Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɔŋmɔ Susuɔ Mɛi ni Egbɔlɔ lɛ Ahe

Nyɔŋmɔ Susuɔ Mɛi ni Egbɔlɔ lɛ Ahe

Nyɔŋmɔ Susuɔ Mɛi ni Egbɔlɔ lɛ Ahe

ŊMƐNƐŊMƐNƐ niseniianii ni afeɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ ní miiya nɔ yɛ he fɛɛ he lɛ bɛ naakpɛɛ. Biblia lɛ gba efɔ̃ shi jeeŋmɔ beebe akɛ yɛ nibii agbɛjianɔtoo ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli nɛɛ ‘anaagbee gbii lɛ’ amli lɛ, mɛi baatsɔmɔ “shika suɔlɔi, . . . mɛi ni edɔɔɔ mɔ he.” (2 Timoteo 3:1-3) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘hedɔɔ’ lɛ shishinumɔ baanyɛ atsɔɔ suɔmɔ ni bei pii lɛ eyɔɔ weku mli bii ateŋ lɛ hu. Taakɛ Biblia lɛ gba efɔ̃ shi lɛ, anaa faŋŋ akɛ hedɔɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ bɛ ŋmɛnɛ.

Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ mɛi ni feɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ aniseniianii lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ susuɔ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ ahe ni ebuɔ amɛ akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ waa diɛŋtsɛ. Susumɔ bɔ ni enɛ jeɔ kpo faŋŋ yɛ Biblia lɛ mli lɛ he okwɛ.

“Okulafoi Asaneyelɔ”

Bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ susuɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ ahe lɛ jeɔ kpo faŋŋ yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Lala 68:6 lɛ, David tsɛ́ Nyɔŋmɔ akɛ “okulafoi asaneyelɔ,” ni bei pii lɛ okulafoi nɛɛ ji mɛi ni egbɔlɔ. * Yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi amli lɛ, atsɔɔ wiemɔ ni ji ‘saneyelɔ’ lɛ shishi akɛ “hefãlɔ,” “hebulɔ,” kɛ “sɛɛfilɔ.” Eyɛ faŋŋ akɛ Yehowa susuɔ okulafoi ahe. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ kɛ́ afee amɛ niseniianii lɛ, emli fuɔ waa diɛŋtsɛ. (2 Mose 22:22-24) Nyɔŋmɔ kɛ etsuji lɛ buɔ okulafoi—kɛ anɔkwafoi fɛɛ ni egbɔlɔ lɛ—akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ waa diɛŋtsɛ. Abɛi 16:31 lɛ tsɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ ewebii lɛ asusumɔ lɛ mli akɛ: “Waŋ lɛ, anunyam akekere ni, kɛ́ aná lɛ yɛ jalɛ gbɛ nɔ lɛ.”

Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ bulɛ ni esa akɛ ajie lɛ kpo atsɔɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ ji nɔ titri ko ni fata Mla ni Yehowa kɛha Israel lɛ he. Afã Israelbii lɛ akɛ: “Tee shi yɛ yiteŋwajiatsɛ hiɛ, ni owo nuumo hiɛ nyam, ni oshe o-Nyɔŋmɔ lɛ; miji Yehowa.” (3 Mose 19:32) Enɛ hewɔ lɛ, yɛ Israel lɛ, akɛ bulɛ ní mɔ ko aaajie lɛ kpo atsɔɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ tsá wekukpaa diɛŋtsɛ ni kã mɔ lɛ kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ lɛ. Kɛji mɔ ko fee mɛi ni egbɔlɔ lɛ niseniianii lɛ, nakai mɔ lɛ nyɛŋ akɛɛ akɛ esumɔɔ Nyɔŋmɔ.

Kristofoi bɛ Mose Mla lɛ shishi. Shi kɛlɛ, amɛyɛ “Kristo mla lɛ” shishi, ni mla nɛɛ náa amɛjeŋba kɛ amɛnifeemɔi anɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ, ni nɔ ni fata he ji suɔmɔ kɛ mɔ he susumɔ kpo ní ajieɔ atsɔɔ fɔlɔi kɛ mɛi ni egbɔlɔ lɛ. (Galatabii 6:2; Efesobii 6:1-3; 1 Timoteo 5:1-3) Ni Kristofoi jieɔ suɔmɔ kpo, jeee akɛni afã amɛ akɛ amɛfee nakai lɛ hewɔ, shi moŋ akɛni amɛtsui tsirɛɔ amɛ ní amɛfee nakai lɛ hewɔ. Bɔfo Petro wo hewalɛ akɛ: “Nyɛkɛ tsui krɔŋŋ asumɔa nyɛhe jogbaŋŋ.”—1 Petro 1:22.

Kaselɔ Yakobo hu tsɔɔ nɔ kroko hewɔ ni esa akɛ wɔsusu mɛi ni egbɔlɔ lɛ ahe lɛ. Eŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ jamɔ ni he tse ni ehe bɛ muji ko yɛ Nyɔŋmɔ kɛ tsɛ lɛ hiɛ ji enɛ, akɛ mɔ asara awusãi kɛ okulafoi yɛ amɛmanehulu lɛ mli, ni eto ehe kɛjɛ je nɛŋ koni ekawo ehe muji.” (Yakobo 1:27) Yakobo tsĩ sane oti ko ni taa mɔ tsuiŋ tã. Sane oti lɛ haa wɔnaa bɔ ni nɛkɛ mɛi ni wɔsumɔɔ amɛsane nɛɛ ahe yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha Yehowa.

Enɛ hewɔ lɛ, efaaa kɛkɛ akɛ aaatsi he kɛaajɛ niseniianii ní aaafee mɛi ni egbɔlɔ lɛ he. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔkɛ anɔkwayeli asusu amɛhe kɛtsɔ nibii kpakpai ni wɔɔfee kɛye wɔbua amɛ lɛ nɔ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Nifeemɔ ni Tsɔɔ ákɛ Ayɛ Suɔmɔ,” ni yɔɔ baafa 6-7 lɛ.) Yakobo ŋma akɛ: “Hemɔkɛyeli ni nitsumɔi bɛ he lɛ ji hemɔkɛyeli gbonyo.”—Yakobo 2:26.

Ní Aaashɛje Amɛmii “yɛ Amɛmanehulu lɛ Mli”

Sane oti kroko hu yɛ ni abaanyɛ akase kɛjɛ Yakobo wiemɔi lɛ amli. Kadimɔ akɛ Yakobo kɛɛ Kristofoi lɛ koni amɛkwɛ okulafoi lɛ “yɛ amɛmanehulu lɛ mli.” Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘amanehulu’ lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ tsɔɔ fimɔ, piŋmɔ, loo nɔnaa ni jɛɔ nɔnyɛɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ wɔshihilɛi amli lɛ hewɔ. Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ mɛi ni egbɔlɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ fimɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ kpeɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi ahe efee shoo. Amɛteŋ mɛi krokomɛi hu ehao yɛ nibii ni amɛnyɛɛɛ amɛfee dɔŋŋ yɛ gbɔlɛ hewɔ lɛ he. Ekolɛ amɛteŋ mɛi ni kɛ ekãa sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ po anijiaŋ baanyɛ aje wui. Susumɔ John, * ni kɛ nɔ ni fa fe afii 40 esɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ jajelɔ anɔkwafo, ní kɛ afii nɛɛ amli 30 esɔmɔ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ krɛdɛɛ lɛ mli lɛ he okwɛ. Amrɔ nɛɛ John eye afii 80 kɛyaa, ni ekpɛlɛɔ nɔ akɛ bei komɛi lɛ enijiaŋ jeɔ wui. Ekɛɛ akɛ: “Bei pii lɛ misusuɔ mitsutsu shihilɛ lɛ he, ni mikaiɔ tɔmɔi ni mitɔ̃ lɛ, tɔmɔi babaoo. Miyaa nɔ misusuɔ he akɛ kulɛ esaaa akɛ mitɔ̃ɔ nakai tɔmɔi lɛ.”

Le ni nɛkɛ mɛi nɛɛ aaale akɛ yɛ emuu ni Yehowa eye lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekpaaa emuuyeli gbɛ kɛjɛɛɛ wɔdɛŋ lɛ baanyɛ ashɛje amɛmii. Eyɛ mli akɛ Yehowa le wɔtɔmɔi lɛ moŋ, shi Biblia lɛ wieɔ ehe akɛ: “Kɛji bo, Yehowa, okɛɛ ooodi nishaianii asɛɛ lɛ, kulɛ, Nuŋtsɔ, namɔ po aaanyɛ shi adamɔ?” (Lala 130:3) Hɛɛ, Yehowa gbalaaa ejwɛŋmɔ kɛmaaa wɔtɔmɔi lɛ anɔ, ni ele nɔ ni yɔɔ tsui lɛ mli. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ enɛ lɛ?

Nyɔŋmɔ kɛ mumɔ tsirɛ Maŋtsɛ David—ní lɛ diɛŋtsɛ lɛ efee esha ní eyeee emuu hu lɛ—koni efo lalafoo wiemɔi ni yɔɔ Lala 139:1-3 lɛ akɛ: “Yehowa, otao mimli ni ole mi. Ole mishitamɔ kɛ mishitee mli fɛɛ, oyooɔ miyiŋtoo yɛ shɔŋŋ beebe. Otaoɔ minyiɛmɔ kɛ mishikamɔ fɛɛ mli; ni ole migbɛ̀i fɛɛ.” Wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “otaoɔ” lɛ shishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi ji ní “ashà nii amli,” tamɔ bɔ pɛ ni okwaafonyo shàa ŋmaa mli ní ekɛjieɔ jwɛi lɛ kɛjɛɔ mli koni eshwɛ ŋmaa lɛ pɛ lɛ. Nyɔŋmɔ kɛ mumɔ tsirɛ David ni David ama nɔ mi eha wɔ akɛ Yehowa le bɔ ni eeefee eshà wɔnitsumɔi lɛ amli ni ekɛ nitsumɔi kpakpai ni wɔtsu lɛ ato ejwɛŋmɔ mli.

Kɛ́ wɔtee nɔ wɔye wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ mɔbɔnalɛ lɛ anɔkwa lɛ, ekaiɔ nitsumɔi kpakpai ni wɔtsu lɛ—ni enáa he miishɛɛ hu. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ kɛ́ ehiɛ kpa wɔnitsumɔi lɛ kɛ suɔmɔ deŋme ni wɔgbo yɛ egbɛi lɛ hewɔ lɛ nɔ lɛ, ebaabu enɛ feemɔ akɛ nɔ ni ejaaa yɛ egbɛfaŋ.—Hebribii 6:10.

“Tsutsu Nii lɛ Eho Etee”

Biblia lɛ tsɔɔ akɛ naagbai ni gbɔlɛ kɛbaa lɛ jeee Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha adesai. Beni wɔklɛŋklɛŋ fɔlɔi, ni ji klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ tse atua amɛshi amɛ-Bɔlɔ lɛ sɛɛ dani naagbai ni gbɔlɛ kɛbaa lɛ batsɔ adesai ashihilɛ lɛ fã. (1 Mose 3:17-19; Romabii 5:12) Enɛ eyaŋ nɔ ehiŋ shi kɛyaŋ naanɔ.

Taakɛ atsɔɔ mli kɛtsɔ hiɛ lɛ, nibii fɔji babaoo ni wɔkɛkpeɔ ŋmɛnɛ—ní niseniianii ni afeɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ fata he lɛ—fɛɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ “naagbee gbii lɛ” amli. (2 Timoteo 3:1) Nyɔŋmɔ yiŋtoo ji akɛ ejie nibii ni ejɛ eshafeemɔ mli kɛba lɛ kɛya, ni nɔ ni fata he ji naagbai ni gbɔlɛ kɛ gbele kɛbaa lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.”—Kpojiemɔ 21:4.

Yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ, naagbai kɛ piŋmɔi ni gbɔlɛ kɛbaa lɛ baafee nibii ni eho etee. Nakai nɔŋŋ hu ebaaba lɛ yɛ niseniianii ni afeɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ gbɛfaŋ. (Mika 4:4) Akɛ mɛi po ni egboi ni amɛyɔɔ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli lɛ baaba wala mli ekoŋŋ bɔni afee ni amɛ hu amɛná hegbɛ kɛhi shi kɛya naanɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ. (Yohane 5:28, 29) Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, ebaafee faŋŋ fe bei fɛɛ ni eho akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ susuɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ kɛ mɛi fɛɛ ni boɔ lɛ toi lɛ hu ahe.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 5 Yɛ anɔkwale mli lɛ jeee okulafoi lɛ fɛɛ ji mɛi ni egbɔlɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, 3 Mose 22:13 lɛ tsɔɔ yɛ anɔkwale mli akɛ Nyɔŋmɔ susuɔ okulafoi ni darako lɛ hu ahe.

^ kk. 11 Enɛ jeee egbɛi diɛŋtsɛ.

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 6, 7]

Nifeemɔ ni Tsɔɔ ákɛ Ayɛ Suɔmɔ

Yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ, asafoŋ onukpai nyiɛɔ hiɛ ni amɛjieɔ mɔ hesusumɔ kpo amɛtsɔɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ. Amɛkɛ hiɛdɔɔ boɔ bɔfo Petro ŋaawoo lɛ toi akɛ: “Nyɛlɛa Nyɔŋmɔ asafoku ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ.” (1 Petro 5:2) Mɛi ni egbɔlɔ lɛ akwɛmɔ yɛ gbɛ̀i ni hi jogbaŋŋ nɔ lɛ fata Nyɔŋmɔ asafoku lɛ ni aaakwɛ amɛ lɛ he. Ni kɛlɛ, mɛni enɛ biɔ ni afee?

Ebiɔ ni ato tsui shi ní kɛ aaahi lɛ, asara mɔ ko ni egbɔ lɛ shii abɔ ni akɛ lɛ agba sane bɔni afee ni ale ehiamɔ nii fɛɛ jogbaŋŋ. Ekolɛ ehe baahia ni ayahé nibii yɛ jara nɔ abaha lɛ, atsumɔ nibii ahe aha lɛ, akɛ tsɔne awo lɛ kɛya Kristofoi akpeei, aye abua lɛ kɛkane Biblia lɛ kɛ Kristofoi awoji, kɛ nibii krokomɛi babaoo ni fata he. Kɛ́ ehe baahia lɛ, esa akɛ ato gbɛjianɔ ni sa jogbaŋŋ ni abaanyɛ akɛ he afɔ̃ nɔ ní akɛtsu nii. *

Ni kɛ́ nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ko ni egbɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yɛ fimɔ shihilɛ ko ni naa wa mli, ni ekolɛ ehe baahia ni aye abua lɛ yɛ shika gbɛfaŋ hu? Klɛŋklɛŋ lɛ, ebaafee nɔ ni sa jogbaŋŋ akɛ aaakwɛ kɛji mɔ lɛ yɛ bii loo wekumɛi krokomɛi ni baanyɛ aye abua. Enɛ kɛ nɔ ni atsɔɔ yɛ 1 Timoteo 5:4 lɛ kpãa gbee akɛ: “Kɛ́ yoo okulafo ko yɛ bii loo nabii lɛ, amɛkase Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwe tsutsu, ni amɛto amɛfɔlɔi lɛ anajiaŋ pɛpɛɛpɛ; ejaakɛ enɛ yɛ fɛo ni eŋɔɔ Nyɔŋmɔ naa.”

Ekolɛ ehe miihia ni aye abua mɔ ni egbɔ lɛ koni ele kɛji eji mɔ ni sa akɛ ená yelikɛbuamɔi ni nɔyeli lɛ kɛhaa lɛ eko. Ekolɛ asafo lɛ mli bii lɛ ekomɛi baanyɛ amɛye amɛbua. Kɛ́ anyɛŋ atsɔ gbɛ̀i nɛɛ eko kwraa nɔ akɛ yelikɛbuamɔ aha lɛ, no lɛ onukpai lɛ baanyɛ akwɛ kɛji mɔ lɛ sa kɛha asafo lɛ yelikɛbuamɔ. Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, aŋmɛ enɛ feemɔ gbɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli asafo lɛ mli ejaakɛ bɔfo Paulo ŋma eyaha enaanyo nitsulɔ Timoteo akɛ: “Akaŋɔ yoo okulafo ní náko aye afii nyɔŋmai ekpaa awo sɔɔmɔ lɛ mli, ja mɔ ni gbã nuu kome, mɔ ni atãa ehe sane kpakpa akɛ etsu nijuji, no ji: kɛ́ elɛ̀ bii, kɛ́ efee mɛi agbɔ, kɛ́ efɔ́ mɛi krɔŋkrɔŋi anaji ahe, kɛ́ eye ebua mɛi ni naa amanehulu lɛ, kɛ́ edi nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa sɛɛ lɛ.”—1 Timoteo 5:9, 10.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 25 Bɔni afee ni ole enɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Meeting the Needs of Our Older Ones—A Christian Challenge,” ni je kpo yɛ July 15, 1988 The Watchtower lɛ mli lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Dorka kwɛ yei okulafoi ni ehia amɛ lɛ. —Bɔfoi lɛ Asaji 9:36-39