Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Lalai Awolo lɛ Mli Klɛŋklɛŋ Fã lɛ Mli Saji Otii

Lalai Awolo lɛ Mli Klɛŋklɛŋ Fã lɛ Mli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Lalai Awolo lɛ Mli Klɛŋklɛŋ Fã lɛ Mli Saji Otii

MƐNI baafee gbɛi ni sa akɛ akɛwo Biblia mli wolo ní emli saji lɛ amli kpotoo kɛ yijiemɔ haa Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji Bɔlɔ lɛ? Gbɛi ni baasa lɛ jogbaŋŋ ji Lalai loo Yijiemɔi. Lalai ni ŋɔɔŋɔi ní wieɔ Nyɔŋmɔ sui ni nɔ bɛ kɛ enitsumɔi wuji, kɛ gbalɛi babaoo ahe yɔɔ Biblia mli wolo ni mli saji fa fe ekrokomɛi fɛɛ nɛɛ mli. Lalai nɛɛ babaoo jieɔ bɔ ni mɛi ni ŋmala lɛ nu he amɛha beni amɛkɛ amanehulu kpe lɛ kpo. Nibii ni amɛwie he lɛ tee nɔ aaafee afii akpe—kɛjɛ gbalɔ Mose beaŋ kɛyashi Yudafoi lɛ jɛ nomŋɔɔ mli kɛba. Mɛi ni ŋma ji Mose, Maŋtsɛ David, kɛ mɛi krokomɛi ni fata he. Aheɔ ayeɔ akɛ osɔfo Ezra ni to wolo lɛ he gbɛjianɔ taakɛ wɔnaa lɛ ŋmɛnɛ lɛ.

Blema beaŋ tɔ̃ɔ lɛ, no mli lɛ ajara Lalai a-Wolo lɛ awo fãi enumɔ mli: (1) Lala 1-41, (2) Lala 42-72, (3) Lala 73-89, (4) Lala 90-106, kɛ (5) Lala 107-150. Wɔbaasusu emli klɛŋklɛŋ fã lɛ he yɛ sane nɛɛ mli. Awie akɛ Maŋtsɛ David ní hi shi yɛ blema Israel lɛ ni ŋmala lalai ni yɔɔ klɛŋklɛŋ fã lɛ mli lɛ fɛɛ, fe emli etɛ pɛ awieee he akɛ lɛ eŋmala. Atsĩii mɛi ni fo Lala 1, Lala 10, kɛ Lala 33 lɛ atã.

“MI-MAWU, MITƐSAA NI WA”

(Lala 1:1–24:10)

Lala ni ji klɛŋklɛŋ nɔ lɛ tsɔɔ akɛ, mɔ ni mii shɛɔ Yehowa mla lɛ he lɛ yɛ miishɛɛ, ni lala ni ji enyɔ lɛ wie Maŋtsɛyeli lɛ diɛŋtsɛ he. * Lalai ni yɔɔ klɛŋklɛŋ fã nɛɛ mli lɛ babaoo ji faikpamɔi ni akɛfɔ̃ Nyɔŋmɔ hiɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Lala 3-5, Lala 7, 12, 13, kɛ 17 lɛ fɛɛ kɔɔ fai ni lalatsɛ lɛ kpa koni ajie lɛ kɛjɛ ehenyɛlɔi adɛŋ lɛ he. Lala 8 lɛ maa nɔ mi akɛ Yehowa je agbo, ni ákɛ adesai baa shi kwraa kɛ́ akɛ amɛto egbojee lɛ he.

Beni David wieɔ Yehowa he akɛ E-webii lɛ a-Hebulɔ lɛ, elá akɛ: “Mi-Mawu, mitɛsaa ni wa ni mibaa lɛ abo.” (Lala 18:2) Ajie Yehowa yi yɛ Lala 19 ákɛ Bɔlɔ kɛ Mlawolɔ, ajie eyi yɛ Lala 20 ákɛ Yiwalaherelɔ, ni ajie eyi yɛ Lala 21 ákɛ Maŋtsɛ ni efɔ lɛ mu lɛ Yiwalaherelɔ. Lala 23 wieɔ ehe akɛ Tookwɛlɔ Kpeteŋkpele, ni Lala 24 lɛ wieɔ ehe akɛ anunyam Maŋtsɛ.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

2:1, 2Mɛɛ “yaka nii” majimaji lɛ yaa nɔ amɛjwɛŋɔ lɛ? Nakai “yaka nii” lɛ ji mɔdɛŋ ni adesai anɔyelɔi bɔɔ koni amɛha amɛnɔyelii lɛ ahi shi daa lɛ. Eji yaka nii ejaakɛ amɛyiŋtoo lɛ baŋ mli kɔkɔɔkɔ. Ani majimaji lɛ susuɔ akɛ kɛ́ amɛte shi amɛshi “Yehowa kɛ [maŋtsɛ] ni efɔ lɛ mu” lɛ, amɛbaaye omanye?

2:7—Mɛni ji “[Yehowa] akpɔ” lɛ? Akpɔ nɛɛ ji Maŋtsɛyeli he kpaŋmɔ ni Yehowa kɛ esuɔmɔ Bi Yesu Kristo fee lɛ.—Luka 22:28, 29.

2:12—Mɛɛ gbɛ nɔ majimaji lɛ anɔyelɔi lɛ aaatsɔ ‘amɛshɔ bi lɛ naa’? Yɛ Biblia beaŋ lɛ, no mli lɛ akɛ naashɔmɔ tsɔɔ akɛ aasumɔ mɔ sane loo abaaye lɛ anɔkwa. Eji gbɛ ni atsɔɔ nɔ ahereɔ gbɔi atuu. Akɛ famɔ miiha shikpɔŋ nɔ maŋtsɛmɛi koni amɛshɔ Bi lɛ naa—ni tsɔɔ akɛ amɛhere lɛ atuu ni amɛkpɛlɛ enɔ ákɛ Mesia Maŋtsɛ.

3:yiteŋgbɛ niŋmaa—Mɛni hewɔ aha lalai lɛ ekomɛi saneyitsei lɛ? Bei komɛi lɛ, saneyitsei lɛ tsɔɔ mɔ ni ŋma lala lɛ, kɛ bei komɛi lɛ shihilɛ mli ni eyɔɔ ni ekɛfo lala lɛ, ni enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ji Lala 3 lɛ. Yiteŋgbɛ niŋmaa lɛ nyɛɔ etsɔɔ nɔ hewɔ ni afo lala lɛ (Lala 4 kɛ 5), ni ekɛ lalatswaa nibii tamɔ saŋku kɛ bɛji ahe gbɛtsɔɔmɔi hu haa (Lala 6).

3:2—Mɛni ji “Sela”? Akɛɔ akɛ, wiemɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ amɛ fioo ni ajwɛŋ lala lɛ mli wiemɔi lɛ anɔ beni aláa ni saŋkutswaa loo bɛji fataaa he, aloo beni aláa ni saŋkutswaa kɛ bɛji fata he. Akɛ nakai wiemɔ ni haa amɛɔ fioo lɛ woɔ jɛmɛ bɔni afee ni akɛma sane oti loo henumɔ ni yɔɔ lala lɛ mli lɛ nɔ mi. Kɛ́ aakane Lalai a-Wolo lɛ aaha mɛi lɛ, ehe ehiaaa ni akane nakai wiemɔ lɛ.

11:3—Mɛɛ shishitoo nii afiteɔ lɛ? Shishitoo nii nɛɛ ji nibii diɛŋtsɛ ní hiɛ adesai aweku lɛ, ni nomɛi ji mlai, akpɔi, kɛ jalɛsaneyeli. Kɛ́ afite nibii nɛɛ lɛ, ekɛ basabasafeemɔ kɛ jalɛsane ni ayeee baa. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esa akɛ “mɛi ni ja lɛ” kɛ amɛhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ kwraa.—Lala 11:4-7.

21:3—Mɛni sa kadimɔ yɛ “shika krɔŋŋ akekre” lɛ he? Atsɔɔɔ kɛji akekre ni David nine shɛ nɔ lɛ ji akekre diɛŋtsɛ loo mfonirifeemɔŋ nɔ̃ ní tsɔɔ bɔ ni awo ehiɛ nyam babaoo yɛ kunim srɔtoi ni eye lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, ŋmalɛ nɛɛ ji gbalɛ ni kɔɔ maŋtsɛyeli akekre ni Yehowa kɛha Yesu yɛ afi 1914 lɛ he. Anɔkwale ni eji akɛ shika krɔŋŋ akɛfee akekre lɛ tsɔɔ akɛ enɔyeli lɛ nɔ kwɔ fe nɔyelii fɛɛ.

22:1, 2—Mɛni ha ekolɛ David nu he akɛ Yehowa ekwa lɛ lɛ? David henyɛlɔi lɛ nyiɛ esɛɛ aahu akɛ ‘etsui tsɔ tamɔ wo-agbaku, ni esere yɛ emli nii amli.’ (Lala 22:14) Ekolɛ enu he akɛ Yehowa ekwa lɛ. Yesu hu nu he nakai nɔŋŋ beni asɛŋ lɛ lɛ. (Mateo 27:46) Wiemɔi ni jɛ David naa lɛ haa anaa bɔ ni enu he eha yɛ shihilɛ ni mli wa ni eyaje mli lɛ mli. Kɛlɛ, David sɔlemɔ ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Lala 22:17-22 lɛ haa anaa faŋŋ akɛ eyɛ hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

1:1. Esaaa akɛ wɔkɛ mɛi ni sumɔɔɔ Yehowa bɔɔ.—1 Korintobii 15:33.

1:2. Esaaa akɛ wɔhaa gbi ko hoɔ ní wɔsusuuu mumɔŋ nibii ahe.—Mateo 4:4.

4:5. Kɛ́ wɔmli fu lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔmɔ wɔnaabu mli bɔni afee ni wɔkawie nɔ ko ni wɔshwa wɔhe yɛ sɛɛ mli.—Efesobii 4:26.

4:6. Afɔlei ni wɔshãa yɛ mumɔŋ lɛ bafeɔ “jalɛ afɔlei” kɛ́ wɔfee nakai kɛ yiŋtoo kpakpa, ni asaŋ wɔjeŋba kɛ Yehowa taomɔ nii kpãa gbee.

6:6. Ani yiŋtoo ko yɛ ni fe enɛ hewɔ ni osumɔɔ ni oya nɔ ohi wala mli lɛ?—Lala 115:17.

9:13. Yehowa tɔɔ lá he owele bɔni afee ni ekɛgbala mɔ ni shwieɔ lá shi lɛ toi, ni ehiɛ kpaaa “nɔnalɔi abolɔmɔ nɔ.”

15:2, 3; 24:3-5. Esa akɛ anɔkwa jálɔi awie anɔkwale, ni amɛkɛ amɛhe akawo kutumpɔo kitãkamɔ kɛ oshekuyeli loo heguɔgbee mli.

15:4. Kɛ wɔwo shi lɛ, esa akɛ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔye nɔ, kɛ nakai feemɔ po wa, ja ebalɛ akɛ shi ni wɔwo lɛ kɛ Biblia tsɔɔmɔi kpãaa gbee.

15:5. Akɛ Yehowa jalɔi lɛ, esaaa akɛ wɔkpataa shika hiɛ.

17:14, 15. “Je nɛŋ gbɔmɛi” lɛ taoɔ shihilɛ kpakpa amɛhaa amɛhe, amɛfɔ́ɔ bii, ni amɛshiɔ gboshinii amɛhaa amɛ. Oti titri ni ma David hiɛ yɛ shihilɛ mli ji ni ená gbɛi kpakpa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ bɔni afee ni ‘ena ehiɛ’ loo ehiɛ aba nyam yɛ Yehowa hiɛ. Beni David ‘hiɛ aaatsɛ̃’ loo eeena Yehowa shiwoi kɛ nɔmimaa ni ekɛha lɛ miiba mli lɛ, ‘ebaatɔ kɛ esubaŋ lɛ’ loo emli baafili lɛ akɛ Yehowa kɛ lɛ yɛ. Ani esaaa akɛ wɔhaa wɔtsui hiɔ mumɔŋ jwetrii anɔ taakɛ David fee lɛ?

19:2-7. Kɛ́ adebɔɔ nibii ni nyɛɛɛ awie loo amɛjwɛŋ lɛ po jieɔ Yehowa yi lɛ, ani esaaa akɛ wɔ ní wɔnyɛɔ wɔsusuɔ nii ahe, wɔnyɛɔ wɔwieɔ, ni asaŋ wɔle bɔ ni ajáa Nyɔŋmɔ ahaa lɛ feɔ nakai kɛtekeɔ nɔ?—Kpojiemɔ 4:11.

19:8-12. Kwɛ bɔ ni Yehowa taomɔ nii lɛ ahe yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha wɔ!

19:13, 14. Tɔmɔi kɛ hiɛ-kɛhekãmɔ eshai loo henɔwomɔ nifeemɔi ji eshai ni esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ he.

19:15. Jeee wɔnifeemɔi ahe pɛ esa akɛ wɔsusu, shi moŋ esa akɛ wɔsusu saji ni jɛɔ wɔnaa kɛ nibii ni yɔɔ wɔyitsoŋ lɛ hu ahe.

“OHIƐ MIMLI YƐ MIMUUYELI LƐ MLI”

(Lala 25:1–41:14)

David tsɔɔ akɛ emuuyeli mli ní eeehiɛ lɛ kã etsui nɔ, ni eji nɔ ko ni etswa efai shi shiŋŋ yɛ he, ni kwɛ bɔ ni efee enɛ faŋŋ yɛ lalai nɛɛ amli klɛŋklɛŋ nɔ enyɔ lɛ mli! Elá akɛ: “Shi mi lɛ, emuuyeli mli maba mijeŋ yɛ.” (Lala 26:11) Beni esɔleɔ kɛha eshaifaa lɛ, ewie akɛ: “Beni miŋɔtee lɛ, miwui ahe kwa yɛ mimli yɛ midaa hũumɔ hewɔ.” (Lala 32:3) David ma nɔ mi eha mɛi fɛɛ ni yeɔ Yehowa anɔkwa lɛ akɛ: “Yehowa hiŋmɛi kã jalɔi ahe, ni efeɔ toi ehaa amɛbolɔmɔi lɛ.”—Lala 34:15.

Kwɛ bɔ ni ŋaawoo ni yɔɔ Lala 37 lɛ he ba sɛɛnamɔ eha Israelbi lɛ, ni kwɛ bɔ ni ehe baa sɛɛnamɔ ehaa wɔ hu akɛni wɔyɔɔ je nɛŋ “naagbee gbii” lɛ amli lɛ hewɔ! (2 Timoteo 3:1-5) Beni Lala 40:8, 9 lɛ wieɔ sane ko ni eji gbalɛ ni kɔɔ Yesu Kristo he lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Naa, miba; aŋma mihe sane yɛ wolokpo lɛ mli. Mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafe osuɔmɔnaa nii ni omla lɛ yɛ mitsui mli.” Naagbee lala ni yɔɔ Lalai a-Wolo lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ mli lɛ kɔɔ fai ni David kpa Yehowa kɛha yelikɛbuamɔ beni ekɛ Batsheba fee esha ni ekɛ haomɔi bɔi kpee lɛ he. Elá akɛ: “Ni mi lɛ, ohiɛ mimli yɛ mimuuyeli lɛ mli.”—Lala 41:13.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

26:6—Taakɛ David fee lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbɔleɔ Yehowa afɔleshãalatɛ lɛ yɛ mfonirifeemɔ shishinumɔ naa? Afɔleshãalatɛ lɛ damɔ shi kɛha kpɔmɔ afɔle ni Yesu Kristo shã kɛha adesai akpɔmɔ lɛ ní Yehowa kpɛlɛ nɔ lɛ. (Hebribii 8:5; 10:5-10) Wɔbɔleɔ Yehowa afɔleshãalatɛ lɛ kɛtsɔ hemɔkɛyeli ni wɔnáa yɛ nakai kpɔmɔnɔ lɛ mli lɛ nɔ.

29:3-9—Mɛni ji nɔ ni Yehowa gbee ni akɛto nugbɔshiimɔ ni haa mɔ he kpokpoɔ lɛ he lɛ tsɔɔ? Nɔ̃ kɛkɛ ni etsɔɔ ji akɛ: Yehowa yɛ hewalɛ kpele!

31:23—Awoɔ henɔwolɔ “nyɔmɔ babaoo” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Nyɔmɔ he ní awieɔ yɛ Lala nɛɛ mli lɛ ji toigbalamɔ. Kɛ́ jalɔ ejeee gbɛ ni etɔ̃ lɛ, Yehowa woɔ lɛ he nyɔmɔ kɛtsɔ tsɔsemɔ ni ekɛhaa lɛ lɛ nɔ. Shi akɛni henɔwolɔ lɛ ejeee egbɛ̀i fɔji lɛ ahe hewɔ lɛ, akɛ toigbalamɔ ni naa waa woɔ lɛ nyɔmɔ.—Abɛi 11:31; 1 Petro 4:18.

33:6—Mɛni ji Yehowa daaŋ “mumɔ lɛ”? Mumɔ nɛɛ ji Nyɔŋmɔ nifeemɔ hewalɛ loo mumɔ krɔŋkrɔŋ ní etsɔ nɔ ebɔ ŋwɛi ni wɔnaa lɛ. (1 Mose 1:1, 2) Awie he akɛ edaaŋ mumɔ ejaakɛ taakɛ bɔ ni kɔɔyɔɔ ni jɛɔ mɔ daaŋ lɛ nyɛɔ eyaa shɔŋŋ lɛ, nakai nɔŋŋ abaanyɛ atsu mumɔ nɛɛ ni eyatsu nɔ ko ni yɔɔ shɔŋŋ he nii.

35:19—Mɛni ji nɔ ni David nibimɔ akɛ akaha mɛi ni he tsɛ̃ɔ lɛ lɛ miikpɛkpɛɛ lɛ lɛ tsɔɔ? Kpɛmɔ ni David henyɛlɔi lɛ baakpɛ lɛ lɛ baatsɔɔ akɛ amɛmiiye omanye yɛ ŋaa gbohii ni amɛtsɔ̃ɔ amɛshiɔ lɛ lɛ mli, ni ákɛ no eha amɛmii eshɛ amɛhe. David bi koni akaha eba lɛ nakai kɔkɔɔkɔ.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

26:4. Wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔtsi wɔhe kɛjɛ osatofoi ni wɔkɛaabɔ kɛtsɔ Internet nɔ, ni wɔtsi wɔhe hu kɛjɛ wɔnanemɛi skulbii loo nitsulɔi ní kwaa amɛfeɔ amɛhe wɔnanemɛi yɛ yiŋtoi gbohii ahewɔ, kɛ hemɔkɛyeli kwalɔi ní kwaa amɛfeɔ amɛhe anɔkwafoi, kɛ agbɛnɛ hu mɛi ni hiɛ jeŋbai enyɔnyɔɔnyɔ lɛ ahe, ni wɔkɛ amɛ akabɔ.

26:7, 12; 35:18; 40:10. Esa akɛ wɔjie Yehowa yi yɛ mɛi ateŋ, yɛ Kristofoi akpeei ashishi.

26:8; 27:4. Ani wɔnáa Kristofoi akpeeiyaa he miishɛɛ?

26:11. Beni David haa aleɔ efai shi ni etswa akɛ ebaahiɛ emuuyeli mli lɛ, ekpa fai hu koni ahere lɛ. Hɛɛ, yɛ eshafeelɔi ni wɔji lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhiɛ emuuyeli mli.

29:10. Yehowa tsɔɔ “nu afua” ni eta nɔ lɛ nɔ ehaa anaa akɛ ekudɔɔ hewalɛ ni eyɔɔ lɛ jogbaŋŋ.

30:6. Yehowa su ni nɔ kwɔ fe fɛɛ ji suɔmɔ—jeee mlifu.

32:9. Yehowa sumɔɔɔ akɛ wɔfee wɔnii tamɔ okpɔŋɔ loo tejiokpɔŋɔ ní ja awo amɛ manyoflɛ ni akɛ kpãa eto amɛhe dani amɛnuɔ nii lɛ. Shi moŋ, eesumɔ koni wɔnu esuɔmɔnaa nifeemɔ shishi, ni wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔbo lɛ toi.

33:17-19. Adesai agbɛjianɔtoo ko bɛ ni baanyɛ ahere mɔ yiwala, ekɔɔɔ he eko bɔ ni nakai gbɛjianɔtoo lɛ yɔɔ shiŋŋ ha. Esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ nɔ.

34:11. Kwɛ miishɛɛ sane ni enɛ ji kɛha mɛi ni kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli lɛ!

39:2, 3. Kɛ́ mɛi fɔji miitao wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ ahe saji lɛ, wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ ‘wɔɔwo wɔnaabu manyoflɛ,’ ni wɔbu wɔnaa.

40:2, 3. Wɔhiɛ ni wɔkɛaafɔ̃ Yehowa nɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ nɔnyɛɛi anaa, ni kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, wɔfã kpo “kɛjɛ hiɛkpatamɔ bu lɛ mli, kɛjɛ ŋmɔtɔ ni mli kwɔ lɛ mli.”

40:6, 13. Kɛ́ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ wɔjɔɔmɔi lɛ ‘fa fe bɔ ni wɔɔnyɛ wɔkane’ lɛ, no lɛ amanehului ni wɔkɛkpeɔ, kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔfatɔɔi lɛ ahe tsuiyeli nyɛŋ aye wɔnɔ kɔkɔɔkɔ.

“Aaajɔɔ Yehowa”

Kwɛ bɔ ni lalai 41 ni yɔɔ Lalai a-Wolo lɛ mli klɛŋklɛŋ fã lɛ mli lɛ shɛjeɔ mɔ mii, ni ewoɔ mɔ hewalɛ ha! Kɛ́ wɔkɛ kaai kpe loo wɔhenilee bu wɔ fɔ lɛ, wɔnyɛɔ wɔnáa hewalɛ kɛ ekãa kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni yɔɔ hewalɛ nɛɛ mli. (Hebribii 4:12) Bɔ ni ahiɔ shi ahaa he gbɛtsɔɔmɔi kpakpai yɛ lalai nɛɛ amli. Amaa nɔ mi shii abɔ ahaa wɔ akɛ, Yehowa kwaŋ wɔ kɔkɔɔkɔ ekɔɔɔ he eko naagbai ni wɔkɛkpeɔ.

Wiemɔi ni muɔ Lalai a-Wolo lɛ mli klɛŋklɛŋ fã lɛ naa lɛ kɛɔ akɛ: “Aaajɔɔ Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ yi, kɛjɛ naanɔ kɛyashi naanɔ! Amen, Amen.” (Lala 41:14) Ani lalai nɛɛ ahe ni wɔsusu lɛ kanyaaa wɔ koni wɔjie Yehowa yi, ni wɔwo ehiɛ nyam?

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 3 Lala 2 lɛ ná emlibaa klɛŋklɛŋ nɔ yɛ David beaŋ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 19]

Kɛ́ bɔɔ nii ni nyɛɛɛ awie loo amɛjwɛŋ lɛ woɔ Yehowa hiɛ nyam lɛ, enyiɛ nɔŋŋ esaaa akɛ wɔfeɔ nakai!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

David fo klɛŋklɛŋ lalai 41 lɛ amli kpotoo

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Ani ole lala ni wieɔ Yehowa he ákɛ Tookwɛlɔ Kpeteŋkpele lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Kaaha gbi ko miiho ni osusuuu mumɔŋ nibii ahe

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 17 lɛ Jɛ]

Ŋulamii: Courtesy United States Naval Observatory

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 19 lɛ Jɛ]

Ŋulamii, baafa 18 kɛ 19: Courtesy United States Naval Observatory

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 20 lɛ Jɛ]

Ŋulamii: Courtesy United States Naval Observatory