Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mikɛ Mlifilimɔ Miisɔmɔ Yɛ Gbɔmɔtsoŋ Gbɔjɔmɔi Fɛɛ Sɛɛ

Mikɛ Mlifilimɔ Miisɔmɔ Yɛ Gbɔmɔtsoŋ Gbɔjɔmɔi Fɛɛ Sɛɛ

Wala Shihilɛ He Sane

Mikɛ Mlifilimɔ Miisɔmɔ Yɛ Gbɔmɔtsoŋ Gbɔjɔmɔi Fɛɛ Sɛɛ

TAAKƐ VARNAVAS SPETSIOTIS GBA

Yɛ afi 1990 beni miye afii 68 lɛ, mikumɔ kwraa. Ni kɛlɛ, yɛ no sɛɛ aaafee afii 15 sɔŋŋ nɛ lɛ, mikɛ mlifilimɔ miisɔmɔ akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ yɛ Cyprus ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. Mɛni ewo mi hewalɛ ni eha mikɛ ekãa ehi Yehowa sɔɔmɔ mli yɛ migbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ?

AFƆ́ mi awo weku ni gbekɛbii nɛɛhu—hii ejwɛ kɛ yei enumɔ—yɔɔ mli lɛ mli yɛ October 11, 1922. Wɔhi Xylophagou akrowa ni yɔɔ Cyprus lɛ mli. Eyɛ mli akɛ mifɔlɔi yɛ nii saŋŋ bɔ ni sa moŋ, shi weku ni da tamɔ nɛkɛ tsɔsemɔ lɛ bi koni atsu nii waa yɛ ŋmɔji amli.

Yɛ adebɔɔ su naa lɛ, mitsɛ Antonis kaseɔ nii waa ni esumɔɔ koni ele nibii amli hu. Beni afɔ́ mi sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Ataa miiya eyasara akrowa lɛ skul tsɔɔlɔ lɛ, ni ena dɛhiɛmɔ wolo ko ni yitso ji Peoples Pulpit, ni enɛ ji wolo ni Biblia Kaselɔi lɛ (taakɛ atsɛ́ɔ Yehowa Odasefoi yɛ no beaŋ lɛ) ŋma. Ebɔi kanemɔ, ni etsɛɛɛ ni enyá emli saji lɛ ahe jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Ataa kɛ enanemɛi lɛ ateŋ mɔ kome ni atsɛ́ɔ lɛ Andreas Christou lɛ batsɔmɔ mɛi ni kɛ Yehowa Odasefoi lɛ bɔi bɔɔ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi.

Nitsumɔ lɛ Shwere yɛ Shitee-Kɛwoo Fɛɛ Sɛɛ

Sɛɛ mli lɛ amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛná Biblia he woji babaoo kɛjɛ Yehowa Odasefoi lɛ adɛŋ. Etsɛɛɛ ni Ataa kɛ Andreas tswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ akrowa lɛ mli bii baagba Biblia mli anɔkwalei ni amɛkaseɔ lɛ he sane. Amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ ha Greece Ɔrtodɔks osɔfoi lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni susu akɛ Yehowa Odasefoi miiná mɛi anɔ hewalɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ te shi wo amɛ waa.

Akrowa lɛ mli bii ateŋ mɛi babaoo yɛ bulɛ kɛha Biblia tsɔɔlɔi enyɔ nɛɛ. Ale mitsɛ jogbaŋŋ akɛ eyɛ mɔbɔnalɛ ni enine kpɔɔ. Yɛ bei babaoo mli lɛ eyeɔ ebuaa wekui ni yeɔ ohia lɛ. Bei komɛi lɛ ejeɔ kpo nigii nyɔɔŋ ni eyashĩɔ ŋmaa loo bodobodo yɛ wekui ni efĩ amɛ lɛ ashinaai ashi. Nɛkɛ Kristofoi anifeemɔ ni ŋkomeŋfa su bɛ mli nɛɛ ha shiɛlɔi enyɔ nɛɛ ashɛɛ sane lɛ bafee nɔ ni mɛi nyaa he waa diɛŋtsɛ.—Mateo 5:16.

Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ aaafee mɛi 12 kpɛlɛ Biblia mli shɛɛ sane lɛ nɔ. Be mli ni hiɛsɔɔ ni amɛyɔɔ kɛha anɔkwale lɛ yaa hiɛ lɛ, amɛnu he akɛ ehe miihia ni amɛkpe yɛ shĩai srɔtoi amli koni amɛkase Biblia lɛ akɛ kuu. Aaafee afi 1934 mli lɛ, Nikos Matheakis ni eji be-fɛɛ sɔɔlɔ ni jɛ Greece lɛ ba Cyprus ni ekɛ kuu ni yɔɔ Xylophagou lɛ bɔi kpee feemɔ. Nyɛminuu Matheakis kɛ tsuishitoo kɛ faishitswaa ye ebua kɛto kuu lɛ mli bii ahe gbɛjianɔ ni eye ebua amɛ koni amɛnu Ŋmalɛi lɛ ashishi jogbaŋŋ. Sɛɛ mli lɛ, nɛkɛ kuu nɛɛ batsɔ klɛŋklɛŋ Yehowa Odasefoi asafo ni yɔɔ Cyprus.

Be mli ni Kristofoi anitsumɔ lɛ tee hiɛ ni mɛi babaoo kpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ lɛ, nyɛmimɛi lɛ nu he akɛ ehe miihia ni amɛná he ko ni amɛbaafee amɛkpeei lɛ yɛ daa. Minyɛmi nuu nukpa George kɛ eŋa Eleni kɛ tsũ ni amɛkɛfee aboŋo lɛ ha. Asaa nɛkɛ tsũ ni bɛŋkɛ amɛshĩa nɛɛ, ni atsake afee lɛ he ko ni sa kɛha kpeei afeemɔ. No hewɔ lɛ, nyɛmimɛi lɛ baná klɛŋklɛŋ Maŋtsɛyeli Asa ni ji amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ̃ yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. Kwɛ bɔ ni amɛhiɛ sɔ enɛ ha! Ni kwɛ bɔ ni enɛ gbele gbɛ kɛha nitsumɔ lɛ shweremɔ!

Mikɛ Anɔkwale lɛ Tsu Nii yɛ Mishihilɛ Mli

Beni miye afii 16 yɛ afi 1938 lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ matsɔ kapintɛfonyo. No hewɔ lɛ, Ataa wo mi gbɛ kɛtee Cyprus maŋtiase ni ji Nicosia lɛ mli. Akɛni esusu nii ahe kɛtee shɔŋŋ waa hewɔ lɛ, eto gbɛjianɔ koni mikɛ Nikos Matheakis ayahi shi. Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii babaoo kaiɔ nyɛmi nuu anɔkwafo nɛɛ lolo yɛ ekãa kɛ gbɔfeemɔ su ni ejieɔ lɛ kpo lɛ hewɔ. Ekãa babaoo kɛ nuufeemɔ su ni baaa shi ni eyɔɔ lɛ ji sui ni he baahia Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ni yɔɔ Cyprus yɛ nakai mra bei lɛ amli.

Nyɛminuu Matheakis ye ebua mi waa diɛŋtsɛ koni maná Biblia mli nilee babaoo ni maya mihiɛ yɛ mumɔŋ. Beni mikɛ lɛ yɔɔ lɛ, mitee kpeei fɛɛ ni afeɔ yɛ eshĩa lɛ mli lɛ. Enɛ bafee klɛŋklɛŋ be kwraa ni minu he akɛ suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha Yehowa lɛ miiya hiɛ. Mibaná faishitswaa akɛ maná mikɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni mli wa. Yɛ nyɔji fioo ko pɛ mli lɛ, mibi Nyɛminuu Matheakis kɛji manyɛ mafata ehe kɛya shiɛmɔ. Enɛ ba mli yɛ afi 1939.

Be ko sɛɛ lɛ, miku misɛɛ kɛyasara miweku lɛ. Mitsɛ ni mikɛyahi shi be fioo ko lɛ ha nɔmimaa ni miyɔɔ akɛ mina anɔkwale lɛ ni minu shihilɛ shishi lɛ tee hiɛ. Yɛ September 1939 lɛ, Jeŋ Ta II lɛ je shishi. Oblahii babaoo ni ji mitipɛŋfoi lɛ kɛ amɛhe ha akɛ amɛbaaya ta, shi akɛni mikɛ Biblia mli gbɛtsɔɔmɔ lɛ tsu nii hewɔ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mikɛ mihe woŋ mli. (Yesaia 2:4; Yohane 15:19) Yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, mijɔɔ mihe nɔ miha Yehowa ni abaptisi mi yɛ afi 1940. Enɛ ji klɛŋklɛŋ be kwraa ni minu he akɛ miye mihe kɛjɛ gbɔmɔ gbeyeishemɔ he!

Yɛ afi 1948 lɛ, mikɛ Efprepia bote gbalashihilɛ mli. Aduro wɔ bii ejwɛ. Etsɛɛɛ ni wɔyɔse akɛ ehe miihia ni wɔtsu nii waa kɛtsɔse amɛ “yɛ Nuŋtsɔ lɛ tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.” (Efesobii 6:4) Wɔkɛ wɔsɔlemɔi kɛ wɔnyɛmɔi tsu nii koni wɔkɛdũ suɔmɔ ni mli wa kɛha Yehowa kɛ bulɛ kɛha emlai kɛ shishitoo mlai lɛ wɔwo wɔbii lɛ amli.

Helai Ha Mishihilɛ Mli Bawa

Yɛ afi 1964 mli beni miye afii 42 lɛ, mibɔi he nuu akɛ mininejurɔgbɛ nine kɛ nane lɛ nuuu nii ahe. Enɛ bɔi mibɛkugbɛ yaa fiofio. Ana akɛ miiye hela ni haa gbɔmɔtso lɛ fãji lɛ gboiɔ fiofio, ni eji hela ko ni ehiii tsamɔ, ni ehaa mɔ kumɔɔ kwraa yɛ naagbee mli. Adafitswaa ni akɛha mi nɛɛ ha mihao tsɔ̃ fe nine. Nibii ba lɛ mramra tsɔ̃ ni akpaaa gbɛ! Mimli bawo la fe nine aahu akɛ mibɔi nii ahesusumɔ nɛkɛ akɛ: ‘Mɛni hewɔ esa akɛ nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ aba minɔ? Mɛni mifee hewɔ ni enɛ ba minɔ?’ Ni kɛlɛ, etsɛɛɛ ni minyɛ́ miye tsuifãa ni miná yɛ shishijee mli beni akɛɛ mi hela ni miyeɔ lɛ nɔ. Enɛ sɛɛ lɛ, yeyeeyefeemɔ kɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ baye minɔ kwraa. Miyiŋ tee nɔ efee mi kɔshikɔshi aahu. Ani makumɔ kwraa bɔ ni minyɛŋ nɔ ko nɔ ko mafee ní no hewɔ lɛ ehe baahia ni mɛi krokomɛi aye abua mi? Te mafee tɛŋŋ manyɛ madamɔ naa? Ani manyɛ makwɛ miweku lɛ—miŋa kɛ wɔbii ejwɛ lɛ? Susumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ baye minɔ kwraa.

Yɛ be ni tamɔ nɛkɛ ni mli wa yɛ mishihilɛ mli nɛɛ mli lɛ, mibanu he fe bei fɛɛ ni eho akɛ ehe miihia ni maya Yehowa ŋɔɔ yɛ sɔlemɔ mli ni majɛ anɔkwayeli fɛɛ mli magba lɛ nibii fɛɛ ni haoɔ mi ni haa mifeɔ yeyeeye lɛ. Mikɛ yaafonui sɔleɔ daa nyɔɔŋ kɛ shwane. Etsɛɛɛ ni mitsui banyɔ mimli. Miishɛjemɔ wiemɔi ni yɔɔ Filipibii 4:6, 7 lɛ ba mli anɔkwale waa yɛ migbɛfaŋ akɛ: “Nyɛkahaoa yɛ nɔ ko nɔ ko he, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ shidaa atsia nyɛtutɔmɔi lɛ atã yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ; ni Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ aaato nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli!”

Kuumɔ Hela lɛ Naadaamɔ

Mihela lɛ tee nɔ emli wo wu. Mibayɔse akɛ ehe ebahia ni matsake mihe mawo shihilɛ hee ni mibabote mli lɛ mli oyayaayai. Akɛni minyɛɛɛ matsu kapintɛ nitsumɔ lɛ dɔŋŋ hewɔ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ matao nitsumɔ ko ni tɔlɛ bɛ mli tsɔ̃ ni baahi kɛha migbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ ebaaye ebua mi koni manyɛ makwɛ miweku lɛ. Shishijee mli lɛ, mihɔ̃ɔ aiskrim yɛ lɔle bibioo ko mli. Mifee enɛ aaafee afii ekpaa kɛyashi beni mibɔi helatsɛmɛi ashwiili mlitamɔ yɛ hela ni miyeɔ lɛ hewɔ. Enɛ sɛɛ lɛ, mibɔi nitsumɔi srɔtoi babaoo ni etsumɔ waaa kɛha mi lɛ tsumɔ.

Kɛjɛ afi 1990 mli kɛbaa lɛ, mihela lɛ mli bawo wu kwraa aahu akɛ minyɛɛɛ matsu heloonaa nitsumɔ ko kwraa dɔŋŋ. Amrɔ nɛɛ, kɛ́ ehe miihia ni mafee nibii ni feemɔ waaa ni mɔ ni yɔɔ hewalɛ nyɛɔ etsuɔ po lɛ, ja mɛi krokomɛi eye ebua mi. Ebiɔ ni mɔ ko aye abua mi dani mabote saa mli, dani maju mihe kɛ agbɛnɛ hu dani mawo atade. Kɛ́ miiya Kristofoi akpeei lɛ, akɛ mi woɔ helatsɛmɛi ashwiili mli ni atsiɔ mi kɛbɛŋkɛɔ kar lɛ, ni awóɔ mi awoɔ mli. Kɛ́ ashɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ naa lɛ, awóɔ mi yɛ kar lɛ mli kɛtáa helatsɛmɛi ashwiili lɛ mli ni atsiɔ mi kɛboteɔ mli. Kɛ́ aafee kpee lɛ, akɛ ilɛtrik tsɔne ni haa nii dɔɔ lɛ maa mimasɛi koni eha minaji ahe afee kulɔkulɔ.

Shi yɛ kuumɔ hela lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, miyaa kpeei lɛ fɛɛ daa bɔ ni manyɛ. Mile jogbaŋŋ akɛ, biɛ ji he ni Yehowa tsɔɔ wɔ nii yɛ, ni mimumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ateŋ ni miyɔɔ lɛ ji abobaahe diɛŋtsɛ kɛ sɛɛfimɔ kɛ hewalɛwoo jɛɛhe kɛha mi. (Hebribii 10:24, 25) Saramɔ ni nanemɛi heyelilɔi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ basaraa mi daa lɛ ebafee yelikɛbuamɔ kɛha mi be fɛɛ be. Nɔ ko kwraa bɛ ni manyɛ mafee akɛ ja minu he taakɛ David nu he lɛ akɛ: “Mikpulu lɛ eyi kɛteke nɔ.”—Lala 23:5.

Miŋa ni misumɔɔ lɛ lɛ efee yelikɛbualɔ kpakpa yɛ afii nɛɛ fɛɛ amli. Mibii lɛ hu kɛ yelikɛbuamɔ ni fa babaoo eha. Afii babaoo nɛ ni amɛhaa mi nibii ni he hiaa mi daa gbi. Nɔ ni amɛfeɔ lɛ bɛ mlɛo, ni be mli ni mifii lɛ yaa hiɛ lɛ, ebafeɔ nɔ ni wa waa be fɛɛ be akɛ aaakwɛ mi. Amɛfee nɔkwɛmɔnɔ ni hi jogbaŋŋ yɛ tsuishitoo ni amɛjieɔ lɛ kpo kɛ amɛhe ni amɛkɛhaa kɛkwɛɔ mi lɛ hewɔ, ni miibi koni Yehowa aya nɔ ajɔɔ amɛ.

Gbɛjianɔtoo kroko hu ni yɔɔ naakpɛɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ ewajeɔ ewebii ji sɔlemɔ. (Lala 65:3) Akɛni mijɛɔ mitsuiŋ mikpaa Yehowa fai hewɔ lɛ, eha mi hewalɛ koni maya nɔ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli yɛ nɛkɛ afii nɛɛ fɛɛ mli. Titri lɛ, kɛ́ minijiaŋ je wui lɛ, sɔlemɔ haa mitsui nyɔɔ mimli ni eyeɔ ebuaa mi koni mimii ashɛ mihe daa. Sane ni mikɛ Yehowa gbaa daa lɛ haa mihe jɔɔ mi ni ehaa faishitswaa ni miyɔɔ akɛ mafĩ shi lɛ mli waa. Miyɛ nɔmimaa waa diɛŋtsɛ akɛ Yehowa boɔ etsuji lɛ asɔlemɔi atoi ni ehaa amɛ jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ ni he hiaa amɛ lɛ.—Lala 51:19; 1 Petro 5:7.

Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, be fɛɛ be ni makai akɛ wɔsɛɛ ko lɛ, Nyɔŋmɔ baatsá mɛi fɛɛ ni akɛ Paradeiso ni baaba yɛ e-Bi Yesu Kristo Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi lɛ mli shihilɛ baajɔɔ amɛ lɛ ahelai lɛ, ewoɔ mi hewalɛ waa. Kɛ miifee nakai hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ he mfoniri yɛ mijwɛŋmɔ mli lɛ, ehaa mináa miishɛɛ ni yaafonui tsereɔ yɛ mihiɛ eshwieɔ shi aahu.—Lala 37:11, 29; Luka 23:43; Kpojiemɔ 21:3, 4.

Misɔmɔ akɛ Be-Fɛɛ Sɔɔlɔ

Aaafee afi 1991 beni misusu mishihilɛ he migbe naa lɛ, miyɔse akɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni matsɔ nɔ mafɔ̃ɔ awerɛhoyeli ji ni maya nɔ magba mɛi krokomɛi Maŋtsɛyeli he sanekpakpa ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa lɛ be fɛɛ be. Yɛ nakai afi lɛ nɔ lɛ, mibɔi sɔɔmɔ akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ.

Akɛni helatsɛ ji mi hewɔ lɛ, woloŋmaa ji gbɛ titri ni mitsɔɔ nɔ miyeɔ odase. Shi kɛlɛ, niŋmaa wa waa kɛha mi; ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo. Akɛni migbɔmɔtsoŋ fãji ni egbɔjɔ lɛ eha minine lɛ mli hewalɛ eba shi hewɔ lɛ, ebafeɔ nɔ ni waa kɛhaa mi akɛ mamɔ pɛn lɛ mli jogbaŋŋ. Ni kɛlɛ, kɛtsɔ hiɛmiamɔ kɛ sɔlemɔ nɔ lɛ, minyɛɔ miŋmalaa woji kɛyeɔ odase nɔ ni fe afii 15 nɛ. Mishiɛɔ mitsɔɔ mɛi yɛ tɛlifoŋ hu nɔ. Mikɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni mináa lɛ tsuɔ nii kɛgbaa miwekumɛi, minanemɛi kɛ akutsoŋbii ni basaraa mi yɛ mishĩa lɛ jeŋ hee lɛ kɛ Paradeiso shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ lɛ he sane.

Enɛ hewɔ lɛ, miná niiashikpamɔi babaoo ni woɔ mɔ hewalɛ. Mimii shɛ mihe waa beni mina akɛ minabii lɛ ateŋ mɔ kome ni mikɛ lɛ kase Biblia lɛ aaafee afii 12 ni eho nɛ lɛ miiya ehiɛ yɛ mumɔŋ ni ejieɔ hiɛsɔɔ kpo etsɔɔ Biblia mli anɔkwale lɛ. Akɛni ehenilee ni Biblia etsɔse lɛ lɛ yeɔ ebuaa lɛ hewɔ lɛ, etee nɔ eye anɔkwa ni efi shi shiŋŋ yɛ sane ni kɔɔ Kristofoi ahe ni amɛkɛwooo tawuu mli lɛ he lɛ mli.

Mimii shɛɔ mihe waa kɛ́ mɛi ni miŋmalaa amɛ woji lɛ bi koni mitsɔɔ amɛ Biblia lɛ mli sane babaoo lɛ. Bei komɛi lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi biɔ ni miha amɛ Biblia he woji babaoo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, awula ko tswa mi tɛlifoŋ ni eda mi shi yɛ wolo ni woɔ mɔ hewalɛ ni miŋma kɛmaje ewu lɛ hewɔ. Ená saji ni yɔɔ wolo lɛ mli lɛ ahe miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Enɛ ha mitee nɔ mikɛ lɛ kɛ ewu gba Biblia mli saji babaoo yɛ mishĩa.

Wɔsɛɛ Be He Gbɛkpamɔ Kpakpa

Yɛ afii abɔ ni eho lɛ amli lɛ, mina bɔ ni Maŋtsɛyeli jajelɔi ayi efa eha yɛ maŋ nɛɛ mli. Álɛɛ Maŋtsɛyeli Asa bibioo ni yɔɔ minyɛmi nuu George shĩa lɛ masɛi lɛ mli ni atee nɔ asaa lɛ shii abɔ. Eji jamɔhe fɛfɛo ni Yehowa Odasefoi asafoi enyɔ kpeɔ yɛ mli.

Ataa gbo yɛ afi 1943 mli beni eye afii 52. Shi kwɛ mumɔŋ gboshinii ni eshi yɛ esɛɛ! Ebii lɛ ateŋ mɛi kpaanyɔ kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ ni amɛkã he amɛmiisɔmɔ Yehowa. Amrɔ nɛɛ asafoi etɛ yɛ Xylophagou akrowa ni ji he ni afɔ́ Ataa yɛ lɛ, kɛ akrowai ni bɛŋkɛ lɛ amli, ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi lɛ fɛɛ ayibɔ ji 230!

Yibiiwoi kpakpai nɛɛ efee miishɛɛ jɛɛhe kpele kɛha mi. Amrɔ nɛɛ ni miye afii 83 lɛ, mikɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ kpãa gbee waa diɛŋtsɛ akɛ: “Efĩɔ jata bii ni hɔmɔ yeɔ amɛ; shi mɛi ni taoɔ Yehowa sɛɛ gbɛ lɛ, nɔ kpakpa ko ehiaŋ amɛ.” (Lala 34:11) Miikpa be mli ni gbalɛ ni aŋma yɛ Yesaia 35:6 lɛ baaba mli anɔkwale lɛ gbɛ waa diɛŋtsɛ, nɔ ni kɛɔ akɛ: “No mli lɛ obubuafoi aaatumɔ akɛ ofrote.” Yɛ migbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mitswa mifai shi akɛ maya nɔ mikɛ miishɛɛ asɔmɔ Yehowa kɛyashi nakai be lɛ aaashɛ.

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

TURKEY

SYRIA

LEBANON

CYPRUS

Nicosia

Xylophagou

Mediterranean Ŋshɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Xylophagou klɛŋklɛŋ Maŋtsɛyeli Asa, ni ŋmɛnɛ akpeɔ yɛ mli lolo

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Mi kɛ Efprepia yɛ afi 1946 kɛ ŋmɛnɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Mináa miishɛɛ yɛ odase ni miyeɔ kɛtsɔ tɛlifoŋtswaa kɛ woloŋmaa nɔ lɛ hewɔ