Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Etsɛŋ ni Yiŋtoo Ni Nyɔŋmɔ Kɛbɔ Shikpɔŋ Lɛ Baaba Mli

Etsɛŋ ni Yiŋtoo Ni Nyɔŋmɔ Kɛbɔ Shikpɔŋ Lɛ Baaba Mli

Etsɛŋ ni Yiŋtoo Ni Nyɔŋmɔ Kɛbɔ Shikpɔŋ Lɛ Baaba Mli

BENI Nyɔŋmɔ kɛ famɔ ha Adam kɛ Hawa akɛ: “Nyɛfɔa ni nyɛyi afáa ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ̃, ni nyɛnaanaa nɔ [loo “nyɛhu nɔ,” NW], ni nyɛyea ŋshɔŋ looi kɛ ŋwɛi loofɔji kɛ kooloo fɛɛ kooloo ni tsiɔ ehe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ” lɛ, no mli lɛ amɛyɛ Paradeiso lɛ mli.—1 Mose 1:28.

Ní aaahu loo asaa shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ biɔ babaoo fe okwaa ní abaaye yɛ nɔ loo enɔ he ko fioo kɛkɛ ni abaasaa. Esa akɛ Adam kɛ Hawa kɛ bii ni amɛbaafɔ́ lɛ alɛɛ Paradeiso lɛ mli kɛkpele shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Shi klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ fee esha, ni no ha ashwie amɛ kɛjɛ Eden abɔɔ lɛ mli. (1 Mose 3:23, 24) Shi no etsɔɔɔ akɛ shikpɔŋ ni akɛɛ abaasaa nɔ lɛ baŋ mli kɔkɔɔkɔ.

Akɛni Nyɔŋmɔ baajɔɔ adesai ni feɔ toiboo lɛ hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛsaa shikpɔŋ lɛ nɔ. Beni Yehowa jɔɔ Israelbii ni hi shi yɛ blema lɛ, amɛŋmɔji lɛ ba nii babaoo, ni aduawa tsei lɛ hu wo jogbaŋŋ. Kɛ́ fiofio ni afee wɔshikpɔŋ lɛ paradeiso lɛ, shihilɛ ni tamɔ nakai baaya nɔ yɛ jeŋ fɛɛ. Taakɛ Nyɔŋmɔ ewo shi yɛ e-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ ni ji Biblia lɛ mli lɛ, “shikpɔŋ lɛ [aaa]ba enii; Naanyɔŋmɔ ni ji wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ aaajɔɔ wɔ.” (Lala 67:7) Ni no baaha kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, ŋa, gɔji, tsei, fɔfɔii, faai, kɛ ŋshɔ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ amli afili amɛ. (Lala 96:11-13; 98:7-9) Jwɛifɔ baahà wɔshikpɔŋ lɛ nɔ fɛfɛo, ni je lɛŋ baayi obɔ̃ kɛ loofɔji fɛfɛji, kooloi ni he yɔɔ miishɛɛ, kɛ adesai ni sumɔɔ mɔ.

Jeŋ Hee Ebɛŋkɛ Kpaakpa!

Wɔdamɔ jeŋ hee ni Yehowa Nyɔŋmɔ ewo shi yɛ he lɛ husui anaa kpaakpa. Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Yɛ eshiwoo lɛ naa lɛ wɔmiikwɛ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli lɛ gbɛ.” (2 Petro 3:13) Mɛi komɛi ni kaneɔ Petro wiemɔi nɛɛ baakɛɛ akɛ shibɔlemɔ ŋulami nɛɛ nyɛŋ atsɔ paradeiso kɔkɔɔkɔ. Ekolɛ, amɛbaasusu ákɛ akɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ kroko baaye ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ni wɔnaa nɛɛ anajiaŋ. Ani nakai sane lɛ ji?

Mɛni ji “ŋwɛi hee” lɛ? Ejeee ŋwɛi ni Nyɔŋmɔ bɔ ni wɔnaa nɛɛ. (Lala 19:2, 3) Kɛtsɔ hiɛ lɛ, Petro tsĩ mfonirifeemɔŋ “ŋwɛi” ni ji adesai anɔyelii ni abuɔ amɛ waa loo akɛ woo haa amɛ fe amɛshishibii lɛ atã. (2 Petro 3:10-12) “Ŋwɛi” nɛɛ eha adesai anine enyɛ shi, ni amɛbaaho aya. (Yeremia 10:23; Daniel 2:44) “Ŋwɛi hee” ni baaba abaye amɛnajiaŋ ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ní enɔyeli mlibii ji Maŋtsɛ Yesu Kristo kɛ ehefatalɔi nɔyelɔi 144,000 ní abaatée amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ.—Romabii 8:16, 17; Kpojiemɔ 5:9, 10; 14:1, 3.

“Shikpɔŋ hee” ni Petro tsĩ tã lɛ jeee shibɔlemɔ ŋulami hee. Yehowa bɔ shikpɔŋ lɛ jogbaŋŋ bɔni afee ni adesai ahi nɔ kɛya naanɔ. (Lala 104:5) Bei komɛi lɛ, Biblia lɛ wieɔ adesai ahe ákɛ “shikpɔŋ.” (1 Mose 11:1) Shikpɔŋ ni etsɛŋ ni abaakpata hiɛ lɛ ji adesai ni kɛ amɛhe woɔ yiwalɛ jeŋ nɛɛ nifeemɔi amli lɛ. Akpata gbɔmɛi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei ni tamɔ nakai lɛ ahiɛ yɛ Nu Afua ni ba yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ mli. (2 Petro 3:5-7) Belɛ, mɛni ji “shikpɔŋ hee” lɛ? No ji adesai aweku hee ni ji Nyɔŋmɔ anɔkwa jálɔi ní “ja yɛ amɛtsuii amli lɛ.” (Lala 125:4; 1 Yohane 2:17) Mlai fɛɛ ni “shikpɔŋ hee” lɛ baahi shi yɛ naa lɛ baajɛ “ŋwɛi hee” lɛ dɛŋ. Hii anɔkwafoi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baakwɛ koni ahi shi yɛ mlai nɛɛ anaa.

Abaafee Nibii Heei ni Yɔɔ Miishɛɛ!

Shikpɔŋ lɛ ni Yehowa bɔ koni adesai ahi nɔ lɛ ji shihilɛhe ni yɔɔ fɛo diɛŋtsɛ ni ekɛduro wɔ. Lɛ diɛŋtsɛ ewie akɛ nibii fɛɛ ni efee yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ “hi naakpa.” (1 Mose 1:31) Satan Abonsam nyiɛ Adam kɛ Hawa hiɛ ni amɛtse atũa. (1 Mose 3:1-5; Kpojiemɔ 12:9) Etsɛŋ, Nyɔŋmɔ baakwɛ koni jalɔi lɛ anine ashɛ “anɔkwa wala” lɛ nɔ. Ni tsɔɔ akɛ ebaaduro amɛ “naanɔ wala” yɛ Paradeiso shihilɛ ni nɔ̃ bɛ mli. (1 Timoteo 6:12, 19) Agbɛnɛ nyɛhaa wɔsusua jɔɔmɔi ni adesai baaná yɛ nakai beaŋ lɛ ekomɛi ahe wɔkwɛa.

Yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, abaatsĩ Satan naa, ni enyɛŋ ehao adesai aweku lɛ. Bɔfo Yohane kɛɛ akɛ: “Mina bɔfo ko [bɔfonukpa Mikael loo Yesu Kristo] miikpeleke shi kɛmiijɛ ŋwɛi, ni ehiɛ bu kwɔŋkwɔŋ lɛ naa samfee lɛ kɛ kɔ̃sɔ̃ŋkɔ̃sɔ̃ kpeteŋkpele ko yɛ edɛŋ. Ni emɔ drako lɛ, blema onufu lɛ ni ji diabolo (abonsam) kɛ satan lɛ, ni efi lɛ afii akpe, ni eŋɔ lɛ ewo bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli, ni eŋa eyi ni esɔo naa, koni ekashishiu jeŋmaji lɛ dɔŋŋ kɛyashi beyinɔ ni aaagbe afii akpe lɛ naa.” (Kpojiemɔ 20:1-3; 12:12) Kɛ́ amɔ Satan awo bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli lɛ, no baaha adesai aye amɛhe kɛjɛ hewalɛ ni enaa yɛ amɛnɔ lɛ he, ni amɛbaaná jɔɔmɔi krokomɛi babaoo hu yɛ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ mli.

Awuiyeli, efɔŋfeemɔ, kɛ tai asɛɛ baafo. Biblia lɛ ewo shi akɛ: “Eshwɛ fioo kɛkɛ ni mɔ fɔŋ lɛ bɛ dɔŋŋ, ni kɛ́ okwɛ eshihilɛhe lɛ, ebɛ jɛi. Shi mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ̃ amɛnɔ̃, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli. Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.” (Lala 37:10, 11, 29) Yehowa Nyɔŋmɔ ‘baaha tai asɛɛ afo kɛya shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.’ (Lala 46:9) Mɛɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ he shiwoi ni yɔɔ miishɛɛ po nɛ!

Wɔbaaná niyenii kpakpa ni ŋɔɔ babaoo wɔye. Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Shikpɔŋ lɛ nɔ aaaba abele babaoo kɛyashwie gɔji lɛ ayiteaŋ.” (Lala 72:16) Mɔ ko piŋ yɛ hɔmɔ hewɔ yɛ nakai beaŋ.

Mɔ ko he yeŋ dɔŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛɛŋ akɛ: Migbɔjɔ [loo “mihe tseee mi,” NW]!” (Yesaia 33:24; 35:5, 6) Beni Yesu Kristo yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, etsá kpitiyelɔi, obubuafoi, kɛ shwilafoi. (Mateo 9:35; Marko 1:40-42; Yohane 5:5-9) Kwɛ nibii ni ebaafee yɛ jeŋ hee lɛ mli! Susumɔ miishɛɛ ni shwilafoi, toimulɔi, obubuafoi, kɛ mumuii ni abaatsá lɛ baaha aná lɛ he okwɛ.

Kɛ́ adesai ye emuu lɛ, gbɔlɛ kɛ emli naagbai lɛ fɛɛ asɛɛ baafo. Hiŋmɛi glasei, dɛhiɛmɔ tsei, akpake tsei, helatsɛmɛi ashwiilii, helatsamɔhei, kɛ tsofai ahe ebahiaŋ dɔŋŋ. Kɛ́ aku sɛɛ akɛ wɔblahiiaŋ hewalɛ lɛ duro wɔ lɛ, kwɛ tsakemɔ wulu ni no kɛbaaba wɔshihilɛ mli! (Hiob 33:25) Wɔbaaná wɔ̀ kpakpa wɔwɔ̀, ni be fɛɛ be lɛ, wɔbaate shi kɛ hewalɛ ní wɔmiikwɛ gbɛ akɛ wɔbaatsa nitsumɔ ni haa mɔ mii shɛɔ ehe nɔ.

Wɔsuɔlɔi kɛ mɛi krokomɛi ni abaatée amɛ shi lɛ baaha wɔmii ashɛ wɔhe jogbaŋŋ. (Yohane 5:28, 29; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Kwɛ miishɛɛ ni wɔɔná akɛ wɔɔhere mɛi tamɔ Abel, Noa, Abraham, Sara, Hiob, Mose, Rut, David, Elia, Ester, kɛ mɛi babaoo ni fata he lɛ atuu kɛba wala mli ekoŋŋ! Abaatee mɛi akpekpei abɔ hu shi. Amɛteŋ mɛi babaoo ji mɛi ni leee Yehowa, shi mɛi baakpee amɛ atuu kɛba wala mli, ni amɛkɛ miishɛɛ baatsɔɔ amɛ Nyɔŋmɔ, eyiŋtoo, kɛ e-Bi Yesu Kristo he nii. Kɛ́ mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ hu bale amɛ-Bɔlɔ lɛ, no baaha shikpɔŋ lɛ nɔ ayi tɔ kɛ Yehowa he nilee diɛŋtsɛ.

Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔbaaná hegbɛ wɔjá anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ kɛya naanɔ. Wɔbaaná hegbɛ ‘wɔsɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ,’ ni wɔbaafee ekome kɛmamɔ shĩai fɛfɛji, ni wɔfee ŋmɔji kɛyashi naagbee kwraa lɛ, wɔbaayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ̃. (Lala 100:1-3; Yesaia 65:21-24) Kwɛ miishɛɛ ní eeeji akɛ aaahi shi kɛya naanɔ yɛ toiŋjɔlɛ mli yɛ paradeiso shikpɔŋ fɛfɛo ní baa nii jogbaŋŋ ní kɛ yijiemɔ bahaa Yehowa gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ mli!—Lala 145:21; Yohane 17:3.

Naagbee Kaa ni Akɛbaaba Adesai Anɔ

Yɛ Yesu Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, ekɛ ekpɔmɔ afɔleshãa lɛ mli jɔɔmɔi lɛ baajɔɔ adesai fɛɛ ni feɔ toiboo lɛ. Ni tsɔɔ akɛ, naagbee lɛ, abaafã esha shishi kwraa, ni abaahole adesai anɔ kɛshɛ emuuyeli mli. (1 Yohane 2:2; Kpojiemɔ 21:1-4) Kɛ́ afã Adam esha lɛ shishi lɛ, no baaha adesai ni eye emuu lɛ agbɔmɔtso, amɛjwɛŋmɔ, amɛjeŋba, kɛ jamɔ ni amɛkɛhaa lɛ kɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ lɛ anyiɛ pɛpɛɛpɛ. Kɛ́ amɛbatsɔmɔ mɛi ni eye emuu ni esha bɛ amɛhe lɛ, no baaha kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, ‘amɛba wala mli’ diɛŋtsɛ. (Kpojiemɔ 20:5) Kwɛ bɔ ni no kɛ Paradeiso shikpɔŋ lɛ baaha ajie Yehowa yi aha!

Yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ naagbee lɛ, abaafɛne Satan kɛ edaimonioi ni ji bɔfoi fɔji lɛ kɛjɛ bu kwɔŋkwɔŋ ní no mli lɛ afimɔ amɛ awo mli afii akpe lɛ bei fioo. (Kpojiemɔ 20:1-3) Abaaŋmɛ amɛ gbɛ koni amɛka adesai amɛkwɛ nɔ ni ji naagbee nɔ ákɛ amɛaanyɛ amɛtsi amɛ kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lo. Eyɛ mli akɛ akɔnɔ fɔŋ baaha enine ashɛ mɛi komɛi anɔ moŋ, shi atuatselɔ nɛɛ yeŋ omanye ákɛ enine aaashɛ mɛi fɛɛ anɔ. Yehowa baakpata pɛsɛmkunyatsɛmɛi ni tamɔ nakai lɛ fɛɛ ahiɛ efata Satan kɛ edaimonioi lɛ ahe. Abaafo efɔŋfeemɔ sɛɛ kwraa. Abaakpata efɔŋfeelɔi fɛɛ ahiɛ, ni jalɔi lɛ baahi shi kɛya naanɔ.—Kpojiemɔ 20:7-10.

Ani Abaana Bo yɛ Jɛmɛ?

Naanɔ miishɛɛ kã mɛi ni sumɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛ. Naanɔ shihilɛ yɛ Paradeiso mli lɛ ejeŋ mɔ tsine. Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni afii lɛ hoɔ lɛ, shihilɛ lɛ baaŋɔɔ jogbaŋŋ ejaakɛ husu bɛ Yehowa Nyɔŋmɔ he nilee lɛ he. (Romabii 11:33) Obaaná nibii heei ni obaakase be fɛɛ be, ni obaaná bei babaoo hu ni okɛkase amɛhe nii. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ jeee afii 70 loo afii 80 ko kɛkɛ obaahi shi, shi moŋ obaahi shi kɛya naanɔ.—Lala 22:27; 90:10; Jajelɔ 3:11.

Kɛ́ osumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ, no lɛ okɛ miishɛɛ baafee esuɔmɔnaa nii daa. Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitãi lɛ anɔ; ni ekitãi lɛ waaa.” (1 Yohane 5:3) No hewɔ lɛ, kaaha nɔ ko miitsĩ onaa ákɛ ooofee nɔ ni ja ni okɛsa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ. Ohiɛ akakpa hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ eha oná lɛ nɔ. Tswaa ofai shi akɛ obaafee Yehowa suɔmɔnaa nii, ni kaatsi ohe kɛmiijɛ nakai feemɔ he kɔkɔɔkɔ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, no lɛ kɛ́ yiŋtoo ni Nyɔŋmɔ kɛbɔ shikpɔŋ lɛ ba mli, ni afee wɔshihilɛhe nɛɛ paradeiso lɛ, abaana bo yɛ jɛmɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Akɛni Nyɔŋmɔ jɔɔ Israelbii lɛ hewɔ lɛ, amɛŋmɔji lɛ ba nii babaoo

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Mɛɛ jɔɔmɔi okpaa gbɛ yɛ Paradeiso lɛ mli?