Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Okɛ Biblia Mli Shishitoo Mlai Atsu Nii Koni Otsui Anyɔ Omli

Okɛ Biblia Mli Shishitoo Mlai Atsu Nii Koni Otsui Anyɔ Omli

Okɛ Biblia Mli Shishitoo Mlai Atsu Nii Koni Otsui Anyɔ Omli

ŊWANEJEE ko kwraa bɛ he akɛ ona alɔnte ni edɔ emli kɛkã shi kɛmiibo miau—shihilɛ ko ni tsɔɔ faŋŋ akɛ etsui enyɔ emli—lɛ pɛŋ. Kwɛ bɔ ni eeeji nɔ ni sa jogbaŋŋ akɛ ooodɔ omli kɛkã shi tamɔ alɔnte lɛ ni otsui anyɔ omli nakai nɔŋŋ! Ni kɛlɛ, ewa kɛha mɛi babaoo akɛ amɛtsui aaanyɔ amɛmli, ni kɛ́ amɛtsui nyɔ amɛmli tete po lɛ, esɛɛ etsɛɛɛ kwraa. Mɛni hewɔ ebaalɛ nakai lɛ?

Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, bei pii lɛ wɔtɔ̃ɔ, ni esa akɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ mɛi krokomɛi atɔmɔi ahewɔ. Kɛfata he lɛ, wɔyɛ be ni Biblia lɛ tsɛ́ɔ lɛ akɛ “naagbee gbii lɛ” ní “jaramɔ bei” yɔɔ mli lɛ mli. (2 Timoteo 3:1-5) Kɛ́ wɔnyáa nibii komɛi ni ha wɔtsui nyɔ wɔmli yɛ wɔgbekɛbiiashi lɛ he, ní wɔkɛ miishɛɛ kaiɔ enɛɛmɛi po lɛ, amrɔ nɛɛ wɔteŋ mɛi babaoo kɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli naagbai lɛ miikpe waa diɛŋtsɛ. Ani mɔ tsui baanyɛ anyɔ emli yɛ wɔbei nɛɛ amli?

Kadimɔ akɛ Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ nɛkɛ jaramɔ bei nɛɛ baafee nɔ ni jaraa, shi jeee nɔ ni anyɛŋ he nii atsu. Wɔbaanyɛ wɔtsu jaramɔ bei nɛɛ ahe nii kɛtsɔ Biblia mli shishitoo mlai lɛ ní wɔkɛaatsu nii lɛ nɔ. Jeee be fɛɛ be wɔbaanyɛ wɔná wɔnaagbai lɛ anaa tsabaa, shi wɔtsui baanyɛ anyɔ wɔmli bɔ ni sa. Nyɛhaa wɔpɛia shishitoo mlai nɛɛ etɛ amli wɔkwɛa.

Ná Jwɛŋmɔ ni Ja Be Fɛɛ Be

Esa akɛ wɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔtɔmɔi kɛ mɛi krokomɛi hu anɔ̃ he be fɛɛ be bɔni afee ni wɔtsui anyɔ wɔmli. Bɔfo Paulo tsɔɔ mli yɛ wolo ni eŋma kɛyaha Romabii lɛ mli akɛ: “Mɛi fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ.” (Romabii 3:23) Yehowa anunyam lɛ he nibii babaoo yɛ ni wɔnuuu shishi kwraa. Nɔkwɛmɔnɔ kome ji anɔkwa wiemɔ kuku ni aŋma yɛ 1 Mose 1:31 lɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ kwɛ nibii fɛɛ ni efee lɛ, ni naa, ehi naakpa.” Be fɛɛ be ni Yehowa aaahala akɛ eeesusu nɔ ni efee lɛ he lɛ, ebaanyɛ ekɛɛ be fɛɛ be akɛ “ehi naakpa.” Adesa ko kwraa bɛ ni baanyɛ akɛɛ akɛ nibii fɛɛ ni lɛ diɛŋtsɛ efee lɛ hi naakpa. Wɔ diɛŋtsɛ wɔtɔmɔi anɔ ni wɔɔkpɛlɛ lɛ ji klɛŋklɛŋ nifeemɔ ni baaha wɔtsui anyɔ wɔmli. Ni kɛlɛ, nibii babaoo fata he. Esa akɛ wɔnu bɔ ni Yehowa naa sane lɛ ehaa lɛ shishi ní wɔkpɛlɛ nɔ.

Aná Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “esha” lɛ kɛjɛ shishijee wiemɔ ni shishi ji “ashɛɛɛ oti lɛ he” lɛ mli. (Romabii 3:9, NW shishigbɛ niŋmaa) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Feemɔ mɔ ko ni hiɛ kã nɔ akɛ ebaatsɛ̃ nɔ ko gãi bɔni afee ni ená jweremɔ nɔ̃ lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli okwɛ. Ehiɛ gãimlibii etɛ ni ebaanyɛ etsɛ̃. Etsɛ̃ klɛŋklɛŋ gãi lɛ, shi eshwɛ mita kome dani eshɛ oti lɛ he. Etá gaimlibi ni ji enyɔ lɛ jogbaŋŋ shi eshɛɛɛ oti lɛ he lolo, eshwɛ sɛntimitai 30 dani eshɛ he. Eha ejwɛŋmɔ ma nɔ ni efeɔ lɛ nɔ waa diɛŋtsɛ ni etsɛ̃ naagbee gaimlibi lɛ ni eshwɛ sɛntimitai 2 pɛ dani eshɛ he. Eshwɛ fioo ko pɛ dani eshɛ he, shi kɛlɛ eshɛɛɛ he.

Wɔ fɛɛ wɔtamɔ nakai gaitsɛ̃lɔ ní edɔ lɛ akɛ eshɛɛɛ oti lɛ he lɛ. Bei komɛi lɛ, etamɔ nɔ ni ‘wɔshɛɛɛ oti lɛ he’ kwraa. Yɛ bei krokomɛi amli lɛ, wɔbaa he saŋŋ shi wɔshɛɛɛ oti lɛ he lolo. Akɛni wɔbɔɔ mɔdɛŋ waa, shi wɔmɔdɛŋbɔɔ lɛ faaa bɔ ni baaha wɔshɛ he lolo hewɔ lɛ, wɔnijiaŋ jeɔ wui. Agbɛnɛ, nyɛhaa wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa gaitsɛ̃lɔ lɛ nɔ ekoŋŋ.

Eetsɔ ehe kɛmiiya fiofio, ni ehao ejaakɛ eesumɔ waa koni enine ashɛ nakai jweremɔ nɔ̃ lɛ nɔ. Trukaa kɛkɛ ni nuu ni kwɛɔ gaitsɛ̃mɔ lɛ nɔ lɛ tsɛ́ lɛ kɛba ni ekɛ jweremɔ nɔ̃ ko ha lɛ, ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Miisumɔ ni mikɛ nɔ ko nɛɛ aha bo ejaakɛ misumɔɔ osane, ni mina bɔ ni obɔ mɔdɛŋ waa ha lɛ.” Gaitsɛ̃lɔ lɛ mli fili lɛ waa diɛŋtsɛ!

Emli efili lɛ waa diɛŋtsɛ! Mɔ fɛɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ naanɔ wala yɛ shihilɛ ni eye emuu mli lɛ he “duromɔkeenɔ lɛ” haa lɛ lɛ baanu he nɛkɛ nɔŋŋ. (Romabii 6:23) No sɛɛ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaafee lɛ baahi—ebaŋ lɛ akɛ amɛnine shɛŋ oti lɛ he dɔŋŋ. Amɛtsui baanyɔ amɛmli jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Shi dani eeebalɛ nakai lɛ, kɛ́ wɔha susumɔ nɛɛ hi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, wɔbaaná miishɛɛ, ni wɔbaaná mɛi ni wɔkɛyɔɔ lɛ hu ahe miishɛɛ.

Ná Ole akɛ Nibii Ahe Nitsumɔ Heɔ Be

Eji anɔkwale akɛ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ heɔ be. Shi ani oyɔse bɔ ni ewa akɛ oooya nɔ ohi shi akɛ mɔ ni tsui enyɔ emli yɛ be mli ni etamɔ nɔ ni nɔ ko ni omɛɔ lɛ miihé bei babaoo fe bɔ ni okpaa gbɛ loo beni etamɔ nɔ ni shihilɛ ko ni ehiii lɛ miitsɛ waa fe bɔ ni okpaa gbɛ lɛ? Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi komɛi enyɛ amɛha amɛtsui enyɔ amɛmli be fɛɛ be yɛ shihilɛi ni tamɔ nakai lɛ amli. Susumɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ.

Dani Yesu aaaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, no mli lɛ, eji mɔ ni fee toiboo he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ ŋwɛi. Shi kɛlɛ, shikpɔŋ nɛɛ nɔ ji he ni “ekase toiboo” yɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? “Yɛ amanehului ní ena lɛ amli.” Be ko ni eho lɛ, ena ní mɛi miina amanehulu, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ, amanehulu bako enɔ pɛŋ yɛ nakai bei lɛ amli. Beni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, titri lɛ kɛjɛ beni abaptisi lɛ yɛ Yordan Faa lɛ mli kɛyashi beni egbo yɛ Golgota lɛ, ena amanehului srɔtoi babaoo. Wɔleee bɔ ni fee ni enɛ ha Yesu ‘hi kɛwula shi’ lɛ he saji fitsofitso, shi wɔle akɛ enɛ feemɔ hé be.—Hebribii 5:8, 9.

Yesu ye omanye ejaakɛ ejwɛŋ “nyamɔ ni kã ehiɛ” ni ji enɔkwayeli lɛ he nyɔmɔwoo lɛ nɔ. (Hebribii 12:2) Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, “eŋɔ sɔlemɔi kɛ faikpamɔi ni bolɔmɔ ni naa wa kɛ yaafonui fata he . . . eha” yɛ bei komɛi amli. (Hebribii 5:7) Ekolɛ, bei komɛi lɛ, wɔ hu wɔbaasɔle yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ. Te Yehowa buɔ enɛ ehaa tɛŋŋ? Nakai kuku lɛ nɔŋŋ tsɔɔ akɛ Yehowa ‘bo Yesu toi.’ Nyɔŋmɔ baafee nakai nɔŋŋ eha wɔ. Mɛni hewɔ?

Ejaakɛ Yehowa le wɔfatɔɔi, ni eyeɔ ebuaa wɔ. Mɔ fɛɛ mɔ yɛ he ni enyɛɔ eŋmɛɔ etsui shi kɛyashiɔ. Mɛi ni yɔɔ Benin yɛ Afrika lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ nu fa babaoo tsɔ̃ lɛ, yɛ naagbee lɛ esháa kɔkɔdenei lɛ po kɛyaa.” Kɛ́ wɔmiibɛŋkɛ he ni wɔbaanyɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi kɛyashi lɛ, Yehowa le kwraa fe wɔ. Ejɛɔ suɔmɔ mli ekɛ ‘mɔbɔnalɛ kɛ duromɔ ni aaaye abua wɔ yɛ be ni sa mli’ lɛ haa. (Hebribii 4:16) Efee enɛ eha Yesu, ni efee eha mɛi krokomɛi ni fa babaoo hu. Susumɔ bɔ ni Monika ená enɛ mli niiashikpamɔ lɛ he okwɛ.

Monika da akɛ mɔ ni nɔ ko nɔ ko gbaaa enaa, ní yɔɔ hewalɛ kɛ miishɛɛ. Yɛ afi 1968 beni eye aaafee afii 22 lɛ, ehe jɔ̃ ehe beni ená ele akɛ eeye aŋsɔ kɛ mliteŋ wu mli hela, ni ji hela ni bei pii lɛ ehaa mɔ kumɔɔ fioo lɛ. Enɛ tsake eshihilɛ kwraa ni ehe bahia koni efee tsakemɔi wuji yɛ ebe-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Monika yɔse akɛ enɛ baafee hela ni ebaaya nɔ eye be kakadaŋŋ. Afii 16 sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mihela lɛ ehiii tsamɔ lolo ni ekolɛ ebaakã he ehi nakai aahu kɛyashi be mli ni Nyɔŋmɔ nibii agbɛjianɔtoo hee lɛ baafee nibii fɛɛ ehee.” Ekpɛlɛ nɔ akɛ ejeee nɔ ni yɔɔ mlɛo kɛha lɛ, ni ekɛɛ akɛ: “Eyɛ mli akɛ minanemɛi lɛ kɛɔ akɛ mihiɛ yɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ lolo ni ákɛ miyɛ miishɛɛ be fɛɛ be moŋ, . . . shi minanemɛi ni bɛŋkɛ mi kpaakpa lɛ le akɛ bei komɛi lɛ mifóɔ waa.”

Ni kɛlɛ ekɛɛ akɛ: “Mikase bɔ ni esa akɛ mato mitsui shi ní mimli afili mi yɛ nɔ ko ni tsɔɔ akɛ mihela lɛ ehi fioo lɛ he. Wekukpaa ni yɔɔ mi kɛ Yehowa teŋ lɛ mli ewa akɛni mina bɔ ni adesa nyɛɛɛ nɔ ko nɔ ko afee kɛwu eshi hela lɛ hewɔ. Yehowa pɛ ji mɔ ni baanyɛ atsá hela kwraa kɛmɔ shi.” Yɛ Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ naa lɛ, Monika tsui nyɔɔ emli be fɛɛ be, ni amrɔ nɛɛ ekɛ nɔ ni fa fe afii 40 etsu be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ.

Eji anɔkwale akɛ, shihilɛi ni tamɔ Monika nɔ̃ lɛ bɛ mlɛo. Shi ekã shi faŋŋ akɛ, otsui baanyɔ omli babaoo kɛ́ oyɔse akɛ nibii komɛi baanyɛ ahé be babaoo fe bɔ ni okpaa gbɛ lɛ. Taakɛ Monika ji lɛ, bo hu obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ Yehowa ‘baaye ebua’ bo “yɛ be ni sa mli.”

Okɛ Ohe Akato Mɛi Ahe—Okɛ Otii ni Obaanyɛ Oshɛ He Amamɔ Ohiɛ

Oji mɔ ko ni yɔɔ srɔto kwraa. Mɔ ko mɔ ko bɛ ni tamɔ bo pɛpɛɛpɛ. Afrika abɛ ko tsɔɔ anɔkwa sane nɛɛ mli kuku akɛ: “Waobii lɛ fɛɛ yeee egbɔ.” Ebaafee nɔ ni nilee bɛ mli ákɛ akɛ wao ko aaato ekroko he. Obasumɔŋ ni Yehowa kɛ bo ato mɔ kroko he, ni efeŋ nakai kɔkɔɔkɔ hu. Ni kɛlɛ, nɔ ni egbɛ eshwã yɛ adesai ateŋ ji bɔ ni asumɔɔ ni akɛ mɔ ato mɔ kroko he lɛ, ni enɛ baanyɛ afee nɔ ni haŋ mɛi atsui anyɔ amɛmli. Taakɛ wɔkaneɔ yɛ Mateo 20:1-16 lɛ, kwɛmɔ bɔ ni Yesu kɛ ekãa tsɔɔ enɛ mli eha.

Yesu wie “weintromtsɛ” ko ni miitao nitsulɔi koni amɛyatsu nii yɛ eweintrom mli lɛ he. Ena hii komɛi ni tsuuu nɔ ko, ni ebɔ amɛ apaa “maŋkɛ mra,” ekolɛ leebi ŋmɛji 6. Amɛkpɛlɛ ní akɛ gbi kome nitsumɔ he nyɔmɔwoo ní akɛhaa yɛ nakai beaŋ, ni ji denario kome kɛha ŋmɛlɛtswai 12 nitsumɔ lɛ awo amɛ nyɔmɔ. Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, hii lɛ ná miishɛɛ akɛ amɛná nitsumɔ, ni ákɛ amɛnine baashɛ nyɔmɔwoo ni akɛhaa yɛ nakai beaŋ lɛ nɔ. Sɛɛ mli lɛ, weintromtsɛ lɛ na hii ni tsuuu nɔ ko lɛ akui srɔtoi krokomɛi hu, ni eha amɛteŋ mɛi komɛi nitsumɔ leebi ŋmɛji 9, mɛi krokomɛi lɛ shwane ŋmɛji 12, ni mɛi krokomɛi lɛ gbɛkɛ ŋmɛji 3, ni mɛi krokomɛi lɛ gbɛkɛ ŋmɛji 5 po. Kui srɔtoi nɛɛ amli bii lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko tsuŋ gbi muu nitsumɔ. Yɛ nyɔmɔwoo gbɛfaŋ lɛ, weintromtsɛ lɛ wo amɛ shi akɛ ebaaha amɛ “nɔ ni ja,” ni nitsulɔi lɛ kpɛlɛ nɔ.

Beni shɛ gbɛkɛ lɛ, weintromtsɛ lɛ fã etsulɔ nukpa koni ewo amɛ nyɔmɔ. Ekɛɛ lɛ akɛ etsɛ́ nitsulɔi lɛ ni ewo amɛ nyɔmɔ kɛjɛ sɛɛkpeebii lɛ anɔ. Sɛɛkpeebii lɛ etsu nii ŋmɛlɛtswaa kome pɛ, shi naakpɛɛ sane ji akɛ aha amɛ gbi muu fɛɛ nyɔmɔwoo. Wɔbaanyɛ wɔfee sanegbaa ni yɔɔ miishɛɛ ni tee nɔ yɛ enɛ sɛɛ lɛ he mfoniri yɛ wɔjwɛŋmɔ mli wɔkwɛ. Mɛi ni etsu nii ŋmɛlɛtswai 12 sɔŋŋ lɛ mu sane naa akɛ kɛ́ abu he akɔntaa lɛ, amɛbaaná kwraa fe nakai. Shi kɛlɛ, amɛ hu aha amɛ nakai nɔŋŋ.

Te amɛfee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ? “Shi beni eshɛ amɛdɛŋ lɛ, amɛshɛ tɔkemɔ kɛ shiatsɛ lɛ woo, amɛkɛɛ: Sɛɛkpeebii nɛɛ, ŋmɛlɛtswaa kome kɛkɛ amɛtsu nii, ni oha amɛ kɛ wɔ ni wɔtsu nii jenamɔ ni etɔ wɔ ni latsaa etsa wɔ lɛ fɛɛ pɛ.”

Shi esoro bɔ ni weintromtsɛ lɛ na shihilɛ lɛ eha kwraa. Etsɔɔ mli akɛ nɔ ni ekɛ amɛ ye naa lɛ ekɛha amɛ lɛ, ni nakai pɛpɛɛpɛ eji. Yɛ mɛi krokomɛi lɛ agbɛfaŋ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaha amɛ gbi muu fɛɛ nyɔmɔwoo, ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ efa fe bɔ ni amɛkpaa gbɛ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ahaaa mɔ ko mɔ ko nɔ ni shɛɛɛ bɔ ni akɛ lɛ ye naa lɛ; shi ekã shi faŋŋ akɛ aha mɛi babaoo bɔ ni fa fe nɔ ni amɛkpaa gbɛ. Enɛ hewɔ lɛ, yɛ naamuu mli lɛ, weintromtsɛ lɛ bi akɛ: “Aloo mibɛ hegbɛ akɛ mikɛ mi diɛŋtsɛ minii feɔ nɔ ni misumɔɔ?”

Agbɛnɛ ŋɔɔ lɛ akɛ tsulɔ nukpa lɛ wo klɛŋklɛŋbii lɛ nyɔmɔ klɛŋklɛŋ ni amɛshi kɛtee oyá nɔŋŋ. Kulɛ amɛtsui baanyɔ amɛmli. Na ni amɛna akɛ awo mɛi krokomɛi lɛ ní tsu nitsumɔ fioo pɛ lɛ nyɔmɔ tamɔ amɛnɔ̃ lɛ nɔŋŋ lɛ ji nɔ ni haaa amɛtsui anyɔ amɛmli lɛ. Enɛ ha amɛmli fũ aahu akɛ amɛshɛ tɔkemɔ kɛ weintromtsɛ lɛ woo, ni ji mɔ ni kulɛ amɛbaada lɛ shi aahu akɛ ebɔ amɛ apaa lɛ.

Enɛ tsɔɔ nɔ ni baa kɛ́ wɔkɛ wɔhe to mɛi krokomɛi ahe lɛ mli jogbaŋŋ. Kɛ osusu wekukpaa ni yɔɔ okɛ Yehowa teŋ lɛ he ni ojie hiɛsɔɔ kpo yɛ bɔ ni ejɔ́ɔ bo ehaa lɛ he lɛ, otsui baanyɔ omli. Okɛ oshihilɛ akato mɛi krokomɛi anɔ̃ he. Kɛ etamɔ nɔ ni Yehowa ekpɛ eyiŋ akɛ ebaafee nibii komɛi eha mɛi krokomɛi kɛfata he lɛ, esa akɛ oná miishɛɛ yɛ no hewɔ ni okɛ amɛ aná miishɛɛ hu.

Shi kɛlɛ, Yehowa kpaa nɔ ko gbɛ kɛjɛɔ odɛŋ. Mɛni ji no? Galatabii 6:4 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aka lɛ diɛŋtsɛ enitsumɔ ekwɛ, ni no dani eeená nɔ ko yɛ lɛ diɛŋtsɛ emli kɛkɛ ni eshwã efɔ nɔ.” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, okɛ otii ni obaanyɛ oshɛ he amamɔ ohiɛ. Too nɔ ni obaanyɛ ofee diɛŋtsɛ lɛ he gbɛjianɔ, koni no sɛɛ lɛ okɛtsu nii kɛyagbe naa. Kɛ́ obaanyɛ otsu oti ni okɛma ohiɛ lɛ he nii ni oshɛ he lɛ, ‘obaaná nɔ ko ni oshwã ofɔ̃ nɔ.’ Otsui baanyɔ omli.

Nine Baashɛ Jɔɔmɔi Anɔ

Shishitoo mlai etɛ ni wɔsusu he lɛ tsɔɔ akɛ Biblia mli shishitoo mlai ni akɛaatsu nii lɛ baanyɛ aha mɔ tsui anyɔ emli lɛɛlɛŋ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli yɛ emuu ni wɔyeee lɛ fɛɛ sɛɛ. Mɛni hewɔ otaooo shishitoo mlai ni tamɔ nɛkɛ yɛ odaa Biblia kanemɔ lɛ mli, kɛji enɛɛmɛi ji nɔ ni atsɔɔ mli yɛ faŋŋ mli loo ni akɛ saji ni agbaa kɛ nɔkwɛmɔnii etsɔɔ mli?

Kɛ onu he akɛ otsui ni nyɔɔ omli lɛ miiba shi lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oyɔse nɔ̃ diɛŋtsɛ ni haa ebaalɛ nakai lɛ. No sɛɛ lɛ, taomɔ shishitoo mlai ni obaanyɛ okɛtsu nii kɛjaje shihilɛ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, obaanyɛ okwɛ “All Scripture Is Inspired of God and Beneficial” * wolo lɛ baafa 110-111 lɛ mli. Asusu Abɛi awolo lɛ he yɛ jɛmɛ, ni obaana shishitoo mlai kɛ ŋaawoi babaoo ni ato naa yɛ saneyitsei 12 shishi. The Watch Tower Publications Index* Watchtower Library ni yɔɔ CD-ROM* nɔ lɛ ji nibii ni saji babaoo yɔɔ mli. Kɛ́ okɛ nibii nɛɛ fɔ nitsumɔ lɛ, ohe baasa waa yɛ shishitoo mlai ni abaanyɛ akɛtsu nii lɛ anamɔ mli.

Be ko miiba ni Yehowa kɛ naanɔ wala baaha mɛi ni sa yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ. Amɛtsui baanyɔ amɛmli kɛmɔ shi yɛ shihilɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 30 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 12]

“Mɛi fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ.” —Romabii 3:23

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 13]

Yesu ‘kase toiboo yɛ amanehului ní ena lɛ amli.’—Hebribii 5:8, 9

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 15]

“Eeená nɔ ko yɛ lɛ diɛŋtsɛ emli kɛkɛ ni eshwã efɔ nɔ, ni jeee mɔ kroko nɔ̃ lɛ nɔ.”—Galatabii 6:4