Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Te Ooofee Tɛŋŋ Okpɛ Oyiŋ ni Ekɛ Nyɔŋmɔ Suɔmɔnaa Nii Akpã Gbee?

Te Ooofee Tɛŋŋ Okpɛ Oyiŋ ni Ekɛ Nyɔŋmɔ Suɔmɔnaa Nii Akpã Gbee?

Te Ooofee Tɛŋŋ Okpɛ Oyiŋ ni Ekɛ Nyɔŋmɔ Suɔmɔnaa Nii Akpã Gbee?

NUU ko ni yɔɔ United States lɛ hiɛ shika ni naa shɛɔ dɔlai 25,000 kɛbote shikatoohe ko. Etee bɔni afee ni ekɛ shika lɛ ayato kɛyashi ehe baahia lɛ ni eyajie. Shi nitsulɔ ni eyanina yɛ jɛmɛ lɛ wo lɛ ŋaa koni ekɛ eshika lɛ ayawo nitsumɔi wuji ajarayeli gbɛjianɔtoo lɛ mli, ejaakɛ taakɛ eha ele lɛ, agbeee shi yɛ nakai jarayeli lɛ mli. Nuu lɛ bo nitsulɔ lɛ ŋaawoo lɛ toi ni eyafee nakai. Shi eyeee be ko ni ena akɛ shika ni ekɛyawo nitsumɔ lɛ mli lɛ shwereee.

Nuu nɛɛ niiashikpamɔ lɛ maa nɔ mi akɛ ebɛ mlɛo akɛ aaakpɛ yiŋ yɛ nilee mli. Wɔkpɛɔ yiŋ srɔtoi yɛ shihilɛ mli. Yiŋ ni wɔkpɛɔ lɛ amli babaoo baanyɛ aha wɔye omanye loo wɔnine anyɛ shi—ni ebaanyɛ hu ni efee wala loo gbele kɛha wɔ. Belɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa akɛ wɔmiikpɛ yiŋ yɛ nilee mli?

“Gbɛ lɛ Nɛ!”

Daa gbi lɛ, wɔkpɛɔ wɔyiŋ yɛ nɔ ni wɔbaaye, atade ni wɔbaawo, he ni wɔbaaya kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ ahe. Ekolɛ wɔnaŋ hiɛdɔɔ ni yɔɔ nibii komɛi ni ebaabi ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ he lɛ ahe, ni kɛlɛ nibii ni baajɛ mli aba lɛ baanyɛ aye awui babaoo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, shikome pɛ ní obaakɛɛ obaaka zigaret shɛremɔ okwɛ lɛ baanyɛ aha eshɛremɔ atsɔ osu. Esaaa akɛ wɔnuɔ he akɛ ehe ehiaaa akɛ wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nibii komɛi ni wɔnuɔ he akɛ amɛhe ehiaaa lɛ ahe.

Nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔná gbɛtsɔɔmɔ kɛjɛ kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ yɛ saji ni yɔɔ hiɛdɔɔ kɛ amɛmli nɔ ni wɔbuɔ akɛ amɛhe ehiaaa lɛ po ahe? Kwɛ miishɛɛ ni eeeji ákɛ wɔɔná mɔ ko ni wɔɔnyɛ wɔbɛŋkɛ lɛ ni ewo wɔ ŋaa kɛ́ ehe bahia ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ sane ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ he! Onine baanyɛ ashɛ ŋaawolɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ. Blema wolo ko ni emli saji lɛ ahe yɔɔ sɛɛnamɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Otoii hu aaanu wiemɔ ko yɛ osɛɛ akɛ: Gbɛ lɛ nɛ! nyɛnyiɛa nɔ! ninejurɔgbɛ nyɛtsɔ́ jio, abɛkugbɛ nyɛtsɔ́ jio.” (Yesaia 30:21) Namɔ naa wiemɔ nɛɛ jɛ? Ni te ooofee tɛŋŋ oná nɔmimaa akɛ obaanyɛ okɛ ohe afɔ̃ gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛhaa lɛ nɔ?

Nakai nɔmimaa wiemɔ lɛ jɛ Biblia ni ji wolo ni mɛi akpekpei abɔ ekase ní amɛyɔse akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji Bɔlɔ lɛ ni tsɔ emumɔ lɛ nɔ ni aŋma lɛ mli. (2 Timoteo 3:16, 17) Yehowa le bɔ ni afee wɔ aha, no hewɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni baanyɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni hi fe fɛɛ lɛ aha wɔ. Enyɛɔ eleɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ hu, ejaakɛ ‘ejɛɔ shishijee ejajeɔ naagbee nii lɛ, ni ejɛɔ blema beebe ejajeɔ nii ní anáko afee lɛ; ekɛɔ akɛ: Miyiŋtoo lɛ aaaba mli.’ (Yesaia 46:10) Beni lalatsɛ ko tsɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni eyɔɔ yɛ Yehowa Wiemɔ lɛ mli lɛ, ewie akɛ: “Owiemɔ lɛ ji kane hã minane kɛ la hu yɛ mitempɔŋ lɛ nɔ.” (Lala 119:105) Kɛlɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ eyeɔ ebuaa wɔ bɔni afee ni wɔle wɔnajiafamɔi yɛ jeŋ kɛ emli haomɔi nɛɛ mli? Ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkpɛ wɔyiŋ ni ekɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akpã gbee?

Okɛ Biblia Shishitoo Mlai Atsu Nii

Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Biblia shishitoo mlai ha Kristofoi bɔni afee ni eye ebua amɛ ni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ nilee mli. Abaanyɛ akɛ Biblia shishitoo mlai lɛ akasemɔ kɛ ekɛ nitsumɔ ato wiemɔ kasemɔ kɛ nitsumɔ he. Kɛ́ onu wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, no lɛ be fɛɛ be ni mɔ ko baawie ni tɔ̃mɔ baaje kpo yɛ mli lɛ, obaana, ejaakɛ nɔ ni mɔ lɛ kɛɔ lɛ eŋɔŋ otoi naa. Ekolɛ onyɛŋ otsɔɔ mɔ lɛ nɔ̃ tuuntu hewɔ ni okɛɛ nɔ ni ekɛɛ lɛ ejaaa moŋ, shi ole jogbaŋŋ akɛ ejaaa. Kɛ́ okase Biblia shishitoo mlai lɛ ni okɛtsuɔ nii jogbaŋŋ yɛ oshihilɛ mli lɛ, no lɛ obaanyɛ ona kɛji yiŋkpɛɛ ko ehiii aloo ekɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai kpãaa gbee.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ oblanyo ko miikpɛ eyiŋ yɛ bɔ ni ebaaku eyitsɔi eha lɛ he. Mla pɔtɛɛ ko bɛ Biblia lɛ mli ni wieɔ shiɔ yitsɔi pɔtɛɛ ko ni akuɔ. Kɛlɛ, susumɔ Biblia shishitoo mla ko he okwɛ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Yei hu, amɛkɛ atade ni sa kɛ hiɛ ni gboɔ nɔ̃ kɛ jwɛŋmɔ ni sa awula amɛhe, jeee kɛ yigbɔɔ loo shika loo adiagbai loo atade ni jara wa, shi moŋ kɛ nitsumɔi kpakpai ni sa yei ni tsɔɔ amɛhe akɛ Nyɔŋmɔ jálɔi lɛ.” (1 Timoteo 2:9, 10) Eyɛ mli akɛ no mli lɛ, Paulo miiwie yei ahe moŋ, shi shishitoo mla ni yɔɔ mli lɛ kɔɔ hii kɛ yei fɛɛ ahe. Mɛni ji shishitoo mla nɛɛ? No ji akɛ, esa akɛ wɔhesaamɔ atsɔɔ akɛ wɔhiɛ gboɔ nɔ̃, ní asaŋ efee nɔ ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ. No hewɔ lɛ, nakai oblanyo ni susuɔ bɔ ni ebaaku eyitsɔi eha lɛ he lɛ baanyɛ ebi ehe akɛ, ‘Ani bɔ ni mibaku miyitsɔi miha lɛ yɛ hiŋmɛi nɔ, ni ani esa Kristofonyo?’

Ni mɛɛ shishitoo mla ní yeɔ buaa waa oblanyo loo oblayoo baanyɛ ajie kɛjɛ Yakobo wiemɔ ní kɛɔ akɛ: “Gbalafitelɔi! nyɛleee akɛ je nɛɛ hedɔɔ lɛ Nyɔŋmɔ nyɛɛ ni lo? No hewɔ lɛ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ etsɔ je nɛɛ hedɔlɔ lɛ etsɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔ” lɛ mli? (Yakobo 4:4) Kristofoi miihi akɛ amɛkɛ jeŋ ní ehenyɛlɔ ji Nyɔŋmɔ lɛ aaabɔ. Ani yitsɔi ni etipɛŋfoi lɛ sumɔɔ akɛ eyaku lɛ baaha ana lɛ ákɛ Nyɔŋmɔ naanyo aloo mɔ ni dɔɔ je lɛ he? Oblanyo loo oblayoo ni miisusu bɔ ni ebaaku eyitsɔi eha lɛ he lɛ baanyɛ ekɛ Biblia shishitoo mlai tamɔ enɛɛmɛi atsu nii ni ekɛkpɛ eyiŋ yɛ nilee mli. Hɛɛ, Biblia shishitoo mlai yeɔ buaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔkpɛɔ wɔyiŋ. Ni kɛ́ wɔhe basa yɛ Biblia shishitoo mlai ni akɛtsuɔ nii kɛkpɛɔ yiŋ mli lɛ, no lɛ ebaafee mlɛo kɛha wɔ akɛ wɔɔkpɛ wɔyiŋ ní nɔ ko gbonyo jɛŋ mli kɛbaŋ.

Wɔnine baanyɛ ashɛ shishitoo mlai babaoo nɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekolɛ wɔnaŋ ŋmalɛ ko ni wieɔ shihilɛ mli ni wɔyaje lɛ he pɛpɛɛpɛ. Kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔkane bɔ ni mɛi komɛi kɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ tsu nii aha kɛ bɔ ni mɛi komɛi hu eyabooo kɔkɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ amɛ lɛ toi lɛ ahe saji. (1 Mose 4:6, 7, 13-16; 5 Mose 30:15-20; 1 Korintobii 10:11) Saji ni tamɔ nakai ní wɔɔkane ní wɔsusu nibii ni jɛ mli kɛba lɛ ahe lɛ baaye abua wɔ ni wɔna Biblia shishitoo mla ni yɔɔ mli ní baanyɛ aye abua wɔ koni wɔyiŋkpɛɛ lɛ afee nɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ sanegbaa kuku ni tee nɔ yɛ Yesu Kristo kɛ bɔfo Petro teŋ lɛ he okwɛ. No mli lɛ, oniatsulɔi lɛ tsi amɛbɛŋkɛ Petro ni amɛbi lɛ akɛ: “Ani nyɛtsɔɔlɔ lɛ haaa daa afi onia lɛ?” Petro ha amɛ hetoo akɛ: “Ehaa.” Be fioo sɛɛ lɛ, Yesu bi Petro akɛ: “Te osusuɔ tɛŋŋ, Simon? shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ, namɛi adɛŋ amɛheɔ ntoo loo onia yɛ? yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛbii adɛŋ aloo mɛikpɔji adɛŋ?” Beni Petro kɛɛ lɛ akɛ: “Yɛ mɛikpɔji adɛŋ” lɛ, Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Belɛ bii lɛ yeɔ amɛhe mɔ. Shi beni afee ni wɔkatsɔ̃ amɛnaa lɛ, yaa ŋshɔ lɛ naa oyafɔ̃ kpoŋ, ni loo klɛŋklɛŋ ni aaabakɔ kpoŋ lɛ, sha lɛ, ni kɛ́ ogbɛ edaaŋ lɛ, ooona shika ni naa shiɔ yii enyɔ; kɔ ni oŋɔha amɛ, oha mi kɛo fɛɛ.” (Mateo 17:24-27) Mɛɛ Biblia shishitoo mla wɔnaa yɛ sane nɛɛ mli?

Yesu tsɔ saji srɔtoi ni ebibii Petro lɛ nɔ eye ebua lɛ ni ena akɛ: Ákɛ Nyɔŋmɔ Bi lɛ, ahéee too yɛ Yesu dɛŋ. Eyɛ mli akɛ, shishijee lɛ Petro eyanuuu shishi nakai moŋ, shi Yesu jɛ mlihilɛ mli eye ebua lɛ ni enu shishi. Kɛ́ mɔ ko tɔ̃ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase Yesu ní wɔkɛ mɔ lɛ aye kɛ musuŋtsɔlɛ fe nɔ ni wɔɔfee kpɛŋŋ ni wɔha ni ele akɛ etɔ̃ loo ní wɔbu lɛ fɔ.

No sɛɛ lɛ, Petro na nɔ hewɔ ni eyawo too lɛ, ni no ji bɔni afee ni ekatɔ̃tɔ̃ mɛi krokomɛi anaji. Wɔnaa shishitoo mla kroko yɛ sane nɛɛ mli. No ji akɛ, ní wɔɔsusu mɛi krokomɛi ahenilee he lɛ he hiaa kwraa fe nɔ ni wɔɔma nɔ mi doo ákɛ ja wɔfee nɔ ni ji wɔgbɛnaa lɛ.

Mɛni kanyaa wɔ ni kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ lɛ, wɔsusuɔ mɛi krokomɛi ahenilee he lɛ? Ejɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔnyɛmimɛi adesai lɛ. Yesu Kristo tsɔɔ akɛ, kɛ́ aawie kitãi lɛ ahe lɛ, amɛmli ewulu ni ji enyɔ ji wɔnanemɛi adesai ni wɔɔsumɔ amɛ, ni ákɛ klɛŋklɛŋ nɔ̃ lɛ ji Nyɔŋmɔ ni wɔɔsɔmɔ lɛ kɛ wɔsusuma fɛɛ. (Mateo 22:39) Shi wɔyɛ jeŋ ko mli ní mɔ ko fooo enaanyo nɔ̃ mli, ni adesai eshafeelɔi ni wɔji lɛ hu haa wɔfeɔ pɛsɛmkunya. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko baanyɛ asumɔ enaanyo adesa lɛ, no lɛ ebaabi ni efee tsakemɔi yɛ bɔ ni esusuɔ nii ahe ehaa lɛ he.—Romabii 12:2.

Mɛi babaoo efee nakai, ni amɛsusuɔ mɛi krokomɛi ahe kɛji amɛmiikpɛ amɛyiŋ, ni ekɔɔɔ he eko kɛji sane ni amɛkpɛɔ amɛyiŋ yɛ he yɛ hiɛdɔɔ loo ebɛ lɛ nakai. Paulo ŋma akɛ: “Ejaakɛ odeheyeli mli atsɛ́ nyɛ kɛba, anyɛmimɛi; shi nyɛdeheyeli lɛ kɛkɛ ni nyɛkahaa etsɔa hegbɛ eha heloo lɛ; shi moŋ nyɛtsɔa suɔmɔ mli nyɛsɔmɔsɔmɔa nyɛhe.” (Galatabii 5:13) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsu ŋmalɛ nɛɛ he nii? Susumɔ sane nɛɛ he okwɛ. Oblayoo fioo ko yahi akrowa ko bɔni afee ni eye ebua mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ni amɛkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Beni ehiɛ mɛi lɛ kɛ sanegbaa lɛ, eyɔse akɛ atade ni ewo lɛ miitao atsɔ mɛi ni yɔɔ jɛi lɛ adaaŋ kotsa, tsɛbelɛ kɛ́ ewo yɛ maŋ wulu lɛ mli lɛ, abuɔ akɛ eyɛ hiŋmɛi nɔ, ni naagba ko bɛ he. Eyɛ mli akɛ etadewoo kɛ ehesaamɔ yɛ hiŋmɛi nɔ moŋ, shi ekpɛ eyiŋ akɛ ebaawo atadei ní kpɛɛ waaa ni kɛ jɛmɛ bii lɛ anɔ̃ yɔɔ ŋɛlɛnɔ “koni akawie Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ he musubɔɔ wiemɔ.”—Tito 2:5.

Eji bo ni ehe bahia ni okpɛ oyiŋ yɛ ohesaamɔ loo nɔ kroko ni osumɔɔ he kulɛ, te obaafee onii oha tɛŋŋ? Obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ kɛ́ osusu mɛi krokomɛi ahenilee he yɛ oyiŋkpɛi amli lɛ, Yehowa baaná he miishɛɛ jogbaŋŋ.

Susumɔ Nii Ahe Kɛya Shɔŋŋ

Yɛ Biblia shishitoo mlai kɛ mɛi krokomɛi ahenilee ni wɔɔsusu he sɛɛ lɛ, mɛni hu ebaabi ni wɔsusu he yɛ be mli ni wɔkpɛɔ wɔyiŋ? Eyɛ mli akɛ ákɛ mɔ aaahi shi akɛ Kristofonyo lɛ bɛ mlɛo, ni etamɔ gbɛ fintɔ̃ɔ ní nɔ etsa ni anyiɛ nɔ moŋ, shi Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ wɔ gbɛ koni wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔhi shi yɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ anaa. (Mateo 7:13, 14) Esa akɛ wɔsusu bɔ ni yiŋ ni wɔkpɛɔ lɛ baasa wɔmumɔŋ, jwɛŋmɔŋ, henumɔŋ, kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he wɔsɛɛ lɛ he.

Ŋɔɔ lɛ akɛ oná nitsumɔ ko, ni oosusu he kɛji oyatsu aloo okayatsu. Ekolɛ jeŋba shara loo nifeemɔ ko ni ehiii bɛ nitsumɔ lɛ he. Obaaná hegbɛ okɛya Kristofoi akpeei kɛ kpeei wuji fɛɛ. Ekolɛ abaawo bo nyɔmɔ fe bɔ ni okpaa gbɛ. Ekolɛ nitsumɔtsɛ lɛ yɛ ohe miishɛɛ waa, ni eesumɔ ni ekɛ bo atsu nii jogbaŋŋ. Ni ekolɛ bo hu oyɛ nitsumɔ lɛ he miishɛɛ. Ani nɔ ko tsĩɔ onaa akɛ oookpɛlɛ nitsumɔ lɛ nɔ? Ojogbaŋŋ, ni kɛ́ ekolɛ oona akɛ kɛ́ okɛ ohe wo nitsumɔ lɛ mli lɛ, otsui baamɔ nitsumɔ lɛ ni no haŋ oná be kɛha nibii krokomɛi ahe nitsumɔ hu? Ekolɛ aha ole akɛ anyɛŋ onɔ ni otsu nii yɛ be mli ni akpa nitsumɔ sɛɛ. Shi te tɛŋŋ, kɛ́ ekolɛ esa akɛ agbe nitsumɔ ko naa, ni be hu etee lɛ, ani obaaná he miishɛɛ akɛ okɛ hewalɛ babaoo awo mli fe bɔ ni sa? Ni kɛji nii ni otsuɔ beni akpa nitsumɔ sɛɛ lɛ tee nɔ etsara nɔ hu? Ani no baanyɛ aha okaná be oha oweku lɛ, ni etsĩ onaa hu ni okɛ ohe akawo Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ nifeemɔi ní esaaa akɛ eko ŋmɛɛɔ bo lɛ amli?

Susumɔ bɔ ni Jim kpɛ eyiŋ yɛ sane ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni kɔɔ enitsumɔ he lɛ he okwɛ. Etsu nii waa ni ená onukpa gbɛhe yɛ nitsumɔ lɛ mli. Naagbee lɛ, ebatsɔ onukpa fe fɛɛ ni kwɛɔ amɛnitsumɔ ni yɔɔ Asia maji lɛ amli lɛ anɔ, ni lɛ nɔŋŋ lɛ, nitsumɔ nɔkwɛlɔ nukpa ni yɛ nitsumɔ ko ni yɔɔ United States ni kɛ amɛ efee ekome kɛtsuɔ nii lɛ mli, ni efata nitsumɔ nɔkwɛlɔi akuu ni kwɛɔ amɛnitsumɔ lɛ nɔ yɛ Europa maji lɛ amli lɛ hu ahe. Shi beni shika helɛtemɔ he naagba te shi yɛ Japan lɛ, eyɔse bɔ ni sɛɛnamɔ bɛ he akɛ aaatiu shika kɛ hegbɛ wuji ataomɔ sɛɛ. Shika ni egbo deŋme babaoo kɛná lɛ fɛɛ hiɛ kpãta yɛ be kuku mli. Enaaa ejeŋ naa. Ebi ehe akɛ: ‘Yɛ biɛ afii nyɔŋma mli lɛ, no mli te miyɔɔ tɛŋŋ?’ Eyɔse akɛ otii ni eŋa kɛ ebii lɛ tiuɔ sɛɛ yɛ shihilɛ mli lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ kwraa fe enɔ̃ lɛ. No mli lɛ, eŋa kɛ ebii lɛ kɛ Yehowa Odasefoi ebɔ afii saŋŋ. Jim hu miisumɔ koni emii ashɛ ehe ni etsui anyɔ amli tamɔ eŋa kɛ ebii lɛ. No hewɔ lɛ, eha akɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ.

Etsɛɛɛ ni Jim yɔse akɛ bɔ ni no mli lɛ ehiɔ shi ehaa lɛ tsĩ enaa ni enyɛɛɛ ehi shi akɛ Kristofonyo ni yiŋtoo yɔɔ eshihilɛ mli. Gbɛ ni efãa daa kɛyaa Asia, United States, kɛ Europa lɛ haaa ená be ni ekase Biblia lɛ ni ekɛ nanemɛi heyelilɔi lɛ abɔ. Ebi ehe akɛ: ‘Ani maya nɔ mahi shi tamɔ afii 50 ni eho lɛ, aloo matsake bɔ ni mihiɔ shi mihaa lɛ?’ Ehe bahia ni ekpɛ eyiŋ yɛ sane nɛɛ he. Ekɛ sane nɛɛ wo sɔlemɔ mli, ni no sɛɛ lɛ esusu bɔ ni yiŋ ni ebaakpɛ lɛ baasa ehe aha yɛ afii ni kã ehiɛ lɛ he, kɛkɛ ni eŋmɛɛ hegbɛi fɛɛ ni ehiɛ yɛ nitsumɔ mli lɛ ahe fe emli ekome pɛ bɔni afee ni ená be ni ekɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ. (1 Timoteo 6:6-8) Bɔ ni ekpɛ eyiŋ eha lɛ hã ená miishɛɛ babaoo, ni eha ená hegbɛ hu ni ekɛ ehe wo Kristofoi anifeemɔi amli babaoo.

Kɛ́ okɛ sane ko kpe lɛ, ehe miihia ni okpɛ oyiŋ yɛ he, ekɔɔɔ he eko kɛ́ eji sane ni yɔɔ hiɛdɔɔ aloo ebɛ nakai. Yiŋ ni obaakpɛ yɛ sane ko he ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ aha oye omanye loo onine anyɛ shi, ni ebaanyɛ efee wala loo gbele po kɛha bo wɔsɛɛ. Kɛ́ yɛ oyiŋkpɛɛ mli lɛ, osusu Biblia shishitoo mlai, mɛi krokomɛi ahenilee, kɛ bɔ ni oyiŋkpɛɛ lɛ baasa ohe aha yɛ afii babaoo ni baaba lɛ ahe lɛ, no lɛ obaanyɛ okpɛ yiŋ ni nilee yɔɔ mli. Hã yiŋ ni okpɛɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akpã gbee.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Nibii ni yeɔ awui baanyɛ ajɛ saji komɛi ni abuuu akɛ ehe miihia ni akpɛ yiŋ yɛ he lɛ mli aba

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia shishitoo mlai baanyɛ aye abua oblayoo nɛɛ ni ekpɛ eyiŋ yɛ nilee mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Yesu kɛ Petro wie yɛ mlihilɛ mli