Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ofee Klalo Kɛha Yibaamɔ?

Ani Ofee Klalo Kɛha Yibaamɔ?

Ani Ofee Klalo Kɛha Yibaamɔ?

“Bo kɛ owe lɛ fɛɛ abote adeka lɛ mli; ejaakɛ bo mina akɛ jalɔ jio yɛ mihiɛ yɛ nɛkɛ yinɔ nɛŋ.”—1 MOSE 7:1.

1. Mɛɛ gbɛjianɔ Yehowa to yɛ Noa gbii lɛ amli kɛha mɛi ayibaamɔ?

EYƐ mli akɛ yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, Yehowa ‘kɛ nu afua ba mɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ aje lɛ nɔ’ moŋ, shi E-to gbɛjianɔ hu kɛha yibaamɔ. (2 Petro 2:5) Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ faŋŋ ha Noa yɛ bɔ ni ekpɛ adeka ní akɛbaahere mɛi ayiwala yɛ nu afua ni baaba jeŋ muu lɛ fɛɛ mli lɛ eha. (1 Mose 6:14-16) Taakɛ wɔkpaa gbɛ akɛ Yehowa tsulɔ ni feɔ toiboo ehaa lɛ lɛ baafee lɛ, “Noa fee nakai; bɔ ni Nyɔŋmɔ fã lɛ lɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, “nakai pɛpɛɛpɛ efee.” Toiboo ni Noa fee lɛ fata he ni wɔyɔɔ wala mli ŋmɛnɛ lɛ.—1 Mose 6:22.

2, 3. (a) Te Noa yinɔbii lɛ fee amɛnii yɛ nii ni etsu lɛ he amɛha tɛŋŋ? (b) Mɛni obaanyɛ okɛɛ yɛ hemɔkɛyeli ni Noa kɛbote adeka lɛ mli lɛ he?

2 Adeka lɛ kpɛɛ jeee nitsumɔ bibioo. Ŋwanejee bɛ he akɛ, adeka lɛ ní Noa kɛ eweku lɛ kpɛ lɛ ha mɛi babaoo anaa kpɛ amɛhe. Kɛlɛ, no kɔneee amɛyiŋ akɛ amɛyibaamɔ damɔ adeka lɛ mlibotemɔ nɔ. Naagbee lɛ, Nyɔŋmɔ nyɛɛɛ atsĩ emlifu naa dɔŋŋ yɛ nakai yiwalɛ je lɛ he.—1 Mose 6:3; 1 Petro 3:20.

3 Beni Noa kɛ eweku lɛ kɛ mɔdɛŋbɔɔ etsu nii afii nyɔŋmai komɛi asɛɛ lɛ, Yehowa kɛɛ Noa akɛ: “Bo kɛ owe lɛ fɛɛ abote adeka lɛ mli; ejaakɛ bo mina akɛ jalɔ jio yɛ mihiɛ yɛ nɛkɛ yinɔ nɛŋ.” Akɛni eyɛ hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli hewɔ lɛ, “Noa kɛ ebii kɛ eŋa kɛ ebii lɛ aŋamɛi lɛ bote adeka lɛ mli.” Yehowa ŋa adeka lɛ koni ekɛbu ejálɔi lɛ ahe. Beni Nu Afua lɛ ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, adeka lɛ bafee yibaamɔ he gbɛjianɔ ko ni Nyɔŋmɔ to ní anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ.—1 Mose 7:1, 7, 10, 16.

Nibii ni Yaa Nɔ Ŋmɛnɛ ní Tamɔ Nɔ ni Tee Nɔ yɛ Noa Gbii lɛ Amli Lɛ

4, 5. (a) Mɛni he Yesu kɛ ebaa lɛ to? (b) Mɛɛ nifeemɔi komɛi yaa nɔ ŋmɛnɛ ní tamɔ nibii ni tee nɔ yɛ Noa gbii lɛ amli?

4 Yesu kɛɛ akɛ: “Bɔ ni Noa gbii lɛ fee lɛ, nakai gbɔmɔ bi lɛ baa lɛ hu baatamɔ.” (Mateo 24:37) Etsɔ nɔ ni ekɛɛ nɛɛ nɔ eha ale akɛ bɔ ni eba lɛ yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, nakai nɔŋŋ ebaa ni akɛ hiŋmɛi enaŋ lɛ baafee, ni nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ. Titri lɛ, kɛjɛ afi 1919 kɛbaa nɛɛ lɛ, ajaje kɔkɔbɔɔ ko ni tamɔ Noa nɔ̃ lɛ atsɔɔ gbɔmɛi ni jɛ maji srɔtoi fɛɛ amli. Kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, amɛnifeemɔ yɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ he lɛ tamɔ bɔ pɛ ni mɛi ni hi shi yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ fee lɛ.

5 Yehowa kɛ Nu Afua lɛ kpata jeŋ ni “eyi obɔ̃ kɛ yiwalɛ” lɛ hiɛ. (1 Mose 6:13) Mɛi fɛɛ ni hi shi yɛ Noa gbii lɛ amli ni amɛna lɛ lɛ na akɛ ekɛ eweku lɛ kɛ amɛhe wooo yiwalɛ nifeemɔi lɛ amli, shi moŋ amɛkɛ kpoofeemɔ tsu adeka ní akɛɛ amɛkpɛ lɛ he nii. Yɛ enɛ hu mli lɛ, wɔnaa nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ miiya nɔ ŋmɛnɛ. Amrɔ nɛɛ, gbɔmɛi anɔkwafoi “[mii]na srɔto ni yɔɔ jalɔ kɛ efɔŋfeelɔ teŋ, kɛ mɔ ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ mɔ ni sɔmɔɔɔ lɛ teŋ.” (Maleaki 3:18) Sui tamɔ anɔkwayeli, mlihilɛ, toiŋjɔlɛ, kɛ ekãa ni akɛtsuɔ nii ni Yehowa Odasefoi ni ji Nyɔŋmɔ webii lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ haa esoroɔ amɛ yɛ mɛi krokomɛi ahe, ni no haa mɛi ni yɔɔ sɛɛ ní amɛkwɛɛɛ hiɛaŋ lɛ hu náa amɛhe miishɛɛ jogbaŋŋ. Odasefoi kɛ amɛhe wooo awuiyeli nifeemɔ henɔ ko kwraa mli, shi moŋ amɛhaa Yehowa mumɔ lɛ kudɔɔ amɛ. No hewɔ ni toiŋjɔlɛ yɔɔ amɛteŋ, ni asaŋ amɛnyiɛɔ jalɛ gbɛ nɔ lɛ.—Yesaia 60:17.

6, 7. (a) Mɛni gbɔmɛi ni hi shi yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ eyayɔseee, ni mɛi miifee nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii tsɔɔ akɛ abuɔ Yehowa Odasefoi ákɛ mɛi ni yɔɔ srɔto?

6 Noa yinɔbii lɛ yɔseee akɛ eyɛ Nyɔŋmɔ sɛɛfimɔ, ni ákɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ he nii etsuɔ lɛ. No hewɔ lɛ, amɛkɛ hiɛdɔɔ susuuu eshiɛmɔ lɛ he, ni amɛbuuu kɔkɔ ní ebɔ amɛ lɛ hu. Ni ŋmɛnɛ hu? Eyɛ mli akɛ mɛi babaoo ahiɛ sɔɔ Yehowa Odasefoi ajeŋba kɛ nii ni amɛtsuɔ lɛ moŋ, shi amɛmli kpotoo kɛ hiɛdɔɔ susuuu sanekpakpa lɛ kɛ Biblia kɔkɔbɔɔi lɛ ahe. Yehowa Odasefoi ananemɛi, amɛnanemɛi nitsulɔi, kɛ amɛwekumɛi nyɛɔ amɛjieɔ amɛyi waa yɛ sui kpakpai ni amɛjieɔ lɛ kpo ákɛ anɔkwa Kristofoi lɛ hewɔ, shi amɛkɛshiɔ sɛɛ akɛ, “Odasefoi ni amɛji lɛ kɛkɛ ni ehiii!” Nɔ ni mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ nɔ ji akɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ní kudɔɔ Odasefoi lɛ ni haa amɛjieɔ sui tamɔ suɔmɔ, hejɔlɛ, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, mlijɔlɛ, kɛ hiɛshikamɔ [loo “henɔyeli,” NW] kpo. (Galatabii 5:22-25) Kulɛ esa akɛ sui kpakpai ni amɛjieɔ lɛ kpo nɛɛ aha mɛi abo amɛsanekpakpa lɛ toi.

7 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko beni Yehowa Odasefoi komɛi ni yɔɔ Russia lɛ maa Maŋtsɛyeli Asa lɛ, nuu ko ni miiho lɛ wa edamɔ shi, ni ekɛ mɛi ni tsuɔ nii lɛ ateŋ mɔ kome bɔi sanegbaa. Nɔ ni ekɛɛ ji akɛ: “Nɔ ni yaa nɔ yɛ he ni nyɛtsuɔ nii yɛ nɛɛ efɔɔɔ kaa—onaaa mɔ ko miishɛre zigarɛt lɛ, onuuu wiemɔ sha ko, ni asaŋ onaaa mɔ ko ni etɔ dãa! Aleee nɔ, ani Yehowa Odasefonyo ji bo?” Nitsulɔ lɛ bi lɛ akɛ, “Kɛ́ mikɛɛ bo akɛ jeee Odasefonyo ji mi lɛ, obaahé oye?” Oya nɔŋŋ ni nuu lɛ jie lɛ naa akɛ, “Mikpaaa shi.” Yɛ Russia maŋ kroko hu mli lɛ, maŋ onukpa ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hiɛ sɔ Odasefoi lɛ waa beni eye Maŋtsɛyeli Asa ko ni amɛma lɛ he odase lɛ. Etsɔɔ mli akɛ, eyɛ mli akɛ kulɛ ebuɔ jamɔi fɛɛ ekome moŋ, shi beni ena bɔ ni Yehowa Odasefoi lɛ fóɔ mɛi krokomɛi anɔ̃ mli lɛ, no ha etsake ejwɛŋmɔ. Nɔkwɛmɔnii babaoo ni tsɔɔ akɛ esoro Yehowa webii yɛ mɛi ni ehiii shi yɛ Biblia shishitoo mlai anaa lɛ amli enyɔ kɛkɛ nɛ.

8. Mɛni baaha abaa wɔyi yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli?

8 Beni eshwɛ fioo ni akɛ Nu Afua baakpata “blema je lɛ” hiɛ lɛ, Noa kɛ anɔkwayeli tsu nii ákɛ “jalɛ shiɛlɔ.” (2 Petro 2:5) Yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ, Yehowa webii miiha aale Nyɔŋmɔ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ, ni amɛmiijaje sanekpakpa ni tsɔɔ akɛ abaanyɛ aná yibaamɔ kɛya jeŋ hee lɛ mli lɛ hu amɛmiitsɔɔ. (2 Petro 3:9-13) Taakɛ bɔ ni ahere Noa kɛ eweku ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ayiwala yɛ adeka lɛ mli lɛ, nakai nɔŋŋ aŋkroaŋkroi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ahemɔkɛyeli kɛ Yehowa asafo lɛ fã ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ní amɛkɛaabɔ daa lɛ nɔ abaadamɔ abaa amɛyi.

Yibaamɔ Biɔ ni Mɔ Aná Hemɔkɛyeli

9, 10. Mɛni hewɔ hemɔkɛyeli he hiaa waa kɛji abaahere wɔyiwala kɛjɛ Satan nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ hiɛkpatamɔ lɛ mli?

9 Mɛni esa akɛ mɔ afee bɔni afee ni abaa eyi kɛjɛ jeŋ ni kã Satan dɛŋ ni etsɛŋ ni abaakpata hiɛ lɛ mli? (1 Yohane 5:19) Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ mɔ lɛ anu shishi akɛ hebuu he miihia lɛ. No sɛɛ lɛ, esa akɛ etao hebuu ni tamɔ nakai sɛɛgbɛ. Mɛi ni hi shi yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ tee nɔ amɛtsu nibii ni amɛtsuɔ daa lɛ ahe nii, ni amɛnaaa akɛ ehe miihia ni amɛbu amɛhe kɛjɛ oshara ni baa lɛ mli. Amɛyanáaa hemɔkɛyeli hu yɛ Nyɔŋmɔ mli.

10 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Noa kɛ eweku lɛ yɔse akɛ hebuu kɛ yibaamɔ he miihia amɛ. Kɛfata he lɛ, amɛná hemɔkɛyeli yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ lɛ mli. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Kɛ́ hemɔkɛyeli bɛ lɛ, anyɛŋ [Yehowa] Nyɔŋmɔ hiɛ asa; ejaakɛ mɔ ni baa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, ja ehé eye akɛ eyɛ ni eji mɛi ni taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ hu.” Paulo kɛfata he akɛ: “Hemɔkɛyeli Noa hu kɛbu Nyɔŋmɔ, beni efã lɛ yɛ nii ní anako lɛ ahewɔ lɛ, ni ekɛsaa adeka eha ewe lɛ yiwalaheremɔ, no nɔ hu etsɔ ni ebu je nɛŋ fɔ́, ni etsɔ hemɔkɛyeli naa jalɛ lɛ yelɔ lɛ.”—Hebribii 11:6, 7.

11. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ gbɛ nɔ ni Yehowa tsɔ ehere mɛi ayiwala yɛ blema beaŋ lɛ mli?

11 Kɛji abaahere wɔyiwala kɛjɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ mli lɛ, no lɛ esa akɛ wɔfee babaoo fe nɔ ni wɔbaahé wɔye kɛkɛ ákɛ abaakpata gbɛjianɔtoo nɛɛ hiɛ. Esa akɛ wɔná hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli, ni wɔkɛ gbɛjianɔi fɛɛ ni eto kɛha yibaamɔ lɛ atsu nii kɛmɔ shi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ehe miihia ni wɔná Yesu Kristo ni ji Nyɔŋmɔ Bi lɛ kpɔmɔ afɔleshãa lɛ hu mli hemɔkɛyeli. (Yohane 3:16, 36) Kɛlɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ mɛi ni yɔɔ Noa adeka lɛ mli lɛ pɛ ayiwala abaa yɛ Nu Afua lɛ mli. Nakai nɔŋŋ abobaa maji ni ato yɛ blema Israel lɛ hereɔ mɔ ko ni ejeee gbɛ ni eyeɔ enaanyo láyisɔ̃ ní ejoɔ foi eyahiɔ jɛmɛ kɛyashiɔ osɔfonukpa lɛ gboɔ lɛ yiwala. (3 Mose 35:11-32) Yɛ Mose gbii lɛ amli beni akɛ haomɔ ni ji nyɔŋma lɛ ba Mizraim maŋ lɛ nɔ lɛ, akpata Mizraim kromɔbii lɛ fɛɛ ahiɛ, shi ataaa Israel kromɔbii lɛ ateŋ mɔ ko he. Mɛni hewɔ? Dani abaakpata gbɔmɛi lɛ ahiɛ lɛ, Yehowa fã Mose akɛ: “Ni [Israelbii lɛ] amɛŋɔ [Hehoo toobi lɛ] lá lɛ eko amɛdiki shĩai, he ni amɛbaaye yɛ lɛ, ashinaatsei enyɔ lɛ kɛ yiteŋ nɔ̃ lɛ. . . . Ni nyɛteŋ mɔ ko mɔ ko akaje kpo yɛ eshĩa eba shinaa shi kɛbashi leebi.” (2 Mose 12:7, 22) Mɛɛ Israel kromɔbi baaku ehiɛ eshwie gbɛtsɔɔmɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ nɛɛ nɔ, ni eje kpo kɛshi shĩa ni akɛ lá ekadi eshinaatsei enyɔ lɛ kɛ yiteŋ nɔ̃ lɛ mli?

12. Mɛɛ sane esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe, ni mɛni hewɔ?

12 No hewɔ lɛ, ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔsusu shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ he jogbaŋŋ. Ani wɔyɛ gbɛjianɔ ni Yehowa eto kɛbuɔ wɔhe yɛ mumɔŋ lɛ mli diɛŋtsɛ? Kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ fɛ́ lɛ, miishɛɛ sɔŋŋ baaha mɛi ni yɔɔ hebuu ni tamɔ nakai lɛ ahiŋmɛiaŋ akpala nu, ni amɛbaada Nyɔŋmɔ shi babaoo. Shi yɛ mɛi ni bɛ nakai hebuu lɛ agbɛfaŋ lɛ, awerɛhoyeli kɛ dɔlɛ baaha amɛfo yoo.

Tsakemɔi ni Ayaa Nɔ Afeɔ lɛ Saa Wɔ

13. (a) Mɛɛ sɛɛnamɔ ejɛ tsakemɔi ni afee yɛ asafo lɛ mli lɛ mli kɛba? (b) Tsɔɔmɔ tsakemɔi komɛi ni afee lɛ mli.

13 Yehowa etee nɔ efee tsakemɔi yɛ esafo lɛ fã ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ mli. Tsakemɔi nɛɛ eha gbɛjianɔ ni eto kɛha wɔmumɔŋ hebuu lɛ miiya nɔ jogbaŋŋ, ni nɔ fɛɛ nɔ yɛ eŋɛlɛ nɔ. Kɛjɛ afi 1870 afii lɛ amli kɛyashi afi 1932 lɛ, no mli lɛ, asafoŋbii lɛ fɔ̃ɔ oshiki kɛhalaa asafoŋ onukpai kɛ sɔɔlɔi. Kɛjɛ afi 1932 lɛ nɔ kɛbaa lɛ, asafoŋbii lɛ babɔi oshikifɔ̃ɔ kɛ mɛi ahalamɔ koni amɛsɔmɔ ákɛ sɔɔmɔ nitsumɔ ajinafoi akuu ni amɛye amɛbua sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ ni ahalaa lɛ lɛ, ni ajinafoi akuu lɛ baye onukpai ni afɔ̃ɔ oshiki kɛhalaa amɛ lɛ anajiaŋ. Yɛ afi 1938 lɛ mli lɛ, ato gbɛjianɔ bɔni afee ni akɛ Biblia shishitoo mlai atsu nii kɛhala mɛi fɛɛ ni sɔmɔɔ yɛ asafo lɛ mli. Yɛ gbɛtsɔɔmɔ ko ni Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ kɛha yɛ afi 1972 lɛ mli lɛ naa lɛ, kɛjɛ nakai afi lɛ nɔ kɛbaa nɛɛ, ajieɔ mɛi ni shɛɔ Biblia taomɔ nii kɛha nɔkwɛlɔi kɛ sɔɔlɔi lɛ ahe lɛ ayi ahaa Nɔyeli Kuu lɛ, ni kɛ́ amɛkwɛ ni mɛi nɛɛ shɛɔ taomɔ nii lɛ ahe lɛ, amɛŋmalaa asafoi lɛ woji akɛ akpɛlɛ nakai mɛi lɛ anɔ koni amɛsɔmɔ ákɛ nɔkwɛlɔi loo sɔɔlɔi. Beni afii lɛ yaa hiɛ lɛ, nitsumɔi babaoo bajwere Nɔyeli Kuu lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ, afee tsakemɔi komɛi bɔni afee ni no aye abua amɛ kɛtsu nitsumɔi nɛɛ ahe nii.

14. Mɛɛ tsɔsemɔ aje shishi yɛ afi 1959?

14 Lala 45:16 lɛ he ní asusu jogbaŋŋ yɛ afi 1950 lɛ mli lɛ ha aje tsɔsemɔ gbɛjianɔtoo ko ni yaa nɔ amrɔ nɛɛ shishi. Nakai ŋmalɛ lɛ kaneɔ akɛ: “Oblahii lɛ aaabaye otsɛmɛi lɛ anajiaŋ; ooowó amɛ lumɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.” Aatsɔse onukpai ni nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ kɛha teokrase sɔ̃i ahe nitsumɔ amrɔ nɛɛ, kɛ agbɛnɛ hu yɛ Harmagedon sɛɛ. (Kpojiemɔ 16:14, 16) Aje Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul lɛ shishi yɛ afi 1959 lɛ mli. Mɛi titri ni akɛ skul nɛɛ tsɔse yɛ nakai beaŋ ji asafoŋ sɔɔlɔi taakɛ no mli lɛ atsɛ́ɔ onukpai asɛinɔtalɔi lɛ, ni tsɔsemɔ nɛɛ héɔ nyɔŋ kome. Amrɔ nɛɛ lɛ, akɛ skul nɛɛ miitsɔse onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi fɛɛ. Nyɛmimɛi nɛɛ hu nyiɛɔ hiɛ kɛtsɔseɔ aŋkroaŋkroi ni ji Yehowa Odasefoi ni yɔɔ amɛsafoi lɛ amli lɛ. Atsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ ayeɔ abuaa mɛi fɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli, ni ayeɔ abuaa amɛ hu ni amɛhe saa jogbaŋŋ ákɛ Maŋtsɛyeli sanekpakpa jajelɔi.—Marko 13:10.

15. Kristofoi asafo lɛ hetsemɔ buɔ asafo lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ̀i enyɔ nɔ?

15 Esa akɛ aŋkroaŋkroi ni miisumɔ koni amɛtsɔmɔ Kristofoi asafo lɛ mlibii lɛ atsu taomɔnii komɛi ahe nii. Bɔ ni aŋmɛɛɛ hefɛoyelɔi agbɛ koni amɛbote Noa adeka lɛ mli lɛ, nakai nɔŋŋ akpɛlɛɛɛ hefɛoyelɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ anɔ ákɛ asafo lɛ mlibii. (2 Petro 3:3-7) Titri lɛ, kɛjɛ afi 1952 lɛ kɛbaa nɛɛ, Yehowa Odasefoi enu gbɛjianɔ ni ato ní akɛbuɔ asafo lɛ he kɛtsɔ shwiemɔ ni ashwieɔ mɛi fɛɛ ni tsakeee amɛtsui yɛ eshai ni amɛfeɔ lɛ he lɛ shishi jogbaŋŋ, ni amɛfi sɛɛ kpɛŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ajɛɔ suɔmɔ mli ayeɔ abuaa mɛi ni feɔ esha ni amɛtsakeɔ amɛtsui diɛŋtsɛ lɛ koni ‘amɛnyiɛ trɔmɔɔ.’—Hebribii 12:12, 13; Abɛi 28:13; Galatabii 6:1.

16. Te Yehowa webii amumɔŋ shihilɛ yɔɔ tɛŋŋ?

16 Ebɛ naakpɛɛ akɛ Yehowa webii lɛ miishwere yɛ mumɔŋ, ni kɛlɛ, shweremɔ nɛɛ baaa trukaa. Yehowa tsɔ gbalɔ Yesaia nɔ ewie akɛ: “Naa, mitsuji lɛ aaaye nii, shi nyɛ lɛ hɔmɔ aaaye nyɛ; naa, mitsuji lɛ aaanu nii, shi nyɛ lɛ, kumai aaaye nyɛ; naa, mitsuji lɛ aaanyá, shi nyɛ lɛ, nyɛhiɛ aaagboi; naa, mitsuji lɛ aaalá kɛ tsuijurɔ, shi nyɛ lɛ nyɛaabolɔ kɛ tsuiŋdɔlɛ, ni nyɛkɛ mumɔ ní ekumɔ aaafó yoo!” (Yesaia 65:13, 14) Yehowa miiya nɔ eeduro wɔ mumɔŋ niyenii ni hewalɛ yɔɔ mli yɛ ebe naa, ni no haa wɔhe waa yɛ mumɔŋ.—Mateo 24:45.

Saamɔ Ohe Kɛha Yibaamɔ

17. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔsaa wɔhe kɛha yibaamɔ?

17 Amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ ‘wɔyɔseyɔsee wɔhe, koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe, ni wɔkakwa wɔhe naabuamɔ, taakɛ bɔ ni mɛi komɛi fɔɔ feemɔ lɛ, shi moŋ wɔwowoo wɔhe ŋaa’ fe bei fɛɛ ni eho. (Hebribii 10:23-25) Yehowa Odasefoi asafoi ni fa fe 98,000 lɛ ateŋ eko ní wɔkɛaabɔ lɛ baaye abua wɔ ni wɔsaa wɔhe kɛha yibaamɔ. Wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ baaye abua wɔ yɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔwo “gbɔmɔ hee,” ni wɔjɛ wɔtsui muu fɛɛ mli wɔye wɔbua mɛi krokomɛi koni amɛbale gbɛjianɔ ni Yehowa eto kɛha yibaamɔ lɛ mli.—Efesobii 4:22-24; Kolosebii 3:9, 10; 1 Timoteo 4:16.

18. Mɛni hewɔ otswa ofai shi akɛ okɛ Kristofoi asafo lɛ baabɔ gbagbalii lɛ?

18 Satan kɛ eje lɛ, ni ji gbɔmɛi ni yɔɔ ehewalɛ shishi lɛ miibɔ mɔdɛŋ waa koni amɛlaka wɔ ni wɔshi Kristofoi asafo lɛ. Kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔkã he wɔhi mli ákɛ asafoŋbii, ni wɔbaanyɛ wɔje nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ hiɛkpatamɔ lɛ hu mli shweshweeshwe. Eba akɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa kɛ hiɛsɔɔ hu ni wɔyɔɔ kɛha gbɛjianɔi ni eto ni ekɛyeɔ ebuaa wɔ lɛ baakanya wɔ koni wɔwo wɔfaishitswaa akɛ wɔbaaha Satan mɔdɛŋbɔɔi lɛ fɛɛ afee yaka lɛ mli hewalɛ fe bei fɛɛ ni eho. Jɔɔmɔi ni wɔnine shɛɔ nɔ amrɔ nɛɛ anɔ ní wɔɔjwɛŋ lɛ baawaje wɔfaishitswaa lɛ. Wɔbaasusu jɔɔmɔi nɛɛ ekomɛi ahe yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Te Obaaha Hetoo Tɛŋŋ?

• Wɔgbii nɛɛ tamɔ Noa gbii lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛɛ su ehe hiaa waa ni mɔ aná bɔni afee ni abaa eyi?

• Mɛɛ tsakemɔi komɛi afee bɔni afee ni gbɛjianɔ ni Yehowa eto kɛha wɔhebuu lɛ aya nɔ jogbaŋŋ?

• Ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔsaa wɔhe kɛha yibaamɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Noa yinɔbii lɛ kɛ hiɛdɔɔ susuuu saji ni ekɛɛ amɛ lɛ ahe

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Sɛɛnamɔ yɛ he ákɛ akɛ hiɛdɔɔ aaasusu Nyɔŋmɔ kɔkɔbɔɔi lɛ ahe

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Mɛni hewɔ ato Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul lɛ he gbɛjianɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ wɔkɛ Kristofoi asafo lɛ abɔ gbagbalii