Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛwajea Nyɛnijiaŋ

Nyɛwajea Nyɛnijiaŋ

Nyɛwajea Nyɛnijiaŋ

“Nyɛwajea nyɛnijiaŋ, nyɛ mɛi ni nɛkɛ gbii nɛɛ amli ní nyɛnuɔ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ yɛ gbalɔi . . . lɛ anaa lɛ!” —ZAKARIA 8:9.

1, 2. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔsusu Hagai kɛ Zakaria woji lɛ ahe lɛ?

EYƐ mli akɛ aŋmala Hagai kɛ Zakaria gbalɛi lɛ aaafee afii 2,500 ni eho nɛ moŋ, shi gbalɛi nɛɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ kɛha wɔ. Saji ni yɔɔ Biblia mli woji enyɔ nɛɛ amli lɛ jeee yinɔsaji komɛi kɛkɛ. Woji nɛɛ amli saji lɛ fata ‘nibii abɔ ni aŋma ato kɛha wɔ diɛŋtsɛ wɔnitsɔɔmɔ’ lɛ ahe. (Romabii 15:4) Nibii ni wɔkaneɔ yɛ woji nɛɛ amli lɛ babaoo haa wɔsusuɔ nibii pɔtɛɛi komɛi ni etee nɔ kɛjɛ be mli ni ato Maŋtsɛyeli lɛ ama shi yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914 lɛ ahe.

2 Beni bɔfo Paulo wieɔ nibii ni Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ fee, kɛ shihilɛi ni amɛkɛkpe lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Shi afee amɛ enɛɛmɛi fɛɛ ni akɛto okadi aha wɔ, ni aŋma ni aŋɔbɔ wɔ kɔkɔ, wɔ mɛi ni je lɛ naagbee lɛ enina wɔ lɛ.” (1 Korintobii 10:11) No hewɔ lɛ, ekolɛ obaabi akɛ, ‘Mɛɛ gbɛ nɔ Hagai kɛ Zakaria woji lɛ ahe baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ ŋmɛnɛ?’

3. Mɛni nɔ Hagai kɛ Zakaria gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa?

3 Taakɛ atsĩ tã yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, Hagai kɛ Zakaria woji lɛ wieɔ nibii ni tee nɔ beni aha Yudafoi lɛ ye amɛhe kɛjɛ Babilon nomŋɔɔ mli ní amɛku amɛsɛɛ kɛtee shikpɔŋ ni Nyɔŋmɔ kɛha amɛ lɛ nɔ lɛ ahe. Gbalɔi enyɔ lɛ fɛɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa sɔlemɔwe lɛ ní aku sɛɛ ama lɛ nɔ. Yudafoi lɛ to sɔlemɔwe lɛ shishi yɛ afi 536 D.Ŋ.B. Eyɛ mli akɛ enɛ ha Yudafoi ni egbɔlɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi ajwɛŋmɔ tee blema nɔ̃ lɛ nɔ moŋ, shi kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, ‘abɔ oshe kɛ nyamɔ.’ Shi kɛlɛ, nɔ ko ni he hiaa kwraa fe no etee nɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?—Ezra 3:3-13.

4. Mɛni ba yɛ Jeŋ Ta I lɛ sɛɛ nɔŋŋ?

4 Jeŋ Ta I lɛ sɛɛ nɔŋŋ ni aha Yehowa webii ni afɔ amɛ mu lɛ ye amɛhe kɛjɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ nomŋɔɔ mli. Nɔ ni ba lɛ ma nɔ mi akɛ Yehowa fiɔ amɛ sɛɛ. Dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, ebafee tamɔ nɔ ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi kɛ amɛnanemɛi maŋkwralɔi lɛ egu Biblia Kaselɔi lɛ ashiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. (Ezra 4:8, 13, 21-24) Shi Yehowa jie naatsĩi nibii fɛɛ ni haaa Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ aya nɔ lɛ yɛ jɛmɛ. Kɛjɛ afi 1919 kɛbaa nɛɛ, Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ eshwere babaoo, ni nɔ ko kwraa nyɛko atsĩ ehiɛyaa naa.

5, 6. Mɛɛ nitsumɔ kpele ni abaatsu Zakaria 4:7 lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nɔ?

5 Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baaya nɔ efĩ etsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni amɛfeɔ toiboo amɛhaa lɛ lɛ asɛɛ yɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ ni amɛtsuɔ lɛ mli. Zakaria 4:7 lɛ kɛɔ akɛ: “Ekɛ yiteŋ tɛ lɛ aaaje kpo kɛaaba kɛ oshebɔi akɛ: Duromɔ, duromɔ aha lɛ!” Shi mɛɛ nitsumɔ kpele ni atsuɔ he nii yɛ wɔbei nɛɛ amli ŋmalɛ nɛɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nɔ?

6 Zakaria 4:7 lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa be ni jamɔ krɔŋŋ ni akɛhaa Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ lɛ baashwere kɛmɔ shi yɛ shikpɔŋ ni ji emumɔŋ sɔlemɔwe lɛ kpoi lɛ anɔ lɛ nɔ. Mumɔŋ sɔlemɔwe nɛɛ damɔ shi kɛha gbɛjianɔ ni Yehowa eto koni atsɔ Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshãa lɛ nɔ ajá Lɛ lɛ. Eji anɔkwale akɛ mumɔŋ sɔlemɔwe kpeteŋkpele lɛ ehi shi kɛjɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. tɔ̃ɔ. Shi kpaako abaaha jamɔ krɔŋŋ ashwere kɛmɔ shi yɛ shikpɔŋ ni ji nakai sɔlemɔwe lɛ kpoi lɛ anɔ. Amrɔ nɛɛ, jálɔi akpekpei abɔ miisɔmɔ yɛ mumɔŋ sɔlemɔwe lɛ kpoi lɛ anɔ yɛ shikpɔŋ nɔ. Yɛ Yesu Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, abaaha mɛi nɛɛ kɛ mɛi babaoo ni abaatée amɛ shi lɛ aye emuu. Yɛ afii akpe lɛ naagbee lɛ, no mli lɛ mɛi pɛ ni baashwɛ yɛ shikpɔŋ ni asaa nɔ fɛfɛo lɛ nɔ ji Nyɔŋmɔ anɔkwa jálɔi lɛ.

7. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ Yesu tsuɔ yɛ anɔkwa jamɔ ni ahaa eshwereɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ mli, ni mɛni hewɔ esa akɛ no awo wɔ hewalɛ?

7 Amralo Zerubabel kɛ Osɔfonukpa Yoshua yɛ jɛmɛ ni agbe sɔlemɔwe lɛ naa yɛ afi 515 D.Ŋ.B. Beni Zakaria 6:12, 13 lɛ gbaa gbɛfaŋnɔ ni tamɔ nakai ni Yesu baaná yɛ anɔkwa jamɔ ní abaaha eshwere kɛmɔ shi lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Bɔ ni Yehowa Zebaot kɛɛ nɛ: Naa nuu ko, ni atsɛ́ɔ egbɛi akɛ tsofɔ, eeekwɛ̃ kɛaajɛ shishi, ni eeema Yehowa sɔlemɔwe lɛ. Lɛ . . . eeená anunyam, ni eeeta esɛi lɛ nɔ ni eeeye lumɔ, ni eeeye osɔfo hu yɛ esɛi lɛ nɔ.” Bei abɔ ni Yesu ní amrɔ nɛɛ eyɔɔ ŋwɛi, ní ehaaa David weku lɛ mli maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ afo lɛ fiɔ Maŋtsɛyeli nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ mumɔŋ sɔlemɔwe lɛ sɛɛ lɛ, ani osusuɔ akɛ mɔ ko baanyɛ atsĩ nitsumɔ nɛɛ nɔyaa naa? Kɔkɔɔkɔ! Ani esaaa akɛ enɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔya wɔhiɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ní wɔkaha daa gbi shihilɛ mli yeyeeyefeemɔi miiha wɔkpalaŋ?

Nibii ni Wɔkɛyeɔ Klɛŋklɛŋ Gbɛhe

8. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ mumɔŋ sɔlemɔwe lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ?

8 Kɛ́ Yehowa baafĩ wɔsɛɛ ní ejɔɔ wɔ hu lɛ, no lɛ esa akɛ wɔkɛ nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ mumɔŋ sɔlemɔwe lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔfee wɔnii tamɔ Yudafoi ni kɛɛ akɛ, “Be lɛ shɛko” lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ wɔyɛ “naagbee gbii lɛ” amli. (Hagai 1:2; 2 Timoteo 3:1) Yesu gba efɔ̃ shi akɛ enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ baashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, ni amɛbaafee kaselɔi hu. Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkaku wɔhiɛ wɔshwie sɔɔmɔ hegbɛ ni wɔná nɛɛ nɔ. Atsuko shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ ni shitee-kɛwoo ni jeŋbii lɛ kɛba lɛ ha atsĩ naa be kukuoo, shi asaa aje shishi ekoŋŋ yɛ afi 1919 lɛ agbeko naa. Shi obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ abaagbe naa kɛ̃!

9, 10. Mɛni ebaabi ni wɔfee bɔni afee ni Yehowa ajɔɔ wɔ, ni mɛni no kɛɔ wɔ?

9 Nitsumɔ nɛɛ mli ni wɔyaa nɔ wɔkɛ wɔhe woɔ kɛ ekãa lɛ baaha ajɔɔ wɔ—ákɛ asafo kɛ agbɛnɛ hu ákɛ aŋkroaŋkroi. Susumɔ Yehowa shiwoo ní maa enɛ nɔ mi ehaa wɔ lɛ he okwɛ. Gbi nɔ ni Yudafoi lɛ kɛ ekãa bɔi sɔlemɔwe lɛ faneshi lɛ tswaa ekoŋŋ lɛ, Yehowa kɛɛ amɛ akɛ: “Kɛjɛ ŋmɛnɛ gbi nɛɛ nɔ lɛ majɔɔ nyɛ!” (Hagai 2:19) Amɛhiɛ baaba nyam yɛ ehiɛ ekoŋŋ. Agbɛnɛ susumɔ jɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ wo he shi lɛ ahe okwɛ. Ekɛɛ akɛ: “Nidumɔ nii aaahi shi shweshweeshwe. Weintso aaawo eyibii, ni shikpɔŋ hu aaaba enii, ni ŋwɛi hu aaaha ebɔ́ lɛ anyɔ̃; ni maha maŋ nɛɛ mli mɛi ni eshwɛ lɛ aŋɔ enɛɛmɛi fɛɛ aye.”—Zakaria 8:9-13.

10 Kɛ́ wɔkɛ ekãa kɛ miishɛɛ tsu nitsumɔ ni Yehowa kɛwo wɔdɛŋ lɛ he nii lɛ, no lɛ ebaajɔɔ wɔ yɛ mumɔŋ kɛ heloo gbɛfaŋ fɛɛ taakɛ ejɔɔ Yudafoi lɛ. Jɔɔmɔi ni wɔbaaná lɛ ekomɛi ji toiŋjɔlɛ ni baahi wɔteŋ, hebuu ni wɔbaaná, shweremɔ ni wɔɔshwere, kɛ hiɛyaa ni wɔbaaná yɛ ehe nilee gbɛfaŋ. Kɛlɛ, obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ kɛ́ wɔtsu nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ mumɔŋ sɔlemɔwe lɛ he nii yɛ bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ taoɔ akɛ atsu he nii aha lɛ naa lɛ, no lɛ ebaaya nɔ ejɔɔ wɔ.

11. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔmli wɔkwɛ?

11 Amrɔ nɛɛ ji be ni sa akɛ ‘wɔjwɛŋ wɔgbɛ̀i lɛ ahe.’ (Hagai 1:5, 7) Esa akɛ wɔhé be kɛpɛi nibii ni wɔkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ amli wɔkwɛ. Yehowa gbɛi lɛ ni wɔhaa mɛi leɔ, kɛ wɔhiɛ hu ni wɔyaa yɛ nii ni wɔtsuɔ yɛ emumɔŋ sɔlemɔwe lɛ ji nɔ ni haa ejɔɔ wɔ ŋmɛnɛ. Obaanyɛ obi ohe akɛ: ‘Ani mitsake nibii ni mikɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ mishihilɛ mli lɛ? Ani ekãa ni miyɔɔ beni abaptisi mi lɛ nɔŋŋ mikɛsɔmɔɔ Yehowa amrɔ nɛɛ, ni ani nakai ekãa lɛ nɔŋŋ mijieɔ lɛ kpo yɛ enɔkwale lɛ kɛ enitsumɔ lɛ mli? Ani ogbɔjɔ shihilɛ ni mitaoɔ lɛ haaa maná be maha Yehowa kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ? Ani gbɔmɔ gbeyeishemɔ, ni ji susumɔ ni mɛi baaná yɛ mihe lɛ hesusumɔ miitsĩ minaa yɛ gbɛ ko nɔ?’—Kpojiemɔ 2:2-4.

12. Mɛɛ nifeemɔ ní tee nɔ yɛ Yudafoi lɛ ateŋ Hagai 1:6, 9 lɛ ma nɔ mi?

12 Wɔsumɔŋ ni wɔku wɔhiɛ wɔshwie nitsumɔ ni ji Yehowa gbɛi lɛ ní wɔɔha mɛi ale lɛ nɔ, ni no aha efo jɔɔmɔi babaoo ni enɛɔ eshwieɔ wɔnɔ lɛ sɛɛ. Kaimɔ akɛ beni Yudafoi ni akɛ amɛ ku sɛɛ kɛba amɛshikpɔŋ nɔ lɛ je sɔlemɔwe lɛ maa shishi kɛ ekãa sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Hagai 1:9 lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ, ‘amɛ fɛɛ amɛjo foi kɛtee amɛ diɛŋtsɛ amɛwe.’ Amɛha amɛhiamɔ nibii ahe nitsumɔ kɛ bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhaa lɛ hé amɛbe fɛɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, kɛ́ amɛdu nii lɛ, “fioo pɛ baa,” ni amɛyeee nii ni amɛaatɔrɔ, ni amɛnáaa dãa ni fa hu amɛnu, ni asaŋ amɛnáaa hehaanii ni baaha amɛhe afee kulɔɔ. (Hagai 1:6) Yehowa kpa amɛ jɔɔmɔ. Ani wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kɛjɛ enɛ mli?

13, 14. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ nibii ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Hagai 1:6, 9 lɛ atsu nii, ni mɛni hewɔ enɛ feemɔ he hiaa lɛ?

13 Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ kɛ́ Nyɔŋmɔ baaya nɔ ejɔɔ wɔ lɛ, no lɛ esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ Yehowa sɔɔmɔ nɔ, ní wɔyadiɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔnibii asɛɛ? Ebaabi ni wɔfee nakai ekɔɔɔ he eko nɔ̃ pɔtɛɛ ni gbalaa wɔjwɛŋmɔ. Kɛ́ eji nii pii ni wɔtaoɔ wɔná jio, gbɛ̀i komɛi ni wɔtsɔɔ nɔ bɔni afee ni wɔná nii yɛ be kukuoo mli ni jio, wɔbe fɛɛ ní wɔfiteɔ kɛtoɔ gbɛjianɔ koni wɔ-wolokasemɔ aya hiɛ bɔni afee ni wɔná nitsumɔ kpakpa wɔtsu yɛ be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ ni jio, aloo wɔ pɛsɛmkunya akɔnɔi asɛɛdii ni jio lɛ, esaaa akɛ no haa wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ nɔ.

14 Eyɛ mli akɛ ekolɛ tɔmɔ ko bɛ nibii diɛŋtsɛ ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ ahe moŋ, shi ani onaaa akɛ yɛ naanɔ wala námɔ gbɛfaŋ lɛ, amɛji “nitsumɔi gbohii”? (Hebribii 9:14) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ gbɛfaŋ lɛ, amɛji nitsumɔi gbohii, yaka nitsumɔi ni wooo yibii. Kɛ́ mɔ tee nɔ ekɛ ehe wo nifeemɔi ni tamɔ nakai amli lɛ, no baaha egbo yɛ mumɔŋ ni ji akɛ ekpa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ. Eba lɛ nakai yɛ Kristofoi komɛi ni afɔ amɛ mu ni hi shi yɛ bɔfoi lɛ agbii lɛ amli lɛ agbɛfaŋ. (Filipibii 3:17-19) Mɛi komɛi hu ni yɔɔ wɔgbii nɛɛ amli lɛ kɛ shihilɛ ni tamɔ nakai ekpe. Ekolɛ ole mɛi komɛi ni nibii komɛi gbala amɛ fiofio kɛje Kristofoi anifeemɔi kɛ asafo lɛ he; ni amrɔ nɛɛ, nɔ ko kwraa tsirɛɛɛ amɛ akɛ amɛku sɛɛ amɛbasɔmɔ Yehowa. Ekã shi faŋŋ akɛ, wɔshwelɛ ji akɛ aŋkroaŋkroi ni tamɔ nɛkɛ lɛ baaku amɛsɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ, ni kɛlɛ eji anɔkwale akɛ “nitsumɔi gbohii” asɛɛdii baanyɛ aha mɔ aŋmɛɛ Yehowa hiɛ duromɔ kɛ edɛŋ jɔɔmɔ. Kwɛ dɔlɛ sane ni enɛ aaaji. No tsɔɔ akɛ mɔ lɛ baaŋmɛɛ miishɛɛ kɛ toiŋjɔlɛ ni ji Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ. Ni kwɛ bɔ ni Kristofoi anyɛmifeemɔ ni yɔɔ miishɛɛ ní abuŋ mɔ lɛ kɛfataŋ he dɔŋŋ lɛ baafee nii wulu diɛŋtsɛ ni elaaje!—Galatabii 1:6; 5:7, 13, 22-24.

15. Hagai 2:14 lɛ haa wɔnaa hiɛdɔɔ ni yɔɔ jamɔ ni wɔkɛhaa lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Eji hiɛdɔɔ sane diɛŋtsɛ. Kadimɔ bɔ ni Hagai 2:14 lɛ wie bɔ ni Yehowa bu Yudafoi ni ku amɛhiɛ amɛshwie ejamɔhe lɛ nɔ, ní amɛyasaa amɛ diɛŋtsɛ amɛtsũi amli, kɛ́ amɛfee nakai diɛŋtsɛ loo yɛ mfonirifeemɔ shishinumɔ naa lɛ he eha. Ekaneɔ akɛ: “Nakai pɛ ji maŋ nɛɛ, ni nakai pɛ ji jeŋmaŋ nɛɛ yɛ mihiɛ, Yehowa kɛɛ, ni nakai pɛ ji amɛninenaa nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ, ni nɔ ni amɛkɛbahaa yɛ jɛi lɛ hu, abule no.” Akɛni Yudafoi lɛ ku amɛhiɛ amɛshwie anɔkwa jamɔ nɔ hewɔ lɛ, Yehowa náaa afɔlei srɔtoi fɛɛ ni amɛshã yɛ afɔleshãalatɛ ko ni ama yɛ Yerusalem lɛ nɔ lɛ he miishɛɛ.—Ezra 3:3.

Ama Wɔsɛɛfimɔ Nɔ Mi

16. Mɛni Yudafoi lɛ baanyɛ aná nɔmimaa yɛ he kɛtsɔ ninaai ni ajie atsɔɔ Zakaria lɛ nɔ?

16 Nyɔŋmɔ tsɔ ninaai srɔtoi kpaanyɔ komɛi ni ejie kpo etsɔɔ Zakaria lɛ nɔ ema nɔ mi eha Yudafoi ni fee toiboo ni amɛyatsu nii kɛma sɔlemɔwe lɛ ekoŋŋ lɛ ákɛ ebaaye ebua amɛ. Atsɔ klɛŋklɛŋ ninaa lɛ nɔ ama nɔ mi aha Yudafoi ni fee toiboo lɛ akɛ kɛ́ amɛmia amɛhiɛ lɛ, amɛbaama sɔlemɔwe lɛ amɛgbe naa, ni Yerusalem kɛ Yuda fɛɛ baashwere babaoo. (Zakaria 1:8-17) Yɛ ninaa ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, awo amɛ shi akɛ, abaakpata nɔyelii fɛɛ ni teɔ shi woɔ anɔkwa jamɔ lɛ ahiɛ. (Zakaria 2:1-4) Nyɔŋmɔ tsɔ ninaai krokomɛi ni eshwɛ lɛ anɔ ema nɔ mi eha amɛ akɛ kɛ́ amɛmiima sɔlemɔwe lɛ, ebaabu amɛhe, ni kɛ́ ama Yehowa jamɔhe lɛ agbe naa lɛ, jeŋmaji babaoo baaba abajá yɛ jɛmɛ, ni ákɛ amɛbaaná toiŋjɔlɛ diɛŋtsɛ, amɛbaahi shi shweshweeshwe, abaajie gbɛtsĩi nii fɛɛ ni tamɔ nɔ ni ehiŋ jiemɔ ni haaa Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ aya nɔ lɛ kɛya, abaakpata mɛi fɔji lɛ ahiɛ, ni ŋwɛibɔfoi baakwɛ amɛnɔ, ní amɛbu amɛhe hu. (Zakaria 2:9, 15; 3:10; 4:7; 5:6-11; 6:1-8) Shiwoo srɔtoi ni Nyɔŋmɔ kɛha ákɛ ebaafi amɛsɛɛ lɛ ha mɛi ni feɔ toiboo lɛ fee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli, ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ma nitsumɔ hewɔ ní Nyɔŋmɔ jie amɛ kɛjɛ Babilon nyɔŋyeli mli lɛ nɔ.

17. Akɛni ama nɔ mi aha wɔ akɛ anɔkwa jamɔ baaye kunim hewɔ lɛ, mɛɛ saji esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe?

17 Nakai nɔŋŋ esa akɛ bɔ ni ama nɔ mi aha wɔ akɛ anɔkwa jamɔ baaye kunim diɛŋtsɛ lɛ akanya wɔ koni wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu Yehowa jamɔhe lɛ he. Bi ohe akɛ: ‘Ani otii ni mikɛmamɔ mihiɛ kɛ bɔ ni mihiɔ shi mihaa lɛ tsɔɔ akɛ miheɔ miyeɔ akɛ amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ atsu Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ? Ani mikɛ be ni sa kaseɔ Nyɔŋmɔ gbalɛ Wiemɔ lɛ, ni mihaa enɛ feemɔ bafeɔ nɔ ni kã mitsui nɔ? Ani mikɛ minanemɛi Kristofoi lɛ gbaa enɛɛmɛi ahe sane, ni miwieɔ he hu mitsɔɔ mɛi ni mikɛshãraa lɛ?’

18. Taakɛ Zakaria yitso 14 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni kã wɔhiɛ?

18 Zakaria wie Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛkpamɔ kɛ Harmagedon ta ni baanyiɛ sɛɛ lɛ he. Wɔkaneɔ akɛ: “Shi gbi ko aaaba ní Yehowa pɛ le: jeee shwane lɛ, jeee nyɔɔŋ hu ni; shi aaaba mli akɛ gbɛkɛ lɛ jeŋ aaatse.” Hɛɛ, Yehowa gbi lɛ baafee gbi ni ewo duŋ loo gbi sha kɛha ehenyɛlɔi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ! Shi ebaafee gbi ni jeŋ tse loo gbi kpakpa kɛha Yehowa jálɔi anɔkwafoi lɛ. Kɛfata he lɛ, Zakaria wie bɔ ni bɔɔ nii fɛɛ ni baahi shi yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ baajaje bɔ ni Yehowa yɔɔ krɔŋkrɔŋ ha lɛ atsɔɔ. Anɔkwa jamɔ ni baaya nɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔlemɔwe kpeteŋkpele lɛ mli lɛ ji jamɔ pɛ ní baahi shikpɔŋ nɔ yɛ nakai beaŋ. (Zakaria 14:7, 16-19) Mɛɛ shiwoo ni nɔ bɛ po nɛ! Nibii ni agba afɔ̃ shi lɛ baaba mli yɛ wɔgbɛfaŋ, ni beni Yehowa buɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni eji lɛ bem lɛ, wɔkɛ wɔhiŋmɛii baana. Mɛɛ gbi krɛdɛɛ po Yehowa gbi lɛ aaafee nɛkɛ!

Abaajɔɔ Wɔ Kɛya Naanɔ

19, 20. Te Zakaria 14:8, 9 lɛ woɔ bo hewalɛ haa tɛŋŋ?

19 Beni atsu nitsumɔi wuji nɛɛ agbe naa lɛ, abaafimɔ Satan kɛ edaimonioi lɛ awo bu kwɔŋkwɔŋ mli, ni tsɔɔ ákɛ akɛ amɛ baawo shihilɛ ko mli ní amɛnyɛŋ amɛhe nɔ ko amɛfee. (Kpojiemɔ 20:1-3, 7) Kɛkɛ lɛ, adesai anine baashɛ jɔɔmɔi babaoo nɔ yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli. Zakaria 14:8, 9 kɛɔ akɛ: “Aaaba mli akɛ nakai gbi lɛ nɔ [yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli be lɛ mli] lɛ wala nui aaatue kɛaajɛ Yerusalem: emli fã aaatee bokagbɛ ŋshɔ lɛ mli, ni emli fã hu aaatee anaigbɛ ŋshɔ lɛ mli; eeeba yɛ latsaa be kɛ fɛ̃i be fɛɛ mli. Ni Yehowa aaaye maŋtsɛ yɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ; nakai gbi lɛ nɔ lɛ Yehowa aaafee ekome, kɛ egbɛi hu ekome.”

20 “Wala nui” loo “wala nu faa” ní feɔ gbɛjianɔ ni Yehowa eto bɔni afee ni anyɛ ahi wala mli lɛ he mfoniri lɛ baaya nɔ aho kɛjɛ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ maŋtiase lɛ mli. (Kpojiemɔ 22:1, 2) Yehowa jálɔi ni ji asafo babaoo ni baafo Harmagedon lɛ baaná nui nɛɛ ahe sɛɛ kɛtsɔ amɛhe ní amɛaaye kɛjɛ gbele ni Adam kɛba amɛnɔ lɛ he lɛ nɔ. Abaatée mɛi ni egboi lɛ po ashi. Yehowa baatsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ eye shikpɔŋ muu fɛɛ nɔ ekoŋŋ. Adesai fɛɛ baakpɛlɛ enɔ ákɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ, kɛ Mɔ pɛ ni sa akɛ ajá.

21. Mɛni esa akɛ efee wɔfaishitswaa?

21 Nibii ni Hagai kɛ Zakaria gba amɛfɔ̃ shi, kɛ amɛmli nɔ ni eba mli lɛ fɛɛ haa wɔnáa yiŋtoo kpakpa ni wɔɔdamɔ nɔ wɔya wɔhiɛ yɛ nitsumɔ ni Yehowa kɛwo wɔdɛŋ yɛ emumɔŋ sɔlemɔwe kpeteŋkpele lɛ kpoi lɛ anɔ, ni ji shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli. Kɛyashi abaaha anɔkwa jamɔ ashwere kɛmɔ shi lɛ, eba akɛ wɔɔmia wɔhiɛ koni wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli. Zakaria 8:9 woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Nyɛwajea nyɛnijiaŋ, nyɛ mɛi ni nɛkɛ gbii nɛɛ amli ní nyɛnuɔ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ yɛ gbalɔi . . . lɛ anaa lɛ!”

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ nibii ni eba pɛŋ ní yaa nɔ hewɔ ni Hagai kɛ Zakaria woji lɛ ahe yɔɔ sɛɛnamɔ ŋmɛnɛ lɛ?

• Mɛni Hagai kɛ Zakaria haa wɔkaseɔ yɛ nibii ni wɔkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ ahe?

• Hagai kɛ Zakaria woji lɛ ahe ní wɔsusu lɛ eha wɔkɛ nɔmimaa miikwɛ wɔsɛɛ be gbɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Hagai kɛ Zakaria wo Yudafoi lɛ hewalɛ koni amɛtsu nii kɛ amɛtsui fɛɛ bɔni afee ni ajɔɔ amɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Ani ‘oojo foi kɛmiiya bo diɛŋtsɛ owe hewɔŋ’?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Yehowa wo shi akɛ ebaajɔɔ wɔ, ni eetsu he nii