Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa ‘Jɛɔ Shishijee’ Ejajeɔ “Naagbee Nii Lɛ”

Yehowa ‘Jɛɔ Shishijee’ Ejajeɔ “Naagbee Nii Lɛ”

Yehowa ‘Jɛɔ Shishijee’ Ejajeɔ “Naagbee Nii Lɛ”

“Mi ní mijɛɔ shishijee lɛ mijajeɔ naagbee nii lɛ, ni mijɛɔ blema beebe mijajeɔ nii ní anáko afee lɛ.”—YESAIA 46:10.

1, 2. Mɛni ji nɔ ni sa kadimɔ yɛ shihilɛi ni kɛ Babilon butumɔ lɛ ba lɛ ahe, ni mɛni anɔkwa sane nɛɛ haa aleɔ yɛ Yehowa he?

ASRAAFOI ni efee klalo akɛ amɛbaatutua maŋ lɛ dɛkɛ shi blɛoo kɛtsɔ Eufrate Faa lɛ mli nyɔɔŋ bɔni afee ni amɛyatutua Babilon maŋ ni he wa lɛ. Beni amɛbɛŋkɛ maŋtiase lɛ agbo lɛ naa lɛ, amɛna nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ. Ágbele shinaa ŋta wulu ni yɔɔ Babilon gbogboi lɛ anaa lɛ afɔ̃! Amɛje kpo kɛjɛ faa lɛ mli; amɛbote maŋ lɛ mli. Oyá nɔŋŋ kɛkɛ ni amɛye maŋ lɛ nɔ kunim. Amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni Koresh ni ji amɛhiɛnyiɛlɔ lɛ bɔi maŋ lɛ nɔkwɛmɔ, ni sɛɛ mli lɛ ewo akpɔ koni aŋmɛɛ Israel nomii lɛ ahe. Nomii akpei abɔ ku amɛsɛɛ kɛtee amɛmaŋ koni amɛyato Yehowa jamɔ shishi ekoŋŋ yɛ Yerusalem.—2 Kronika 36:22, 23; Ezra 1:1-4.

2 Amrɔ nɛɛ yinɔsaneŋmalɔi ema nɔ mi jogbaŋŋ akɛ nibii nɛɛ ni tee nɔ yɛ afi 539-537 D.Ŋ.B. lɛ ba mli diɛŋtsɛ. Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ atsɔ hiɛ ale nibii ni tee nɔ lɛ aaafee afii 200 dani amɛba mli. Yehowa kɛ mumɔ tsirɛ egbalɔ Yesaia koni etsɔ hiɛ kwraa etsɔɔ bɔ ni Babilon shigbeemɔ lɛ baaba lɛ aha. (Yesaia 44:24–45:7) Jeee akɛ Nyɔŋmɔ ha ale shihilɛi ni kɛ Babilon butumɔ lɛ baaba lɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ eha ale mɔ ni baanyiɛ hiɛ kɛye kunim lɛ hu gbɛi. * Beni Yehowa kɛ Israelbii ni no mli lɛ amɛji edasefoi lɛ wieɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɛkaia blema nii ní jɛ teteete lɛ, ákɛ mi nɔŋŋ miji Mawu, ni mɔ ko bɛ sɛɛ dɔŋŋ, miji Nyɔŋmɔ, ni mɔ ko mɔ ko tamɔɔɔ mi; mi ní mijɛɔ shishijee lɛ mijajeɔ naagbee nii lɛ, ni mijɛɔ blema beebe mijajeɔ nii ní anáko afee lɛ.” (Yesaia 46:9, 10a) Eji anɔkwale akɛ Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni baanyɛ atsɔ hiɛ ale nɔ ni baaba wɔsɛɛ.

3. Mɛɛ sanebimɔi ahetooi abaasusu he agbɛnɛ?

3 Nyɔŋmɔ leɔ wɔsɛɛ be aahu kɛyashiɔ nɛgbɛ? Ani Yehowa tsɔɔ hiɛ eleɔ nɔ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baafee? Ani eji anɔkwale akɛ atsɔ hiɛ ato nɔ ni baaba wɔnɔ wɔsɛɛ lɛ afɔ̃ shi momo? Wɔbaasusu hetooi ni Biblia lɛ kɛhaa sanebimɔi nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ ahe yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Yehowa—Gbalɛ Nyɔŋmɔ

4. Namɔ Ŋɔɔ gbalɛi ni aŋmala ashwie shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ Jɛ?

4 Akɛni Yehowa nyɛɔ eleɔ wɔsɛɛ be kɛtsɔɔ hiɛ hewɔ lɛ, ekɛ emumɔ tsirɛ etsuji ni hi shi yɛ Biblia bei amli lɛ koni amɛŋmala gbalɛi babaoo amɛshwie shi, ni gbalɛi nɛɛ haa wɔtsɔɔ hiɛ wɔleɔ nɔ ni Yehowa eto eyiŋ akɛ ebaafee. Yehowa jaje akɛ: “Naa, tsutsu nii lɛ eba mli, ni nibii heei mijajeɔ nɛɛ, miiha nyɛnu he dani epue.” (Yesaia 42:9) Mɛɛ hegbɛ po Nyɔŋmɔ webii lɛ ená nɛkɛ!

5. Le ni atsɔɔ hiɛ aleɔ nɔ ni Yehowa baafee lɛ kɛ mɛɛ gbɛnaa nii bafɔ̃ɔ mɔ nɔ?

5 Gbalɔ Amos maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ: “Nuŋtsɔ Yehowa efeeŋ nɔ ko, akɛ ja ejie eyiŋtoo lɛ kpo etsɔɔ etsuji, gbalɔi lɛ, dã.” Nii ni aleɔ kɛtsɔɔ hiɛ nɛɛ kɛ gbɛnaa nii bafɔ̃ɔ mɔ nɔ. Kadimɔ nɔkwɛmɔnɔ ni sa jogbaŋŋ ni Amos kɛtsu nii yɛ no sɛɛ lɛ, akɛ: “Jata miihũu, namɔ sheŋ gbeyei?” Taakɛ gbɔmɔ kɛ kooloo fɛɛ kɛ oyaiyeli feɔ amɛnii kɛ́ amɛnu akɛ jata ko miihũu yɛ he ni amɛyɔɔ lɛ, nakai nɔŋŋ hu gbalɔi tamɔ Amos kɛ oyaiyeli jaje Yehowa famɔi lɛ. “Nuŋtsɔ Yehowa miiwie, namɔ egbaŋ?”—Amos 3:7, 8.

Yehowa ‘Wiemɔ’ lɛ ‘Baa Mli Lɛɛlɛŋ’

6. Yehowa ‘yiŋtoo’ ni kɔɔ Babilon shigbeemɔ lɛ he lɛ ba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Yehowa wie kɛtsɔ egbalɔ Yesaia nɔ akɛ: “Miyiŋtoo lɛ aaaba mli, ni nibii fɛɛ ni sa mihiɛ lɛ mafee!” (Yesaia 46:10b) Nyɔŋmɔ ‘yiŋtoo,’ ni ji esuɔmɔnaa nifeemɔ kɛkɔ Babilon he ji ní etsɛ́ Koresh kɛjɛ Persia koni eyaye Babilon nɔ kunim ní ebutu lɛ. Yehowa jaje nakai yiŋtoo lɛ kɛtsɔ hiɛ kwraa. Taakɛ atsɔ hiɛ awie lɛ, enɛ ba mli pɛpɛɛpɛ yɛ afi 539 D.Ŋ.B.

7. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa ‘wiemɔ’ lɛ baa mli be fɛɛ be lɛ?

7 Aaafee afii 400 dani Koresh baaye Babilon nɔ kunim lɛ, Amonbii kɛ Moabbii lɛ asraafoi ni efee ekome lɛ bua amɛhe naa koni amɛkɛ Maŋtsɛ Yehoshafat ni yeɔ Yuda nɔ lɛ ayawu. Ekɛ hekɛnɔfɔɔ sɔle akɛ: “Yehowa, wɔtsɛmɛi a-Nyɔŋmɔ! Ani jeee bo ji Nyɔŋmɔ yɛ ŋwɛi, ni bo nɔŋŋ oyeɔ jeŋmaji lɛ amaŋtsɛyelii lɛ fɛɛ nɔ, ni odɛŋ hewalɛ kɛ nyɛmɔ yɔɔ, ni mɔ ko mɔ ko bɛ ní aaanyɛ onaa aku?” (2 Kronika 20:6) Yesaia jie hekɛnɔfɔɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo beni ekɛɛ akɛ: “Yehowa Zebaot eto eyiŋ, ni namɔ aaaku naa? ni ekpã enine mli, ni namɔ aaakpale lɛ?” (Yesaia 14:27) Yɛ sɛɛ mli beni Maŋtsɛ Nebukadnezar ni yeɔ Babilon nɔ lɛ hiɛ tserɛ lɛ yɛ esɛkɛyeli lɛ sɛɛ lɛ, ekɛ heshibaa kpɛlɛ nɔ akɛ: “Mɔ ko bɛ ní aaatswa [Nyɔŋmɔ] enine afɔ̃ loo ni eeekɛɛ lɛ akɛ: Mɛni ofeɔ nɛɛ?” (Daniel 4:35) Hɛɛ, Yehowa maa nɔ mi ehaa ewebii lɛ akɛ: “Miwiemɔi . . . lɛ . . . ekuŋ esɛɛ kɛbaŋ miŋɔɔ efolo, shi moŋ eeefee nɔ ni sa mihiɛ lɛ, ni eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ!” (Yesaia 55:11) Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa kwraa akɛ Yehowa ‘wiemɔ’ lɛ baa mli anɔkwale be fɛɛ be. Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ baaba mli kwraa kɛmɔ shi.

Nyɔŋmɔ ‘Naanɔ Yiŋtoo’

8. Mɛni ji Nyɔŋmɔ ‘naanɔ yiŋtoo’ lɛ?

8 Yɛ wolo ni bɔfo Paulo ŋma eyaha Kristofoi ni yɔɔ Efeso lɛ mli lɛ, ewie Nyɔŋmɔ he akɛ eyɛ ‘naanɔ yiŋtoo’ ko. (Efesobii 3:11) Enɛ jeee nifeemɔ ko he gbɛjianɔtoo kɛkɛ, oookɛɛ nɔ ni esa akɛ Nyɔŋmɔ ato gbɛjianɔ kɛha bɔ ni eeefee etsu nitsumɔ ko. Yɛ no najiaŋ lɛ, ekɔɔ fai shi ni Yehowa etswa akɛ ebaatsu eshishijee yiŋtoo kɛha adesai kɛ shikpɔŋ lɛ he nii lɛ he. (1 Mose 1:28) Bɔni afee ni wɔnu bɔ ni eyiŋtoo lɛ baaba mli kwraa kɛmɔ shi lɛ shishi lɛ, susumɔ klɛŋklɛŋ gbalɛ ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ he okwɛ.

9. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ 1 Mose 3:15 lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ he?

9 Shiwoo ni yɔɔ 1 Mose 3:15 lɛ tsɔɔ akɛ beni Adam kɛ Hawa fee esha nɔŋŋ sɛɛ lɛ, Yehowa tswa efai shi akɛ ebaaha ekadifeemɔŋ yoo lɛ afɔ́ seshi ko, loo binuu ko. Yehowa tsɔ hiɛ ena nɔ ni baajɛ nyɛ̃ɛ ni baakã eyoo lɛ kɛ Satan teŋ, kɛ yoo lɛ seshi kɛ Satan seshi lɛ teŋ lɛ mli kɛba lɛ hu. Eyɛ mli akɛ Yehowa baaŋmɛ gbɛ koni atswa Nyɔŋmɔ yoo lɛ Seshi lɛ nanetsitsi nɔ̃ moŋ, shi yɛ Nyɔŋmɔ be ni eto lɛ mli lɛ, Seshi lɛ baatswa onufu lɛ, loo Satan Abonsam yitso nɔ̃. Shi dani no aaaba lɛ, Yehowa yiŋtoo lɛ ba mli pɛpɛɛpɛ kɛtsɔ wekutɔkpãa ni ahala lɛ nɔ aahu kɛyashi beni Yesu pue akɛ Mesia ni awo ehe shi lɛ.—Luka 3:15, 23-38; Galatabii 4:4.

Nibii ni Yehowa Tsɔɔ Hiɛ Ekpɛɔ Mli Etoɔ

10. Ani Yehowa tsɔ hiɛ ele kɛjɛ shishijee tɔ̃ɔ akɛ Adam kɛ Hawa baafee esha? Tsɔɔmɔ mli.

10 Beni bɔfo Petro wieɔ gbɛfaŋnɔ ni Yesu ná yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ he nitsumɔ mli lɛ he lɛ, eŋma akɛ: “Ale lɛ [Yesu] momosa dani ato jeŋ shishi, shi ajie lɛ kpo yɛ bei lɛ anaagbee mli yɛ nyɛ hewɔ.” (1 Petro 1:20) Ani Yehowa tsɔ hiɛ ele kɛjɛ shishijee tɔ̃ɔ akɛ Adam kɛ Hawa baafee esha ni no hewɔ lɛ kpɔmɔ afɔleshãa ni Yesu Kristo kɛha lɛ he baahia? Dabi. Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘ato shishi’ lɛ shishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi ji “aŋmɛɛ seshi he afɔ̃ shi.” Ani “aŋmɛɛ seshi he afɔ̃ shi,” loo aŋɔ adesa ko hɔ dani Adam kɛ Hawa fee esha lɛ? Dabi. Adam kɛ Hawa gbo toi sɛɛ dani amɛfɔ́ bii. (1 Mose 4:1) No hewɔ lɛ, Adam kɛ Hawa atuatsemɔ lɛ sɛɛ ni Yehowa tsɔ hiɛ ekpɛ mli eto akɛ “seshi” lɛ baapue, ni no sɛɛ dani amɛŋɔ hɔ. Yesu gbele kɛ eshitee lɛ nɔ atsɔ akɛ kpɔmɔnɔ he gbɛjianɔtoo ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ ha, ni no nɔ abaatsɔ ajie esha ni aná kɛjɛ fɔmɔ mli kɛ mɔdɛŋ fɛɛ ni Satan bɔɔ lɛ kɛjɛ shihilɛ mli kɛya kwraa.—Mateo 20:28; Hebribii 2:14; 1 Yohane 3:8.

11. Mɛɛ nɔ kroko hu Yehowa tsɔ hiɛ ekpɛ mli eto akɛ ebaaba yɛ eyiŋtoo lɛ he nitsumɔ mli?

11 Nyɔŋmɔ tsɔ hiɛ ekpɛ mli eto akɛ nɔ kroko hu baaba yɛ eyiŋtoo lɛ he nitsumɔ mli. Nɔ ni tsɔɔ enɛ mli ji wolo ni Paulo ŋma eyaha Efesobii lɛ, nɔ ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ‘baaŋɔ nibii fɛɛ eto yitso kome shishi yɛ Kristo mli, nii ni yɔɔ ŋwɛi kɛ nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ fɛɛ’ lɛ. No sɛɛ beni Paulo wieɔ “nii ni yɔɔ ŋwɛi,” ni ji mɛi ni ahala amɛ akɛ Kristo nanemɛi niyelɔi lɛ ahe lɛ, etsɔɔ mli akɛ: “Wɔ mɛi ni ajie wɔ ato yɛ mɔ ni tsuɔ nibii fiaa lɛ yiŋtoo naa, bɔ ni sa lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔ ŋaawoo lɛ hiɛ lɛ.” (Efesobii 1:10, 11) Hɛɛ, Yehowa tsɔ hiɛ ekpɛ mli eto akɛ adesai ayibɔ fioo ko baafee Nyɔŋmɔ yoo lɛ seshi lɛ fã ni ji enyɔ, ni amɛbaafata Kristo he koni amɛkɛha mɛi aná kpɔmɔnɔ lɛ he sɛɛ. (Romabii 8:28-30) Bɔfo Petro wie nɛkɛ mɛi nɛɛ ahe akɛ amɛji “maŋ krɔŋkrɔŋ.” (1 Petro 2:9) Bɔfo Yohane ná hegbɛ akɛ eeele mɛi ni baatsɔmɔ Kristo nanemɛi niyelɔi lɛ ayibɔ yɛ ninaa mli—mɛi 144,000. (Kpojiemɔ 7:4-8; 14:1, 3) Akɛni amɛfĩɔ Kristo sɛɛ akɛ Maŋtsɛ hewɔ lɛ, amɛsɔmɔɔ ‘akɛ Nyɔŋmɔ anunyam lɛ yijiemɔ.’—Efesobii 1:12-14.

12. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ atsɔko hiɛ atoko mɛi 144,000 lɛ ashihilɛi ahe gbɛjianɔ?

12 Halamɔ ni atsɔ hiɛ ahala mɛi 144,000 lɛ etsɔɔɔ akɛ atsɔ hiɛ ato aŋkroaŋkroi komɛi ashihilɛi ahe gbɛjianɔ koni amɛkɛ anɔkwayeli asɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, aŋmala ŋaawoi ni yɔɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ titri koni ekudɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ni ewaje amɛ koni amɛhiɛ emuuyeli mli daa ni amɛhi shi akɛ mɛi ni sa amɛŋwɛi tsɛmɔ lɛ. (Filipibii 2:12; 2 Tesalonikabii 1:5, 11; 2 Petro 1:10, 11) Yehowa le kɛtsɔ hiɛ akɛ aŋkroaŋkroi ni ji mɛi 144,000 baafee mɛi ni sa ni baatsu eyiŋtoo he nii. Nɔ gbɔmɛi ni aŋkroaŋkroi nɛɛ ni afɔ̃ nine atsɛ amɛ lɛ baatsɔmɔ lɛ damɔ bɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ ni eba ejeŋ eha lɛ nɔ, ni enɛ ji yiŋ ko ni esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akpɛ aha lɛ diɛŋtsɛ ehe.—Mateo 24:13.

Nibii ni Yehowa Tsɔɔ Hiɛ Eleɔ

13, 14. Nii ni Yehowa tsɔɔ hiɛ eleɔ lɛ kɛ mɛni kpãa gbee, ni mɛni hewɔ?

13 Akɛni Yehowa ji gbalɛ Nyɔŋmɔ kɛ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ yiŋtoo hewɔ lɛ, te ekɛ nii ni etsɔɔ hiɛ eleɔ lɛ tsuɔ nii ehaa tɛŋŋ? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, wɔyɛ nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ̀i fɛɛ lɛ anɔkwale ni, amɛja, ni suɔmɔ yɛ mli. Beni bɔfo Paulo ŋmaa wolo eyaha klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. Hebri Kristofoi lɛ, ema nɔ mi akɛ Nyɔŋmɔ kitã kɛ eshiwoo lɛ ji “saji enyɔ ni tsakeee ni Nyɔŋmɔ nyɛŋ emale yɛ mli.” (Hebribii 6:17, 18) Paulo tsɔɔ jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ hu mli yɛ wolo ni eŋma eyaha kaselɔ Tito lɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ ‘nyɛŋ emale.’—Tito 1:2.

14 Kɛfata he lɛ, eyɛ mli akɛ Yehowa yɛ hewalɛ babaoo kɛteke nɔ moŋ, shi efeee enii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ kɔkɔɔkɔ. Mose wie Yehowa he akɛ “anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔ̃ sha bɛ lɛ [loo, ejeee mɔ ni yeɔ sane ni ejaaa]; jalɔ ji lɛ ni esa pɛ.” (5 Mose 32:4) Nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa feɔ lɛ kɛ esui ni hi jogbaŋŋ lɛ kpãa gbee. Esui titrii ni ji suɔmɔ, nilee, jalɛsaneyeli, kɛ hewalɛ lɛ jeɔ kpo jogbaŋŋ kɛmɔɔ shi yɛ enifeemɔi fɛɛ amli.

15, 16. Mɛɛ nibii Yehowa kɛshwie Adam hiɛ yɛ Eden trom lɛ mli?

15 Susumɔ bɔ ni enɛɛmɛi fɛɛ kɔɔ nibii ni tee nɔ yɛ Eden trom lɛ mli lɛ he lɛ he okwɛ. Ákɛ tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ, Yehowa kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni he hiaa bɔɔ nii ni ji adesai lɛ ha amɛ. Eha Adam nyɛmɔ ni ekɛaajwɛŋ, ni ekɛsusu saji ahe, ni ekɛkpɛ eyiŋ. Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ bɔɔ nii ni ji kooloi ni henumɔ ji nɔ ni kudɔɔ amɛ titri lɛ, Adam yɛ nyɛmɔ ni ekɛaahala nii amli. Nɔ ni jɛ enɛ mli kɛba ji akɛ Nyɔŋmɔ ta eŋwɛi maŋtsɛsɛi lɛ nɔ ekwɛ “nibii fɛɛ ni efee lɛ, ni naa, ehi naakpa.”—1 Mose 1:26-31; 2 Petro 2:12.

16 Beni Yehowa kɛ famɔ ha Adam akɛ ekaye “ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ yibii lɛ,” E-kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni fa bɔ ni sa ha koni Adam akpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni ebaafee he. Eŋmɛ Adam gbɛ koni eye “trom lɛ mli tsei lɛ fɛɛ nɔ yibii lɛ,” ja ekome pɛ, ni ekɛ kɔkɔbɔɔ ha akɛ kɛ́ eye tso ni agu enɔ yibii lɛ yeli lɛ, gbele ji nɔ ni baajɛ mli kɛba. (1 Mose 2:16, 17) Egbála nibii ni baajɛ Adam nifeemɔi lɛ amli kɛba lɛ mli etsɔɔ lɛ. Mɛni Adam baafee?

17. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Yehowa halaa nɔ ni esumɔɔ akɛ etsɔ hiɛ ele lɛ?

17 Eyɛ mli akɛ Yehowa yɛ nyɛmɔ ni ekɛaale nɔ fɛɛ nɔ kɛtsɔ hiɛ moŋ, shi eeenyɛ efee akɛ ehala akɛ etsɔŋ hiɛ eleŋ nɔ ni Adam kɛ Hawa baafee. No hewɔ lɛ, sane lɛ jeee kɛji Yehowa baanyɛ atsɔ hiɛ ale wɔsɛɛ be, shi moŋ ekɔɔ kɛji eesumɔ ni ehala akɛ ebaafee nakai lɛ he. Kɛfata he lɛ, wɔbaanyɛ wɔmu sane naa akɛ, akɛni Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ hewɔ lɛ, etsɔɔɔ hiɛ ekɛ yitsoŋwalɛ ekpɛɛɛ mli etooo akɛ nakai atuatsemɔ lɛ—kɛ naagbai fɛɛ ni yɔɔ awerɛho ni ejɛ mli kɛba lɛ—aba shihilɛ mli. (Mateo 7:11; 1 Yohane 4:8) No hewɔ lɛ, yɛ nɔ ni kɔɔ bɔ ni Yehowa kɛ nii ni etsɔɔ hiɛ eleɔ lɛ tsuɔ nii ehaa lɛ he lɛ, Yehowa halaa nɔ ni esumɔɔ akɛ eeetsɔ hiɛ ele.

18. Mɛni hewɔ halamɔ ni Yehowa halaa nɔ ni esumɔɔ ni etsɔ hiɛ ele lɛ etsɔɔɔ akɛ eyeee emuu lɛ?

18 Ani halamɔ ni Yehowa halaa nɔ ni esumɔɔ akɛ etsɔ hiɛ ele lɛ tsɔɔ akɛ eyeee emuu jogbaŋŋ yɛ gbɛ ko nɔ? Dabi. Mose wie Yehowa he akɛ “tɛsaa ji lɛ,” ni ekɛfata he akɛ: “Enitsumɔi hi pɛ.” Esaaa akɛ ashwaa lɛ yɛ nibii ni ejɛ esha ni adesai fee lɛ mli kɛba lɛ he. Nibii fɔ̃ji ni ejɛ mli kɛba ni saa wɔ fɛɛ wɔhe ŋmɛnɛ lɛ ná amɛshishifã kɛjɛ nakai toigbele nifeemɔ ni ehiii kwraa lɛ mli. Bɔfo Paulo ma nɔ mi yɛ faŋŋ mli akɛ “gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha lɛ.”—5 Mose 32:4, 5; Romabii 5:12; Yeremia 10:23.

19. Mɛɛ sanebimɔi abaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Kɛbashi bianɛ lɛ, wɔkase yɛ nibii ni wɔsusu he lɛ amli akɛ Yehowa jeee mɔ ni yeɔ sane ni ejaaa. (Lala 33:5) Yɛ no najiaŋ lɛ, Yehowa kɛ enyɛmɔi, ejeŋba sui, kɛ emlai lɛ tsuɔ nii yɛ eyiŋtoo lɛ kɛ gbeekpamɔ naa. (Romabii 8:28) Ákɛ gbalɛ Nyɔŋmɔ lɛ, Yehowa ‘jɛɔ shishijee ejajeɔ naagbee nii lɛ, ni ejɛɔ blema beebe ejajeɔ nii ní anáko afee lɛ.’ (Yesaia 46:9, 10) Wɔkase hu akɛ ehalaa nɔ ni esumɔɔ ni ele kɛtsɔ hiɛ. Belɛ, te enɛ saa wɔhe ehaa tɛŋŋ? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwɛ koni wɔná nɔmimaa akɛ wɔyiŋkpɛi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ kpãa gbee? Ni mɛɛ jɔɔmɔi wɔbaaná kɛjɛ nakai feemɔ mli? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baasusu sanebimɔi nɛɛ ahe.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 2 Kwɛmɔ wolo bibioo ni ji Wolo Kɛha Gbɔmɛi Fɛɛ ni Yehowa Odasefoi fee lɛ, baafa 28.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛɛ blema nɔkwɛmɔnii yɔɔ ni yeɔ odase akɛ Nyɔŋmɔ ‘wiemɔ’ lɛ ‘baa mli lɛɛlɛŋ’ be fɛɛ be?

• Mɛni Yehowa etsɔ hiɛ ekpɛ mli eto akɛ ebaaba mli yɛ nɔ ni kɔɔ ‘enaanɔ yiŋtoo’ lɛ he?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ ekɛ nii ni etsɔɔ hiɛ eleɔ lɛ tsuɔ nii?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Yehoshafat ná hekɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Nyɔŋmɔ gba Yesu gbele kɛ eshitee lɛ he sane efɔ̃ shi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Ani Yehowa tsɔ hiɛ ekpɛ mli eto yɛ nɔ ni Adam kɛ Hawa baafee lɛ he?