Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ekɛ Ekãa Wo Hewalɛ Koni Akane Biblia Lɛ

Ekɛ Ekãa Wo Hewalɛ Koni Akane Biblia Lɛ

Ekɛ Ekãa Wo Hewalɛ Koni Akane Biblia Lɛ

Agbe ehe guɔ ni ashwie ehiɛ shi, ni egbo yɛ Siberia bokagbɛ ŋa ní nɔ jɔɔ ŋanii lɛ nɔ. Mɛi fioo pɛ le akɛ efata mɛi titri ni ye amɛbua amɛnyɛmimɛi Helabii lɛ ni amɛná Nyɔŋmɔ he nilee babaoo lɛ ahe. Gbɛgbalɔ ni aku hiɛ ashwie enɔ nɛɛ gbɛi ji Seraphim. Ekãa ni efee kɛ hewalɛ ni ewo koni akane Biblia lɛ fata he ni agbe lɛ.

BENI Seraphim yɔɔ wala mli lɛ, no mli lɛ Hela maŋ lɛ fata maji ni yɔɔ Ottoman Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ ahe. George Metallinos ni ji Helanyo nilelɔ ni kaseɔ jamɔi ahe yinɔsane lɛ tsɔɔ akɛ, yɛ no beaŋ lɛ, “skul kpakpai fioo pɛ yɔɔ,” ni ákɛ “mɛi babaoo eyaaa skul,” ni osɔfoi komɛi po fata he.

No mli lɛ, srɔtofeemɔ agbo kã Hela wiemɔ (ni ehé shi) ni ji Koine kɛ Hela wiemɔ srɔtoisrɔtoi ni awieɔ yɛ nakai beaŋ lɛ teŋ. Srɔtofeemɔ lɛ yada aahu akɛ mɛi ni eyaaa skul lɛ nyɛɛɛ anu Koine, ní no akɛŋma Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ ashishi dɔŋŋ. Yɛ naagba ni te shi lɛ hewɔ lɛ, sɔlemɔ lɛ kɛ Hela wiemɔ ni ji Koine lɛ henɔ ko ni mɛi nuuu shishi bɔi nitsumɔ.

Nakai beaŋ afɔ́ Stephanos Ioannis Pogonatus yɛ Hela ŋshɔkpɔ ni ji Lesbos lɛ nɔ yɛ afi 1670 mli, ni weku mli ni ejɛ lɛ ji weku ko ni ale waa. Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii lɛ ateŋ mɛi babaoo ji mɛi ni eyaaa skul kɛ ohiafoi. Akɛni no mli lɛ, skul enyɔoo komɛi pɛ yɔɔ hewɔ lɛ, mɔ kome shihilɔi ashihilɛhe ko ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ eyakase wolo yɛ, yɛ egbekɛbiiashi. Eji oblanyo fioo ni awó lɛ osɔfo sɛɛmɔ yɛ Ɔrtodɔks Sɔlemɔ lɛ mli, ni awo lɛ gbɛi akɛ Seraphim.

Akɛni no mli lɛ, Seraphim miisumɔ ni ewolokasemɔ aya hiɛ hewɔ lɛ, yɛ afi 1693 lɛ, etee Constantinople (amrɔ nɛɛ ale nakai maŋ lɛ akɛ Istanbul, yɛ Turkey). Be ko sɛɛ lɛ, hesaai ni eyɔɔ lɛ ha Hela hiɛnaanɔbii ná ehe miishɛɛ jogbaŋŋ. Eyeee be ko ni maŋkwramɔ teemɔŋ kuu ko ni yɔɔ Hela lɛ fee lɛ amɛnajiaŋdamɔlɔ koni ekɛ Russia Maŋtsɛ Peter Kpeteŋkpele lɛ ashãra yɛ amɛnajiaŋ. Gbɛ ni Seraphim fã kɛtee Russia lɛ kɛ lɛ yatsɔmɔ Europa maji babaoo anɔ, ni ekɛ jamɔ kɛ woloŋlee ni atsake hiɛ srɔtoi kpe. Yɛ afi 1698 lɛ, Seraphim fã gbɛ kɛtee England, ni ekɛ mɛi komɛi ni he hiaa waa yakpe yɛ London kɛ Oxford. Akɛ lɛ yatsɔɔ Anglican Sɔlemɔ lɛ sɛinɔtalɔ ni ji Osɔfonukpa ni yɔɔ Canterbury lɛ, ni Seraphim ná osɔfonukpa nɛɛ ni eyana lɛ lɛ he sɛɛ babaoo.

Ekala Biblia

Beni Seraphim yɔɔ England lɛ, eyɔse akɛ ehe miihia ni Helabii lɛ aná “Kpaŋmɔ Hee” (Kristofoi a-Hela Ŋmalɛ) kroko ní kanemɔ kɛ shishinumɔ waaa. Seraphim kwɛ Biblia ko ni mɔ kome shihilɔ Maximus tsɔɔ shishi aaafee afii 50 ni tsɔ hiɛ lɛ nɔ eje shishi akɛ eetsɔɔ shishi ehee koni aná shishitsɔɔmɔ ni tɔmɔi bɛ mli ní shishinumɔ hu waaa. Ekɛ ekãa kɛ miishɛɛ je eshishitsɔɔmɔ shishi, shi etsɛɛɛ ni shika ni ekɛfeɔ nakai lɛ tã. La ko je eha lɛ beni Osɔfonukpa ni yɔɔ Canterbury lɛ wo lɛ shi akɛ ebaaye ebua lɛ kɛ shika fɛɛ ni he hiaa lɛ lɛ. Enɛ wo Seraphim hewalɛ, ni no hewɔ lɛ, eyahé nikalamɔ woji ni ekɛ woji akalalɔ ko yato gbɛjianɔ kɛha eshishitsɔɔmɔ lɛ kalamɔ.

Shi akala kɛyashi Luka Sanekpakpa lɛ fã kɛkɛ ni akpa. Nɔ ni ha eba lɛ nakai ji akɛ, no mli lɛ, maŋkwramɔŋ tsakemɔ ko miiya nɔ yɛ England, ni no ha Osɔfonukpa ni yɔɔ Canterbury lɛ kɛ shika yeee ebuaaa lɛ dɔŋŋ. Seraphim nijiaŋ ejeee wui, shi moŋ eyabi yelikɛbuamɔ kɛjɛ niiatsɛmɛi komɛi adɛŋ, ni ekala shishitsɔɔmɔ hee ni efee lɛ yɛ afi 1703 lɛ mli. Kuu ni ji Society for Propagating the Gospel in Foreign Parts (Kuu ni Kwɛɔ Sanekpakpa lɛ Gbɛɛ kɛ Shwãmɔ Nɔ yɛ Maji Krokomɛi Anɔ) lɛ wo shika ni efite lɛ mli fã eha lɛ.

Maximus kɛ blema Hela wiemɔ ŋma Biblia ni efee ní eji wolokpoi enyɔ lɛ mli ekomɛi. Biblia ni ekala lɛ lɛɛ, ni etsii hu. Niŋmaai bibii akɛkala Biblia hee ni Seraphim fee lɛ, ni akala yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Hela wiemɔ mli, ni enɔ̃ lɛ tiii ni ejara hu waaa.

Ewo Naataamɔ lɛ Mli Wu

Woloŋlelɔ George Metallinos wie akɛ: “Yɛ anɔkwale mli lɛ, wolo hee [Biblia] nɛɛ ha gbɔmɛi lɛ anine shɛ nɔ ko ni he hiaa amɛ waa lɛ nɔ. Shi Seraphim kɛ hegbɛ lɛ tsu nii ni ewie eshi osɔfoi komɛi ni te shi amɛwo [Biblia] shishitsɔɔmɔ lɛ.” Seraphim ŋma yɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ mli akɛ, efee eshishitsɔɔmɔ lɛ ‘titri lɛ yɛ osɔfoi kɛ asafoŋ onukpai komɛi ni nuuu Hela wiemɔ ni ji [Koine] lɛ ahewɔ, bɔni afee ni yɛ Mumɔ ni Yɔɔ Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ yelikɛbuamɔ naa lɛ, amɛnyɛ amɛkane blema Biblia ni akwɛ nɔ aŋmala ekrokomɛi lɛ mli saji lɛ, ni amɛnu shishi koni amɛtsɔɔ Kristofoi ni amɛhiɛɛɛ nakai gbɛnaa lɛ eko lɛ. Sane ni eŋma nɛɛ wo osɔfoi lɛ amli la naakpa.’ (The Translation of the Bible Into Modern Greek—During the 19th Century) Nɛkɛ gbɛ nɔ tsɔ Seraphim kɛ ehe yawo Biblia shishitsɔɔmɔ he naataamɔ ni mli wa ní yaa nɔ yɛ Hela Ɔrtodɔks Sɔlemɔ lɛ mli yɛ nakai beaŋ lɛ mli.

Mɛi ni taa sane naa lɛ ateŋ mɛi komɛi yɔse akɛ kɛ́ gbɔmɛi lɛ baaya amɛhiɛ yɛ mumɔŋ, ni amɛba amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ, no lɛ ebaabi ni amɛkane Biblia lɛ ni amɛnu shishi, ni no hewɔ lɛ, amɛkɛɛ esa akɛ atsɔɔ shishi. Amɛtsɔɔ mli hu akɛ, ehe miihia ni osɔfoi lɛ aya amɛhiɛ yɛ Ŋmalɛi lɛ ahe nilee ni amɛyɔɔ lɛ gbɛfaŋ. Kɛfata he lɛ, mɛi ni kɛɛ atsɔɔ Biblia lɛ shishi lɛ tsɔɔ akɛ abaanyɛ atsɔɔ Ŋmalɛ mli anɔkwalei lɛ amli yɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ mli.—Kpojiemɔ 7:9.

Nɔ ni mɛi ni te shi amɛwo Biblia shishitsɔɔmɔ lɛ hu kɛjie amɛnaa ji akɛ, Biblia lɛ shishi ní aaatsɔɔ lɛ baaha akɛ saji krokomɛi afutu emli wiemɔ lɛ, ni ákɛ no baaha mɛi atswa hegbɛ ni sɔlemɔ lɛ yɔɔ ni ekɛtsɔɔ hemɔkɛyeli lɛ shishi lɛ afɔ̃. Shi nɔ̃ diɛŋtsɛ ni woɔ amɛhe gbeyei lɛ ji akɛ, Protestantbii lɛ kɛ Biblia shishitsɔɔmɔ lɛ miigbala Hela Ɔrtodɔks Sɔlemɔ lɛ mlibii lɛ kɛmiiba amɛŋɔɔ. Osɔfoi babaoo nu he akɛ sɔ̃ kã amɛnɔ akɛ amɛtsĩ nɔ fɛɛ nɔ ni baaha mɛi ayanyiɛ Protestantbii lɛ asɛɛ lɛ naa, ni ákɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni atsɔɔ Biblia lɛ shishi koni mɛi kpɔ̃ji anu shishi lɛ hu fata he. No hewɔ lɛ, Biblia lɛ shishitsɔɔmɔ bafee naataamɔ diɛŋtsɛ yɛ Protestantbii kɛ Ɔrtodɔksbii lɛ ateŋ.

Eyɛ mli akɛ no mli lɛ, Seraphim efeko ejwɛŋmɔ akɛ ebaashi Ɔrtodɔks Sɔlemɔ lɛ moŋ, shi ekɛ ekãa kpa osɔfoi ni wieɔ amɛshiɔ lɛ ní nilee ekaaa amɛ, ní amɛhiɛ jwɛŋmɔ fɔŋ lɛ ahe mama. Eŋma yɛ “Kpaŋmɔ Hee” ni efee lɛ hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ mli akɛ: “Ehe miihia ni Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ akane Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ” bɔni afee ni “etsɔ Kristo kaselɔ ni ehi shi yɛ [e]tsɔɔmɔi lɛ anaa.” Seraphim tsɔɔ mli akɛ Abonsam ji mɔ ni hɔ Ŋmalɛi lɛ kasemɔ ni aguɔ lɛ sɛɛ.

Ekɛ Shitee-Kɛwoo Babaoo Kpe

Beni Seraphim shishitsɔɔmɔ lɛ yashɛ Hela maŋ lɛ mli lɛ, ewo sɔlemɔ lɛ mlila waa. Agu shishitsɔɔmɔ hee lɛ kanemɔ. Ashã shishitsɔɔmɔ nɛɛ ni nine shɛ nɔ lɛ fɛɛ, ni awo sɔlemɔyalɔi lɛ ahe gbeyei akɛ, abaashwie amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ni aaana lɛ ní eekane eko lɛ kɛjɛ sɔlemɔ lɛ mli. Osɔfonukpa Gabriel III lɛ kɛ enine fɔ̃ Seraphim shishitsɔɔmɔ lɛ hɔ̃ɔmɔ nɔ, ni ewie he akɛ ehe ehiaaa, ni ákɛ ehe bɛ sɛɛnamɔ.

Eyɛ mli akɛ Seraphim nijiaŋ ejeee wui moŋ, shi ena akɛ nilee yɛ mli akɛ ekɛ hiɛshikamɔ aaatsu nii. Eyɛ amli akɛ sɔlemɔ lɛ kɛ enine fɔ̃ eshishitsɔɔmɔ lɛ nɔ moŋ, shi osɔfoi saŋŋ kɛ mɛi krokomɛi kpɛlɛ shishitsɔɔmɔ lɛ nɔ. Egbɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ eshwã kɛ omanyeyeli babaoo. Shi no mli fɛɛ lɛ, kpaako ekɛ shitee-kɛwolɔi ni mli joɔ baakpe.

Nɔ ni Kɛ Egbele Ba

Jeee Biblia ní aaaha mɛi babaoo anine ashɛ nɔ kɛkɛ mli Seraphim kɛ ehe wo, shi moŋ ekɛ ehe wo maŋkwramɔŋ hiɛtsakemɔ kɛ maŋkwramɔŋ kui hu amli. Bɔni afee ni enyɛ etsu enɛ he nii jogbaŋŋ lɛ, eku esɛɛ etee Moscow yɛ afi 1704 latsaa beaŋ. Ebatsɔ mɔ ni Peter Kpeteŋkpele lɛ kɛ lɛ yeɔ eyitsoŋ sane, ni etsɔɔ nii fioo hu yɛ skul wulu ni ji Russia Royal Academy lɛ. Akɛni Seraphim leee nɔ ni baaba eshishitsɔɔmɔ lɛ nɔ hewɔ lɛ, eku esɛɛ etee Constantinople yɛ afi 1705 lɛ mli.

Beni Seraphim kala eshishitsɔɔmɔ lɛ ekoŋŋ yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli lɛ, ekɛ hiɛkpamɔ wiemɔ ni mli wa ní yɔɔ tsutsu nɔ̃ lɛ mli lɛ wooo mli. Yɛ no najiaŋ lɛ, ekɛ hiɛkpamɔ wiemɔ ni mli kã shi, ní woɔ mɔ hewalɛ koni ekane Biblia lɛ wo mli. Sɛɛkpee shishitsɔɔmɔ nɛɛ gbɛ shwã babaoo, ni nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ osɔfonukpai lɛ amli fu yɛ he.

Kɛlɛ, yɛ afi 1714 lɛ, Alexander Helladius ni ji Helanyo gbɛfalɔ ní teɔ shi ewoɔ Biblia shishitsɔɔmɔ lɛ ye awui ko ni ehiii. Ewie nyanyaanya eshi Biblia shishitsɔɔmɔi kɛ mɛi ni tsɔɔ shishi lɛ yɛ ewolo ni ji Status Præsens Ecclesiæ Græcæ (Bɔ ni Hela Sɔlemɔ lɛ Shidaamɔ Yɔɔ Amrɔ Nɛɛ) lɛ mli. Helladius kɛ ewolo lɛ yitso muu tsu nii ni ekɛfolɔ Seraphim naa ákɛ eji julɔ, shishiulɔ, mɔ ko ni leee woloŋ, kɛ ojotswalɔ ni yitsoŋ wa. Ani naafolɔmɔi nɛɛ ji anɔkwale? Woloŋmalɔ Stylianos Bairaktaris tsɔɔ bɔ ni woloŋlelɔi babaoo buɔ Seraphim amɛhaa beni ewie ehe ákɛ eji ‘nitsulɔ kɛ gbɛgbalɔ ko ni le nii jogbaŋŋ,’ ní mɛi wie eshi lɛ akɛni no mli lɛ, enilee yɛ hiɛ fe eyinɔbii lɛ hewɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, saji ni Helladius ŋma yɛ Seraphim he lɛ fata he ni ekɛ nɔnaa kɛ gbele kpe.

Aná Ehe Jwɛŋmɔ Fɔŋ

Beni Seraphim ku esɛɛ kɛtee Russia yɛ afi 1731 lɛ, no mli lɛ Peter Kpeteŋkpele lɛ egbo. No hewɔ lɛ, Helanyo osɔfo sɛɛmɔ nɛɛ náaa hebuu kɛjɛɛɛ nɔyeli lɛ dɛŋ dɔŋŋ. No mli lɛ, Maŋnyɛ Anna Ivanovna ni yeɔ nɔ, ni ekwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ yɛ nibii ni baanyɛ abutu enɔyeli lɛ ahe. Yɛ January afi 1732 lɛ mli lɛ, wiemɔ gbɛ shwã St. Petersburg ákɛ Helanyo ko eba eekpa maŋtsɛyeli lɛ shi. Mɔ ni akɛ hiɛ ka lɛ ji Seraphim. Amɔ lɛ kɛtee mɔ kome shihilɔi ashihilɛhe ni yɔɔ Nevsky ni ayata edaaŋ. No mli lɛ, ayɛ wolo ni Helladius ŋma kɛfolɔ Seraphim naa yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ lɛ eko yɛ jɛi. Osɔfo sɛɛmɔ nɛɛ ŋmala woji srɔtoi etɛ ekɛfã ehe akɛ saji ni akɛshiɔ lɛ lɛ bɛ mli. Edaaŋ taa lɛ hé nyɔji enumɔ, ni Seraphim nyɛɛɛ eha mɛi ajie jwɛŋmɔ fɔŋ ni amɛná yɛ ehe lɛ kɛje amɛyitsoŋ.

Akɛni anáaa odaseyeli kpakpa ko yɛ sane ni akɛshi Seraphim lɛ he hewɔ lɛ, abuuu lɛ gbele fɔ. Shi yɛ nibii ni Helladius folɔ enaa yɛ he lɛ ahewɔ lɛ, maŋ onukpai lɛ haaa eye ehe. Atswa Helanyo osɔfo sɛɛmɔ lɛ naneshi tu kɛtee Siberia. Kojolɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ, naafolɔmɔi ni “Helanyo woloŋmalɔ Helladius kɛshi [Seraphim] yɛ ewolo lɛ mli” lɛ anɔ adamɔ abu lɛ fɔ lɛ. Ayawo Seraphim tsuŋ yɛ Okhotsk tsuŋwoohe ni ehé gbɛi gbonyo, ni yɔɔ Siberia bokagbɛ lɛ yɛ July afi 1732 lɛ mli.

Akpoo Seraphim, ni hiɛ kpa enɔ, ni aaafee afii etɛ sɛɛ ni egbo. Eyɛ mli akɛ yiŋ komɛi ni ekpɛ yɛ bei komɛi amli lɛ ehiii, ni nilee bɛ mli moŋ, shi eshishitsɔɔmɔ lɛ fata Biblia shishitsɔɔmɔi babaoo ni ni yɔɔ ni aŋmala yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Hela wiemɔ mli lɛ ahe. * Shishitsɔɔmɔi nɛɛ ateŋ ekome ji New World Translation of the Holy Scriptures ní shishinumɔ waaa lɛ. Atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi babaoo hu mli. Kwɛ bɔ ni wɔdaa Yehowa Nyɔŋmɔ shi akɛ ebáa e-Wiemɔ lɛ yi bɔni afee ni gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ aná hegbɛ koni “amɛshɛ anɔkwale lɛ lee mli”!—1 Timoteo 2:3, 4.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 26 Kwɛmɔ saneyitso ni ji “Mɔdɛŋ ni Abɔ Koni Afee Biblia ko yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Hela Wiemɔ Mli” ní asusu he yɛ Buu-Mɔɔ, November 15, 2002 lɛ baafa 26-29 lɛ mli lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Peter Kpeteŋkpele lɛ

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 10 lɛ Jɛ]

Mfonirii: Courtesy American Bible Society