Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Mɛni hewɔ abu bɔlɛnamɔ mli nifeemɔi komɛi yɛ Mose Mla lɛ mli akɛ amɛhaa mɔ feɔ mɔ ni ‘he tseee’ lɛ?

Nyɔŋmɔ to bɔlɛnamɔ he gbɛjianɔ kɛha bii afɔmɔ kɛ agbɛnɛ hu kɛha gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ amiishɛɛnamɔ. (1 Mose 1:28; Abɛi 5:15-18) Shi kɛlɛ, yɛ Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ yitso 12 kɛ 15 lɛ mli lɛ, wɔnaa mlai ni atsɔɔ mli fitsofitso ni kɔɔ nibii ni haa mɔ feɔ mɔ ni he tseee lɛ he, ni nomɛi ji nu ni jɛɔ nuu mli, yeianiifeemɔ, kɛ bii afɔmɔ. (3 Mose 12:1-6; 15:16-24) Nakai mlai lɛ ní akɛha blema Israelbii lɛ ha amɛná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, eha amɛná jeŋba he sui kpakpai, ni ema bɔ ni lá yɔɔ krɔŋkrɔŋ kɛ bɔ ni ehe hiaa ni akpatã aha eshai lɛ nɔ mi.

Mose Mla lɛ mli taomɔ nii ni kɔɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔi ahe lɛ tsu nibii kpakpai ahe nii, ni amɛteŋ ekome ji akɛ eha Israelbii lɛ fɛɛ agbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ tee hiɛ. Wolo ni ji The Bible and Modern Medicine lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɛjianɔ ni ato koni eha atsi he kɛjɛ bɔlɛnamɔ ní akɛ he aaawo mli beni afeɔ yeianii lɛ ní akɛtsu nii lɛ bafee nɔ ni hi jogbaŋŋ ní haaa aye helai komɛi ni anáa kɛjɛɔ bɔlɛnamɔ mli lɛ . . . ni agbɛnɛ hu ebafee nɔ titri ni tsĩɔ kansa loo helai srɔtoi ni mɔɔ fɔmɔ nii lɛ naa.” Mlai nɛɛ bu Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe kɛjɛ helai ni ekolɛ amɛleee loo amɛnyɛŋ amɛyɔse po lɛ ahe. Bɔlɛnamɔ mli nifeemɔ ni he tse ni hi jogbaŋŋ lɛ ha maŋ ni Nyɔŋmɔ ejɔɔ amɛ ni ewo amɛ shi akɛ ebaaha amɛyi afa ni amɛshwere lɛ fɔ bii babaoo. (1 Mose 15:5; 22:17) Eha Nyɔŋmɔ webii lɛ ná hewalɛ yɛ henumɔŋ hu. Wumɛi kɛ ŋamɛi kase bɔ ni akudɔɔ bɔlɛnamɔ he akɔnɔ ahaa kɛtsɔ mlai nɛɛ anɔyeli nɔ.

Ni kɛlɛ, sane titri ni kɔɔ nibii srɔtoi ni haa mɔ feɔ mɔ ni he tseee yɛ bɔlɛnamɔ mli saji ahewɔ lɛ he lɛ ji lá ni hoɔ mɔ loo lá ni nɔ gbɔɔ. Jeee akɛ Yehowa mlai ni kɔɔ lá he lɛ ha Israelbii lɛ nu bɔ ni lá yɔɔ krɔŋkrɔŋ ha lɛ shishi jogbaŋŋ pɛ kɛkɛ, shi moŋ eha amɛnu gbɛfaŋnɔ krɛdɛɛ ni lá tsuɔ he nii yɛ Yehowa jamɔ mli lɛ shishi jogbaŋŋ hu, ni no ji koni akɛshã afɔlei ni akɛkpãtã aha eshai.—3 Mose 17:11; 5 Mose 12:23, 24, 27.

No hewɔ lɛ, Mla lɛ mli taomɔ nii ni atsɔɔ mli fitsofitso yɛ sane nɛɛ he lɛ kɔɔ emuu ni adesai yeee lɛ he tɛ̃ɛ. Israelbii lɛ le akɛ beni Adam kɛ Hawa fee esha sɛɛ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛfɔ bii ni eye emuu. Amɛshwiei lɛ fɛɛ baana nɔ yɛ esha ni amɛná kɛjɛ fɔmɔ mli—emuu ni ayeee kɛ gbele—lɛ hewɔ. (Romabii 5:12) Enɛ hewɔ lɛ, nɔ pɛ ni fɔlɔi baanyɛ amɛkɛha amɛbii ji emuu ni ayeee kɛ esha shihilɛ, eyɛ mli moŋ akɛ yɛ shishijee mli lɛ, ato adesai afɔmɔ nii lɛ ahe gbɛjianɔ koni amɛnyɛ amɛkɛ shihilɛ ni eye emuu afɔ bii kɛtsɔ gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ nɔ.

No hewɔ lɛ, jeee akɛ Mla lɛ mli taomɔ nii kɛha hetsuumɔ lɛ baakai Israelbii lɛ akɛ amɛná esha kɛjɛ fɔmɔ mli pɛ kɛkɛ, shi moŋ ebaakai amɛ hu akɛ kpɔmɔ afɔleshãa ko he miihia amɛ bɔni afee ni anyɛ atsimɔ eshai anɔ ni aha adesai aye emuu ekoŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, afɔlei ni amɛkɛ kooloi shã lɛ nyɛɛɛ atsu nakai nitsumɔ lɛ. (Hebribii 10:3, 4) Mose Mla lɛ yiŋtoo ji ní enyiɛ amɛhiɛ kɛya Kristo ŋɔɔ, ní eye ebua amɛ koni amɛnu shishi akɛ afɔle ni eye emuu ni Yesu shã beni eji adesa lɛ nɔ pɛ abaatsɔ aná eshaifaa diɛŋtsɛ, ni no baagbele gbɛ kɛha anɔkwafoi lɛ koni amɛná naanɔ wala.—Galatabii 3:24; Hebribii 9:13, 14.