Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Kɔ Wala, Koni Oyi Aná Wala’

‘Kɔ Wala, Koni Oyi Aná Wala’

‘Kɔ Wala, Koni Oyi Aná Wala’

‘Mikɛ wala kɛ gbele, jɔɔmɔ kɛ loomɔ eshwie nyɛhiɛ; no hewɔ lɛ kɔ wala, koni oyi aná wala.’—5 MOSE 30:19.

1, 2. Abɔ gbɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?

‘HA WƆFEE gbɔmɔ yɛ wɔsubaŋ nɔ, tamɔ wɔhenɔ.’ Aŋma nakai wiemɔ ni Nyɔŋmɔ wie lɛ yɛ Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ yitso lɛ mli. Yɛ enɛ kɛ gbeekpãmɔ naa lɛ, 1 Mose 1:26, 27 lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɔ yɛ esubaŋ lɛ nɔ, Nyɔŋmɔ subaŋ lɛ nɔ ebɔ lɛ yɛ.” No hewɔ lɛ, klɛŋklɛŋ adesa lɛ yɛ srɔto yɛ bɔɔ nii krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ahe. Efeɔ enii tamɔ e-Bɔlɔ lɛ nɔŋŋ, enyɛɔ ejieɔ Nyɔŋmɔ sui akpo yɛ nii ahe susumɔ mli, yɛ suɔmɔ, jalɛsaneyeli, nilee kɛ hewalɛ kpojiemɔ mli. Eyɛ henilee ni tsuɔ nii waa ni baaye ebua lɛ kɛkpɛ eyiŋ bɔ ni he baaba sɛɛnamɔ kɛha lɛ diɛŋtsɛ, ní esa e-Fɔlɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hu hiɛ. (Romabii 2:15) Yɛ kukufoo mli lɛ, Adam yɛ nihalamɔ mli heyeli. Beni Yehowa kwɛɔ bɔ ni efee ebi ni ji adesa lɛ eha lɛ, ekɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ bɔ ni eninenaa nitsumɔ lɛ ji ha lɛ mli akɛ: “Naa, ehi naakpa.”—1 Mose 1:31; Lala 95:6.

2 Ákɛ Adam shwiei lɛ, wɔ hu abɔ wɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ kɛ ehenɔ. Shi kɛlɛ, ani wɔyɛ nyɛmɔ ni wɔkɛhalaa nɔ ni wɔfeɔ lɛ mli lɛɛlɛŋ? Eyɛ mli akɛ Yehowa yɛ nyɛmɔ ni ekɛaatsɔ hiɛ ele nɔ ni baaba wɔsɛɛ moŋ, shi etsɔɔɔ hiɛ etooo wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nifeemɔi kɛ nɔ ni baaba wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ lɛ he gbɛjianɔ efɔ̃ɔɔ shi. Eŋmɛɛɛ gbɛ kɔkɔɔkɔ koni nibii ni baa mɔ nɔ ni atsɔ hiɛ akpɛ mli ato momo lɛ akudɔ ebii ni ji adesai lɛ. Bɔni afee ni wɔnu nɔ hewɔ ni ehe hiaa ni wɔkɛ nihalamɔ mli heyeli ni wɔyɔɔ lɛ atsu nii kɛhala nii ni ja lɛ shishi lɛ, nyɛhaa klɛŋklɛŋ kwraa lɛ wɔkasea nɔ ko kɛjɛa Israel maŋ lɛ he.—Romabii 15:4.

Israelbii lɛ yɛ Nihalamɔ Mli Heyeli

3. Mɛni ji Kitãi Nyɔŋma lɛ mli klɛŋklɛŋ nɔ̃, ni Israelbii anɔkwafoi lɛ hala akɛ amɛbaafee toiboo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3 Yehowa kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Miji Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ, ní jieo kɛjɛ Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ, kɛjɛ nyɔji awe lɛ.” (5 Mose 5:6) Yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. lɛ, atsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ akpɔ̃ Israel maŋ lɛ kɛjɛ nyɔŋyeli mli yɛ Mizraim, ni no hewɔ lɛ amɛbɛ yiŋtoo ko kwraa ni amɛaadamɔ nɔ amɛje nakai wiemɔi lɛ ahe ŋwane. Yehowa tsɔ enaawielɔ Mose nɔ ejaje akɛ: “Kaaná nyɔŋmɔi krokomɛi yɛ misɛɛ,” ni enɛ ji Kitãi Nyɔŋma lɛ mli klɛŋklɛŋ nɔ̃. (2 Mose 20:1, 3) Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, Israel maŋ lɛ hala akɛ amɛbaafee toiboo. Amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛtu amɛhe amɛha Yehowa kome too pɛ.—2 Mose 20:5; 4 Mose 25:11.

4. (a) Mɛɛ nihalamɔ Mose kɛshwie Israelbii lɛ ahiɛ? (b) Mɛɛ nihalamɔ wɔyɔɔ ŋmɛnɛ?

4 Aaafee afii 40 sɛɛ lɛ, Mose kɛ ekãa kai Israel yinɔbii ni ba yɛ sɛɛ mli lɛ nihalamɔ ni kã amɛhiɛ ni esa akɛ amɛtsu he nii lɛ. Ejaje akɛ: “Miitsɛ́ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ŋmɛnɛ ni amɛbaye nyɛhe odase akɛ mikɛ wala kɛ gbele, jɔɔmɔ kɛ loomɔ eshwie nyɛhiɛ; no hewɔ lɛ kɔ wala, koni bo kɛ oseshi fɛɛ ayi aná wala.” (5 Mose 30:19) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔhala nɔ ni wɔsumɔɔ. Hɛɛ, wɔbaanyɛ wɔhala akɛ wɔkɛ anɔkwayeli baasɔmɔ Yehowa kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaaná naanɔ wala, aloo wɔbaanyɛ wɔhala akɛ wɔfeŋ toiboo wɔhaŋ lɛ ní haomɔi ni baajɛ nakai feemɔ mli kɛba lɛ aba wɔnɔ. Susumɔ nɔkwɛmɔnii srɔtoi enyɔ ni kɔɔ nihalamɔi ni kɛ amɛhe kpãaa gbee ni mɛi fee lɛ ahe okwɛ.

5, 6. Mɛni Yoshua hala akɛ ebaafee, ni mɛni jɛ mli kɛba?

5 Yɛ afi 1473 D.Ŋ.B. lɛ, Yoshua nyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛtee Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Dani Yoshua aaagbo lɛ, ekɛ hewalɛwoo wiemɔi ni kanyaa mɔ kpa maŋ muu lɛ fɛɛ fai akɛ: ‘Shi kɛji esaaa nyɛhiɛ akɛ nyɛaasɔmɔ Yehowa lɛ, no lɛ ŋmɛnɛ gbi nɛɛ nyɛkɔa mɔ ni nyɛaasɔmɔ, kɛji nyɔŋmɔi lɛ ni yɔɔ faa lɛ sɛɛ ni nyɛtsɛmɛi lɛ sɔmɔ lɛ jio, loo Amorbii ni nyɛyɔɔ amɛshikpɔŋ nɔ nɛɛ anyɔŋmɔi lɛ jio.’ Kɛkɛ ni beni ewieɔ lɛ diɛŋtsɛ eweku lɛ he lɛ, etsa nɔ akɛ: “Mi lɛ, mikɛ miwe lɛ, wɔɔsɔmɔ Yehowa!”—Yoshua 24:15.

6 Mra mli lɛ, Yehowa wo Yoshua hewalɛ koni ewaje ehe ni efee ekãa, ni efã lɛ akɛ ekakpale kɛmiijɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ toiboo he. Yɛ no najiaŋ lɛ, kɛ́ Yoshua kane Mla wolo lɛ nyɔɔŋ kɛ shwane ní ejwɛŋ nɔ lɛ, no lɛ ebaanyɛ eye omanye yɛ eshihilɛ mli. (Yoshua 1:7, 8) Ni nakai pɛpɛɛpɛ ebalɛ. Nɔ ni Yoshua hala lɛ ha ená jɔɔmɔi. Yoshua jaje akɛ: “Nibii kpakpai fɛɛ ni Yehowa wo Israel we lɛ shi yɛ he lɛ, emli ekome folo ekaaa shi; fɛɛ kwa ba mli.”—Yoshua 21:45.

7. Yɛ Yesaia gbii lɛ amli lɛ, mɛɛ shihilɛ gbɛ Israelbii lɛ ateŋ mɛi komɛi hala, ni mɛɛ nibii jɛ mli kɛba?

7 Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, susumɔ shihilɛ ni ba Israel aaafee afii 700 sɛɛ lɛ he okwɛ. Beni nakai be lɛ shɛɔ lɛ, no mli lɛ Israelbii lɛ ateŋ mɛi pii kɛ amɛhe ewo wɔŋjalɔi akusumii amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ naagbee gbi ni yɔɔ afi lɛ mli lɛ nɔ lɛ, mɛi ŋmɛɔ okpɔlɔ ni amɛyeɔ niyenii srɔtoi ni ŋɔɔŋɔi, ni amɛnuɔ dãa srɔtoi ni yɔɔ dɔkɔdɔkɔ. Enɛ jeee weku henaabuamɔ folo ko kɛkɛ. Eji jamɔŋ nifeemɔ ko ni akɛwoɔ wɔŋjalɔi anyɔŋmɔi enyɔ ahiɛ nyam. Gbalɔ Yesaia ŋma bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ yɛ anɔkwa ni ayeee nɛɛ he akɛ: “Nyɛ mɛi ní nyɛkwa Yehowa, ní nyɛhiɛ ekpa egɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ, ní nyɛŋmɛɔ okpɔlɔ nyɛhaa shade wɔŋ, ní nyɛfɔseɔ wein ní afutu mli nyɛshwieɔ shi nyɛhaa shɛɛ mli wɔŋ lɛ.” Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ nikpamɔ ni amɛaaná yɛ afi lɛ mli lɛ damɔɔɔ Yehowa dɛŋ jɔɔmɔ nɔ, shi moŋ edamɔ “shade wɔŋ” lɛ kɛ “shɛɛ mli wɔŋ lɛ” suɔmɔnaa nii ni amɛaafee lɛ nɔ. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛtuatsemɔ gbɛ ni amɛkɔ lɛ kɛ nɔ ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛhala lɛ ji nɔ ni kɛ nibii ni ba amɛnɔ lɛ ba. Yehowa jaje akɛ: “Mato nyɛ maha klante, ni nyɛ fɛɛ nyɛaakula shi ní agbe nyɛ; ejaakɛ mitsɛ́ nyɛ ni nyɛhereee mi nɔ, miwie, ni nyɛbooo toi, shi moŋ nyɛfee nɔ ni ji efɔŋ yɛ mihiɛ, ni nyɛhala nii ní esaaa mihiɛ lɛ!” (Yesaia 65:11, 12) Shihilɛ gbɛ ni nilee bɛ mli ni amɛhala lɛ kɛ hiɛkpatamɔ ba amɛnɔ, ni Shade wɔŋ lɛ kɛ Shɛɛ mli wɔŋ lɛ bɛ hewalɛ ko kwraa ni amɛkɛaatsĩ naa.

Ní Aaahala Nɔ ni Ja

8. Taakɛ atsɔɔ mli yɛ 5 Mose 30:20 lɛ mli lɛ, ní aaahala nɔ ni ja lɛ biɔ ni afee mɛni?

8 Beni Mose wo Israelbii lɛ hewalɛ koni amɛkɔ wala lɛ, etsɔɔ amɛ nibii etɛ ni esa akɛ amɛfee, ni nomɛi ji: “ní osumɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, ni obo egbee toi, ni okɛ ohe akpɛtɛ ehe.” (5 Mose 30:20) Nyɛhaa wɔpɛia enɛɛmɛi ateŋ eko fɛɛ eko mli wɔkwɛa bɔni afee ni wɔnyɛ wɔhala nɔ ni ja.

9. Wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ faŋŋ akɛ wɔsumɔɔ Yehowa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Ní wɔɔsumɔ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ: Akɛni wɔsumɔɔ Yehowa hewɔ lɛ, wɔhalaa akɛ wɔbaasɔmɔ lɛ. Kɛ́ wɔɔbo kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔnii ni ba yɛ Israelbii lɛ agbii lɛ amli lɛ toi lɛ, esa akɛ wɔtsĩ kaai fɛɛ ni baaha wɔkɛ wɔhe awo jeŋba shara mli lɛ anaa, ni wɔkpoo shihilɛ gbɛ̀i ni baanyɛ aha je lɛŋ ninámɔ sɛɛdii he tsɔne lɛ adu wɔ lɛ. (1 Korintobii 10:11; 1 Timoteo 6:6-10) Esa akɛ wɔkpɛtɛ Yehowa he, ni wɔye ekpɔi lɛ anɔ. (Yoshua 23:8; Lala 119:5, 8) Dani Israelbii lɛ aaaya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Mose wo amɛ hewalɛ akɛ: “Na, mitsɔ̃ɔ nyɛ akpɔi kɛ mlai, taakɛ bɔ ni Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ lɛ, ewo mi kitã lɛ, koni nyɛye nɔ yɛ shikpɔŋ ní nyɛyaa nyɛyaŋɔ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ nyɛyea nɔ ni nyɛfea; ejaakɛ no nɔŋŋ baatsɔ̃ nyɛnilee kɛ nyɛŋaa yɛ maji ní aaanu nɛkɛ akpɔi nɛɛ fɛɛ lɛ ahiɛ.” (5 Mose 4:5, 6) Amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ wɔtsɔɔ faŋŋ akɛ wɔsumɔɔ Yehowa kɛtsɔ Yehowa suɔmɔnaa nii ni wɔkɛaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ nɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no lɛ ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ abaajɔɔ wɔ.—Mateo 6:33.

10-12. Kɛ́ wɔsusu nɔ ni ba yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ he lɛ, mɛɛ nibii wɔkaseɔ kɛjɛɔ mli?

10 Ní wɔɔbo Nyɔŋmɔ gbee toi: Noa “ji jalɛ shiɛlɔ.” (2 Petro 2:5) Aaafee mɛi fɛɛ ni hi shi yɛ jeŋ ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ ha nibii krokomɛi gbala amɛjwɛŋmɔ, ni ‘amɛhaaa amɛhiɛ ahi’ kɔkɔbɔɔ ni Noa kɛha lɛ nɔ. Mɛni jɛ mli kɛba? “Nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee.” Yesu bɔ kɔkɔ akɛ wɔgbii nɛɛ, ni ji be mli ni ‘gbɔmɔ Bi lɛ eba’ lɛ aaatamɔ nakai nɔŋŋ. Nɔ ni ba yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ ji kɔkɔbɔɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ he kɛha mɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni halaa akɛ amɛbooo Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ toi lɛ.—Mateo 24:39.

11 Esa akɛ mɛi ni yeɔ Nyɔŋmɔ kɔkɔbɔi ni Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛhaa lɛ he fɛo lɛ ayɔse nɔ ni kɔkɔbɔi lɛ atoi ni amɛbooo lɛ baatsɔɔ kɛha amɛ lɛ. Bɔfo Petro wie hefɛoyelɔi nɛɛ ahe akɛ: “Kwa amɛkwaa amɛjieɔ amɛhiɛ yɛ enɛ nɔ akɛ ŋwɛi yɛ kɛjɛ blema beebe, ni shikpɔŋ hu jɛ nu mli, ni etsɔ nu mli ebama shi yɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ naa; nomɛi nɔŋŋ nɔ etsɔ ni nu ŋɔ no be lɛŋ je lɛ ni ehiɛ kpata lɛ. Shi ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ní yɔɔ nɛɛ, lɛ nɔŋŋ ewiemɔ akɛto amɛ aha la, ni akɛ amɛ eto kɛyashi kojomɔ kɛ gbɔmɛi ní kwá Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛkpatamɔ gbi lɛ nɔ.”—2 Petro 3:3-7.

12 Enɛ yɛ srɔto kwraa yɛ nɔ ni Noa kɛ eshiabii lɛ hala lɛ he. “Hemɔkɛyeli Noa hu kɛbu Nyɔŋmɔ, beni efã lɛ yɛ nii ní anako lɛ ahewɔ lɛ, ni ekɛsaa adeka.” Kɔkɔbɔɔ lɛ toi ni ebo lɛ bafee yiwalaheremɔ kɛha eshiabii lɛ. (Hebribii 11:7) Eba akɛ wɔbaaha wɔhe afee oya kɛ Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ numɔ, koni no sɛɛ lɛ wɔkɛ heshibaa aye nɔ.—Yakobo 1:19, 22-25.

13, 14. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni ‘wɔkɛ wɔhe akpɛtɛ Yehowa he’ lɛ? (b) Esa akɛ wɔŋmɛ gbɛ koni Yehowa, ni “ji wɔshɔ̃lɔ” lɛ ajaje wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Ní wɔkɛ wɔhe aaakpɛtɛ Yehowa he: Kɛ́ ‘wɔɔkɔ wala koni wɔyi aná wala’ lɛ, no lɛ jeee akɛ esa akɛ wɔsumɔ Yehowa ni wɔbo lɛ toi pɛ kɛkɛ, shi moŋ esa akɛ ‘wɔkɛ wɔhe akpɛtɛ ehe,’ ni tsɔɔ akɛ, esa akɛ wɔkã he wɔfee esuɔmɔnaa nii hu. Yesu kɛɛ akɛ: “Tsuishiŋmɛɛ nyɛkɛaahere nyɛsusumai lɛ.” (Luka 21:19) Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ni wɔhalaa yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ jieɔ nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli lɛ kpo. Abɛi 28:14 lɛ kɛɔ akɛ: “Ajɔɔ mɔ ni sheɔ ehe gbeyei daa lɛ; shi mɔ ni wajeɔ etsui lɛ, egbeeɔ efɔŋ mli.” Farao ni hi shi yɛ blema Mizraim lɛ ji enɛ he nɔkwɛmɔnɔ. Yɛ be mli ni Haomɔi Nyɔŋma lɛ ateŋ eko fɛɛ eko baa Mizraim nɔ lɛ, Farao kpiliŋ etsui moŋ fe nɔ ni eeejie Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kpo. Yehowa enyɛɛɛ Farao nɔ koni ekɔ toigbele gbɛ ni ekɔ lɛ, shi moŋ eŋmɛ nakai nɔyelɔ henɔwolɔ lɛ gbɛ koni ehala nɔ ni esumɔɔ. Yɛ fɛɛ mli lɛ, atsu Yehowa suɔmɔnaa nii ahe nii, taakɛ bɔfo Paulo tsɔɔ mli yɛ nɔ ni kɔɔ bɔ ni Yehowa bu Farao eha lɛ he akɛ: “Enɛ nɔŋŋ hewɔ miteeo shi, koni majie mihewalɛ kpo matsɔɔ yɛ onɔ, koni atsĩ migbɛi tã yɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ.”—Romabii 9:17.

14 Beni akpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ Farao nɔyeli shishi afii ohai abɔ sɛɛ lɛ, gbalɔ Yesaia jaje akɛ: “Yehowa, bo ji wɔtsɛ: wɔ lɛ, sũ ji wɔ, ni bo ji wɔshɔ̃lɔ, ni oninenaa nitsumɔ ji wɔ fɛɛ.” (Yesaia 64:7) Kɛ́ wɔŋmɛ gbɛ ni Yehowa jaje wɔ kɛtsɔ aŋkro nikasemɔ kɛ e-Wiemɔ lɛ ní wɔkɛaatsu nii lɛ nɔ lɛ, wɔwoɔ gbɔmɔ hee lɛ fiofio. Wɔbatsɔmɔɔ mɛi ni baa amɛhe shi waa diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni bɛ kpɛŋŋ, ni ehaa efeɔ mlɛo kɛhaa wɔ akɛ wɔkɛ anɔkwayeli aaakpɛtɛ Yehowa he ejaakɛ wɔmiisumɔ ni wɔsa ehiɛ yɛ anɔkwale mli.—Efesobii 4:23, 24; Kolosebii 3:8-10.

‘Ha Mɛi Ale’

15. Taakɛ 5 Mose 4:9 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ gbɛnaa nii enyɔ Mose kai Israelbii lɛ yɛ he?

15 Mose kɛɛ Israel maŋ lɛ ní ebua amɛhe naa ní amɛfee klalo akɛ amɛaaya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ akɛ: “Shi kwɛmɔ ohe ni ahi kɛkɛ ni ohiɛ ahi ohe nɔ jogbaŋŋ, koni ohiɛ akaje saji ni ohiŋmɛii ena lɛ anɔ, ní amɛkaje otsui mli owala gbii abɔ fɛɛ, ní oha obii kɛ onabii ale.” (5 Mose 4:9) Bɔni afee ni gbɔmɛi lɛ aná Yehowa dɛŋ jɔɔmɔ ni amɛshwere yɛ shikpɔŋ ni eshwɛ fioo ni amɛnine baashɛ nɔ lɛ nɔ lɛ, esa akɛ amɛtsu gbɛnaa nii enyɔ ahe nii yɛ Yehowa, amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ. Esaaa akɛ amɛhiɛ kpaa nibii kpakpai ni Yehowa efee eha amɛ lɛ nɔ, ni esa akɛ amɛtsɔɔ yinɔi ni baaba yɛ sɛɛ mli lɛ nibii nɛɛ. Ákɛ Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ wɔmiisumɔ ni ‘wɔkɔ wala koni wɔyi aná wala’ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔ hu wɔfee nakai nɔŋŋ. Mɛɛ nibii wɔkɛ wɔhiŋmɛii ena ni Yehowa efee eha wɔ?

16, 17. (a) Mɛni maŋsɛɛ shiɛlɔi ni atsɔse amɛ yɛ Gilead lɛ enyɛ amɛtsu yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii ole ni tsɔɔ akɛ mɛi kɛ ekãa babaoo tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ?

16 Kɛ́ wɔna bɔ ni Yehowa ejɔɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ kɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ, wɔnáa miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Kɛjɛ beni aje Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ shishi yɛ afi 1943 lɛ, maŋsɛɛ shiɛlɔi enyiɛ hiɛ yɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ maji pii amli. Kɛbashi ŋmɛnɛ, nikaselɔi ni gbe skul nɛɛ naa beni aje shishi etsɛko lɛ yaa nɔ amɛkɛ ekãa tsuɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, eyɛ mli moŋ akɛ amɛdara yɛ afii amli, ni amɛteŋ mɛi komɛi hu bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ bɔ ni baanyɛ aha amɛtsu babaoo. Amɛteŋ mɔ kome ni enɔkwɛmɔnɔ lɛ sa jogbaŋŋ ji Mary Olson ni gbe Gilead Skul lɛ naa yɛ afi 1944 lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, esɔmɔ akɛ maŋsɛɛ shiɛlɔ yɛ Uruguay, no sɛɛ lɛ yɛ Colombia, kɛ amrɔ nɛɛ yɛ Puerto Rico. Eyɛ mli akɛ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, gbɔmɔtsoŋ naagbai ni jɛɔ gbɔlɛ mli kɛbaa lɛ haaa Nyɛmiyoo Mary Olson anyɛ atsu babaoo moŋ, shi eyaa nɔ ekɛ miishɛɛ shiɛɔ be fɛɛ be. Ekɛ Spain wiemɔ ni ekase lɛ tsuɔ nii, ni etoɔ gbɛjianɔ otsi fɛɛ otsi koni ekɛ shiɛlɔi ni yɔɔ esafo lɛ mli lɛ aya shiɛmɔ.

17 Nancy Porter ni amrɔ nɛɛ eji okulafo lɛ gbe Gilead Skul lɛ naa yɛ afi 1947, ni eesɔmɔ yɛ Bahamas lolo. Eji maŋsɛɛ shiɛlɔ kroko ni yaa nɔ ekɛ ehe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli be fɛɛ be. Nyɛmiyoo Porter bɔ amaniɛ yɛ ewala shihilɛ he sane * lɛ mli akɛ: ‘Biblia mli anɔkwale ni atsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ efee miishɛɛ jɛɛhe krɛdɛɛ kɛha mi. Ehaa mináa Nyɔŋmɔ jamɔ nifeemɔ he gbɛjianɔtoo kpakpa daa ni mishihilɛ yaa nɔ jogbaŋŋ.’ Kɛ́ Nyɛmiyoo Porter kɛ tsuji anɔkwafoi krokomɛi lɛ susu bei ni eho lɛ ahe lɛ, amɛhiɛ kpaaa nɔ ni Yehowa efee lɛ nɔ. Ni wɔ hu? Ani wɔkɛ hiɛsɔɔ susuɔ bɔ ni Yehowa ejɔɔ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ nɔ yɛ wɔkutso lɛ mli lɛ he?—Lala 68:12.

18. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ maŋsɛɛ shiɛlɔi lɛ awala shihilɛ he saji ni wɔɔkane lɛ mli?

18 Nibii ni blemabii nɛɛ etsu kɛ nɔ ni amɛyaa nɔ amɛtsuɔ lolo lɛ haa wɔmli filiɔ wɔ. Amɛwala shihilɛ he saji ni wɔkaneɔ lɛ bafeɔ hewalɛwoo jɛɛhe kɛhaa wɔ ejaakɛ kɛ́ wɔna nɔ ni Yehowa efee eha anɔkwafoi nɛɛ lɛ, ewoɔ wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaasɔmɔ Yehowa lɛ mli hewalɛ waa. Ani okaneɔ saji ni tamɔ nɛkɛ ni yɔɔ miishɛɛ ni akalaa yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ daa ni ojwɛŋɔ nɔ?

19. Fɔlɔi Kristofoi baanyɛ amɛkɛ wala shihilɛ he saji ni aŋmala yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ atsu nii jogbaŋŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Mose kai Israelbii lɛ akɛ esaaa akɛ amɛhiɛ kpaa nibii fɛɛ ni Yehowa efee eha amɛ lɛ nɔ, ni ákɛ esaaa akɛ nɛkɛ nibii nɛɛ jeɔ amɛtsui mli amɛwala gbii abɔ fɛɛ. No sɛɛ lɛ ekɛɛ nɔ kroko hu kɛfata he akɛ: ‘Ha obii kɛ onabii ale.’ (5 Mose 4:9) Wala shihilɛ he saji kanyaa mɔ waa diɛŋtsɛ. Mɛi ni feɔ nɔkwɛmɔnii kpakpai ahe saji he miihia oblahii kɛ oblayei bibii ni miidara lɛ. Nyɛmimɛi yei oshijafoi lɛ baanyɛ akase nii kɛjɛ nɔkwɛmɔnii kpakpai ni nyɛmimɛi yei ni edara yɛ afii amli lɛ fee, ní agba amɛwala shihilɛ he saji yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ mli. Sɔɔmɔ ni nyɛmimɛi hii kɛ yei aaasɔmɔ yɛ shikpɔŋkuku ko ni yɔɔ amɛmaŋ lɛ mli ni awieɔ wiemɔ kroko yɛ mli lɛ haa amɛnáa hegbɛi babaoo ni amɛkɛshiɛɔ sanekpakpa lɛ be fɛɛ be. Fɔlɔi Kristofoi, mɛni hewɔ nyɛkɛ Gilead maŋsɛɛ shiɛlɔi anɔkwafoi lɛ kɛ mɛi krokomɛi aniiashikpamɔi lɛ tsuuu nii koni nyɛkɛkanya nyɛbii lɛ ni amɛhala akɛ amɛaatsu be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ daa?

20. Mɛni esa akɛ wɔfee koni ‘wɔkɔ wala’?

20 Belɛ, te aaafee tɛŋŋ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ‘aaakɔ wala’? Kɛtsɔ nikeenii ni hi jogbaŋŋ ni ji nihalamɔ mli heyeli ni wɔyɔɔ lɛ ni wɔkɛaatsu nii ni wɔkɛtsɔɔ Yehowa akɛ wɔsumɔɔ lɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu kɛtsɔ ya ni wɔɔya nɔ wɔfee nɔ ni fe fɛɛ ni wɔɔnyɛ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli bei abɔ ni eŋmɛɔ wɔ gbɛ ni wɔsɔmɔ lɛ yɛ hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ nɔ. Mose jaje akɛ “ejaakɛ” Yehowa ji mɔ ni “aaaha oyi ana wala ni otsɛ yɛ jeŋ.”—5 Mose 30:19, 20.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 17 Kwɛmɔ saneyitso ni ji “Miishɛɛ kɛ Shidaa yɛ Shihilɛ ni Kumɔɔ Mɔ Tsui lɛ Fɛɛ Sɛɛ” ni akala yɛ June 1, 2001 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 23-27 lɛ mli lɛ.

Ani Obaanyɛ Okai?

• Mɛni okase kɛjɛ nɔkwɛmɔnii srɔtoi ni kɔɔ nihalamɔi ni kɛ amɛhe kpãaa gbee lɛ he ni wɔsusu lɛ mli?

• Mɛɛ nibii esa akɛ wɔfee koni ‘wɔkɔ wala’?

• Mɛɛ gbɛnaa nii enyɔ awoɔ wɔ hewalɛ akɛ wɔtsu he nii?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

“Mikɛ wala kɛ gbele, . . . eshwie nyɛhiɛ”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Nyɔŋmɔ gbee toi ni Noa kɛ eweku lɛ bo lɛ bafee yiwalaheremɔ kɛha amɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Mary Olson

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Nancy Porter