ mli dani ebatsɔ mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ náa nakai wekukpaa kpakpa lɛ ateŋ mɔ kome. Enɛ feemɔ tsɔɔ akɛ mɔ lɛ miibo famɔ ni yɔɔ tɛ̃ɛ ni Yesu kɛha ekaselɔi lɛ toi akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” (Mateo 28:19, 20) Israelbii lɛ bo “kpaŋmɔ lɛ wolo lɛ” ní akane atsɔɔ amɛ lɛ toi. (2 Mose 24:3, 7, 8) Enɛ ha amɛnu gbɛnaa nii ni kã amɛnɔ yɛ Yehowa hiɛ lɛ shishi. Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ lɛ, ehe miihia ni mɔ aná Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni yɔɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli lɛ he anɔkwa nilee dani eha abaptisi lɛ.

4. Mɛni esa akɛ mɔ afee dani efee mɔ ni sa kɛha baptisimɔ? (Okɛ akrabatsa ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ afata he.)

4 Eyɛ faŋŋ akɛ Yesu miisumɔ ni ekaselɔi lɛ aná hemɔkɛyeli ni mli wa dani abaptisi amɛ. Efã esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛfee kaselɔi, koni amɛtsɔɔ amɛ ‘ni amɛye nii fiaa ni ekɛɛ amɛ lɛ nɔ.’ (Mateo 7:24, 25; Efesobii 3:17-19) Enɛ hewɔ lɛ, bɔni afee ni mɛi ni he saa kɛha baptisimɔ lɛ kɛ oyaiyeli akakpɛ amɛyiŋ beni amɛnuko nibii ashishi jogbaŋŋ lɛ, bei pii lɛ, esa akɛ amɛfee mɛi ni kɛ nyɔji loo afi kome loo enyɔ po ekase Biblia lɛ. Dani abaabaptisi amɛ lɛ, amɛhaa sanebimɔi titrii enyɔ komɛi ahetoo akɛ, hɛɛ. Akɛni Yesu ma nɔ mi akɛ esa akɛ ‘wɔwiemɔ afee hɛɛ, hɛɛ, dabi, dabi’ hewɔ lɛ, ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ kɛha wɔ fɛɛ akɛ wɔɔpɛi shishinumɔ ni yɔɔ baptisimɔ sanebimɔi enyɔ nɛɛ asɛɛ lɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi.—Mateo 5:37.

Tsuitsakemɔ kɛ Henɔjɔɔmɔ

5. Mɛɛ nifeemɔi titrii enyɔ klɛŋklɛŋ baptisimɔ sanebimɔ lɛ maa nɔ mi?

5 Klɛŋklɛŋ baptisimɔ sanebimɔ lɛ biɔ mɔ ni abaabaptisi lɛ lɛ kɛji etsake etsui loo eshwa ehe kɛjɛ etsutsu shihilɛ gbɛ lɛ mli, ni ejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa akɛ ebaafee esuɔmɔnaa nii. Sanebimɔ nɛɛ maa nifeemɔi enyɔ ni he hiaa ni esa akɛ atsu he nii dani abaptisi mɔ lɛ nɔ mi, ni nomɛi ji tsuitsakemɔ kɛ henɔjɔɔmɔ.

6, 7. (a) Mɛni hewɔ tsuitsakemɔ he hiaa mɛi fɛɛ ni abaabaptisi amɛ lɛ? (b) Mɛɛ tsakemɔi esa akɛ mɔ afee beni etsake etsui sɛɛ lɛ?

6 Mɛni hewɔ esa akɛ mɔ atsake etsui dani ekɛ ehe aha ni abaptisi lɛ lɛ? Bɔfo Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Wɔ fɛɛ . . . wɔba wɔjeŋ . . . sá yɛ wɔheloo akɔnɔi lɛ amli.” (Efesobii 2:3) Dani wɔɔná Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii he anɔkwa nilee lɛ, no mli lɛ wɔbaa wɔjeŋ yɛ je lɛ sui kɛ enifeemɔi lɛ anaa. No mli lɛ, Satan ni ji je nɛŋ nyɔŋmɔ lɛ ji mɔ ni kudɔɔ wɔshihilɛ gbɛ. (2 Korintobii 4:4) Shi kɛlɛ, beni wɔbale Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ, wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔhiŋ shi “yɛ gbɔmɛi akɔnɔi anaa [dɔŋŋ], shi moŋ yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii anaa.”—1 Petro 4:2.

7 Nɛkɛ shihilɛ gbɛ hee nɛɛ kɛ jɔɔmɔi babaoo baa. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ehaa mɔ náa ekɛ Yehowa teŋ wekukpaa kpakpa, ni David kɛ enɛ to ninefɔ̃ɔ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa akɛ abote ‘ebuu lɛŋ’ ni aba ‘egɔŋ krɔŋkrɔŋ’ lɛ nɔ lɛ he—ni enɛ ji hegbɛ kpele diɛŋtsɛ. (Lala 15:1) Ekã shi faŋŋ akɛ Yehowa kɛ ninefɔ̃ɔ haŋ mɔ ko kɛkɛ, akɛ ja mɛi ni ‘nyiɛɔ pɛpɛɛpɛ ni amɛtsuɔ jalɛ nii, ni amɛjɛɔ amɛtsui mli amɛwieɔ anɔkwale’ lɛ pɛ. (Lala 15:2) Ekolɛ taomɔ nii nɛɛ he ní wɔɔshɛ lɛ baatsɔɔ akɛ esa akɛ wɔtsake wɔjeŋba kɛ wɔsubaŋ—ni enɛ damɔ shihilɛi amli ni wɔyɔɔ dani wɔbale anɔkwale lɛ nɔ. (1 Korintobii 6:9-11; Kolosebii 3:5-10) Nɔ ni kanyaa wɔ kɛha tsakemɔi nɛɛ afeemɔ ji tsuitsakemɔ—ni ji wɔhe ni wɔshwaa kwraa kɛjɛɔ wɔtsutsu shihilɛ gbɛ lɛ he, kɛ wɔfai shi ni wɔtswaa waa akɛ wɔbaafee Yehowa suɔmɔnaa nii. Enɛ haa wɔtsakeɔ wɔshihilɛ gbɛ lɛ kwraa—wɔkpooɔ je lɛ ŋkomeŋfa shihilɛ gbɛ lɛ, ni wɔtiuɔ shihilɛ gbɛ ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ sɛɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 3:19.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔjɔɔ wɔhe nɔ, ni te enɛ kɔɔ baptisimɔ he ehaa tɛŋŋ?

8 Klɛŋklɛŋ baptisimɔ sanebimɔ lɛ fã ni ji enyɔ lɛ biɔ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ kɛji amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa akɛ amɛbaafee esuɔmɔnaa nii. Henɔjɔɔmɔ ji nifeemɔ ni he hiaa waa ní esa akɛ mɔ afee dani abaptisi lɛ. Wɔfeɔ enɛ yɛ sɔlemɔ mli kɛtsɔ suɔmɔ mli ni wɔjɛɔ wɔkɛɔ Yehowa akɛ wɔkɛ wɔwala miiha lɛ kɛtsɔ Kristo nɔ lɛ nɔ. (Romabii 14:7, 8; 2 Korintobii 5:15) Enɛ haa Yehowa batsɔɔ wɔ-Nuŋtsɔ ni wɔ hu wɔbatsɔmɔɔ enii, ni taakɛ Yesu fee lɛ, wɔnáa he miishɛɛ akɛ wɔɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. (Lala 40:9; Efesobii 6:6) Shi ní awoɔ Yehowa nɛɛ ji nifeemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ he, ni afeɔ lɛ shikome pɛ. Shi kɛlɛ, akɛni wɔjɔɔ wɔhe nɔ yɛ teemɔŋ hewɔ lɛ, enɛ ni wɔjajeɔ wɔtsɔɔ yɛ mɛi ahiɛ yɛ gbi ni abaptisiɔ wɔ lɛ nɔ lɛ haa mɔ fɛɛ mɔ leɔ akɛ wɔkɛ anɔkwayeli ejɔɔ wɔhe nɔ wɔha wɔŋwɛi Tsɛ lɛ.—Romabii 10:10.

9, 10. (a) Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni aaafee lɛ biɔ mɛni? (b) Te Nazi onukpai lɛ po nu wɔhenɔjɔɔmɔ lɛ shishi amɛha tɛŋŋ?

9 Mɛni Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni Yesu fee lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni aaanyiɛ sɛɛ lɛ biɔ ni afee? Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛɔ misɛɛ lɛ, ha ní ekwa ehe ní ewó esɛŋmɔtso lɛ ní enyiɛ misɛɛ.” (Mateo 16:24) Etsɔɔ nibii etɛ yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli ni esa akɛ wɔfee. Klɛŋklɛŋ lɛ ‘wɔkwaa wɔhe.’ Enɛ tsɔɔ akɛ, wɔkpooɔ ŋkomeŋfa susumɔi ni yeee emuu ni wɔyɔɔ lɛ, ni wɔkpɛlɛɔ Nyɔŋmɔ ŋaawoo kɛ gbɛtsɔɔmɔ nɔ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ‘wɔwóɔ wɔsɛŋmɔtso lɛ.’ Yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, sɛŋmɔtso feɔ hiɛgbele kɛ amanehulu he okadi. Ákɛ Kristofoi lɛ, wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ wɔ hu wɔbaana amanehulu yɛ sanekpakpa lɛ hewɔ. (2 Timoteo 1:8) Eyɛ mli akɛ ekolɛ je lɛ baaye wɔhe fɛo loo ebaabɔ wɔ ahora moŋ, shi taakɛ Kristo fee lɛ, ‘wɔbuuu hiɛgbele lɛ,’ ni le ni wɔle akɛ wɔmiifee nɔ ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ haa wɔnáa miishɛɛ. (Hebribii 12:2) Nɔ ni ji etɛ lɛ, wɔnyiɛɔ Yesu ‘sɛɛ daa.’—Lala 73:26; 119:44; 145:2.

10 Miishɛɛ sane ji akɛ shitee-kɛwolɔi komɛi po nuɔ Yehowa Odasefoi ahe nɔ ní amɛjɔɔ amɛha Nyɔŋmɔ akɛ amɛbaasɔmɔ ekome too lɛ shishi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Nazi Germany Buchenwald yiwalɛ nsara lɛ mli lɛ, aha Odasefoi ni sumɔɔɔ akɛ amɛkwa amɛhemɔkɛyeli lɛ kɛ amɛwaonaa gbɛi wo saji ni aŋmala ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ shishi: “Mikã he miji Biblia Kaselɔ ni etu ehe eha, ni mikuŋ kitã ni mikã Yehowa lɛ mli kɔkɔɔkɔ.” Ekã shi faŋŋ akɛ, enɛ ji Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji fɛɛ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ lɛ ashidaamɔ!—Bɔfoi lɛ Asaji 5:32.

Ayɔseɔ Bo akɛ Yehowa Odasefoi lɛ Ateŋ Mɔ Kome

11. Mɛɛ hegbɛ mɔ ni abaptisi lɛ lɛ náa?

11 Sanebimɔ ni ji enyɔ lɛ biɔ mɔ ni abaabaptisi lɛ lɛ kɛji klɛŋklɛŋ kwraa lɛ enuɔ shishi akɛ ebaptisimɔ lɛ haa ayɔseɔ lɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome. Beni amii lɛ nu sɛɛ lɛ, ebatsɔɔ sɔɔlɔ ni ahala lɛ ní Yehowa gbɛi kã enɔ. Enɛ ji hegbɛ kpele kɛ sɔ̃ ni tsii. Ehaa mɔ ni abaptisi lɛ lɛ hu náa gbɛkpamɔ akɛ ebaaná naanɔ wala kɛ́ etee nɔ eye Yehowa anɔkwa.—Mateo 24:13.

12. Woo ni anáa kɛjɛɔ Yehowa gbɛi lɛ ni kã mɔ nɔ lɛ mli lɛ kɛ mɛɛ gbɛnaa nii bafɔ̃ɔ mɔ nɔ?

12 Ekã shi faŋŋ akɛ eji woo kpele akɛ Yehowa ni ji Nyɔŋmɔ ofe lɛ gbɛi aaakã mɔ nɔ. Gbalɔ Mika kɛɛ akɛ: “Majimaji lɛ fɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ nyiɛɔ yɛ enyɔŋmɔ gbɛi amli; shi wɔ lɛ wɔɔnyiɛ yɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, gbɛi amli kɛaatee naanɔi anaanɔ!” (Mika 4:5) Ni kɛlɛ, woo nɛɛ kɛ gbɛnaa nii bafɔ̃ɔ mɔ nɔ. Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔhi shi yɛ gbɛ ni kɛ woo haa gbɛi ni kã wɔnɔ lɛ naa. Taakɛ Paulo kai Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ, kɛ́ mɔ ko tsuuu nɔ ni eshiɛɔ lɛ he nii lɛ, no lɛ ebaaha awie Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ he “musubɔɔ wiemɔi” loo agbe he guɔ.—Romabii 2:21-24.

13. Mɛni hewɔ eji Yehowa tsuji ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ lɛ agbɛnaa nii akɛ amɛye amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ he odase lɛ?

13 Kɛ́ mɔ ko batsɔ Yehowa Odasefonyo lɛ, ekpɛlɛɔ gbɛnaa nii akɛ eye e-Nyɔŋmɔ lɛ he odase lɛ hu nɔ. Yehowa fɔ̃ Israel maŋ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ lɛ nine koni amɛbatsɔmɔ edasefoi bɔni afee ni amɛye Nyɔŋmɔ ni eji kɛmiiya naanɔ lɛ he odase. (Yesaia 43:10-12, 21) Shi maŋ lɛ tsuuu gbɛnaa nii nɛɛ he nii, ni yɛ sɛɛ mli lɛ, Yehowa kpoo amɛ kwraa. Ŋmɛnɛ, anɔkwa Kristofoi shwãa akɛ amɛná hegbɛ akɛ amɛaaye Yehowa he odase. Wɔfeɔ nakai ejaakɛ wɔsumɔɔ lɛ, ni wɔmiishwe ni egbɛi lɛ he atse. Te aaafee tɛŋŋ ni wɔɔfee dioo be mli ni wɔle anɔkwale ni kɔɔ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ kɛ eyiŋtoo lɛ he lɛ? Wɔnuɔ he taakɛ bɔfo Paulo nu he lɛ, mɔ ni kɛɛ akɛ: “Aŋɔfĩ minɔ akɛ mijaje, ejaakɛ kɛji mijajeee sanekpakpa lɛ, kpóo ha mi!”—1 Korintobii 9:16.

14, 15. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa asafo lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔya wɔhiɛ yɛ mumɔŋ? (b) Mɛɛ nibii yɔɔ ni baaye abua wɔ yɛ mumɔŋ?

14 Baptisimɔ sanebimɔ ni ji enyɔ lɛ hu kaiɔ mɔ ni abaabaptisi lɛ lɛ akɛ, gbɛnaa nii kã enɔ akɛ ekɛ asafo ni Yehowa mumɔ lɛ kudɔɔ lɛ lɛ abɔ. Wɔ kome pɛ wɔnyɛŋ wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ, ni ‘wɔnyɛmimɛi anaanyobɔɔ muu lɛ fɛɛ’ yelikɛbuamɔ, sɛɛfimɔ, kɛ hewalɛwoo he miihia wɔ. (1 Petro 2:17; 1 Korintobii 12:12, 13) Nyɔŋmɔ asafo lɛ he miihia waa kɛha wɔmumɔŋ hiɛyaa. Ekɛ Biblia kasemɔ he woji babaoo haa wɔ, ni enɛɛmɛi yeɔ ebuaa wɔ koni wɔná anɔkwa nilee babaoo, ni wɔkɛ nilee atsu naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ ahe nii, ni wɔná wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa hu. Taakɛ nyɛ ko ní kwɛɔ ebi jogbaŋŋ ní ehaa lɛ niyenii kpakpa lɛ ji lɛ, “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛ mumɔŋ niyenii babaoo ni yɔɔ ebe naa lɛ haa wɔ bɔni afee ni wɔya wɔhiɛ yɛ mumɔŋ.—Mateo 24:45-47; 1 Tesalonikabii 2:7, 8.

15 Yehowa webii lɛ anine shɛɔ tsɔsemɔ kɛ hewalɛwoo ni he hiaa amɛ lɛ nɔ yɛ daa otsi kpeei ashishi koni amɛfee Yehowa Odasefoi anɔkwafoi. (Hebribii 10:24, 25) Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ tsɔɔ wɔ bɔ ni awieɔ yɛ mɛi ahiɛ, ni Sɔɔmɔ Kpee lɛ hu tsɔseɔ wɔ ni wɔkɛ wɔshɛɛ sane lɛ aha yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ. Wɔbaanyɛ wɔna akɛ Yehowa mumɔ lɛ miitsu nii ni eekudɔ esafo lɛ yɛ wɔkpeei lɛ ashishi, kɛ agbɛnɛ hu kɛtsɔ Biblia kasemɔ he woji ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkaseɔ lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ tsɔɔ nibii nɛɛ ni wɔnine shɛɔ nɔ daa lɛ anɔ ehɛleɔ wɔ shi yɛ osharai ahe, etsɔseɔ wɔ koni wɔtsɔmɔ sɔɔlɔi kpakpai, ni eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔshi kpe yɛ mumɔŋ.—Lala 19:8, 9, 12; 1 Tesalonikabii 5:6, 11; 1 Timoteo 4:13.

Nɔ ni Kanyaa Mɔ Kɛha Yiŋkpɛɛ Lɛ

16. Mɛni kanyaa wɔ ni wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔhaa Yehowa?

16 No hewɔ lɛ, baptisimɔ sanebimɔi enyɔ lɛ kaiɔ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ shishinumɔ ni yɔɔ nu mli baptisimɔ sɛɛ kɛ sɔ̃i ni ekɛbafɔ̃ɔ mɔ nɔ lɛ. Belɛ, mɛni esa akɛ ekanya amɛ koni amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaha abaptisi amɛ? Jeee nyɛ ni anyɛɔ wɔnɔ hewɔ wɔbatsɔmɔɔ kaselɔi ni abaptisi amɛ lɛ, shi moŋ akɛni Yehowa ‘gbalaa’ wɔ lɛ hewɔ. (Yohane 6:44) Akɛni “Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ” hewɔ lɛ, suɔmɔ ji nɔ ni ekɛyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, shi jeee nɔnyɛɛ. (1 Yohane 4:8) Yehowa sui ni mlihilɛ yɔɔ mli lɛ, kɛ bɔ ni ekɛ wɔ yeɔ haa lɛ ji nɔ ni gbalaa wɔ kɛbɛŋkɛɔ lɛ. Yehowa kɛ e-Bi koome lɛ ha yɛ wɔ hewɔ, ni ekɛ wɔsɛɛ be ní hi fe fɛɛ lɛ efɔ̃ wɔhiɛ. (Yohane 3:16) Enɛ tsirɛɔ wɔ ni wɔ hu wɔjɔɔ wɔwala nɔ wɔhaa lɛ.—Abɛi 3:9; 2 Korintobii 5:14, 15.

17. Mɛni wɔjɔko wɔhe nɔ wɔhako?

17 Jeee susumɔ ko loo nitsumɔ ko wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha, shi moŋ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Yehowa diɛŋtsɛ. Nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha ewebii ní amɛtsu lɛ baatsake, shi amɛhe nɔ ní amɛjɔɔ amɛha lɛ lɛ tsakeŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nɔ ni ekɛɛ Abraham akɛ efee lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ nɔ ni ekɛɛ Yeremia akɛ efee lɛ he. (1 Mose 13:17, 18; Yeremia 1:6, 7) Ni kɛlɛ, amɛ fɛɛ amɛtsu nitsumɔ pɔtɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛwo amɛdɛŋ lɛ he nii akɛni amɛsumɔɔ Yehowa ní amɛmiisumɔ ni amɛkɛ anɔkwayeli afee esuɔmɔnaa nii lɛ hewɔ. Yɛ nɛkɛ naagbee be nɛɛ mli lɛ, Kristo sɛɛnyiɛlɔi fɛɛ ni abaptisi amɛ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛtsu famɔ ni Kristo kɛha akɛ ashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ní afee kaselɔi lɛ he nii. (Mateo 24:14; 28:19, 20) Wɔtsui muu fɛɛ mli ni wɔɔjɛ wɔtsu nakai nitsumɔ lɛ ji gbɛ kpakpa ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ, ni ákɛ wɔjɔɔ wɔhe nɔ diɛŋtsɛ wɔha lɛ.—1 Yohane 5:3.

18, 19. (a) Mɛɛ wiemɔ wɔjajeɔ wɔtsɔɔ yɛ faŋŋ mli kɛtsɔ wɔbaptisimɔ lɛ nɔ? (b) Mɛni abaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

18 Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, baptisimɔ haa anáa jɔɔmɔi babaoo, ni kɛlɛ ejeee nifeemɔ ni esa akɛ abu lɛ akɛ shwɛmɔ nɔ ko. (Luka 14:26-33) Etsɔɔ akɛ fai shi ni atswaa lɛ he hiaa kwraa fe gbɛnaa nii fɛɛ ni kã mɔ nɔ. (Luka 9:62) Kɛ abaptisi wɔ lɛ, wɔkɛ nakai feemɔ jajeɔ diɛŋtsɛ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ nɛɛ ji wɔ-Nyɔŋmɔ kɛyaa naanɔ; lɛ nɔŋŋ eeetsɔɔ wɔ gbɛ kɛaatee naanɔ.”—Lala 48:14.

19 Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baapɛi nu mli baptisimɔ he sanebimɔi krokomɛi ni baanyɛ ate shi lɛ amli. Ani mɔ ko baanyɛ atsĩ lɛ diɛŋtsɛ ebaptisimɔ gbɛ yɛ yiŋtoi ni ja hewɔ? Ani esa akɛ afii ni mɔ ko eye lɛ atsĩ enaa? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha baptisimɔ be lɛ afee nɔ ni bulɛ yɔɔ he?

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo atsake etsui dani abaptisi lɛ lɛ?

• Mɛni henɔjɔɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ biɔ?

• Woo ni anáa kɛjɛɔ Yehowa gbɛi lɛ ni kã mɔ nɔ lɛ mli lɛ kɛ mɛɛ gbɛnaa nii bafɔ̃ɔ mɔ nɔ?

• Mɛni esa akɛ ekanya wɔ koni wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaaha abaptisi wɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Baptisimɔ Sanebimɔi Enyɔ Lɛ

Yɛ Yesu Kristo afɔleshaa lɛ hewɔ lɛ, ani oshwa ohe kɛjɛ ohe eshai lɛ amli ni ojɔɔ ohe nɔ oha Yehowa akɛ obaafee esuɔmɔnaa nii?

Ani onuɔ shishi akɛ ohenɔjɔɔmɔ kɛ obaptisimɔ lɛ haa aleɔ bo akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ní kɛ asafo ni Nyɔŋmɔ mumɔ kudɔɔ lɛ lɛ bɔɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Henɔjɔɔmɔ ji shi ni hiɛdɔɔ yɔɔ he ni awoɔ Yehowa kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ jieɔ lɛ kpo akɛ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Nyɔŋmɔ