Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Onyɛɔ ‘Owieɔ Kɛ Ekãa’?

Ani Onyɛɔ ‘Owieɔ Kɛ Ekãa’?

Ani Onyɛɔ ‘Owieɔ Kɛ Ekãa’?

BIBLIA lɛ wieɔ he ákɛ ‘ekãa ni akɛwieɔ,’ ni mɛi fe akpekpei ekpaa ni yɔɔ shikpɔji 235 nɔ feɔ nakai. Wiemɔ ni ji ‘ekãa ni akɛwieɔ’ lɛ jeɔ kpo shii 16 yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛ ni yɔɔ New World Translation of the Holy Scriptures lɛ mli lɛ mli. (Filipibii 1:20; 1 Timoteo 3: 13; Hebribii 3:6; 1 Yohane 3:21) Mɛni ‘ekãa ni akɛwieɔ’ lɛ tsɔɔ? Mɛni yeɔ buaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔfeɔ nakai? Ni mɛɛ be ekãa nɛɛ haa wɔnyɛɔ wɔwieɔ ní nɔ ko etsĩii wɔnaa?

Wolo ni ji Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words lɛ tsɔɔ mli akɛ, Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘ekãa ni akɛwieɔ’ lɛ tsɔɔ “wiemɔ ni awieɔ ni nɔ ko etsĩii mɔ naa, wiemɔ ni awieɔ kɛmɔɔ shi, . . . ekãa ni akɛwieɔ ni gbeyeishemɔ bɛ mli; ni etsɔɔ nɔmimaa ni ayɔɔ yɛ nifeemɔ mli, nuufeemɔ, ekãafeemɔ, ni ákɛ jeee be fɛɛ be ekɔɔ wiemɔ he.” Shi kɛlɛ, esaaa akɛ anuɔ ekãa ni akɛwieɔ nɛɛ shishi akɛ wiemɔ ni awieɔ lɛ kpeŋ-kpeŋ loo kpetekpelee ni bulɛ bɛ mli. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛhaa nyɛwiemɔ he abaa nyam daa.” (Kolosebii 4:6) Ekãa ni wɔkɛaawie lɛ tsɔɔ shihilɛ ni haoɔ mɔ kɛ gbɔmɔ hiɛ shemɔ ní wɔhaŋ etsĩ nɔ ni wɔtaoɔ wɔkɛɛ lɛ naa, tsɛ wɔbaafee nakai yɛ hiɛshikamɔ mli.

Ani ekãa ni wɔkɛwieɔ lɛ ji gbɛnaa nii ko ni akɛfɔ́ wɔ? Susumɔ wolo ni bɔfo Paulo ŋma Kristofoi ni hi shi yɛ Efeso lɛ he okwɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mi ni miji bibioo fe hetselɔi lɛ fɛɛ lɛ, aŋɔ nɛkɛ duromɔ nɛɛ aha mi, akɛ mijaje Kristo nifalɛ ni anyɛɛɛ shishi ana kɛgbe naa lɛ he sanekpakpa lɛ mitsɔɔ jeŋmaji lɛ.” Paulo kɛfata he akɛ, Yesu Kristo nɔ tsɔ “wɔná ekãa [ni akɛwieɔ] kɛ gbɛŋmɛɛ yɛ hiɛkɛnɔfɔ̃ɔ mli lɛ.” (Efesobii 3:8-12) Ekãa ni wɔkɛwieɔ lɛ jeee gbɛnaa nii ni akɛfɔ́ wɔ, shi moŋ wɔnáa kɛjɛɔ wekukpãa ni kã wɔ kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ kɛtsɔ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yesu Kristo mli lɛ nɔ. Nyɛhaa wɔsusua nɔ ni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔná ekãa nɛɛ eko, kɛ gbɛ nɔ ní wɔɔtsɔ wɔjie lɛ kpo yɛ wɔshiɛmɔ mli, yɛ wɔnitsɔɔmɔ mli, kɛ agbɛnɛ yɛ wɔsɔlemɔ mli lɛ he wɔkwɛa.

Mɛni Yeɔ Buaa Wɔ ni Wɔshiɛɔ Kɛ Ekãa?

Yesu Kristo ji mɛi ni wieɔ kɛ ekãa lɛ ateŋ mɔ ni fe fɛɛ. Ekãa ni eyɔɔ lɛ ha ekɛ hegbɛi ni ená lɛ tsu nii ni ekɛshiɛ. Ehaaa hegbɛ ko aho ní ewieee nɔ ko yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he, ni efee nakai po beni ejɔɔ ehe, beni mɔ ko ŋmɛ lɛ okpɔlɔ, kɛ beni enyiɛ gbɛ nɔ. Hefɛoyeli kɛ shitee-kɛwoo nyɛɛɛ awo Yesu he gbeyei ni ebu enaa. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, ekɛ ekãa kpa apasa jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ egbii lɛ amli lɛ ahe mama. (Mateo 23:13-36) Beni amɔ Yesu ní akojoɔ lɛ lɛ po lɛ, ewie kɛ ekãa.—Yohane 18:6, 19, 20, 37.

Yesu bɔfoi lɛ hu kɛ ekãa wie. Yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. lɛ, Petro kɛ ekãa wie etsɔɔ gbɔmɛi ni fa fe 3,000. Enɛ sa kadimɔ ejaakɛ bei fioo ko ni tsɔ hiɛ lɛ, Petro she gbeyei beni tsulɔ yoo ko yoo lɛ lɛ. (Marko 14:66-71; Bɔfoi lɛ Asaji 2:14, 29, 41) Beni akɛ Petro kɛ Yohane yadamɔ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ahiɛ lɛ, ŋmiŋmi mɔmɔɔɔ amɛ. Amɛkɛ ekãa ye Yesu Kristo shitee lɛ he odase amrɔ nɔŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekãa ni Petro kɛ Yohane kɛwie lɛ ni ha jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ yɔse akɛ amɛkɛ Yesu hi shi. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:5-13) Mɛni ye bua amɛ ni amɛkɛ ekãa babaoo wie lɛ?

Yesu wo ebɔfoi lɛ shi akɛ: “Kɛ́ amɛŋɔ nyɛ kɛtee lɛ, nyɛkahaoa nyɛhe yɛ bɔ ni aloo nɔ ni nyɛaakɛɛ hewɔ; shi aaaŋɔ nɔ ni nyɛaawie aha nyɛ yɛ nakai ŋmɛlɛtswaa lɛ mli nɔŋŋ. Ejaakɛ jeee nyɛ ji mɛi ni wieɔ lɛ, shi moŋ nyɛtsɛ lɛ mumɔ lɛ wieɔ yɛ nyɛmli.” (Mateo 10:19, 20) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye bua Petro kɛ mɛi krokomɛi ni hiɛgbele kɛ gbeyeishemɔ nyɛɛɛ atsĩ amɛnaa yɛ nɔ ni amɛtao amɛha mɛi ale lɛ gbɛfaŋ. Mumɔ ni yɔɔ hewalɛ waa nɛɛ baanyɛ aye abua wɔ hu.

Kɛfata he lɛ, Yesu kɛ nitsumɔ wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ adɛŋ akɛ amɛfee kaselɔi. Eyɛ hegbɛ akɛ efee nakai, ejaakɛ “aŋɔ hegbɛi fɛɛ . . . yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ” ahã Lɛ. Kɛfata he lɛ, ‘ekɛ amɛ yɛ.’ (Mateo 28:18-20) Akɛni mra be mli Kristofoi lɛ le akɛ Yesu fĩɔ amɛsɛɛ hewɔ lɛ, no wo amɛ hewalɛ ni amɛsheee maŋ onukpai ni tswa amɛfai shi akɛ amɛbaatsĩ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa lɛ gbeyei. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:18-20; 5:28, 29) Kɛ́ wɔ hu wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ wɔyɛ sɛɛfimɔ ni amɛná lɛ eko lɛ, no lɛ wɔbaaná ekãa taakɛ eba lɛ yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ.

Beni Paulo tsɔɔ nɔ kroko ni haa wɔkɛ ekãa wieɔ lɛ, etsĩ hiɛnɔkamɔ tã akɛ ekɛ “ekãa babaoo” ni akɛwieɔ baa. (2 Korintobii 3:12; Filipibii 1:20) Akɛni hiɛnɔkamɔ shɛɛ sane lɛ ji sanekpakpa ni Kristofoi lɛ nyɛɛɛ atsĩ naa aha amɛ pɛ amɛhe hewɔ lɛ, amɛhaa mɛi krokomɛi leɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ lɛ aha wɔkɛ ekãa awie.—Hebribii 3:6.

Ní Wɔɔshiɛ Kɛ Ekãa

Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔshiɛ kɛ ekãa kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ni woɔ mɔ he gbeyei po kpe? Susumɔ bɔfo Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Beni awo lɛ tsuŋ yɛ Roma lɛ, ebi enanemɛi heyelilɔi koni amɛsɔle amɛha lɛ ní ‘kɛ́ egbele enaa lɛ, aŋɔ wiemɔ awo enaa, ni ewie kɛ ekãa bɔ ni sa akɛ ewieɔ.’ (Efesobii 6:19, 20) Ani abo amɛsɔlemɔ lɛ toi? Hɛɛ! Paulo tee nɔ ‘eshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ kɛ ekãa, ni mɔ ko mɔ ko nyɛɛɛ etsĩ lɛ gbɛ.’—Bɔfoi lɛ Asaji 28:30, 31.

Ní wɔɔŋɔ hegbɛi ni wɔnáa yɛ wɔnitsumɔhei, yɛ skul, kɛ agbɛnɛ beni wɔta tsɔne mli kɛfãa gbɛ lɛ baanyɛ aha wɔna kɛji wɔkɛ ekãa wieɔ diɛŋtsɛ. Nibii tamɔ hiɛgbele, gbeyei ni wɔsheɔ yɛ bɔ ni mɔ ni wɔkɛaawie lɛ baafee enii eha lɛ he, loo nɔmimaa ni wɔbɛ akɛ wɔbaanyɛ wɔfee nakai lɛ baanyɛ aha wɔbu wɔnaa, ni wɔkawie. Bɔfo Paulo fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ enɛ hu gbɛfaŋ. Eŋma akɛ: “Wɔná ekãa yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ mli, ni wɔkɛjaje Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ nyɛ yɛ pelemɔ babaoo mli.” (1 Tesalonikabii 2:2) Yehowa nɔ ní Paulo kɛ ehe fɔ̃ lɛ ha enyɛ etsu nibii ni efeemɔ bɛ ehewalɛ mli lɛ.

Sɔlemɔ ye bua yoo ko ni atsɛ́ɔ lɛ Sherry ni ená ekãa kɛye trukaa odase beni hegbɛ ni tamɔ nakai naa gbele eha lɛ lɛ. Be ko lɛ, ewu tee koni eyana mɔ ko, ni beni Sherry mɛɔ lɛ koni ekɛ lɛ afee ekome kɛya shĩa lɛ, ena yoo ko ní lɛ hu eemɛ mɔ ko. Sherry tsɔɔ mli akɛ: “Akɛni mitsui fã fioo hewɔ lɛ, misɔle miha Yehowa koni eha maná ekãa.” Beni Sherry tsi ebɛŋkɛ yoo lɛ pɛ kɛkɛ ni Baptist osɔfo ko badamɔ amɛmasɛi. Sherry kpaaa gbɛ akɛ ekɛ osɔfo ko baakpe. Kɛlɛ, eku sɛɛ esɔle, ni enyɛ eye odase. Eshi wolo eha yoo lɛ, ni ekɛ lɛ to gbɛjianɔ kɛha sɛɛkuu-kɛsaramɔ. Kɛ́ hegbɛ ba, ni wɔŋɔ nakai hegbɛ lɛ akɛ wɔkɛbaaye odase lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ wɔhe ni wɔkɛaafɔ̃ Yehowa nɔ lɛ baaye abua wɔ koni wɔkɛ ekãa awie.

Yɛ Wɔnitsɔɔmɔ Mli

Ekãa ni akɛwieɔ kɛ nitsɔɔmɔ yɛ tsakpãa kpaakpa. Beni Biblia lɛ wieɔ “mɛi ni sɔmɔɔ jogbaŋŋ” yɛ asafo lɛ mli lɛ ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: “Amɛnáa sɛɛtso kpakpa amɛhaa amɛhe, kɛ ekãa babaoo [ni akɛwieɔ] yɛ hemɔkɛyeli ni yɔɔ Kristo Yesu mli lɛŋ.” (1 Timoteo 3:13) Amɛnáa ekãa ni akɛwieɔ nɛɛ kɛtsɔ nibii ni amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ ní amɛ diɛŋtsɛ hu amɛhiɔ shi yɛ naa lɛ nɔ. Enɛ ni amɛfeɔ lɛ buɔ asafo lɛ he, ni asaŋ etswaa lɛ emaa shi.

Kɛ́ wɔtsɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ wɔná ekãa ni akɛwieɔ lɛ, no haa ŋaa ni wɔwoɔ lɛ mɔɔ shi, ni ewaaa akɛ akɛaatsu nii. Nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni mɔ feɔ lɛ haa kɛ́ eetsɔɔ nii lɛ, aboɔ lɛ toi, ejaakɛ ale akɛ nɔ ni ewieɔ lɛ, etsuɔ he nii, shi kɛ́ mɔ efeee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ, efeɔ mɛi ahuntoo akɛ amɛaabo lɛ toi kɛ́ eetsɔɔ nii. Ekãa ni tamɔ nɛkɛ yeɔ buaa mumɔŋ gbɔmɛi ni ji asafoŋ onukpai lɛ ni ‘amɛjajeɔ amɛnyɛmimɛi lɛ’ dani ebaa lɛ akɛ naagba ni amɛkɛkpe lɛ mli aaawo wu. (Galatabii 6:1) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, mɔ ko ni efeee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ baashashao shi yɛ nɔ ko ni esa akɛ ewie lɛ he, ejaakɛ ebaanu he akɛ ejeee mɔ ni sa akɛ ewoɔ ŋaa. Kɛ́ ŋaawoo he miihia mɔ ko ní aha esɛɛ gbala shi lɛ, eyeɔ awui babaoo.

Ní wɔkɛ ekãa aaawie lɛ etsɔɔɔ akɛ wɔfee shɛii, wɔkabo mɛi krokomɛi asusumɔi toi, loo wɔ pɛ wɔsane aŋɔɔ wɔnaa. “Suɔmɔ” ha Paulo kpa Filemon fai. (Filemon 8, 9) Ni ekã shi faŋŋ akɛ, no ha atsu eŋaawoo lɛ he nii. Hɛɛ, esa akɛ ŋaa fɛɛ ni asafoŋ onukpai woɔ lɛ afee nɔ ni jɛ suɔmɔ hewɔ!

Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekãa ni akɛwieɔ he hiaa yɛ ŋaawoo mli. Ehe baa sɛɛnamɔ yɛ nibii krokomɛi hu amli. Paulo ŋma Korinto asafo lɛ akɛ: “Mifeɔ ekãa babaoo yɛ nyɛnɔ, ni asaŋ mishwãa mifɔ̃ɔ nyɛnɔ babaoo.” (2 Korintobii 7:4) Paulo buuu enaa kɛ́ ehe miihia ni ejie enyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ayi. Eyɛ mli akɛ ele enanemɛi heyelilɔi lɛ agbɔjɔmɔi moŋ, shi suɔmɔ kanya lɛ ni ekɛ ejwɛŋmɔ ma sui kpakpai ni amɛyɔɔ lɛ anɔ. Kristofoi asafo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu baaná ekãa ni tamɔ nakai kɛ́ emli onukpai lɛ jɛ suɔmɔ mli amɛjie amɛnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ayi, ni amɛwo amɛ hewalɛ.

Bɔni afee ni Kristofoi anitsɔɔmɔ amɔ shi lɛ, esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ anyɛ ekɛ ekãa awie. Sherry, ní wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ tao akɛ ewo ebii lɛ hewalɛ ni amɛye odase yɛ skul. Ewie akɛ: “Eyɛ mli akɛ atsɔse mi yɛ anɔkwale lɛ mli moŋ, shi mifɔɔɔ odaseyeli yɛ skul. Ni ja nɔ ni ba wa dani miyeɔ trukaa odase. Mibi mihe akɛ, ‘Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ mifeɔ maha mibii lɛ?’” Sane nɛɛ hesusumɔ kanya Sherry ni emia ehiɛ ekɛ ehe wo trukaa odaseyeli mli babaoo.

Hɛɛ, mɛi kwɛɔ wɔnifeemɔi, ni kɛ́ wɔhiii shi yɛ nɔ ni wɔtsɔɔ amɛ lɛ naa lɛ, amɛnaa. Belɛ, nyɛhaa wɔnáa ekãa ni akɛwieɔ kɛtsɔ ní wɔɔhi shi yɛ nɔ ni wɔkɛɔ lɛ naa.

Yɛ Sɔlemɔ Mli

Ehe miihia ni wɔkɛ ekãa awie titri kɛ́ wɔmiisɔle wɔha Yehowa. No baaha wɔfɔse wɔtsuiiaŋ wɔshwie Yehowa nɔ ní nɔ ko etsĩii wɔnaa kɛ nɔmimaa akɛ eboɔ wɔsɔlemɔi atoi, ni ákɛ ebaaha wɔsɔlemɔ lɛ hetoo. Enɛ baaha wekukpãa gbagbalii ní haa mɔ mii shɛɔ ehe abakã wɔ kɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ teŋ. Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔnu he akɛ wɔhe bɛ sɛɛnamɔ ko, ní no ha wɔshashao shi akɛ wɔɔbɛŋkɛ Yehowa. Ni kɛ́ wɔnuɔ he akɛ wɔtɔ̃ loo wɔfee esha ko, ni no haaa wɔnyɛ wɔfɔse nibii ni yɔɔ wɔtsuiiaŋ lɛ wɔshwie shi hu? Ani wɔbaanyɛ wɔkɛ ekãa abɛŋkɛ jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛ lɛ?

Hegbɛ ni nɔ kwɔ ni aha Yesu ákɛ Osɔfonukpa lɛ hu haa wɔnáa nɔmimaa kɛ́ wɔmiisɔle. Hebribii 4:15, 16 lɛ kɛɔ akɛ: “Wɔsɔfonukpa ni wɔyɔɔ lɛ ejeee mɔ ni nyɛɛɛ anu wɔgbedemɔi lɛ ahe aha wɔ, shi eji mɔ ko ni aka lɛ yɛ nibii fɛɛ gbɛfaŋ tamɔ wɔ ní kɛlɛ esha ko esha ko bɛ ehe. Hewɔ lɛ nyɛhaa wɔkɛ ekãa atsia abɛŋkɛa duromɔ sɛi lɛ, koni wɔnine ashɛ mɔbɔnalɛ nɔ ni wɔná duromɔ ni aaaye abua wɔ yɛ be ni sa mli.” Enɛ ji sɛɛnamɔ ni yɔɔ Yesu gbele kɛ enitsumɔ ákɛ Osɔfonukpa lɛ he.

Kɛ́ wɔkɛ hiɛdɔɔ boɔ Yehowa toi lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ ebaatsu wɔsɔlemɔi lɛ ahe nii eha wɔ. Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Suɔmɔmɛi, kɛji wɔtsui ebuuu wɔ fɔ lɛ, wɔyɛ ekãa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaa lɛ, wɔnaa yɛ edɛŋ, ejaakɛ ekitãi lɛ wɔyeɔ nɔ, ni wɔfeɔ nii ni sa ehiɛ.”—1 Yohane 3:21, 22.

Ní wɔɔsɔle wɔha Yehowa ní nɔ ko etsĩii wɔnaa lɛ tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ lɛ nɔ fɛɛ nɔ kwraa ni kã wɔtsui nɔ. Wɔbaanyɛ wɔkɛ gbeyei ní wɔsheɔ, naagba fɛɛ naagba ni kã wɔnɔ, wɔyeyeeyefeemɔi, kɛ nibii ni haoɔ wɔ lɛ fɛɛ ashwie Yehowa hiɛ, kɛ nɔmimaa akɛ etsĩmɔŋ etoi yɛ wɔsɔlemɔi ni jɛ wɔtsuiŋ lɛ ahe kɔkɔɔkɔ. Kɛ́ wɔfee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ po, ni wɔtsake wɔtsui diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kɛ́ wɔmiisɔle lɛ, esaaa akɛ wɔnuɔ fɔyeli he, ní no tsĩ wɔnaa akɛ wɔɔfɔse nibii ni yɔɔ wɔtsuiŋ lɛ wɔshwie shi.

Eji anɔkwale akɛ ekãa ni akɛwieɔ lɛ ji nikeenii ko ni nɔ̃ bɛ. No baanyɛ aye abua wɔ ni wɔjie Nyɔŋmɔ yi yɛ wɔshiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni asaŋ wɔbɛŋkɛ lɛ yɛ sɔlemɔ mli. Nyɛkahaa ‘wɔshɛa ekãa ni akɛwieɔ ni wɔyɔɔ lɛ wɔfɔ̃a, ejaakɛ eyɛ nyɔmɔwoo kpeteŋkpele’ ni ji naanɔ wala.—Hebribii 10:35.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Bɔfo Paulo kɛ ekãa wie

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

Kɛ́ mɔ nitsɔɔmɔ baamɔ shi lɛ, ebaabi ni ekɛ ekãa awie

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Ekãa ni akɛwieɔ he hiaa yɛ sɔlemɔ mli